Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia ja teadus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filosoof, sokrates, thales, pythagoras, hippokrates, anaximandros, herodotos, matemaatika, teadusharu, pythagorase, teoreem, idamaade, meditsiin, ajalookirjutuse, ihumahla, hippokratese, vanne, sofistid, sofistika, ateena, platon, dialoogid, ettekujutus, aristoteles, loogikaNad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust. Thalest peetakse kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros, kes oli Thalese õpilane uskus, et maailm ei saanud lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Tema oli piiritu alge apeironi idee püstitajaks. Apeiron on alati
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase
-võitudest. Tema hinnangul oli see jumalik soosing. Filosoofia: Filoosoofia - juurdlemine maailmaprobleemide üle (nt. Jumala osa maailmas jms.) Esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. Filosoofia kujunes välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Nn. Mõtlejad esitasid selle kohta mitmeid ideid, alates sellest, kui tekkis mõtteviis, et see toimib mingi mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Mileetose filosoof Thales arvas esimesena, et kõige aluseks oli vesi, et maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalest peetakse auga kreeka teadusele alusepanijaks, kuna ta oskas ennustada päikesevarjutust. Thalese õpilane Anaximandros läks isegi kaugemale - ta leidis, et maailm ei saa koosneda ainult ühest ideest, ning ta püstitas meeltega tajumatu piirtu alge - Apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb igaveseks püsima, sellest on kõik tekkinud ja selleks kõik ka saab. Anaximados oli esimene
tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj
Matemaatika Niisiis püüdsid esimesed filosoofid seletada maailma mõistuspäraselt ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi rohkem etendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Pythagorase õpilased arenesid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Ka näiteks
Vana-Kreeka filosoofid Filosoofia (kreeka sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Thales Thales (624 eKr 564 eKr) · Thales oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. · Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks (arch) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. · Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Demokritos
tragöödiaid (tõsised etendused, kus käsitleti inimeste ja jumalate vahekorda). Tuntuimad traagikud olid Aischylos ja Sophokles. 19. Filosoofia ja teadus Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Kreeka keeles tähendab filosoofia ,,tarkusearmastust". Filosoofid püüdsid selgitada, et maailm kujunes loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Olulisemad filosoofid ja teadlased: Thales esimene Vana-Kreeka filosoof, kes pani teadusele aluse. Leidis, et kõige aluseks oli vesi. Maailm tekkis veest ja ujus selle peal. Anaximandros Thalese õpilane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Maailm tekkis meeltega tajumatust piiritust algest (apeironist). Demokritos kõige aluseks on aatomid, millest kujunes ka maailm. Isegi inimese hing koosneb aatomitest, mis pärast surma lagunevad. Pythagoras matemaatik, kes avastas teoreemi täisnurkse kolmnurga kohta.
kooriosade arvelt, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Kirjutas 80 näidendit, säilinud näit. "Aheldatud Prometheus" *Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja("Antigone"," Kuningas Oidipus", "Elektra"). Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. *Thales - kreeka filosoof. Pidas vett algaineks, millest on arenenud kogu maailm.Mileetose koolkonna rajaja ja üks seitsmest targast. Talle on omistatud ka mitme geomeetriateoreemi tõestamine. *Anaximandros - kreeka filosoof, kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose "Loodusest" autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene tekkinud kalast.
10. c klass Mis on filosoofia? Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratesest puuduvad teosed, tema mõtteid saame luguda tema õpilase Plantoni kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Sokrates (eKr469-eKr399) Elas 5. sajand eKr Sokrates võttis sõna riigivalitsemisest Tal ei meeldinud demokraatlik riigikord, kuna seal olid temajaoks võhikud eesotas
3) Prometheus-Inimesi õpetav ja aitab titaan. Õpetas inimestele tule kasutamist ja muid tarvilikke oskusi. 4) Homeros-pime laulik, kreeklased pidasid teda mitme eepose autoriks. 5) Aischylos-5 sajandi esimese poole kuulsaim Ateena tragöödia kirjanike. 6) Sophokles-Kuningas Oidukuse autor, tema teosed on peetud kõige täiuslikumateks selles zanris. 7) Pythagoras-matemaatik ja filosoof. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. 8) Hippokrates-arst, arvatakse ,et tema on kirjutanud raamatu , kus on kõik Kreeka meditsiinialased teadmised. 9) Herodotos-ajaloo sündmuste uurija. Temalt on ka välja tulnud teos nimega ,,Historia", mis keskendub eelkõige Kreeka-Pärsia sõdadele. 10) Sokrates-pani aluse filosoofiale. Ta ei kirjutanud ühtegi teost vaid edastas enda vaateid ainult suulisel teel
põhjendamisele. Pindaros oli vanakreeka aristrokraat ja lüüriline luuletaja. Ta kirjutas spordivõistluste võitjatele ülistuslaule. Aischylos oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Kirjutas `'Orestia''. Ta pani tegelased olukorda kus nad pidid kättemaksu nimel ise kuritöö sooritama. Sophokles oli vanakreeka tragöödikirjanik. Kirjutas `'Kuningas Oidipus''. Tema põhiidee oli, et inimene ei saa ise oma saatust muuta ja ta tegeles palju saatuse küsimusega. Thales oli Mileetose filosoof, kelle arvates oli kõige aluseks vesi. Teda peetakse Kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros oli vanakreeka filosoof, kelle arvates ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Püstitas tajumatu piiriapeironi idee. Demokritos oli atomistikakoolkonna filosoof. Tema arvates koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavajel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Pythagoras oli vanakreeka matemaatik ja filosoof. Tema meelest põhines
Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige kuulsamaks Kreeka poeediks. Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Aristokraat. Asutas oma kooli Akadeemia. Sõnastas oma vaated dialoogidena. Kujundas tervikliku õpetuse riigist pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Herodotos Ajaloolane
saj eKr. Tähelepanu inimese käitumisel ja moraaliküsimustel. Õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, kõnekunsti. Inimühiskonna seadused ei ole jumalate määratud vaid põhinevad inimeste kokkulepetel. Nende loengute eest maksti kõrget tasu. Kodanike ühtsustundele mõjusid sofistid laostavalt õpetus tugevama õigusest. Õpetust ka tauniti mitmelt poolt, nähes selles ohtu traditsioonidele ja moraalile. Sokrates (470-399 eKr) Vaidles sofistide vastu. Ateena filosoof. Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud tasu. Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset, kokkuleppest sõltumatut. Filosofeerida , et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpetaja kui suunaja. Ei pooldanud demokraatlikku riigikorda. See polnud hüveline. 399. a eKr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla. Mõisteti surma. Platon (427-347 eKr) Sokratese õpilane. Ateena aristokraat. 35 teost. Koopamüüt.
mõnelmääral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles, kogu võim rahvakoosolekutel, 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud allusid rahvakoosoleku otsustele ja täitsid neid. Naised, orjad ja võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, vajadusel teenima sõjaväes. 6. Filosoofia koolkonnad, nende esindajad ja vaated. Maailmakorralduse teke- Thales (kõige aluseks vesi), Anaximenes (õhk), Anaximandros (apeiron, maailma ei saanud tekkida looduses esinevast ainest), Demokritos (aatomid). Inimese ühiskond- Sokrates (voorus), Sofistid (inimliku käitumise probleemid, hea ja halb on suhteline, seadused ja normid on inimese poolt tehtud, tugevad aluutavad nõrgad, absoluutset tõde ei ole), Platon (ideede õpetus, teosed dialoogidena), Aristoteles (idee avaldub konkreetsete asjade kaudu, kesktee, loogika)
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat.
iliase ja odüseia autor, pime laulik, perikles ateena riigimees, kes edendas ateena võimsust ja laevastikku ning demokraatiat, polykleitos skulptor, kes on teinud pronksist odakandja, pindaros aristrokraat ja suurim lüürik, solon riigimees, poeet ja seaduseandja, sophokles ateena traköödia suurkuju, kes on kuningas oidipuse autor, aischylos ateena traagik, kes on oresteia autor, demokritos filosoof, kes arvas, et maailm koosneb aatomitest, thales mileetose linna õpetlane, kes arvas, et kõige aluseks on vesi ning maailm on sellest tekkinud ja ujub selle peal, pythagoros metemaatika õpetlane, kes arvas, et kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates arst, keda peeti mitmekõitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused on looduslikud, herododos ajaloolane, ajaloo isa, kelle teosest historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, sokrates sofist, kelle õpetusi
luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aischylos. Filosoofia ja teadus Filosoofia ja teadus. 6. Saj e.m.a. pannakse alus filosoofiale e tarkusearmastusele. Vihikust kokkuvõtted. Thales- esimene filosoof. Sokrates: voorus ja hüve, vestleb oma õpilasega ateenas. Platon: sokratese õpilane, asutas oma kooli akadeemia. Pani kirja sokratese mõtted. Ideeõpetus, õpetus ideaalsest riigist. Aristoteles: platoni õpilane. Inimene on poliitiline loom. Paneb aluse loogikale.ma temaatika: eeskujuks mesopotaamia, sõnastasid teoreeme. Phytagoras. Meditsiin: hippo krates ja tema vanne. Ajalookirjutusele pannakse alus: herodotos- historia. Kokkuvõtted vihikust! Hellenismiperiood(1,-2)
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares(sõjajumal, kreeklased ei armas
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr
tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. VANA-KREEKA FILOSOOFIA ja TEADUS Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel.
§1. Filosoofia aine Filosoofia mõiste 1.Mis on filosoofia eesmärk? V: teoreetiliselt aru saada maailmast 2.Mis on sõna 'phileo' tähendus? V: 'armastan' 3.Mis on sõna 'sophia' tähendus? V: 'tarkus' 4.Keda peetakse esimeseks filosoofiks ehk tarkusearmastajaks? V: Thalest (6. saj eKr) 5.Mis on filosoofi põhitunnus? V: kahtlemine 6.Kes kasutas praegu teadaolevalt esimesena filosoofia-sõna? V: ajaloo isa Herodotos (5. saj eKr) 7.Mis on filosoofia? V: inimlik järelemõtlemine, mille abil püütakse selgusele jõuda iseenda ja maailma olemasolu, olemuse, tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia? V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V: kuningannaks peeti filosoofiat (kuningaks peeti teoloogiat) 10
eKr tegutsenud õpetlane. Kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Tema nime järgi on 5.Herodotos-”Ajaloo isa”, kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest, “Historia” sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks. 6.Hippokrates- Arst. Tema meelest olid haiguste põhjused looduslikud ja sõltus tervis nelja ihumahla tasakaalust. Hippokratesele omistati nn “Hippokratese vanne” - Arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. 7.Sokrates- Ateena filosoof, sofist, kes ei võtnud oma õpetussõnade eest tasu. 8.Platon- Sokratese kuulsaim õpilane, Ateena aristokraat. Asutas oma kooli- Akadeemia. Uskus, et hüve ja voorus on midagi püsivat. 9.Aristoteles- “Loogikaisa”, Platoni õpilane. Asutas Ateenas oma kooli- Lykeioni gümnaasiumis. 10.Aleksander Suur- Makedoonia kuningas (Philippos II poeg, valitses 336-323 eKr). Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajajärgule, mida tuntakse hellenismiperioodi nime all.
kui maailmakorralduse üldist alust. *Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelavaid inimesi filosoofideks. *Esimesed filosoofid püüdisd selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. Arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistusepäraselt. *6.saj. e.Kr. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales seda just nii tegi. Tema arust oli ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige üha voolavale muutlikusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Suurt kuulsust võitis ta sellega, et oskas päikesevarjutust ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii Kreeka filosoofia kui ka teaduse aluspanijaks. *Järgnevad filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. *Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele laidsid antiikatomistid. Kõige kuulsam 5-4 sai
· Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus) · Platon: "Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast · Järeldus seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud." · Kõik inimesed on surelikud. · Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles · Sokrates on inimene. Akadeemiast. · Järelikult on Sokrates surelik. · 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja · Kõik inimesed on mõistusega. kasvatajaks, kelleks on 13.a. vana tulevane Aleksander · Mõned elusolendid on inimesed. Suur. · Järelikult on mõned elusolendid mõistusega. · 335 a.e. Kr
Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori. FILOSOOFIA JA TEADUS ptk. 19 (lk.135-140) Maailmas toimuvat seletati ka kreeka ühiskonnas jumaliku tahtega, kuid selle kõrval (esimest korda maailma ajaloos!) püüti asju seletada nende sisemistest looduslikest põhjustest lähtuvalt, tekib filosoofia (kr. k phileo+sophia=armastan+tarkus=tarkuse-armastus). Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Thales (6. saj eKr) uskus, et maailm on tehtud veest; tema õpilane Anaximandros uskus hoopis, et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest
1) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Homeros- pime laulik, arvatav "Iliase" ja "Odüsseia" autor. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust.
Sümboliks lüüra ja loorber.Oli üks kreeklaste armastatumaid jumalaid. 4. Kes olid ja millepoolest paistsid silma/olid olulised järgmised isikud: DEMOKRITOS oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismis esindaja. 5.-4- sajandil atomistikakoolkonna filosoofide seas oli tuntuim Demokritos.Atomistide seletuse järgi koosnes maailma tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest- aatomitest. SOKRATES oli 5. sajandi teise poole kuulsaim Ateena filosoof. Te ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid üksned suulistel vestlustel. Kuid sofistidest erinevalt ei võtnud Sokrates enda ümber kogunenud arvukatelt teadmishimulistelt noortelt õpetuse eest tasu.Vooruse olemuse mõistmine oligi Sokrakese arvates filosoofia peamine mõte.Sokrates suhtus üsna halvustavalt Ateena demokraatlikusse riigikorda. · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. · Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine.
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujune
· OM *Üle-Kreekalised *iga nelja aasta tagant *Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas *Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid. *Naistele oli juurdepääs keelatud. *Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Filosoofia ja teadus · Filosoofia *Vana kreeka filosoofid püüdsid seletada loodus ja ühiskonna nähtusi mõistupäraselt. *Filosoofia e tarkusearmastus *sünnipaik Mileetos · Thales (u 624 -547 eKr) *Esimene filosoof ja filoloogiale alusepanija *maailm on tekkinud 1 ürgainest veest ja ujub vee peal · Demokritus (u 460 -370 eKr) *maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest aatomitest · Matemaatika *õpiti Idamaade teadusest *kreeklastel muutus matemaatika teoreetiliseks teaduseks · Pythagoros (u 580 500 a eKr) *kõik asjad on tekkinud arvudest, mis on igavesed
müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline maailmaseletus: maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemuseks. Loodusnähtuste taga jumalike jõudude toime. Teadused Vana-Kreekas: matemaatika püüti sõnastada teoreeme ja neid loogiliselt tõestada. Kõige enam edendas Phytagoras VI saj eKr oma õpilastega. Näiteks Phytagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin Hippokrates V-IV saj. Haiguste põhjused looduslikud,mitte jumalikud. Tervis sõltus nelja ihumahla tasakaalust.ühe domineerimine teise üle põhjustas haigust. Suur rõhk õigel toitumisel. Hippokratese vanne. Filosoofide seisukohad: sofistid Mõisted "õige" ja "väär" võivad olla suhtelised, sest inimeste hinnangud samadele asjadele võivad olla erinevad. Inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate,mitte nõrkade ja saamatute huvidele
AJALUGU FILOSOOFIA VANAS KREEKAS · FILOSOOOFIA tarkuse armastus Filosoofid püüavad seletada , kust kõik on alguse saanud Thales arvas , et maailm on tekkinud vees ja ujub vee peal Demokritos arvas et maailm koosnes tühjusest , selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates astus sofistide vastu välja
ning ka kodumaiste toot-like jõudude arengu jälgimine. Teadusliku maailmavaate tekkimist hõlbustas preestrikasti ja usudogma puudumine. Joonia oli 7. ja 6. saj. e.m.a. kreeka kultuuri keskus. Mileetoses, Joonia tähtsaimas linnas, tekkis joonia natuurfilosoofia. Selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad. Maailma käsitati seejuures ühtse materiaalse tervikuna. Urgalgeks pidas Thales vett või niiskust, Anaximandros apeironit ja Anaximenes õhku. Kõigi kolme arvates oli maailma ürgaluseks materiaalne substants, kuid seda käsitasid nad läbinisti elusana (hülosoism). Joonia natuurfilosoofide materialistlikud ja dialektilised arusaamad olid looduslähedased ja naiivsed. Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia, kosmogoonia, geograafia, geomeetria ja mitmete teiste teadusalaga. Thales oli tegev ka poliitikuna.
Ateena filosoofia Kreeka kolooniatst tuli Ateenass hulgaliselt rändõpetlasi ja filosoofe ning nad tegelesid noorukite kasvatamisega. Neid hakati kutsuma sofistideks, mis tuleneb kreeka keelsest sõnast "õpetatud". Sofistide filosoofia põhijooneks oli suhtelisuse tunnistamine. Tähtsamad filosoofid: Sokrates - peaprobleem oli vooruse olemuse mõistmine kuna voorus pidi olema midagi kindlat ja püsivat. Ta suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda. Sokrates väitis, et valitsemises osalevad võhikud ja seega ei saa see riigikord olla vooruslik. Platon - Sokrates´e õpilane, vahendas tema seisukohti. Platon kirjutas oma tööd dialoogivormis ja andis oma mõtted edasi Sokrates´e sõnade läbi. Ideeõpetus: ideed on muutumatud ja tõelised. Meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Õpetus ideaalsst riigist: inimene koosnev 3 vastandlikust elemendist - kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida ning
annaabi.ee 
