„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav
1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks
,,Faust" Johann Wolfgang Goethe Issanda ja Mefistofelese vaheline leping seisnes selles, et esmalt Moosese raamatu järgi lõi jumal inimese endanäolisena valitsema kõige elusa ja elutu üle. Mefistofeles on seisukohal, et inimene on mannetu, igavesi nurjuv. Ta võrdleb teda tirtsuga, kel puudub lennuvõime. Jumal annab Mefistofelesele vabad käed Fausti hinnata ja sõnastab väga olulise arenguprintsiibi: ka kurjast kasvab hea. Probleem ei ole niivõrd Fausti erakordses isikus, vaid inimese olemuses üldse. Issand tunnistab, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Fausti ja Mefistofelese vaheline kokkuleppe tuum seisnes selles, et teose algul on Faust depressioonis
Goethe "Faust" Kokkuvõte teosest "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et
Esimene osa algab eelmänguga teatris, kus peavad triloogi direktor, luuletaja ja komödiant. Direktor on mures Saksa rahva teatrikülastatavuse pärast ning koos komödiandiga utsitavad nad luuletajat looma näidendit, mis tooks teatrisse võimalikult palju rahvast. Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis,
Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Tahab endalt elu võtta mürki võttes, kuid mõtleb otsustaval hetkel ümber, kuuldes laulu noorpõlvest. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Mefistofeles arvab, et Faust pöördub kurjuse teele. Issand on aga temast hoopis teistsugusel arvamusel, tema arvates Faust valib lõpuks ikka õige tee. Issand ja Mefistofeles sõlmivad kihlveo. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette. Faust ja Wagner istuvad kivipeal, kui neile läheneb musta värvi puudel. Faust võtab puudli endaga koju kaasa, tuleb välja, et see polnud koer vaid Mefistofeles. Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit
Goethe "FAUST" Tegelased: Faust, Mefistofeles, Wagner, Jumal, Margareta Tegevuskoht: Alguses Saksamaa, hiljem Antiik-Kreeka Sündmustik: Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui ka doktori kraadi, kuid leiab, et ta ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed paremuse suunas näidata. Samal ajal taevas Jumal ja Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi nad sõlmivad omavahel lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra
,,Faust" Teadlasena on Faust uurinud sõnu ja mõtteid, kuid pole leidnud jõudu ega suutnud taibata, kus ja kuidas tuleks neid kasulikult rakendada. Seetõttu on aastate pikkune töö olnud vaid skolastika, mis ta meeleheitele viib. Samasugust rahulolematust on Goethe tundnud, ta tõdeb: ,, Ka mina olen ekselnud igasuguste teaduste valdkonnas ja aru saanud nende tühisusest." Pühendus: Teos on pühendatud kaugetele aegadele ja vanadele sõpradele.
käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja.
Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli
täisulikud. · ,,Ka kurjast kasvab hea." See on tõsi, nagu ma juba ennist ütlesin Pole head kurjatata. Siit tuleb välja ka üks teose põhiprobleemidest, kus üritatakse öelda seda, et ilma üheta ei sünni teist ja vastupidi. Faust on selles teoses austatud doktor ja filosoof, kes on oma elujooksul palju raamatuid lugenud. Ta on oma elust tüdinud ning arvab, et tema teadmistest pole kasu talle ega ka inimkonnale. Faust otsutab endalt elu võtta ning mürki juua, kuid otsustaval hetkel kuuleb ta laulu noorpõlvest ning mõtleb ümber. Mefistofeles ehk kurat ise, näeb maapeal ainult pahesid. Issand arvab, et Faust valib hea ja õige tee, kuid Mefistofeles on veendunud, et Faust pöördub halvale teele. Nad veavad kihla ning issand lubab Mefistofelesel teha, mida ta tahab. Faust, kes on pühendunud maagiale, arvab, et ta ei ole piisavalt tark, et inimkonda aidata. Faust ja
maailmas. Ta oli väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamalt kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta leida rahu või tunda elust rõõmu. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti
"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning
FAUST Johann Wolfgang von Goethe Kes viitsib luulet ja värsse lugeda siis on kõik korras. Sest ,,Faust" on värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. "Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millel ei ole positiivset lahendust teadusele tuuakse ohvriks kõik inimlik, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed.On arvatud et Goethe kirjutas ,,Faust ,,-i kahes osas vaheaegadega. FAUST. FAUST saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on teadlane, kes otsib meeleheitlikult oma elule mõtet, kuid on masenduses
puuduks. Et siis saaks luuletajast populaarne mees. Luuletaja – Tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma. Luuletajale direktori sügavuseta idee ei meeldi, ütleb et see on käperdus. Peab tähtsaks sisu mitte välimust. Komödiant – keskenduda tuleb kõigile(nii noortele kui ka vanadele). Välja tuleb tuua kõik – kirg, tunded, teravmeel, tarkus. 2. Proloog taevas. Millest kõnelevad inglid? Miks Mefistofeles nendega nõus ei ole? Mille üle vaidlevad jumal ja Mefistofeles? Milles seisneb nende vaheline kihlvedu? Kuidas õigustab jumal Mefisofelese ees inimest? Kuidas kavatseb Mefistofeles vastupidist tõestada? Inglid kõnelevad Issanda loomingust ja sellest kui ilus ja hea kõik Maa peal on. Raafael räägib sellest kuidas Päikese laul taeva all toob ingleile jõudu. Gaabriel räägib sellest, kuidas Maa ringi käib ning vaade vaadet asendab. Miikael räägib sellest kuidas maa ja meri tormis muutuvad.
Teose ,,Faust" kirjutas Johann Wolfgang Goethe. Selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Täielik ,,Fausti" esimene osa ilmus 1808 a. ja teine osa 1832 a. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Teose aluseks on 16. saj. saksa rahvalegend Johannes Faustist- arstist, astroloogist, algkeemikust, teaduse- ja lõbujänulisest inimesest, kes olevat oma hinge kuradile müünud. Peategelane Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Teose tegevus varieerub pidevalt nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Autori sõnumiks lugejale võiks olla see, et õnne saavutamiseks on kõige olulisem pidevalt otsida, edasi liikuda ja olla vaba vabal maal. Ma olen teose sõnumiga nõus, sest see on tõsi.
J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a
1790: "Katse selgitada taimede metamorfoosi" ("Versuch die Metamorphose der Pflanzen zu erklären") 18171829: "Itaalia reis" ("Italienische Reise") "Faust"-i kujunemine "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse
Pealtvaatajaid on pea võimatu rahuldada. ,,Te andke kirju läbilõige, kus segi läbi valega on õige." ,,Täiskasvanule pole miski hea, ent tänulik on see, kes kujunemas" Proloog taevas Maailm on mitmekesine. Maailma kontrollib jumal ja ta laseb kõigel vahelduda. ´´Kord päeva õndsus paelub hingi, kord ööde õud neid masendab´´ ´´Nii näitab vahelduvas vormis end igavene ühisjõud´´ Issanda ja Mefistofelese vaidlus Inimene Issand Mefistofeles 1. Jumal usub inimest. 2. Inimene peab koguaeg ´´Kes otsib see leiab.´´ töötama. ´´... et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski areneb 3. Mõistus teeb inimese elu raskeks.
sisu. Komödiant soovitab midagi niisugust, mis oleks piisavalt meeltlahutav ja samas mitte liiga raske sisuga. Direktor lisab veel, et näidend peaks olema võimalikult pikk ja mitmetaoline, et sellega leiaks samastamist igaüks võimalikust publikust. Selle vestluse lõpptulemusena sünnibki luuletaja sulest ,,Faust". ,,Faust" algab stseeniga taevast, kus kohtuvad jumal, inglid ja kurat, kelle nimi on Mefistofeles. Mefistofeles esitab jumalale palve, et ta saaks võimaluse Fausti hing endale võita, pakkudes talle kõikvõimalikke maiseid naudinguid. Kuna jumal usub, et faustisugust meest ei anna jumalast ja vaimuannetest eemalepeletada ükski maine nauding, annab ta Mefistofelesele võimaluse üritada Fausti hinge endale võita. Järgmisena liigub tegevus keskaegsele Saksamaale, Fausti koju. Siin kirjeldab Goethe, et Faust on senini elenud teadlase elu, kes on suureks õpetajaks ja keda rahvas austab kõrgelt
on seadus koormaks inimsool. (Juurast) MEFISTOFELES: See eit on loodud kupeldaja, Just säärane kui meile vaja. Johann Wolfgang von Goethe- (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse
Ta janunes armastuse järgi, kuid ei suutnud seda kusagilt leida. Nooruses ei pööranud ta sellele tähelepanu, kuid vanemaks saades avastas, et võib olla liiga hilja. Tema probleemid ja mured annavadki põhjuse moodustada leping Mefistofelesega, teoses avaldub see nii: ,, Liig vana olen mängudeks, liig noor, et olla soovideta!" (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 70). Sellest lausest saab teada, et Faust tunneb, et miski on tema elus puudu ja kuigi mängudeks ja lõbustusteks võib liiga hilja olla, siis soovidest pole ta kunagi loobunud. 1.2 Faust ja Wagner olid teadlastena väga erinevad. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, kuid ei teadnud, mida ta ise oma elult tahtis. Wagneril see-eest olid aga eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust
meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Mefistofeles ilmub Fausti tuppa puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut: Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial (Kui iial hüüan rõõmu sunnil: «Oh ilus hetk, oh viibi veel!» - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel.), ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mahitab teda võrgutama ja petma
Faust Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök
suhetes ja otsustavad koos inimeste saatuse üle. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, vastupidi aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes
JOHANN WOLFGANG GOETHE ,,FAUST" 1) Kelle kutsub Faust maagia abil välja? Faust on tark ja kuulus teadlane, ta üritab leida elu mõtet, kuid abitult ja tahab enda elu lõpetada. Ta kutsub välja vaimu, kellega rääkida ja ühisele nõule jõuda. Faust oli sel hetkel väga ebastabiilne ja ta lootis vaimu käest abi küsida. Ju, igatsetud vaim, sa hõljud siin! Siis ilmu, ilmu! Mis ootuspiin mu rinda lõhub, mis uus tunne ja tundmatu mind rõhub! See imejõud veab enda poole rinda. Sa pead, sa pead, kas maksku elu hinda! 2) Iseloomusta seitsme tabava omadussõnaga linnaväravate ees patseerivat rahvast! Rahvas: mitmekülgne, jutukas, lõbus, elujanulised, sõnakad, töökad, mitmekülgsed. Pill, keeglimäng ja metsik kära
See näitas, et tegu polnud täiemõistuse juures oleva inimesega ja, et see teos võib viia ka teiste suitsiidikatsetejateni, kes hakkavad ennast samastama romaani peategelasega. J.W.Goethe. "Faust" I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Teos räägib teadlasest, kes on hea ja siiras, ning kes ei talu maailma pahedust ja halba. Ta on edukas ja tal on palju õpilasi, kuid ta tunneb, et ta pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, et ei tunne enam isegi Fausti ära. Peale Margareti surma suudavad inglid ta päästa ja viivad ta taevasse. 2
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea
Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" püüab Woland maagiat rakendades manipuleerida lihtinimese psüühikaga. Kuradil õnnestub tekitada inimese mõttemaailmas vaid lühiajalist segadust ja mõistmist. Hiljem seletavad asjaosalised toimunut ikka enda reaalsusest lähtudes - püüd lihtsustada keerulist kui inimaju enesekaitsevahend. Kurat pole võimeline muutma inimkonna mõtlemise toimimise aluseid. Millisena näevad käsitletavad kirjanikud saatana toimet inimesele? Kurat pole üksnes negatiivne nähtus, temaski peitub midagi head. Kui Faust küsib Mefistofelese kui põrgudeemoni käest, kes too õieti on, vastab kurat: "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Nendes värsiridades paljastab Goethe saatana tõelise olemuse - tema pealtnäha halbade tegude taga peitub kõikevõitev headus. Kurat päästab tõelisi väärtusi ja aitab inimest tõe leidmisel
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juureldes selle üle
FAUST Teos nr3 Rain Paloson 10c Johann Wolfgand von Goethe värsstragöödia täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. On arvatud, et teose prototüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Goethel töötas oma teose kallal üle kuueküme aasta. Peategelane Faust on teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadusvaldkondadest ja palju õppinud. Oliomastanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid ikkagi valdas teda rahutus. Faust oli inimesena tavapärasest erinev -- teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt rohkem kui detailid. Talle on ülitähtis asja mõte, küsimus: miks?! Faust leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning et inimesed ei suuda oma pisiprobleemidest näha kaugemale
Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. 2) Mida tähendab mõiste ,,Faustilik hing"? (mõtle ka ülekantud tähendusele) Mõiste ,,Faustilik hing" tähendab jumala eitamist. See tähendab rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ja ootama rohkem kui üks surelik eales väärida saab. See on soov, olla seal, kus meid parasjagu ei ole. 3) Selgita loetud teose põhjal järgmist väidet: On inimlik püüelda ettepoole ning kahjuks sel teel vigu teha. Kuna Faust otsib elu mõtet, siis see ongi soov püüelda ettepoole, millessegi, mida ei eksisteeri veel. Ta soovib omandada uusi teadmisi ja tunda saada armastust. Järsku pakkus talle seda kõike Kurat. Aga loomulikult mitte tasuta, hinnaks oli Kuradi teenimine surmajärgses elus. Faust, valmis kõigeks ja kõigega, oli pakkumisega nõus, kuigi see tõi endaga pahandusi kaasa. 4) Miks saab väita, et ,,Fausti" I osa on romantilise alatooniga?
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
