nende esindajale ei ole lubatud. 6. Piraatkoopia tuvastamine ja selle edasise käibe tõkestamine (1) Tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses lähtutakse teose koopia käsitamisel piraatkoopiana: 1) autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või 2) autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest. (2) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata karistuse kohaldamisest. (3) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata asjaolust, kellele see piraatkoopia kuulus. (4) Arhitektuuriteose ebaseadusliku koopia suhtes konfiskeerimist ei kohaldata. (5) Konfiskeeritud piraatkoopia hävitatakse.
õpilasele. (Good & Brophy, 1995) Neid iseloomulikke tunnuseid käistlevad järgnevad peatükid. 5 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena Esimene konstruktivistliku õppimise iseloomujoon toetub enamasti pikaajalise mälu üldjoonelisele võrgusüsteemile. See tähendab, et teadmised on üles ehitatud teadmisvõrkudena, mis koonduvad võtmeideede ümber. Teadmise võrgustikud koosnevad faktilistest teadmistest, mõistetest ning üldistustest. Nendega omakorda seostuvad hoiakud, väärtushinnangud, soorituslikud praktilised teadmised ja tingimuslikud ehk seostavad teadmised. Viimased annavad märku miks ja millal pöörduda teadmisvõrgustiku teiste osade juurde ja kasutada neid rakenduslikult. (Krull, 2000) Erinevalt Bloomi hierarhilisest taksonoomiast, kus kõrgema astme teadmiste omandamiseks peab alati eelnevalt olema toimunud sellest madalama astme oskuste omandamine,
30 Karistuse määramine ei saa kunagi olla täpne subsumtsiooniprotsess nagu teo paigutamine eri- või üldosa vastava sätte alla. ,,Õiglane karistus on loomingulise sotsiaalse akti tulemus." (E.Dreher) Karistuse mõistmine ei tohi olla kontrollimatu kohtulik väärtushinnang, oluline on karistuse kui kaalumisprotsessi tulemuseni jõudmine kindlate ja kontrollitavate asjaolude hindamise kaudu.31 Vastavalt Euroopa Nõukogu otsusele 2004/757/JSK tuleb karistuse määramisel lähtuda faktilistest asjaoludest, nagu kaubitsevate uimastite kogus ja liik ning kuriteo toimepanemine kuritegeliku ühenduse raames. viide. 28 Sootak, J. Sanktsiooniõigus, Juura Tallinn 2007 29 Eelnõu 102 & 84 SE 30 Sootak 31 Ibid Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni art 3 p-st 5 tulenevalt peavad osalisriigi kohtud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud
Kirjeldatud arusaam tahtluse intelleektuaalsest ja voluntatiivsest elemendist on määrava tähenduseg tahtluse liikide tuvastamisel. Võib öelda et tahtlus on üldmõiste mis hõlmab tahtluse kolme liiki: 1) kavatsetus 2) otsene tahtlus 3) kaudne tahtlus Neist raskeim on otsene ja kergeim kaudne tahtlus. Intellektuaalse elemendi osas on tahtluse olemasoluks nõutav et isik oleks teadlik kõikidest süüteo koosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest e. teo tehioludest.Üksikasjades peab isikul tahtluse intellektuaalse elemsndi seisukohalt olema ettekujutus teost. Materjaalse delikti puhul aga ka teo tulemusena sabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest. Tahtluse voluntatiivse elemendi kohaselt peab teo toime pania süüteo koosseisule vastavaid faktilisi asjaolusid tahtma.Tahtluse olemasoluks peab isiku tegu olema suunatud õigusvastase teo toimepanemisele. Voluntatiivne
Pojmanil: sõltuvuse tees. Normatiivne tees · Kultuuriline mitmekesisus on hea. Teiste kultuuride tavasid tuleb austada. · Taunitakse etnotsentrismi teiste kultuuride tõlgendamist ja hindamist oma kultuuri uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Kombed vs põhiväärtused · Kui fundamentaalselt moraalinormid kultuurides erinevad? · Erinevate kommete taga võivad olla sarnased põhiväärtused. · Kommete erinevus võib tuleneda keskkonnatingimustest, faktilistest või religioossetest uskumustest vm. Tuummoraal · Teatud põhiväärtuste tunnistamiseta on ühiskondade koospüsimine ja inimeste koostöö praktiliselt võimatu. · Nt järglaste eest hoolitsemise nõue, valetamise keeld, mõrva keeld. Deskriptiivse ja metaeetilise teesi seos? Metaeetilist teesi ei saa järeldada deskriptiivsest: sellest, et erinevatel kultuuridel on erinevad moraalikoodeksid, ei järeldu, et objektiivset moraali ei ole olemas.
sätestatud erandid, millal tohib teost vabalt kasutada. Teose vaba kasutamise võimalused tulenevad otseselt ja ammendavalt seadusest ning seaduse vaba ja laiendav tõlgendamine ei ole lubatud.3 Esiteks teose vaba kasutamine ei tohi olla vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega tohi kahjustada põhjendamatult autori seaduslikke huve. Mida mõista tavapärase kasutamise ja autori seaduslike huvide võimaliku kahjustamise all, oleneb konkreetsetest faktilistest asjaoludest ja nende tõlgendamisest. Näiteks kui perioodilises väljaandes avaldatud artiklis kajastatakse uudisromaani või teadusajakirjas ilmunud teadusteostes tutvustatakse seejuures romaani terviklikku süzeed koos lõpplahendusega või teaduslikke lõppjäreldusi, siis võib see vähendada lugejate huvi romaani ja teadusajakirja ostmise vastu. Sellest väheneks ja jääks saamata autori poolt põhjendatult loodetud autoritasu, mis on hinnatav autori huvide kahjustamisena.4
juhud on seaduses otseselt ja ammendavalt sätestatud ning seaduse vaba ja laiendab tõlgendamine ei ole lubatud. Teose vaba kasutamise võimalused ja nende puhul järgimist vajavad olulisemad põhimõtted on järgmised. Esiteks ei tohi teose vaba kasutamine olla vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjustada põhjendamatult autori seaduslikke huve. Mida mõista tavapärase kasutamise ja autori seaduslike huvide võimaliku kahjustamise all, oleneb konkreetsetest faktilistest asjaoludest ja nende tõlgendamisest. Teiseks, teose vaba kasutamise juhtumid seonduvad vaid autori varaliste õigustega. Autori isiklike õiguste järgimise kohustuse täitmisest teose kasutaja vaba ei ole. Sellega seonduvalt nõuab seadus üldjuhul ka vaba kasutuse juhtude korral teose autori nime (kui see on teosel näidatud) ning avaldamisallika äranäitamist. Teose kasutamine autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta: autoriõiguse seadus
uuringud( tootmiskulud, laoprobleemid, tootmisvõimsus) Käibeturu uuringud (turu potentsiaal, turu maht, turuosa, tarbija jne.) Hanketuru uuringud( tooraineturg, tööjõuturg, kapita liturg) Etapid: a )probleemi defineerimine , eristatakse järgmisi eesmärke kirjeldavad, otsingulised, eksperimentaalsed b)teiseste andmete kogumine ja uurimine c) esmaandmete kogumine d)kogutud informatsiooni analüüs f)soovituste väljatöötamine g)ettepanekute rakendamine. Esmaandmete kogumine a) lähtumine faktilistest materjalidest b)faktide konkreetsus ja täpsus c)metoodika analüüsiv orientatsioon d) käsitluse põhjalikkus e) tulemuste tõestatavus I)tulemuste kommunikatiivsus g) tulemuste üldistatavus 47. Turundusuuringute meetodid: 1 )Konsultantuuringud( statistika analüüs, andmebaaside analüüs, ajakirjanduse analüüs, eksperthinnangud, teiste uuringute analüüs) kas. +:vajab vähe tööjõududu pole tarvis eri ettevalmistust; kas
väljavedu loetakse tollieeskirjade rikkumiseks. Isiku vastutus piraatkoopia sisse- ja väljaveo eest sätestatakse tolliseaduses. Tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning menetluses haldusõiguserikkumiste asjades lähtutakse teose koopia käsitamisel piraatkoopiana autori, tema õiguste valdaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest. Kirjandus (tutvumiseks) Autoriõiguse seadus RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335 Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon RT II 1994, 16, 49 Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadus RT I 2001, 56, 334 Tolliseadus, eriti § 26 ja § 65 lg 4 p 2 ja §§ 66-77
Kodu austamisena ei mõisteta üksnes kodu kui füüsilist ruumi ja selle puutumatust. Kaasuses Slivenko vs. Läti on kohus leidnud, et võõrvägede sõjaväelaste pereliikmete riigist väljasaatmine rikub isikute õigust eraelu ja kodu austamisele. Kaasuses Prokopovich vs. Venemaa on EIÕK asunud seisukohale, et kodu on iseseisev mõiste, mille sisustamine ei sõltu siseriiklikust õigusest. Kas üks või teine elukoht on kodu, mida kaitstakse artikliga 8, sõltub faktilistest asjaoludest, eriti piisavast ja pidevast seotusest antud kohaga. Privaatsusega võib olla kaitstud elukoha puutumatus, kui isik, kelle privaatsust rikutakse, alaliselt ei ela ning mis ei kuulu sellele isikule, aga ka elukoht, mis ei ole maaga püsivalt ühendatud ja paikneb võõral maal (nt karavan või vagunelamu). EIÕK on seisukohal, et eraelu kaitsega võib olla kaitstud ka isiku töökoht, samuti võib teatud juhtudel artikliga 8 tagatavad õigused laieneda ka juriidilise isiku
käitumise ja kahjuliku tagajärje vahel. Põhjuslik seos tähendab seda, et isiku õigusvastane käitumine peab kahjuliku tagajärje esile kutsuma, peab olema selle põhjus. See seos peab olema otsene, mitte kaudne. Seejuures peab kausaalne ehk põhjuslik seos olema ka paratamatu, mitte juhuslik. Juhuslikku seost ei näe õigusrikkuja ette (ega saagi ette näha). Seose paratamatus või juhuslikkus kuulub väljaselgitamisele igal konkreetsel õigusrikkumise juhul ja sõltub teo faktilistest asjaoludest. 36 Tegu, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ületama, ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna ka sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise isiku käes (nt täiskasvanu ahvatleb last kuritegu toime panema). Tegu, mis on toime pandud psüühilise sunni mõjul, on igal juhul ja alati subjekti enda tegu, sest see toimus tema tahte ja mõistuse vahendusel
Põhideliktide neeldumine: järeltegu neeldub põhiteos, kui tema ebaõigus on väiksem. Ei neeldu aga: 1) kui järeltegu suurendab eelneva teo kahju või 2) kui järelteoga kahjustati mingi muud õigushüve, mis kahjustati põhideliktiga või 3) kui järeldeliktiga piiratakse kolmanda isiku õigushüvesid (mitte esimene kannatanu). Neil juhtudel on selge, et kaasnev ebaõigus on niivõrd suur, et neelmine pole võimalik. See ei ole ammendab loetelu ja lähtudes konkreetsest kriminaalasja faktilistest asjaoludest, võib kohus otsustada, et ei neeldu (peab hästi põhjendada). Eeldelikt on karistatav ainult siis, kui seadus seda otseselt ette näeb (nt narkootikumide valmistamine on kriminaliseeritud). Tegu algab katsest. Järeldelikt varguse teel saadud asja hoidmine või realiseerimine, see on valduse realiseerimine. See ei kuulu eraldi karistamiseks. Kui puudub ideaalkonkurents, siis tuleb teha 2 erinevat analüüsi ja summeerida karistust. See on
tühistada, täitmine Tühistamise formaalne eeldus: õigeaegse tühistamisavalduse tegemine (TsÜS §99 ja §98) On erandeid, mil tehingut ei saa tühistada (nt abielu, testament, juriidilise isiku organite otsused). Vahel on tehingu kehtivus tühistamise asemel allutatud kohtulikule kontrollile. Tühistamise tähtajad on õigustlõpetavad tähtajad. EKSIMUS (TsÜS §92-93): Eksimus on TsÜS §92 lg1 kohaselt mis tahes ebaõige ettekujutus tegelikest (faktilistest) asjaoludest Tühistamisõigus on olemas ainult siis, kui: 1) eksimus oli oluline: isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks eksimuse aluseks olnud asjaoludest õiget ettekujutust omades tehingut üleüldse teinud 2) esineb üks TsÜS §92 lg3 asjaolu: eksimuse tekitas teine pool; teine pool kasutas tehingut tühistada sooviva poole eksimust tehingu tegemisel pahauskselt ära; teine pool eksis samades asjaoludes kui tehingut tühistada sooviv pool
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine
54. Missugused on tahtluse liigid ning mis on "süüteooria" ja tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks? ? Tahtlus isel isiku suhet oma teosse (otsene lg 5 või kaudne). Kaudset tahtlust isel teo tj-de ettenägemine ja nende möönmine. Ei saa tegu olla tahtliku käitumisega, kui isik ei saanud aru oma teo õv-st (tahtlusteooria). Süüteooria järgi ei ole oluline kohustuse teadlik rikkum, piisab õigest ettekujutusest faktilistest asjaoludest. 55. Mida tähendab hooletus, millised on hooletuse liigid, mida tähendab kutsealane hooletus? Lg 3: käibes nõutava (mõistliku isiku standardi järgi) hoolsuse mittejärgimine. Raskem vorm on raske hooletus lg 4: käibes nõutava hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine. Kutsealane hooletus, kui isik on tek kahju maj- või kutseala raames, siis tuleb tema hooletust hinnata sinna kutsealasse kuuluva keskmise mõistliku kogenud isiku järgi
§ 104 lg 5 järgi ei ole tahtlust sellisel juhul, kui kahju põhjustanud teo toime pannud isik, ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. See on tahtluseteooria väljenduseks. Näide: isik ei teadnud mingisugusest tegutsemise keelust, sellisel juhul ei saa öelda, et ta tegutses tahtlikult, kuid võimalik on ette heita hooletust. Süüteooria korral ei sisalda tahtlus seaduses sätestatud kohustuse teadlikku rikkumist, küll aga õiget ettekujutust õigusrikkumise faktilistest asjaoludest. Isik peab aru saama oma faktilisest käitumisest. 70. Mida tähendavad hooletus, missugused on hooletuse liigid ja mida tähendab kutsealane hooletus? § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Tuleb tuvastada, kuidas mõistlik isik oleks antud olukorras käitunud. § 104 lg 4 kohaselt on hooletuse raskemaks vormiks raske hooletus. Raske hooletus . käibes olevat hoolsust rikutakse oluliselt.
kinnistusraamatusse kanda. Abikaasade varaline vastutus · personaalne varaline vastutus oma varaline kohustus PKS § 20 lg 1 · ühine varaline vastutus perekonna huvides varaline kohustus PKS § 20 lg 2 kuritegu PKS § 20 lg 3 solidaarne vastutus kohustus lisaks võivad abikaasad ka solidaarvastutuses eraldi kokku leppida. Mis on perekonna huvides võetud varaline kohustus? Tuleb lähtuda faktilistest asjaoludest mitte laenu sihtotstarbest. Kui on aga perekonnahuvides võetud laen, siis mõlevad vastutavad. Ühisvara jagamine · ühisvara jagamise aeg ja vara koosseis: abielu kestel antud hetke vara abielu lahutamisel vara abielusuhete pärast abielu lahutamist lõppemise hetkel Ühisvara võib jagada ükskõik mis ajal, ainus tingimus, et ühisvara peab olema tekkinud: jagada
Esiteks käsitles ta ius honorarium’it, preetorite õigust koos ius civile’ga ühtse õigusena (ius). Teiseks ühendas Iulianus ediktiredaktsiooni koostades kahe õigusteadusliku koolkonna põhimõtted. Nimelt võttis ta üle hilisest vabariigist (Serviuselt) pärineva õigusmõtlemise formaalsetes instituutides ning ühendas selle sabiniaanide loomuõiguslike põhimõtetega. See võimaldas hiljem, Gaiusel Institutsioonides esitada õigust vabana tegelikest, faktilistest normidest, vormelitest ja kehtiva õiguse allikate süsteemidest (ius civile - ius honorarium). Kuigi peamiselt olid koolkondade erinevused ühtlustatud juba 2. sajandi keskpaigaks, võib ka hilisemate juristide puhul (Gaius, Ulpianus, Paulus, Modestinus) eristada nende kuuluvust pigem ühte või teise koolkonda. Nii kuulus Gaius pigem sabiniaanide hulka, Ulpianus, Paulus ja Modestinus olid aga pigem prokuliaanid.
Haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Muudel seaduse sätestatud juhtudel. 2. ÕIGUS TUTVUDA DOKUMENTIDEGA tuletatu põhiseaduse inimväärikuse printsiibist. Otseselt ka PS § 44 lg 1 kõik riigiasutused on seaduse sätestatud juhtudel kohustatud andma informatsiooni. See õigus võimaldab menetlusosaliste saada ülevaade otsustamise aluseks olevatest faktilistest asjaoludest ja vajadusel ette võtta samme oma huvide kaitseks. PS § 37 lg 1 - Igaühel on õigus tutvuda asjast tähtsust omavate dokumentidega menetlusosaliste seletused jne, nimetatud dokumente on haldusorgan kohustatud ka säilitama. Dokumentidega tutvumise õigus pole piiramatu, seda võib piirata, kui need dokumendid sisaldavad andmeid, mille avaldamine on seadusega sätestatud:
Peab süüdistusest lisaks maksunduslikult olulistele tehingu asjaoludele nähtuma ka prokuratuuri seisukoha materiaalõiguslik alus. Teisisõnu tuleb süüdistuses ära näidata, millised on need normid, millest tulenevate eelduste puudumine või milles sätestatud piirangud välistavad maksudeklaratsioonis väidetud maksuõigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise. 70. Erinevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei ole prokuratuuri poolt nendele asjaoludele antud õiguslik hinnang kohtu jaoks siduv. Kolleegium on varem märkinud, et olukorras, kus süüdistuses ei ole nõuetekohaselt kirjeldatud blanketset koosseisutunnust sisustavaid sätteid ja kohus pole isikut süüdi tunnistades sellele veale tähelepanu pööranud, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses
Asjaõiguslikku toimet üürilepingul ei ole (v.a. VÕS § 291, kus omaniku vahetumisel läheb nö automaatsel kaasa ka üürileping). AÕS § 64 kohaselt on asjaõigusleping omandi üleandmise või asjaõiguse seadmise leping. Asjaõiguseks, mis sarnaneb üürilepingule on AÕS § 201 kasutusvaldus. Kaasuses on märgitud, et B ja C sõlmisid üürilepingu, tegemist on seega võlaõigusliku lepinguga ja kehtivat asjaõiguslepingut tulenevalt kaasuse faktilistest asjaoludest olla ei saagi ehk asjaõiguslepingut ei sõlmita kinnisasja koormamisel võlaõigusega viidata tasub siin juures AÕS § 74 lg-le 1. 2.4 Kas B-l oli käsutusõigus kinnistu kui terviku suhtes ? Kui kaasomanikul on asja mõttelise osa käsutamisõigus lähtuvalt AÕS § 73, siis (AÕS § 74 lg 1 kohaselt) käsutamisõigus asja reaalosa ja asja kui terviku üle kuulub kõigile kaasomanikele ühiselt. Seega ei saanud B-l olla käsutusõigust kinnistu kui terviku üle
- kaudne, b) ettevaatamatus: - kergemeelsus, - hooletus. Käesoleval juhul käsitletakse kriminaalõiguses tahtlust ja ettevaatamatust üksnes materiaalse kuriteo puhul. Tahtlus on süü raskem vorm, kui ettevaatamatus. Tahtluse tunnused materiaalse kuriteo puhul iseloomustavad süüdlase intellekti ning tahet. Süüdlase intellekti iseloomustab materiaalse kuriteo tahtliku toimepanemise korral: 99 - arusaamine oma teo faktilistest (koosseisulistest) tunnustest, kuriteokoosseisuks vajaliku tagajärje ning vähemasti üldjoontes kausaalse seose ettenägemine teo ja tagajärje vahel, kusjuures tagajärje saabumise võib süüdlane ette näha kas paratamatuna või reaalselt võimalikuna; - oma teo ning selle tagajärje õigusvastasusest arusaamine, kusjuures pole oluline, kas süüdlane oli teadlik kvalifikatsioonist või konkreetsest karistusest. Materiaalsete kuritegude
kuuluvad küsimused, kus tegemist on aprioorse teadmisega. Näiteks on sellised küsimused: Milline on seos täisnurkse kolmnurga külgede pikkuste vahel? Kas väitest Mõned poisid on arukad järeldub, et Mõned poisid ei ole arutud? Taolised küsimused tekivad ka mujal, kus on nõutav vaid deduktiivne arutlus. Näiteks on selline kohtuniku arutlus, kas antud tegu kvalifitseerida kuriteoks või mitte. Ta lähtub seejuures seadustest ning faktilistest andmetest ning küsimus 3 seisneb selles, kuidas nimetatud fakte seaduse põhjal hinnata. Liiklustestides on samuti küsimused, millele vastamine nõuab deduktiivset arutlust. Aluseks võetakse Liikluseeskiri ning mõeldakse, mis sellest järeldub. Kolmandaks, küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. Näiteks on
käitumise ja kahjuliku tagajärje vahel. Põhjuslik seos tähendab seda, et isiku õigusvastane käitumine peab kahjuliku tagajärje esile kutsuma, peab olema selle põhjus. See seos peab olema otsene, mitte kaudne. Seejuures peab kausaalne ehk põhjuslik seos olema ka paratamatu, mitte juhuslik. Juhuslikku seost ei näe õigusrikkuja ette (ega saagi ette näha). Seose paratamatus või juhuslikkus kuulub väljaselgitamisele igal konkreetsel õigusrikkumise juhul ja sõltub teo faktilistest asjaoludest. Tegu, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ületama, ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna ka sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise isiku käes (nt täiskasvanu ahvatleb last kuritegu toime panema). Tegu, mis on toime pandud psüühilise sunni mõjul, on igal juhul ja alati subjekti enda tegu, sest see toimus tema tahte ja mõistuse vahendusel. Vaatamata sunnile, ei ole subjekt ilma
annaabi.ee 
