Failioperatsioonid Failide ja kaustade märgistamisest Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control;
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool TA 12 KÕ Paul Paap MICROSOFT WINDOWS 8 Referaat Õppejõud: Daniel Vladimirov Mõdriku 2012 Selles referaadis kirjutan ma põgusalt Windows 8'st. Olen ise puutunud Windows 8'ga nii palju kokku, kui olen selle 3 korral oma arvutile peale installeerinud ja veendunud selles, kui Windows 8 kasutada, siis peaks olema ka arvutil puutetundlik ekraan kindlasti. Sammuti võin ma öelda ka seda et Windows 7 jääb siiski minule südamelähedaseks. Aga igaüks teeb oma valikud ise. Kaunist lugemist! 1 VÄLIMUS 1.1 Ikooni kogum Iga alguskuva paan on ühendatud inimese, rakenduse, veebisaidi, kausta, esitusloendi või muuga, mis on teie jaoks oluline. Avakuvale võite kinnitada kui tahes palju paane ja neid liigutada, pannes need just sinna, kuhu soovite
gruppidesse kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline süsteem failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis. Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil olemas flopiseade, kõvaketas ja CD-seade. Vastavalt vajadusele säilitada suuri andmehulki võib arvutis olla muidki välismäluseadmeid zip-seade, magnet-optilise ketta seade jms. Arvutivõrgus on võimalik võimaldada ligipääsu ka teiste arvutite andmekandjatele nn. võrguketastele. Kõiki olemasolevaid andmesäilituskohti saab vaadata ja kasutada käivitades töölaual asuvast ikoonist abivahendi My Computer või siis kasutades programmi Windows Explorer. Need on mõeldud opereerimiseks ketaste, kaustade, dokumentide ja kiirväljakutsetega. Mõned tähtsamad tegevused, mida saab eelpool nimetatud programmide abil teha, on järgmised:
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
Lisaks pakub CLR programmi loomiseks vajalikke klasse. Lisaks klasside kasutamise võimalusele on paljud neist ka päritavad e. nendest on võimalik pärimise teel luua oma klasse. Kõrval asuvalt diagrammilt on näha, et raamistik lisab uue kihi programmi ja riistvara vahele, mis loomulikult ei mõju hästi programmi jõudlusele. Hea uudis on see, et Microsofti .NET raamistik integreerub üsna ilusti Windowsi sisse muutudes osaks Windowsist. Enamgi veel, kui võtta Microsofti viimane Windows e. Vista siis raamistik ongi Windows! See tähendab seda, et kõik klassid ja meetodid, mida Microsoft kasutab oma operatsioonisüsteemi loomisel, on kasutamiseks ka kõigile teistele arendajatele, mis omakorda annab kätte väga võimalusterohked vahendid kiiresti funktsionaalsete programmide ehitamiseks. CLR rakenduste kompileerimine käib kahes faasis: 1. Esimese sammuna programmeerija kompileerib oma lähtekoodi vahekeelde. Microsofti
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis
Geoandmetega töötamine toimub kaardidokumendi (.mxd fail) põhiselt, kuhu kasutajal on võimalik salvestada juba valmis kujundatud kaardikihid ning kõik nendega seonduvad parameetrid/seadistused. ArcMap`i aknas oleva kihi graafilist kujutist saab vastavalt vajadusele navigeerida/suurendada/vähendada. 7 ArcCatalog ArcCatalog on vahend GIS andmete organiseerimiseks ja haldamiseks. Aplikatsioon, mis on sisuliselt käsitletav kui ruumiandmete Windows Explorer, sisaldab vahendeid geograafilise andmestiku sirvimiseks, geograafiliseks (kihi graafiline pilt) ja tabelkujul (atribuuditabelid) kuvamiseks, loomiseks ning metaandmete salvestamiseks. Samuti määratakse läbi ArcCatalog`i loodava geoandmebaasi või objektiklassi ülesehitus ja sisu (struktuur). ArcToolbox ArcToolbox aken on kättesaadav nii ArcMap`i kui ka ArcCatalog`i aplikatsiooni kaudu, läbi mille on aktiveeritavad geotöötluse erinevad funktsioonid (andmete konverteerimine,
sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad
Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu.
Samuti saate lisada linke muudele objektidele (nt piltidele või teistele dokumentidele) või neid manustada. WordPadiga saate te kirjutada kirju, registreerida aruandeid ja teisi lihtsaid dokumente. Samuti saate muuta teksti väljanägemist, kiiresti liigutada lauseid ja lõike ning kopeerida ja kleepida teksti nii dokumendi siseselt kui ka erinevate dokumentide vahel. WordPad, mugav vahend elementaarsete tekstitöötlustoimingute tegemiseks, on nüüd veelgi parem. Operatsioonisüsteemis Windows 7 on sellel uus lint - akna ülaosas olev riba, mis näitab, mida programmiga teha saab -, mis kuvab saadaolevad funktsioonid pigem avatult kui menüüdes. Vormindussuvandid, nagu esiletõstmine, täpploendid ja reapiirid, aga ka uued värvid koos pildilisamise ning suurendamise võimalusega muudavad WordPadi üllatavalt võimsaks tööriistaks. 4 Gedit Gedit on tekstiredaktor GNOME töölauakeskkonna, Mac OS X'i ja Microsoft Windowsi jaoks
integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist arendusplatvormi line-of-äri tarkvara alla Office Business Applications bränd. 10. juulil 2012 Softpedia teatas, et amet on kasutatud üle miljardi inimese kogu maailmas. Büroo on toodetud mitmeid versioone suunatud eri lõpptarbijate ja arvuti keskkondades. Algne ning levinuim versioon on töölaua versioon, saadaval arvutites töötab Windows ja MacOS operatsioonisüsteemides. Kõige aktiivse töölaua versioon on büroo 2016 Windows ja MacOS, vabastati 22. september 2015, ja 9 juulil 2015 võrra. Veel hiljuti, Microsoft välja töötanud Office Mobile, mis on vabalt kasutatav Office'i versioonide taotluste mobiilseadmete. 1
Joonistamine Olekuriba Joonis 2. ArcMap kasutajaliides ArcMap`i kasutajaliides Tiitliriba kaardidokumendi (.mxd) nime kuvamine Kihihaldur kaardikihtide (layer) ja andmefreimide (Data Frame) haldamine Olekuriba selekteeritud tööriistariba info ja hiire pointeri asukoha koordinaatide info kuvamine 1.1.2 ArcCatalog ArcCatalog on vahend GIS andmete organis eerimiseks ja haldamiseks. Aplikatsioon, mis on sisulis elt käsitletav kui ruumiandmete Windows Explorer, sis aldab vahendeid geograafilise andmestiku sir vimiseks, geograafilis eks (kihi graafiline pilt) ja tabelkujul (atribuuditabelid) kuvamiseks, loomiseks ning metaandmete salvestamiseks (vt ka joonis 3). Samuti määratakse läbi ArcCatalog`i loodava geoandmebaasi või objektiklassi ülesehitus ja sis u (struktuur). 4 Joonis 3. ArcCatalog 1.1.3 ArcToolbox ArcToolbox aken (vt
Failihaldus Faile on kahte liiki Programmid ja muud süsteemsed andmed Kasutaja andmed (dokumendid, pildid, videod jm.) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend
ABS Address Book Synchronization [IBM] + Absolute ABT Abort ABTS ASCII Block Terminal Services AC Autocheck + Automatic Computer + Alternating Current ACAP Application Configuration Access Protocol ACC Accumulator ACCMAIL Accessing the Internet Via Email ACD Automatic Call Distribution ACDI Asynchronous Communications Device Interface ACE Access Control Encryption/Entry + Adobe Certified Expert + Advanced Composition Explorer [JHUAPL] + Advanced Computing Environment [SCO] + Adverse Channel Enhancements [Microcom] + * Automatic Computing Engine ACF Access Control Field + Advanced Communications Function ACH Automated Clearing House ACIAS Automated Calibration Interval Analysis System ACIS American Committee for Interoperable Systems ACK Acknowledgment ACL Access Control List + Asynchronous Connection-Less (link) ACM Association for Computing Machinery
sisestada arvuti IP milles on muudetud veebi leht (Start>Run>cmd>ipconfig sealt lugeda arvuti IP mille ruuter on arvutile andnud. See ei pea olema selline nagu mnes teises punktis on ette antud) ja valida drop down menst WEB(http)(port: 80) Add. Ruuter nd suunab WAN porti tulnud pringud (portil 80) IP'le LAN vrgus, mis sai sisestaud. Veel tuleb luua firewalli lbipsu luba. Selleks Start>Control Panel>Security Center> Kerige alla ja Windows Firewall>Exceptions>Add Port>Name whatever>Port number 80>OK>OK Vhem fancy lhenemine oleks firewall lihtsalt vljallitada. Nitamiseks, et asi ttab pange browseri URL reale arvuti IP milles sai muudatused tehtud Index failis. (Ainult LAN vrgu arvutitel) Arvuti milles muudatused tehti peaks igal juhul iget lehte nitama. LANis sama moodi kui hendused on iged ja Firewallis on iges arvutis lbips. WAN portis oleval arvutil aga pange URL reale 192.168.0.1 (Ruuteri IP. Pring lheb ruuterisse
lehti silmade kirjuks muutmiseks ette valmis ei genereeritaks, siis sobib valikust Empty Web Site. Allpool tasub märkida/luua kataloog, kuhu sisse loodav lehestik tuleb. Toimetuse tulemusena tekkis masinasse vastav kataloog vaid web.config-nimelise failiga. Sellest ei tasu end segada lasta. Web Developeri paremas servas võiks olla nähtaval Solution Explorer. Või kui seda mingil põhjusel seal ei paista, siis võiks aidata View menüüst valitud Solution Explorer. Selles parem hiireklõps rakenduse kataloogi nime peal ning võib valida enesele veebilehestiku uue elemendi. Sealt omakorda HTML-lehe ning lehe nimeks näiteks peokuulutus.html.
4 2 7 HP Instant Chat nupp 6 Oleku LED 3 Kiirpildistamise nupp 7 Kaamera lääts 4 Integreeritud mikrofon 5 HP Web Cam'i kasutamine Ühendamine arvutiga HP Deluxe Web Cam on ühilduv operatsioonisüsteemidega Microsoft Windows XP/Vista/7/8. Seade on Plug 'n' Play1 ehk te ei pea peale ühendamist mitte mingisuguseid draivereid plaadilt installeerima toote kasutamiseks. Ühendamiseks järgige järgnevaid juhiseid: 1. Võtke toode pakendist välja ja harutage lahti USB-ühendusjuhe. 2. Paigaldage veebikaamera monitori külge kaasasoleva kinnitusega. 3. Ühendage USB-ühendusjuhe arvuti taga olevasse USB-porti. 4. Arvuti ekraanile ilmub installiaken, järgige sealseid juhiseid selle sooritamiseks. 5
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well Unix, Linux, BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah) Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda
Avatud akende korraga minimeerimiseks on erinevaid võimalusi. Töölaua nupu kuvamine tegumiribal Avatud akende minimeerimine hiire abil Klõpsake tegumiribaolekuala lõpus olevat nuppu Kuva töölaud. (Minimeeritud akende taastamiseks klõpsake uuesti nuppu Kuva töölaud.) Lk 1 / 8 Kontoritöö tarkvara Avatud akende minimeerimine klaviatuuri abil Vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + D. (Minimeeritud akende taastamiseks vajutage uuesti klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + D.) Maksimeerima (Maximize) Akna suurendamiseks nii, et see täidaks terve ekraani klõpsake nupul Maksimeeri või topeltklõpsake akna tiitliribal. Maksimeeritud akna eelneva suuruse taastamiseks klõpsake selle nupul Taasta (see kuvatakse nupu Maksimeeri asemel)
3 2. JavaScript'i versioonid Kuna JavaScript-i on aegade jooksul uuendatud ja täiendatud, siis on saadaval erinevaid JavaScript-i versioone, mis ei tööta kõigi brauseritega. Järgnevas tabelis on näha, milliseid erinevaid Client-Side JavaScript-i versioone toetavad Netscape Navigator-i ja Microsoft Internet Explorer-i erinevad versioonid. JavaScript-i versioon Netscape Navigator Microsoft Internet Explorer JavaScript 1.0 Netscape Navigator 2.0 Microsoft Internet Explorer 3.0 JavaScript 1.1 Netscape Navigator 3.0 JavaScript 1.2 Netscape Navigator 4.0-4.05 Microsoft Internet Explorer 4.0 JavaScript 1.3 Netscape Navigator 4.06-4.5 JavaScript 1.5 Netscape Navigator 6.0 Microsoft Internet Explorer 6.0 Põhjalikumat informatsiooni erinevat JavaScript'i versioonide kohta leiate
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
PHP käivitamine WAMP serveris Alternatiivid WAMP'ile Adobe Dreamweaver seadistamine Sissejuhatus PHP koodi kompileerimiseks oleks vaja PHP mootori toega veebiserverit ning veebilehe lõplikuks ülesehitamiseks ka kindlasti mingisugust andmebaasi. Üks võimalus on "ehitada" veebiserver oma arvutisse, kasutades selleks WAMP serverit. Mis on WAMP? WAMP serveri puhul on tegemist veebiserveri tarkvarapaketiga, mis paigaldab väikese vaevaga sinu Windows arvutisse korraga nii veebiserveri Apache, andmebaasi MySQL ja meie soovitud Php mootori. Jah, me saame selle kõik paigaldada oma tavalisse laua- või sülearvutisse ning see käitub tavalise veebiserverina. Eeliseks oma arvutisse paigaldamisel on üleslaadimise, testimise ja muutmise kiirus. Linux fännid võiks proovida LAMP serverit. Allalaadimine WampServeri leiad aadressilt http://www.wampserver.com/en/. Seejärel kliki nupul Download ja leia oma süsteemile vastav versioon. Mina teen
250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. Jaz - Andmevarunduseks mõeldud firma Iomega "kõvaflopi" (1 GB või 2 GB kassettketas) ja vastav ajam. Andmevahetuskiirus 8 MB/s. 42. Kui suur on flopi mahutavus? 1,44 MB 43. Kui suur on CD'i järgi: kõvaketas, CD, DVD, diskett, zip-ketas (alusta kõige väiksemast)! CD, DVD, zip-ketas, diskett, kõvaketas. 44. Mida tähendab ketta formaatimine? Ketta formaatimine on harilikult ketast, lugemiseks ja salvestamiseks ette valmistama. Ketta formaatimisel kustutab operatsioonisüsteem kogu kettal oleva informatsiooni, testib ketast ja kui leiab vigaseid sektoreid, siis märgistab need ära ning loob sisemise aadressitabeli, mida hiljem kasutatakse informatsiooni salvestamisel ja otsimisel. Üldjuhul on iga uut ketast vaja enne kasutuselevõttu. 45
AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Pesa on 32 bitine ja töötab 66 MHz peal. Infoedastuse kiiruseks on 2133 MB/s. AGP on tänaseks küll vananenud kuid vanemates arvutites on ta endiselt kasutusel. 16. Nimeta ja selgita porte arvuti tagapaneelil - klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad,
· plugins - toetatavad pluginid ja loend nendest mis on installidud brauserile
18
Steve Mägi A-08 13.03.2014
· systemLanguage - süsteemi kasutatav keel "en-us".
· userAgent - veebibrauseri tunnusväärtus, näiteks "Mozilla/4.0 (compatible; MSIE 6.0; Windows NT
5.1; en)"
· userLanguage - kasutaja poolt valitud keel "en-us".
· userProfile - kasutaja profiil
Veebilehitseja nime ja versiooni leidmine
1.
'i teise antiviirusprogramminna või iskliku
tulemüürina, kuid sellisel juhul mõningad funktsioonid ei toimi.
On ka uusi funktsioone nagu tarkvara tervisliku seisunde seire, mis kontrollib sinu arvuti
üleüldist seisundit ja seda kas tarkvara vajab uuendusi. AccessAnywhere võimaldab arvuti
kaugjuhtimist läbi teise seadme. Browser Cleanup puhastab brauseri tarbetud lisad ning
muudab seega veebilehitseja kiiremaks [6].
1.5 Programm ,,Windows Virtual PC"
Windows Virtual PC on Windows 7'me valikuline komponent, mis võimaldab
käivitada ühes arvutis mitut operatsioonsüsteemi. Üks peamisi eelisi on see, et sa saad
kasutada Windows 7'me uuendusi, ka samaaegselt kasutada rakendusi, mis on
mõeldud varasemate Windows'i operatsioonsüsteemide peal käivitamiseks. Muidugi
on võimalik virtuaalkeskkonnas tegutseda ka muude operatsioonsüsteemidega. Üks
probleem, mis sellega kaasneb on süsteemi jõudluse suur kadu [7].
Joonis 1.1 Operatsioonisüsteemid, failisüsteem
Operatsioonisüsteem on programmide komplekt, mis korraldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa
töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja
väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud
korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000,
Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse.
Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD.
Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti
käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i..
Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö. Seal avanevad aknad, programmid jm.
Hall riba ekraani allääres on tegumiriba ehk taskbar.
tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva
operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt
läheneda.
Töö raamistiku püstitamise esimene nõue oli vaadeldava ajavahemiku piiritlemine.
Kompromissina mahukuse ja põhjalikkuse vahel otsustasin luubi alla võtta kolm tänapäeva
kõige populaarsemat personaalarvutite operatsioonisüsteemi: Linux, Mac OS ja Windows.
Möödaminnes vaatlesin ka nimetatud kolme operatsioonisüsteemiga seonduvaid projekte,
mis aitasid kaasa nende väljakujunemisele.
Töö ülesehituse tingib valdavas osas sündmuste kronoloogiline järjestus. Esimesed kolm
peatükki kirjeldavad sündmusi varasemast hilisemani, neljas peatükk aga püüab läbivõetu
ning küsitluse najal seoseid luua. Ehkki tegu on selgelt arvutiteemalise tööga, on läbivalt
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL
Infotöötluse loengukonspekt
Kalev Avi, MSc
Tartu 2011
SISUKORD
Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3
Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5
Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6
Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7
MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................ Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks
Versioon 1.2 kavand
Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest
Toimetanud MINERVA 5. töörühm.
6. november 2003
MINERVA 5. töörühm
Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate
vajadustest
Tegevuse eestvedaja
Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia)
Koordinaator
Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia)
Liikmed:
Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma,
Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik);
Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma
Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu
(Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto
(Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Inseneriinformaatika 3.ülesanne
Operatsioonisüsteemid, failisüsteemid
Operatsioonisüsteemid läbi aja
TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
