,,Popi ja Huhuu" 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus.
F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus.
1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. 2. Iseloomusta neid novelli alguse põhjal. Popi koeralikkus avaldub tema alluvuses ning usalduses peremehe vastu. Ta oli truu oma Isandale ning ootas teda õhinal koju, kuid too ei tulnudki. Ta pidi harjuma uue peremehega, kelleks oli Huhuu. Viimane oli aga kiuslik ning isepäine, nagu ahvid ikka, ning Popi peitis end kaitseks kirstu alla. Ta lasi end kiusata, sest koer ei hakka oma peremehele vastu. Ahv Huhuu oli iseseisev: tuli ja läks, millal tahtis. Huhuule, nagu ka teistele ahvidele, meeldis teha pahandust ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik.Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. 3. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist?
Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Tegelased: Isand inimene, kes hoolitses Popi ja Huhuu eest. Popi (taksi)koer, kes oli Isandale truu ja hoolis temast. Huhuu ahv, keda hoidis Isand puuris. Tegevuskoht: Maja, kus elasid Isand, Popi ja Huhuu. Kokkuvõte: Ühel hommikul tõusis Isand väga vara. Ta pani riided selga ja ohkas. Isanda nägu oli igav ja kurb. Isand jäi vait ja vaatas liikumatult küünla leeki. Isand ohkas veel kord ja pani pähe karvamütsi, puhus küünla ja kükitas Popi ette ja patsutas teda. Siis läks Isand ukse poole, Popi jooksis korvi juurde, mõeldes, et Isand läheb turule, kuid Isand kõnidis otse uksest välja ja jättis Popi ukse taha ootama. Popi jäi Isandat ootama, kuid teda ei tulnud ja ei tulnud. Popi hakkas kartma, et Isandat ei tulegi kunagi tagasi ja nii läkski.. Ta oli oma Isandasse väga kiindunud ja nägi temast magades und
Friedebert Tuglase novellid „Popi ja Huhuu“ Kirjalik individuaaltöö IX klassile 1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Iseloomusta neid novelli alguse põhjal Popi on taksikoer ja Huhuu ahv. Popi on ilmselgelt väga alandlik ja oma peremehele truu kaaslane. Rahulik ja malbe vajab peremehelt palju tähelepanu. Huhuu on Popi vastand, ta pole eriti vaimustunud oma peremehst ning ei näita absoluutselt üles alandlikkust, isepäine. 2. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Ta unistas peremehest ja ajast mil ta oli alles väike ning ta ei mõistnud veel end ümbritsevat nii kui praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri. 3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist?
Friedebert Mihkelson Tuglase elulugu. 2. märtsil 1886. aastal sündis Friedebert Mihkelson Tuglas Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Tuglas elas Ahjal. Ta käis Prangli kihelkonnakoolis kus ta sai venekeelse hariduse ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal läks ta Tartu linnakooli ja hiljem jätkas Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1905. aastal võttis ta osa revolutsioonis kuna ta oli noor poliitik ja kõnemees. Sellest oli ka tingitud Tuglasel 1906-1917. aastal pagulasaastad, kus ta põgenes Soome ja pesitses ka Pariisis. Tuglas oli Noor-Eesti rühmituse liige. Ta abiellus Ello Oinasega. Tuglas oli Eesti Kirjanike
Popi ja Huhuu Isand Popi Huhuu Sel hommikul tõusis Isand väga vara, pani end riidesse ja veeretas paela küljes olevaid musti helmeid näppude vahel. Helmeste lõhn Popile ei meeldinud ning siis ta ka ärkas. Isand näis imelikuna ja oli olnud seda juba mõnda aega. Isand köhis pidevalt ja Popi kuulis läbi une teda raskelt ohkamas. Talle tunuds, et Isand näeb hirmsaid unenägusi nagu ta isegi. Isand silitas veel korra koera pead, pani karvamütsi pähe ja läks nurka, kus oli Huhuu suur puu. Popi tundis korraks kadedust, kui Isand oli Huhuu ligidale läinud. Peale seda Isand lahkus. Popi jäi Isandat koju ootama ja lootma, et too toob talle liha, kuigi Isand polnud seda juba mitu päeva toonud. Popi mõtles oma elu üle. Ta arvas, et ta on hea ning seetõttu on Isand ka temaga hea. Ta oleks nagu Isanda headust väärinud. Kõik teised Isandad,
,,Popi ja Huhuu" 20.07.12 F. Tuglas Tegelased: · Popi- alandlik ja heasüdamlik koer · Huhuu- edev, võimutsev, äkiline ahv · Isand- loomade eest hoolitsev inimene Millest raamat rääkis? Popi ja Huhuu elasid alguses koos nende peremehega. See peremees oli nende vastu hea ja hoolitses nende eest. Ühel päeval läks peremees välja, aga enam tagasi ei tulnud. Popi ja Huhuu nälgisid ja ootasid kannatamatult peremeest koju. Ühel õhtul pääses Huhuu oma puurist välja ja oli väga jõhker. Ta hakkas vana isanda asju proovima ja lõhkuma ja kiusas Popit. Popi kartis Huhuud, peitis end tihti ka kirstu alla ja jälgis teda sealt. Iga päevaga igatses Popi oma vana head peremeest aina rohkem. Kuid peremeest ei tulnud koju ning Popi pidi leppima Huhuuga . Huhuu oli Popile kui uus peremees, ta käis samuti väljas ja tõi süüa, kõndis kahe jala peal ja sõi kätega
Friedebert TUGLAS „POPI JA HUHUU“ 1 Sel hommikul tõusis Isand väga vara. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi
POPI JA HUHUU 1 Sel hommikul tõusis Isand väga vara. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna
Proosaanalüüs F. Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Novell ,,Popi ja Huhuu" käsitleb võimu temaatikat. Alguses on kõige tähtsam tegelane Isand, varsti peale tema lahkumist saab uueks Isandaks Huhuu. Alguses ei saa loomad omavahel läbi, aga teose lõpuks on nende vahel tekkinud teatud mõttes sõprus ning Popi ei mäleta enam enda vana Isandat, vaid peab Huhuud enda uueks heaks Isandaks. Sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel ehk jutustamistüüp on samaaegne. Jutustaja on autodiegeetiline loo edastab kõiketeadev jutustaja, kes annab tegevust edasi läbi looma silmade. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist. Lugejale avaneb sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
Proosaanalüüs „Popi ja Huhuu“ – Friedebert Tuglas Tundus, et tegemist oli suletud narratiiviga: teoses oli olemas sissejuhatus – hommiku sündmustik, tegelaste tutvustus; sõlmitus – isanda lahkumine kodust, mis käivitas sündmustiku; teema arendus – Huhuu saab puurist välja, tema suhted Popiga; kulminatsioon – Huhuu käitumise mõju Popile, Popi ähmane piir tõelise ja une vahel; pööre – Huhuu toob Popile süüa, üksteisega leppimine; lõpp-pinge – leitud kast, mis oli igast servast kinni joodetud, milles oli arvatavasti lõhkeaine; lahendus – kasti plahvatus, maja pooleks vajumine. Teos ei olnud realistlik. Sündmuste areng on esialgu aeglane, ei toimu konkreetselt midagi veel. Sündmused hakkavad kiiremini arenema sellest hetkest, kui Huhuu puurist välja pääseb. Ausalt öeldes ei saanud arugi, kui pikk aeg lõpuks oli möödunud, see jäi veidi selgusetuks
Põhjenda oma nõustumist või mittenõustumist, too näiteid tekstist ja ka päriselust. 3. On väidetud, et ,,Popi ja Huhuu" on nagu lugu inimestest, kes ei oska enda elu juhtida. Kas nõustud või ei? Põhjenda. 4. Kirjelda mõlemat tegelast (käitumine, omadused) ja mis võiks olla nende sellise käitumise põhjuseks? 5. Milliseid võimalikke sümboleid seal leidub? Popi ja Huhuu 1) Novellis sümboliseerib Popi teistest sõltuvat inimest, üksinda tema hakkama ei saaks. Tal on alati vaja kellegi tuge või otsib ise kellegi lähedust. Popi sümboliseerib ka väga leppivat inimest, jutus leppis ta üsna kiiresti uue Isanda Huhuuga, kuigi viimane temaga halvasti käitus. Koer on samuti kontrolliv, enamus tema ajast kulus maja kontrollimiseks ning ringi nuuskimiseks. Popi sümboliseerib tänavat inimest, tema arvates oli Isand kõige parem
Proosaanalüüs Friedebert Tuglas Popi ja Huhuu Teose alguses tundub, et tegemist on suletud narratiiviga, kuid mida rohkem lugu edasi areneb, seda selgemaks saab, et tegemist ei ole realistliku teosega. Lugu algab selgitusega sellest, mis tundeid Isand Popis tekitab ning kuidas koer Isandat austab ning temast hoolib. ,,Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus." Lugu keerleb edasi ning lõppeb väga ootamatu püandiga, jättes lugeja endiselt toimunud sündmuste üle mõtisklema. Autor kirjutab küll, et Huhuu viskab maha puruks kasti, mille sees peitub ilmselt lõhkeaine ning nii tema kui Popi lendasid vastu seinu ning maja vajus mürinal pooleks. Kuid mis saab edasi? Kas nad ehk pääsevad rusude alt? Mis sai üldsegi Isandast ja kas ta
hooliks. Maali käsib poisil minna lõdva püksikummiga Mari juurde. Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub talt andeks. Nad lepivad ära ning hakkavad mõtlema tuleviku plaane, kuid kell oli palju ja hommik hakkas koitma ning nad läksid magama. Maali nägi ilusat und. Selles novellis meeldis mulle see kuidas Tuglas kirjeldas Maali mõtteid. Samas aga oli mul seda lugedes vahepeal tunne, et ega see Kusta pole ainuke, kes ei tea mida ta tahab. Maali mõtted olid samuti segased. Novell oli mulle südame lähedane, sest milline inimene ei tahaks, et teda armastataks ning armastusest rääkides probleemidest puudust ei tule. Kõige rohkem segadust tekitav novell oli ,,Popi ja Huhuu". See novell rääkis koerast kelle nimi oli Popi
Lugemispäevik ,,Popi ja Huhuu" Friedebert Tuglas Tegelased: Isand, Popi (koer), Huhuu (ahv) Tegevus: 1. Isand ärkas vara hommikul. Popi oli pannud tähele, et Isandal oli imelik ja küllap oli tal mingi mure. Isand lahkus. 2. Aeg kulus, Isand aga ei tulnud. Popi arutles, kes on Huhuu. Ta otsustas, et Huhuu pole väärt saada puurist välja, kuid samas ta kartis teda, sest ta oli sarnane Isandaga. Mõlemad, Popi ja Huhuu,olid näljased. Huhuu sai puuris välja. Huhuu hakkas sööki otsima. 3. Isand ei tulnud veel koju. Huhuu hakkas mängima Isanda asjadega nagu laps vanemate riietega, ehtetega. Ta lõhkus ja hävitas kõik. Huhuu leidis aedvilju ja verist liha. Popi hakkas hoolitsema Huhuu eest. Ühel päeval leidis Huhuu viina ja sellest päevast alates
Tuglase novellid ,,Popi ja Huhuu" -Loomade isand tõusis vara. Isand pani põlema küünla, ning riidesse pannes ta läkastas. Popi silmad olid niisked, ka isanda nägu oli kurb. Isand tuli viimasel ajal hilja koju, unustas süüa ja rääkis iseendaga. Öösiti ta ohkas raskelt, ning Popi läks teda lohutama, kuid isand ei tundnud tema lakkumist. Popi pidas isandat endale armsaks, ka isand kõnetas teda armastavalt. Popi oli kade, et isand läks ka Huhuu puuri juurde, kuid Huhuuga ei olnud isand nii armastav, kui Popiga. Popi muretses, miks isand neile liha ei too. Popi läks tagasi magama Mõtles sellele, mida isand teeb. Ta pidas isandast väga lugu. Popi ärkas aegajalt, kuid jäi uuesti magama. Popi ärkas alles õhtul, ning tundis vanasid, kuid õpetlikke lõhnu. Ta tundis palju kasutuid lõhnu, kuid isand ei olnud ikkagi kodus. Isanda seintel oli pilte, mis kujutasid võõraid isandaid, kuid tõelist isandat ei olnud kodus. Popi hakkas nuukusma, tõmbus kerra, ning
Proosaanalüüs Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu'' Friedebert Tuglase hästi tuntud novell ,,Popi ja Huhuu'' pajatab meile loo ühest sõbralikust ja truust taksikoerast ning tigedast ahvist-elajast, kes on vastu tahtmist sunnitud jagama ühist elupinda. Lühijuttu saab pidada surematuks, kuna tegevust, mis loos toimub, saab kohandada igale ajastule ning vaatamata sellele, mis vanuses isik seda loeb ning mis iganes ajaperioodil säilib novelli mõte ikka sama aktuaalsena
Popi ja Huhuu kui lugu inimestest, kes ei oska oma elu juhtida Kui palju on olemas inimesi, kes ei tule iseseisvalt oma eluga toime ning vajavad kõrvalisi isikuid enda juhendamiseks ja suunamiseks. Alustades kasvõi näiteks lastega ning lõpetades rumalate, isekate või ka orjameelsete ning allaheitlike inimestega. Friedebert Tuglase novellis ,,Popi ja Huhuu" on koera ja ahvi kujul välja toodud just selliste inimeste prototüübid, kes ise oma elu juhtuda ei oska. Popi oli koer, kes oli harjunud oma peremehe hoolitsuse ning poputamisega. Ta toitis looma kõige paremaga ning Popi polnud olnud olukorras, kui tal puudub peremees, kellest sõltuda. Kui Isand kodust lahkus ning enam tagasi ei tulnud, sattus Popi segadusse. Kuna ta polnud oma elus iseseisvalt mitte midagi saavutanud, ei olnud tal enam ka kellegi abile loota
Friedebert Tuglas 1886 1971 Tähtsamad eluaastad: · Tuglas oli Suitsu kõrval kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" hing algusest lõppuni, · Ta koostas, toimetas ja kirjutas rühmituse väljaandeid, · Ta oli kirjanduselus väga aktiivne, · Ta toimetas kirjanduslikke ajakirju "Odamees", "Ilo" ja "Tarapita". · 1923.a asutas kirjandusliku ajakirja "Looming" ja toimetas seda aastani 1926. Ajakirjas ilmus ilukirjandust ja kriitikat. Sellisena ilmub ajakiri tänapäevani.
1.Tutvustan lühidalt iga novelli sündmustikku. 1.1 Popi ja Huhuu: Popi oli koer, Huhuu ahv. Esialgu oli kõik korras peremees toitis ning hoolitses nende eest, kuid kui peremees kodust lahkus ning enam tagasi ei tulnud, muutus kõik. Loomad nälgisid ning ootasid kannatamatult peremeest koju. Popi vihkas Huhuud ning ustutavasti Huhuu ka Popit. Ühel õhtul pääses Huhuu oma puurist välja ning kui tal igav hakkas, siis kiusas ta Popit väga jõhkral viisil. Iga päevaga igatses Popi oma vana head peremeest aina rohkem. Kuid peremeest ei tulnudki enam koju ning Popi pidi leppima Huhuuga. Pärast seda kui Huhuu Popile ühe lihakäntsaka oli toonud, hakkas ta Huhuud austama ning mõistis, et Huhuu tegelikult hoolib temast. Ta tegi seda küll oma kalgil ja tujukal moel, kuid õnneks oskas Popi seda hinnata. 1.2 Toome helbed:
Kohustuslikuks kirjanduseks lugesin Friedebert Tuglase teose ,,Novelle". Kirjandusevõõras inimene nagu ma olen, ei teadnud ma varem tema teostest mitte midagi. Küsisin arvamust pereliikmetelt ning nende sõnul pidi raamat olema küllaltki keeruline lugeda ja mõista. Enamjaolt pidasid nende arvamused ka paika ning arvan, et raamat mulle ei meeldinud. Ei meeldinud sellepärast, et see oli tõesti keeruline lugeda ja see pani ridu vahele jätma. Eelistan tänapäevasemat kirjandust. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas, kes kandis kuni 1923. aastani nime Friedebert Mihkelson (või Michelson) sündis 1886. aastal Tartumaal (tänapäeval Põlvamaa) Ahjas Võnnu kihelkonnas. Ta oli tuntud eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija ja ajakirjanik. Tuglas omandas haridust algselt Prangli kihelkonnakoolis, pärast seda Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linnakoolis ning lõpuks Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas osales 1905. aasta revolutsioonis, mille käigus ta arreteeriti
oodata oli narr ning lootusetu. Tahtis ju Leenigi oma vanema õe, Marie, moodi olla, soovis ju temagi armastust ja hoolitsust mida Kusta oli nõnda õhinal Mariele pakkunud. Leenile räägiti viimasel ajal järjepidevalt '' kasva suureks, kaua sa nende nukkudega mängid, ammu aeg mehele minna.'' Kas tõesti tähendab suureks kasvamine ja täiskasvanuks saamine pettumust ja armuvalu, igatahes Leenile midagi head täiskasvanuks saamine ei tähendanud. Popi ja Huhuu võisid olla täiesti erinevad loomad, erineva mõtlemise ja käitumisega, veel suuremad vihavaenlased, kuid see üksindus mida nad pidid taluma tõi neis mõlemas välja selle hella, salliva ning hooliva poole. Popi oli vana ja väsinud koer, kes oli oma peremehe lemmik, kuid kui peremees ükspäev kodunt ära läks, ning tagasi ei tulnud ei osanud Popi enam midagi teha. Huhuu kes oli simpans oli niisammuti endast väljas, kuid temaga oli natukene kurvem lugu, nimelt hoidis isand
· ,,Ma armastasin sakslast"- minategelase päevik; armastuse teemaline · ,,Põrgupõhja uus Vanapagan"- erinevad peremehetüübid · ,,Kõrboja peremees"- inimestevahelised suhted 4. ,,Kõrboja peremehe" lähivaatlus 1922 aastal ilmus, lihtne ja poeetiline talupojaromaan, tegevus toimub kahes metsatalus 20- nda sajandi algupoolel. Kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus.
kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlikpoliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad. SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Sisulises mõttes jätkab NE joont. Oluliseks saab kuidas kirjutaatkse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust omab mängulisus: 1)looming sõnakasutus; 2)
tööle. Asub mõisapreilide õpetajaks. Suhteliselt autobiograafiline. Villule tahetakse koht kätte näidata. Villu saab piitsaga pähe, kaotab terve mõistuse. Jõuab ringiga tagasi Kukulinna. EDUARD VILDE I Eesti professionaalne kirjanik Sündinud mõisateenijate peres Lapsepõlv suhteliselt õnnelik 18 aastaselt asus tööle ajakirjanikuna Elulugu heitlik, rändas palju ringi, tutvus sotsiaaldemokraatidega, punaste poolel, Kohtu hirmus suundus Euroopasse elama Viljakaim kirjanik Vilde kogutud teosed 34's köites Kirjutas palju ajalehe juures töötades ,,Sõber" : rida on raha... I töödega saadab juba tohutu menu, klassiku staatuses, ühiskonnas kõrgelt hinnatud Keeruline isiksus I periood nalja Vilde periood, põnevus ja naljajutud ,,Minu inimesed ,,Triibulised""- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma,
Kirjanduse- hariduse kaudu segunevad eestlased ja sakslased (lugemine seotud sakslastega, eestlastega külaidentiteet). Alkoholi narratiiv Kõrts avalik ruum, kus kohtub mõis ja küla. Probleemikesksus (hirmutav, ametlik kirjeldus, toit ja jook lahus, see saab alguse reformatsioonijärgsest ajastust, katekismuse ja piibli mõjul) VS naudingukesksus (L-Euroopa, Vahemere regioon igapäevane, meeldiv, toidukultuuri element). Rahvameditsiinis viin ravib. Piiblis Jeesus muutis vee veiniks, alkohol nagu kõik muu on jumala, sobib ka talle ohverdamiseks. Kuid rõhutatakse ka alkoholi keeluideid. Liivi sõja puhkemine on alkoholi ja muude pattude tagajärg(Balthasar russow) eestis joovad kõik seisused jne. (NB: 1890 koguneti Brüsselis et arutada alkoholi probleemi tema koloniaalmaades, eestit ei puuduta, kuid alkohol koloniaalmaade ük probleem. Alkoholist rääkimine 1) moraliseeriv, patudiskursus 2) meditsiiniilne, kahjulikkus
poja surm. Haual võõras mees hakkab rääkima. 3. Milles seisneb ootamatu lõpplahendus ehk puänt? ema saab teada, et haiglas polnud pojal midagi rasket viga. Et suured vigastused oli ta saanud mujalt. Ema mõtles, keda ta on oodanud, armastanud, matnud. 4. Mis juhtus selles novellis? (püüa ühe lühikese lausega vastuses kokku võtta novelli sisu) peale sõda jääb inimesest alles vaid vari. On kujutis ja keha, aga pole enam inimlikkust, sisu. Friedebert Tuglas (1886 - 1971) Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas. Vanemad mõisateenistujad. Sai hea hariduse. Läks Hugo Treffneri gümnaasiumisse õppima, aga kuna ta oli uuenduslike vaadetega, siis jäi see tal pooleli. 1905 toimus üle Eestiline mässude laine, tsaari võimu vastu ja lõppes mõisate põletamisega. Tuglas oli sotsialistlike vaadetega (vasak), nõudis võrdsust. Ülestõusud suruti igal pool veriselt maha. Tuglas käis mööda maad üleskutsujana, kutsus mässama. Peale mässu
a ja Liivimaal 1819 a - see toob kaasa olukorra, kus talupoeg ei kuulu mõisnikule ja tal pole ka maad. Maa eest on vaja teha teopäevi, maksab renti teona. Vilde romaanid kujutavad juba seda ühiskonda, kus toimib teoorjus. Väga kehv süsteem, mis polnud oma olemuselt parem pärisorjusest. 19. saj II poolel on võimalik talud päriseks osta. Paljud peremehed seda ka suudavad. Kohtame palju külaelanikke, kuid nad pole üks universaalne grupp, nad on erinevad. On peremees, see on selline talupoeg, kes on saanud maahärralt kasutamiseks saanud. Kas siis maksab raha või maksab tööga vms. Leiame sealt mitut tüüpi peremehi, kui suur on talu, kas suur või väike. Sadade peremeeste hulgas on mingisugune hierarhia, on rikkad, vaesed. Peremeeste kõrval on veel mitmeid olulisi tegelasi, sulaseid. Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks.
Adson tema paaz Visnapuu vürst Tarapita- (1920- 1922). Tuleb vanast jumalast. Muistsete eestlaste sõjahüüd. Tekkis aja nõudel. Tekib ajaluule. Nad kasutavad palju ekspresionismi. Ekspresionism- tuleb Saksamaalt. Tekitab jõulisust.(J. Barbarus ,,Katastoof I"- tsitaat ,,Läheb hukka kõik, täis pooduidvõllad, palgid). Ilmub ka ajakiri. (7 numbrit). Ametlikud liikmed: Artur Adson, August Alle, J. V. Barbarus, Albert Kivikas- proosa; Jaan Kärnas- luule; M. Under, F. Tuglas, J. Semper. Lagunemis põhjused: 1) Aeg ei lubanud kirjutada karmilt, sest sõda oli läbi 2) Muutusid isiksusteks 3) Ei olnud Eesti kesksed. Vägivalla vastu seadsid nad vaimsuse Arbujad- (1930- 1938). Tähendas nõidujaid, loitsjaid. Kõik olid üliõpilased, õppisid filosoofiat. 1938- sama nimeline kogumik. Seal avaldasid oma loomingut Pety Alver abielus August Sangaga, Paul Viiding- proosa; Bernard Kangroo- luule; Uku Masing- teoloog. Esindasid
Tegutses algul salaja. Kasvas välja Tartu kirjanduslikpoliitilisest ringist ,,Ühisus", mille eesmärgiks oli, arendada ja mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. Huvi äratas emakeelne kirjandus ja omalooming, väliskirjandus, ajalugu, poliitika ja filosoofia. Suitsu toimetusel ilmus album ,,Kiired". ,,Kiirte" IV albumi välja andmisel anti ka sellele uus nimi ,,Noor- Eesti", mis oli inspireeritud Euroopa noorrahvuslikest ning samalaadsetest albumitest ,,Noor- Soome". Liikmed: Suits, Tuglas, Ridala, Linde, Kitzberg. Moto ,,Noor-Eesti" I albumis: ,,Enam kulturi! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!". Leidsid et eesti kirjandus on vana ja väsinud ning kordab end. Tahtsid tuua kirjandusse uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse. Rõhutasid meie ühistunde puudumist. Oluliseks pidasid noor-eestlased linnastumist. Linna vaim, linlik mõtlemisviis ja psühholoogia pidi jõudma maale ajalehtede kaudu. Austati prantsuse kultuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
