Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "F��sikaline keemia kodut��". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
s0298, ch3oh, intervall, lähteaine, moolid, moolimurdTeine kontrolltöö. Reaktsioon 11. CO + H2O(g) = CO2 + H2 T = 1400K P = 1atm H0f, 298 S0298 C0p (J/mol*K) = f(T) Aine Intervall, K (kJ/mol) (J/mol*K) a b*103 c*10-5 CO -110,53 197,55 28,41 4,10 -0,46 298-2500 H2O -241,81 188,72 30,00 10,71 0,33 298-2500 CO2 -393,51 213,66 44,14 9,04 -8,54 298-2500 H2 0 130,52 27,28 3,26 0,5 298-3000 1. G0298 = H0298 - 298S0298 H0298 = Hf(H2) + Hf(CO2) - Hf(H2O) - Hf(CO) = -393,51 + 241,81 + 110,53 = -41,17
N2 0 191,5 27,88 4,27 - 298-2500 O2 0 205,04 31,46 3,39 -3,77 298-3000 NO 91,26 210,64 29,58 3,85 -0,59 298-2500 1. Arvutan Gibbsi energia muudu standardtemperatuuril G0298 = H0298 + T S0298 Selleks arvutan reaktsiooni tekke-entalpia standardtemperatuuril: H0298 =2 Hf (NO) - Hf (N2) Hf (O2) = 291,26 0- 0 = 182,52 kJ/mol = 182520 J/mol ning entroopia muudu: S0298 =2 S0 (NO) - S0 (N2) S0 (O2) = 2210,64 205,04- 191,5 = 24,74 J/mol K Saame Gibbsi energia muudu: G0298 = 182520 J/mol 298 K 24,74 J/mol K = 175147,48 J/mol 2. Arvutame tasakaalukonstandi G0298 = - RT ln Kp R= 8,314 J/molK Kp = e - = e - (175147,48/(8,314 (J/molK) 298K) = e - 70,69
03 -9.04 CO 28.41 4.1 -0.46 _=++/^2 Cl2 37.03 0.67 -2.85 (-0,46-2,85+9,04) 1 M0=0,5088 =-1,71-7,26 10 ^(-3 M1=0,246310^3 M-2=0,278310^5 _1000^0=108970-1000136,89-1000(-1,710,5088+(-7,26 10 ^(-3) )0,2 3. Arvutada tasakaalulise gaasisegu koostis etteantud temperatuuril T ja rõhul P kui lähteained on algsed moolid reageeris tekkis moole COCl2 1 x _ 1-x CO _ _ x x Cl2 _ _ x x 1+x (^2/ (1+) ^2 )/(((1-))/((1+)))=^2
15. Kontsentratsioonide väljendusviisid: Massiprotsent C% näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses, ühik %. 1 Molaarsus C M - näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris mol mol lahuses,ühik 3 , M, . dm l Molaalsus Cm - näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis, ühik m, mol kg . Moolimurd C X - näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Mooliprotsent C % mol - näitab, mitu % moodustab lahustunud aine moolide arv lahuse moolide arvust, ühik %. Normaalsus C n - näitab lahustunud aine gramm-ekvivalentide arvu ühes liitris ekv lahuses, ühik , n. l 16. Keemiline tasakaal Kui lähteainete ja reaktsiooni saaduste kontsentratsioonide suhe
15. Kontsentratsioonide väljendusviisid: Massiprotsent C% näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses, ühik %. 1 Molaarsus C M - näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris mol mol lahuses,ühik 3 , M, . dm l Molaalsus Cm - näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis, ühik m, mol kg . Moolimurd C X - näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Mooliprotsent C % mol - näitab, mitu % moodustab lahustunud aine moolide arv lahuse moolide arvust, ühik %. Normaalsus C n - näitab lahustunud aine gramm-ekvivalentide arvu ühes liitris ekv lahuses, ühik , n. l 16. Keemiline tasakaal Kui lähteainete ja reaktsiooni saaduste kontsentratsioonide suhe
elementide aatomeid. Aine molekulmass on tema valemis sisalduvate elementide aatommasside summa. Molekulmass grammides on selle aine molaarmass. See aine hulk on mool (mol) ja temas sisaldub Avogadro arvule ( NA = 6,02x 1023) võrdne arv osakesi (aatomeid, molekule, ioone, elektrone.valemile vastavaid ühikuid, sõltuvalt aine tüübist). Koefitsiendid tasakaalustatud võrrandis on reaktsiooni lähteainete ja produktide suhtelised moolide arvud. Iga aine jaoks moolid on kergesti muundatavad grammideks (kasutatades molaarmassi) või osakeste arvuks (Avogadro arvu abil). Niisiis, tasakaalustatud võrrandi alusel saab kergesti arvutada lähteainete ja produktide suhtelised hulgad moolides, grammides või osakeste arvudes. Lähteaine, mille hulk piirab mõne produkti teket on nn. limiteeriv lähteaine. Reaktsiooni saagist väljendatakse %-des arvutuslikust saagisest. 2). Reaktsioonide kulgemise suund
w rev - w 0 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika kuumemalt kehale külmemale. Kui gaas paisub mahust põhimõisted:termodünaamiline süsteem, vaakumisse siis x suureneb , q paisub, saabub tasakaal. tasakaal,temperatuur. 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile , kokkusurumisel: Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Termodünaamiline süsteem süsteem eeldab et ta oleks V2 V1 piiritletud. Piiritletud ümbritseva
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3
raskem või kergem. Ühikuta suurus. Väljendatakse õhu või vesiniku suhtes. Aine (gaasi) absoluutne tihedus – 1 kuupdetsimeetri aine (gaasi) mass normaaltingimustel. Ühik: g/l o 7. SO2 (g) + H2S (g) = 3 S (romb.) + H2O (v) ∆H 298 = -233,8 J Reaktsiooni soojusefekt (Reaktsioon on eksotermiline. Süsteemi entalpia väheneb.) Näidatakse ära aine agrekaatolek. Ühe mooli lähteaine kohta. Reaktsioonis osalevate ainete mool suhteid. Reaktsioonis olevate ainete koostist. Reaktsiooni saaduse eraldumist. Reaktsiooni toimumise eritingimusi (temp, rõhk, katalüsaatorite juuresolek). 8. Iooni laeng - suurus on võrdne tema osakeste (prootonite, neutronite ja elektronide elektrilaengute summaga. Näiteks alumiiniumi (keemiline element nr 13) ioonis Al+3 on 13 prootonit, 14 neutronit ja 10 elektroni, seega on selle iooni
raskem või kergem. Ühikuta suurus. Väljendatakse õhu või vesiniku suhtes. Aine (gaasi) absoluutne tihedus 1 kuupdetsimeetri aine (gaasi) mass normaaltingimustel. Ühik: g/l o 7. SO2 (g) + H2S (g) = 3 S (romb.) + H2O (v) H 298 = -233,8 J Reaktsiooni soojusefekt (Reaktsioon on eksotermiline. Süsteemi entalpia väheneb.) Näidatakse ära aine agrekaatolek. Ühe mooli lähteaine kohta. Reaktsioonis osalevate ainete mool suhteid. Reaktsioonis olevate ainete koostist. Reaktsiooni saaduse eraldumist. Reaktsiooni toimumise eritingimusi (temp, rõhk, katalüsaatorite juuresolek). 8. Iooni laeng - suurus on võrdne tema osakeste (prootonite, neutronite ja elektronide elektrilaengute summaga. Näiteks alumiiniumi (keemiline element nr 13) ioonis Al+3 on 13 prootonit, 14 neutronit ja 10 elektroni, seega on selle iooni
1. Massimurd - lahustunud aine massi suhe kogu lahuse massisse. Kui seda suhet väljendada protsentides, saame massiprotsendi (tähistatakse P). Massiprotsent näitab seega lahustunud aine kogust massiühikutes 100-s lahuse massiühikus. 2. Molaarne kontsentratsioon (c või c M ) - lahustunud aine hulk moolides ühes kuupdetsimeetris lahuses. 3. Molaalne kontsentratsioon (m, c(m) või c m ) - lahustunud aine hulk moolides ühes kilogrammis lahustis. 4. Moolimurd (X) - lahustunud aine moolide arvu suhe kogu lahuse (st. lahusti ja lahustunud aine) moolide arvusse. Kui seda suhet väljendada protsentides, saame mooliprotsendi. Näide 1. 7,46 g KCl lahustati 67,14 g vees. Saadi lahus tihedusega = 1,063 g/cm 3 . Arvutage KCl massiprotsent, molaarsus, molaalsus ja moolimurd selles lahuses. Lahendus a) KCl massiprotsendi P arvutame seosest m(lah. aine) m(lah. aine)
) b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekustMida suurem on reaktsiooni kiiruskonstant, seda kiirem see reaktsioon on tasakaalukonstant? a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest ei sõltu b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekust ei muuda. katalüsaator ainult kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist kuid ei muuda nende tasakaaluolekut (reaktsiooni tasakaalukonstanti) 29. Esimest järku pöördumatus reaktsioonis on lähteaine A kontsentratsiooni [A] sõltuvus ajast t antud järgmise seosega [A] = [A]0 ekt, kus[A]0 on lähteaine algkontsentratsioon ning k reaktsiooni kiiruskonstant. Kuidas avaldub reaktsiooni poolestusaeg kiiruskonstandi kaudu? t1/2 = 0,69/k1 30. Mida näitab reaktsiooni poolestusaeg? a) aega, mille jooksul kiiruskonstandi väärtus on langenud 2 korda b) aega, mille jooksul pool lähteainest on ära reageerinud c) aega, mille jooksul on tekkinud ½ mooli produkti 31
Lahuste koostise väljendusviisid: · Protsendiline sisaldus (C%) väljendab lahustunud aine massi 100 massiosas lahuses, ühik % · Ruumalaprotsent (C%,vol) väljendab lahustunud aine ruumala 100 mahuosas lahuses, ühik % · Molaarsus ehk molaarne kontsentratsioon (CM) väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris lahuses, ühik mol/dm3, mol/l, M · Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon(Cm) väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis, ühik mol/kg, m · Moolimurd (Cx) väljendab lahustunud aine moolide arvu ja kogu lahuse moolide arvu suhet. Lahusel ei ole molaarmassi! Lahuse moolide arv saadakse kõigi lahuse komponentide moolide arvude liitmisel. · Mooliprotsent (C%,mol) näitab, mitu % moodustab lahustunud aine moolide arv lahuse moolide arvust, ühik % · ppm /parts per million/-väljendab lahustunud aine massi miljonis massiosas lahuses, ühik ppm Väga väikeste kontsentratsioonide korral kasutatakse ka 1000 korda väiksemat ühikut
on reaktsiooni järk Kõige sagedamini on reaktsioonid: (all). Kui kiirus sõltub mitme reagendi kontsentratsioonist, nagu kiirus = k[A]a[B]b... siis reaktsiooni summaarne järk on astendajate summa a+b+... - nulljärku (a=0, kiirus = k), reaktsioonikiirus ei sõltu lähteainete kontsentratsioonidest - esimest järku (a = 1, kiirus = k[A]), kontsentratsioon väheneb ajas eksponentsiaalselt: ln [A]t/[A]t = -k*t [A]t = [A]0e-kt - teist järku (a = 2, kiirus = k[A]2); lähteaine kontsentratsiooni saab arvutada võrranditest: 1/[A]t – 1/[A]0 = kt; [A]t = [A]0/1+kt[A]0 Pseudo-esimest järku reaktsioon. Kui ühte lähteainet on suures ülehulga, siis selle kontsentratsioon muutub reaktsiooni vältel vähe ja seda muutust võib ignoreerida. Poolestusaeg. Esimest järku reaktsioonis väheneb lähteaine kontsentratsioon 2 korda iga võrdse ajavahemiku tagant. Vastav aeg on reaktsiooni poolestusaeg. t1/2 = 1/k ln2 Reaktsioonimehhanismid
sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfunktsioonide pidevus 13. L~oigul
Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigist eelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilise reaktsiooni kiirus Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. *Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. *Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse kontsentratsiooni kasvu kiirus => muutub reageeriva aine kontsentratsioon ajaühikus A B, A ja B kontsentratsioonide muutused aja jooksul: VA= - [A]/ t; VB= [B]/ t Reaktsiooni kiirus Reaktsiooni kulgedes väheneb pidevalt lähteainete kontsentratsioon, seega ka reaktsiooni kiirus v. Reaktsiooni keskmine kiirus: v= c/ t Parimaks lähenduseks kasutada keskmise kiiruse asemel reaktsiooni tõelist kiirust, mille saab näiteks
Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigist eelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilise reaktsiooni kiirus Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. *Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. *Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse kontsentratsiooni kasvu kiirus => muutub reageeriva aine kontsentratsioon ajaühikus A B, A ja B kontsentratsioonide muutused aja jooksul: VA= - [A]/ t; VB= [B]/ t Reaktsiooni kiirus Reaktsiooni kulgedes väheneb pidevalt lähteainete kontsentratsioon, seega ka reaktsiooni kiirus v. Reaktsiooni keskmine kiirus: v= c/ t Parimaks lähenduseks kasutada keskmise kiiruse asemel reaktsiooni tõelist kiirust, mille saab näiteks
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonomeetrilised funktsio
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe..........................................................................................................................
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . .
viibivad reaktoris täpselt ühesuguse aja5.kuidas Produkti massiülikanne difusioon pinnalt -vedelfaasi.- reaktori soojusbilanss.-Perioodilises reaktoris on reaktsioon kiirus ei sõltu -algkontsentratsioonist.Kui n CH3COOH + CH3OH CH3COOCH3 + H2O-. 32. Tahke katalüsaatoriga reaktori -modelleerimine avalduvad molaarsed bilansid PR,-PSR ja PTR Kuidas töötavad membraanreaktorid ja -milliste FA0=0 ja seega soojus--bilansiks --HR(T).(-rA.V)+U.A.
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , 25%, 30%. , ( ) . . : A1 ; A2 ; A3 . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) = = P( A1 A2 A3 ) + P( A1 A2 A3 ) + P ( A1 A2 A3 ) = = P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) = = 0,85 0,75 0,3 +
Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elektronide aatomis olema välissfääri. võrdne. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on võrdne minimaalne potensiaalne energia. Mida kaugemal elektron on Kompleksi ühendi tekke näiteks on järgnev reaktsioon: lõppsaaduste masside summaga. (A.larosier 1774) tuumast, seda nõrgemini on ta tuumaga seotud. 1.2 Energia jäävuse seaduse - järgi energia ei tekki ega kao. 3) F..Mundi reegel ühesugust tüüpi orbitaalid täituvad esmalt Kui süsteem on suletud siis energia hulk konstantne
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Martin Jõgeva Jaan Übi d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema 082649 MATB11 Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 9 4 3 1 3 Funktsioonide
Kriitilisel temperatuuril ja rõhul kaob piirpind auru ja vedeliku vahel ning gaas (aur) pole enam rõhu tõstmisega veeldatav. Auru veeldamiseks piisab rõhu tõstmisest, gaasi veeldamiseks tuleb aga ka temperatuuri alandada. 8. Superkriitiline olek. Aine, mille rõhk ja temperatuur on tema kriitilise punkti väärtusest kõrgemad Keemiline kineetika 1. Reaktsiooni kiirus. Sõltuvus kontsentratsioonist, kiiruste seadused, reaktsiooni järk. Reaktsiooni kiirus on defineeritud kui lähteaine kadumise või saaduste tekke kiirus. Enamike reaktsioonide kiirus väheneb nende kulgemise käigus vastavalt sellele, kuidas lähteainete kontsentratsioonid vähenevad. Seega keskmise kiiruse valemis peaksid kasutatud kontsentratsioonid olema mõõdetud suhteliselt lühikese ajavahemiku tagant, et saadud kiirus iseloomustaks protsessi võimalikult täpselt. Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. 2
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö: Andmed ja valemid Üliõpilane: Õppejõud: Jüri Vilipõld d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema ehnikaülikool Õppemärkmik: 83280 Õpperühm: Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid Ülesanded Arvvalemid Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid viimane nr eelviimane a b c y nr z nr Funktsioonide väärtused 3 7 0 3 2 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviim
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrreldes pindalaga võ
protsessidest selles süst.s. Keem.reaks.i võrrandi kirj.l avaldub liik, kuid muut-d aatomite vahel-d keem-d sidemed, samas eral-b Dispersiooni jõud (Edisp),tek lähen-te aatomite või mok-de ekt-de seadus selles, et reak.i võrrandi mõlemal poolel peab aatomite või neeldub en-t. Erist-se mitmesug-d sideme tüüpe: kovalentne, sünkroonse liikumise tõttu. sümbolite arv <=>. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on iooniline, metalliline, koordinatiivne, vesinikside. Molekulide vastastik toime summaarne potensiaalne energia võrdne lõppsaaduste masside summaga. (A.larosier 1774) Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga (Ep) moodustuv kõiki kolme energiate summast. 1.2 Energia jäävuse seaduse järgi en. ei teki ega kao. Kui süst. (ms= -1/2; +1/2), ekt-ga
tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest, kui vastav reaktsioon toimub standardtingimustes (rõhk 1 atm, temp 298K=25oC). Hessi seaduse järgi tuleb mingi reaktsiooni soojusefekti H arvutamiseks produktide tekkesoojuste summast lahutada lähteainete tekkesoojuste summa. H v j H j vi H i , kus H on ühendi tekkesoojus, v on stöhhiomeetriline koefitsient reaktsioonivõrrandis, i on lähteaine ja j on saadus. 4. Kui kahes eri lähteainetest koosnevas süsteemis kulgevate reaktsioonide tulemuseks on samade produktide moodustumine, siis nende reaktsioonide soojusefektide erinevus annab esimese süsteemi teiseks üleviiva protsessi soojusefekti. See järeldus Hessi seadusest võimaldab arvutada reaktsiooni soojusefekti reageerivate orgaaniliste ainete põlemissoojuste abil, mis on eksperimentaalselt täpselt määratavad. Orgaanilise aine põlemissoojuseks
2. Ülesanne: VALEMID Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Üliõpilane Mihkel Sepp Õppemärkmik 082710 Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm MATB14 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 0 1 1 5 5 Funktsioonide väärtused Variandid a y nr c z nr a b x y z 0 5
annaabi.ee 
