7. Areng....................................................................................... Organismid arenevad igal juhul. Organismil on muutused tema eluaja jooksul. Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. Arengu käigus omandatakse uusi sise – ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. Areng jätkub ka peale kasvu lõpp ja lõpeb alati surmaga. Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär. 8. Evolutsioneerumine................................................................ Evolutsioneerumine on liikide muutumine aegade jooksul.
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted
Bioloogia 11.klass Elu tunnused 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus. 3. Kõik organismid kasvavad ja arenevad. 4. Kõik organismid paljunevad. 5. Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond. 6. Kõik organismid reageerivad ärriusele. 7. Kõik organismid on keerulise ehitusega. 8. Evolutsioneerumine. •molekul – aine väiksem osake, millel on kõik selle aine omadused •organell - raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne •organism – elusolend, kes kasvab, areneb ja kellel on terviklik keha, ainevahetus ja sigimisvõime •populatsioon – sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas paigas •kooslus – kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas paigas •ökosüsteem – samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga
.. Suguline uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. 7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul. · Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. · Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. · Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga. · Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär Kahepaiksed Monarhliblikad 8. Evolutsioneerumine ...on liikide pika aja jooksul pidev ühesuu- naline muutumine. Kui kaua võtab aega uue liigi teke? Elu iseloomustavad omadused · Rakuline ehitus · Kõrge organiseerituse tase · Aine- ja energiavahetus · Stabiilne sisekeskkond · Reageerimine keskkonna muutustele · Paljunemine · Areng · Evolutsioneerumine
Suguline – uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. 7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul. • Sugulise paljunemise puhul algab areng viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist. • Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga. • Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga. • Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär Kahepaiksed Monarhliblikad 8. Evolutsioneerumine ...on liikide pika aja jooksul pidev ühesuu- naline muutumine. Kui kaua võtab aega uue liigi teke? Elu iseloomustavad omadused • Rakuline ehitus • Kõrge organiseerituse tase • Aine- ja energiavahetus • Stabiilne sisekeskkond • Reageerimine keskkonna muutustele • Paljunemine • Areng • Evolutsioneerumine
- 1900mln. a. Tagasi. - eelised : a) tekkisid organellid ja kujunes rakusisene tööjaotus. b) pärilikkusaine koondus kromosoomidesse. c) arenesid rakujagumimisviisid. d) tekkis suguline paljunemine suurem geneetiline muutlikkus. - Hulkraksed. - 569miljonit a. Tagasi. - eelised : a) rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. b) vähem sõltuvad keskkonnast. c) suguline paljunemine. d) kiirem evolutsioneerumine. - Tähtsamad sündmused taime- ja loomariigi evolutsioonis. ( vihik )
Lihtsustatud kujul näeb suurima tõepära meetodi kasutamine parima puu väljaselgitamisel välja järgmine. Näiteks on meil 5 organismi O1, O2, O3, O4 ja O5, kelle puhul me tahame konstrueerida suurima tõepära meetodil fülogeneesipuu. Kombineerides neid viit taksoniesindajat, tuleks selleks leida kõik puud, mis erineksid teineteisest topoloogia poolest. Järgnevalt tuleb leida kõigi puude puhul väärtused, mis näitavad, kui tõenäoline on sellise puu evolutsioneerumine. Teeme lihtsustuse ja vaatleme DNA ahelas ainult ühte saiti n. Valime kõigi puude seast välja ühe ning leiame selle puhul tõepärasuse väärtuse. Olgu nende viie organismi (O1-O5) nukleotiidiks antud saidis n vastavalt A; G; G; T; T: Esmalt tuleb alustada tippudest ja leida, milline on tõenäosus, et organismide O1 ja O2 eellasorganismi antud saidis oli näiteks nukleotiid A. Sama tuleb teha ka kõigi teiste nukleotiidide kohta. Üldine valem (nukleotiidi X kohta) on järgmine:
VASTUS ON TEISES VASTUSES. NEDEST ORGANISMIDEST KELLE RAKKUDEST ELASID AINULT MITOKONDRID LAHKNESID UMBES MILJARD AASTAT TAGASI SEENE JA LOOMARIIGINI. 1. Millised on hulkraksete organismide eelised ainuraksetega võrreldes? NÄITEKS TAIMEDEL OLI KONKURENTSIEELIS PAREM NING KAITSTUS LOOMADE EEST, HULKRAKSETE LOOMADE EELISEKS OLI VÕIME NEELATA SUUREMAT SAAKI LISAKS SELLELE VEEL PAREM KAITSTUS VAENLASTE EEST. Suguline paljunemine, Kiirem evolutsioneerumine, Vähem sõltuvad keskkonnast (humoraalne ja neuraalne reguleeritus), Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed 5.
Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke prokarüoodid eukarüoodid (ainuraksed hulkraksed) Geneetiline muutumine- DNA lõigu muutumine. Evolutsioneerumine -liikide muutumine aegade jooksul. Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu.
Püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon, temp püsivus(kõigusoojased/püsisoojased) Reageerimine keskkonna muutustele Loomad meeleorganitega/ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes kuju saadavad infot raku sisse. Paljunemine Suguliselt(hulkrakulised, loomariigis) või mittesuguliselt(pooldumineainurasked;vegetatiivne taimed;eostegaseened) Areng uute siseja välistunnuste omandamine, kohanetakse keskkonnaga, kahepaiksed arenevad moondega Evolutsioneerumine liikide pikaajaline ühesuunaline liikumine · Elu organiseerituse tasemed: Biomolekul Orgaaniline ühend mis on organismide koostises(Molekulaarbioloogia) Rakuline tase rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused.(Tsütoloogia) Kudede sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe(tugi,põhi)(Histoloogia) Organite kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni(Kardioloogia ja med valdkonnad)
bakterid on "alla neelanud". Esimesed päristuumsed: ainuraksed vetikad. 500- 600 miljonit aastat tagasi varustasid vetikad Maa atmosfääri esmase hapnikuga. Vahevormiks hulkraksete tekkel olid kolooniad. 560 miljonit aastat tagasi elu mitmekesistus tohutult. 570 miljonit aastat tagasi tekkisid käsnad. Hulkraksuse eelised: · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. · Sõltuvad vähem keskkonnast · Suguline paljunemine (organismide mitmekesistumine) · Kiirem evolutsioneerumine Kisklust võimaldas silmade teke ja areng. Selgroo eelis eksoskeleti ees: organismi suurem painduvus. Putukad arenesid lülijalgsetest. Kalad oskavad rännata, kuna neil on mälu. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Esimesed loomad olid selgrootud: ainuõõssed, käsnad, limused (teod, karbid jt.). Okasnahksed on selgrootsete kõige lähemad selgrootutest sugulased. Meriskorpionilised Trilobiidid- kõik nad on välja surnud. Kunagi oli arvatavasti u. 10000 liiki
Ahvi ja inimese sarnasused ja erinevused Inimese ja simpansi geenid on hinnanguliselt 99 % sarnased. Hoolimata geneetilisest sarnasusest on ahv ja inimene arenenud juba neli miljonit aastat erinevalt. AHVI JA INIMESE ERINEVUSED INIMENE AHV Inimene kõnnib sirge selja ja kahe jala abil. Ahvid toetavad tavaliselt neljale jalale. Inimese aju on umbes 3 korda suurem kui suurimal Ahvide aju on väiksem. ahvil gorillal. Inimese keha ei ole üldjuhul tervenisti karvadega Ahvid on karvased. kaetud. "Paljas ahv" Inimese nina on teravam ja tavaliselt on ninaots. Ahvidel on lame nina. Inimese käed on lühemad kui jalad. Ahvi esijäsemed on ripuvad ja on tagajäsemetest pikemad; ahvid kasutavad neid peamiselt liikumiseks ...
c. stabiilne kasv(isendite arv kõigub, aga teatud kitsas vahemikus) 2. Sugude suhe tavaliselt jääb vahemikku 1:1, kuid on erandeid a. Partenogeneetiliselt paljunevad liigid b. Polügaamsed liigid c. Uue põlvkonna suguküpsuse saabumine 3. Vanuseline struktuur a. Suguküpsuseelsed isendid b. Suguküpsed isendid c. Teatud juhtudel ka vananenud isendid, nt. Taime kooslus =puistu, kus domineerivad eakad isendid 4. Evolutsioneerumine populatsioon ongi kõige väiksem elementaarüksus, milles toimuvad evolutsiooniprotsessid 5. Pidevus bioloogiliselt järjepidev, see tähendab püsib väga paljude põlvkondade vältel, ükski populatsioon ei eksisteeri igavesti ja populatsiooni eksistents lõpeb väljasuremisega 6. Sisestruktuur populatsiooni sees saame eristada veel väiksemaid isendite rühmitisi, nt. Kloonid(organismi vegetatiivsel püaljunemisel kujunenud järglane),
d) Kohastumine- liigi isendite ühised tunnused mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Nende ehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises. Nt varjevärvus, kuju, mimikri. e) Liigiteke- saab alata populatsiooni sattumisest geograafilisse isolttsiooni. Olemasolev genfond ja lisanduvad mutatsioonid moodustuvad uued kohastumused f) Mikro- ja makroevolutsioon- makro- suurevolutsioon, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Erinevae organismitüüpide teke ja nende evolutsioneerumine. Divergents- alguses sarnased, muutuvad üksteisesed eerinevavamaks. Konvergents- algues erinevad, tekivad sarnased kohastumused Mikroevolutsioon- popul ja liigiseised muutused, gen struktuuri muutumine
Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga (e mittesugulaslike) organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega. Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga (e mittesugulaslike) organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega. 8. Paralleelne evolutsioneerumine. Parallelism - Sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult. Homoloogia - Kui samast organismist on evolutsiooni käigus kujunenud sruktuurilt või talitluselt erinevad organid. 9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Taimede puhul - Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained, mulla/vee pH, CO
Valgusüntees toimub ribosoomides Mõnes bakterite tsütoplasmas on gaasivakuoolid, mis aitavad bakteril veel oma kõrgust muuta. Bakterid paljunevad pooldumisega. Rakumembraan kestaga nöörib sisse ja moodustub kaks ühesuurust tütarrakku. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Spoorid kapslid, milles on väike osa bakteri organellidest, et ellu jääda ebasobivates tingimustes. Bakterid saavad spooride kujul elada aastasadu. Bakterite evolutsioneerumine Bakterid evolutsioneeruvad väga kiirest ja uusi liike tekib pidevalt juurde. Bakterite arv on tundmatu. Nad kohastuvad edukalt muutuvate keskkonnatingimustega Bakterite toitumine Valdav osa on heterotroofid Omastavad toitaineid osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast vees lahustunud ained liiguvad passiivse transpordiga läbi kesta ja membraani tsütoplasmasse. Orgaanilise aine oksüdeerimisel vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse
nitraadid) Range (hapnik tapab) ja Anaeroobsus fakultatiivne (veidi hapnikku Fakultatiivne elab üle) Endosümbiontide esinemine (teised rakud, mis elavad rakkude Puudub On sees) Leviku piirid biosfääris Ülatuslikumad Vähem ulatuslikumad Evolutsioneerumine Tekkisid varem Tekkisid hiljem Mõelda eel- ja päristuumsete ühistele tunnustele! Mõelda taime- looma- ja seenerakkude ühistele tunnustele! Väikseimad rakud: nanobakterid, väiksus nii mõõtmetelt kui massilt. Suurim rakk massilt jaanalinnu muna (max 2,3kg), mõõtmetelt hiidkalmaari närvirakud (koos jätketega kuni 10 m).
· Sagedased vulkaani pursked, maal puhkes mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Esimesed elusolendid Maal- vanimad olid tõenäoliselt bakterid, kes esmalt olid anaeroobsed kemosünteesijad. Tsüanobakterid, kõige vanemad elusorganismid. 2,7 miljardit aastat tagasi. VETIKAD- varustavad Maad hapnikuga. Hulkraksuse eelised? · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed · Vähme ja sõltuvad keskkonnast · Suguline paljunemine · Kiirem evolutsioneerumine KÜSIMUSED LK 51 3) Cuvieri katastroofiteooria seisnes selles, et mida sügavamad kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest. Cuvieri õpilane seletas asja nii, et katastroofis hukkunud liikide asemele loodi uued, tänapäevasemad organismid. 4) Lamarck seletas elu evolutsiooni nii, et elu tekkis või tekib maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elus organismidele on omane kaks tendentsi.
Tüüpilisel juhul on aposematismi puhul tegemist hoiatusvärvusega, st enamasti ereda kontrastse silmatorkava värvusmustriga, mida kiskjad kas instinktiivselt või õppimise tulemusena väldivad. Pole vist üllatus, et näiteks aposemaatilisi putukaid on väga palju (kimalastest lepatriinudeni), aga ka paljud mürgised konnad ja maod on seda. Toiduks kõlbmatu saaklooma mitteärasöömine on kasulik nii saakloomale kui ka kiskjale, mistõttu on aposematismi evolutsioneerumine igati ootuspärane. Sedand küll, aga huvitav väljakutse on seletada aposematismi esmase evolutsioneerumise võimalikkust. Probleem selles, et kui maailmas on juba olemas palju teatud hoiatusvärvust (nt must-kollast vöödilisust) kasutavaid aposemaatilisilisi saakloomi, on sellise signaliseerimise kasulikkus ilmne - palju on ka kiskjaid, kes kas instinktiivselt või seda õppinud olles sellist värvust väldivad. Kuidas aga sai maailma esimene aposemaatiline elukas nii edukas
koasust. 5 tähtsamat elukäiguomadust: · Keha suurus · Kasvukiirus · Suguküpsuse ajastus · Eluea pikkus · Paljunemiskordade arv elu jooksul 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; Evolutsioneerumine ühe suurema kohasuse suunas on optimumi ülesanne. 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; Lõivsuhe trade-off negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Keha muskulatuur ja IQ, kasv ja paljunemine. Allomeetriline seos positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel. Tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse viljad. Suur pea palju juuksekarvu. Pikk keha, pikad jäsemed
VIIRUSED Pole elusorganismid. Miks? 3. Puudub rakuline ehitus. 4. Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime 5. Neil on kriitiliselt väikesed mõõtmed iseseisva elusorganismi jaoks Vastuargumendid Neil on tunnused mis lähendavad neid elusorganismidele: 1. Valkude ja nukleiinhapete olemasolu 2. Muutlikus (eriti RNA -viirused). 3. Evolutsioneerumine 4. Rekombineerumine see seletab miks loomade viirused on muutunud inimesele tõvestavaks. Viiruste ehitus: Viirustes eristatakse 4 tüüpi elemente: 1. Nukleiinhape (NH) kas RNA või DNA (mõlemad korraga ei esine) 2. Valguline kate ehk kapsiid ülesandeks NH kaitsmine. Lihtsamatel viirustel ongi need kaks elementi! 3. Superkapsiid sisaldab endas nakatunud ja hävitatud raku membraani elemente. 4. Superkapsiidist väljaulatuvad valgud ja ensüümid
Nt linnutiib ja nahkhiire esijäse (ehitus on teine). Nt kõrbelistel Aagrika aladel tekkinud piimalillelised ja Ameerikas tekkinud kaktused. Homoloogiline struktuur – geenid, kromosoomid, elundid, mis on ehituse poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühist päritolu ühisest eellasest. Nt selgroogsete loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem kõik samad luud, mis imetajate, roomajate ja kahepaiksete esijäsemetes. 8. Paralleelne evolutsioneerumine. Parallelism – sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult. 9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Isoleeritus ja elupaikade mitmekesisus (rohtlad, metsa, kõrbed) . Nt Darwini vindid. 10.Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Abitootilised tegurid. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, bakterite alla kuuluvad fotosünteesivaid sinivetikad): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle
retsessiivsed Ainevahetuslike Kiiremad Aeglasemad protsesside kiirus Oksüdeerija kasutamine Sulfaadid, nitraadid, O Ainult O Anaeroobsus Range ja fakultatiivne Fakultatiivne Endosümbiontide Puudub On esinemine Levikupiirid biosfääris Ulatuslikumad Vähem ulatuslikumad Evolutsioneerumine Varem Hiljem Paljunemine 15.12.08 1) Suguline 2) Mittesuguline a) Vegetatiivne. Ühest rakust lähtuvalt: I. Mitoos II. Amitoos III. Pungumine IV. Hulgijagunemine b) Eoseline Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksest struktuurist: Loomariik: 1) Pooldumine piki või risti (ripsussid, hulkharjasussid) 2) Pungumine (hüdra)
või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng, kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. 7. Reageerimine ärritustele - hulkraksetel meeleelundid - võtavad vastu ärritusi ja reageerivad nendele närvisüsteemi vahendusel. Alamatel organismidel ja taimedel nende asemel teatud orgaaniliste ainete molekulid. 8. Evolutsioneerumine- pidev muutumine. Pideva kohanemine uuega aja jooksul. Ehk tugevamad jäävad ellu. II PROTISTID 1. Protistid kui eraldi riik – Protistid on enamasti üherakulised. Ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Omavad tähtsat rolli kõikides ökosüsteemides, kõige olulisemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid. Protistide hulka kuuluvad rühmad: • Ränivetikad - ümbritseb ränist kate, mis säilib ka pärast vetika surma.
MutH poolne lõige võib toimuda kahjustusest kas 5´ või 3´ suunas. Seejärel toimub valestipaardunud nukleotiidi sisaldava regiooni kõrvaldamine eksonukleaaside toimel. DNA ahelate lahtikeeramisel osaleb helikaas UvrD. ssDNA-le sünteesib komplementaarse DNA ahela DNA polümeraas III kompleks. Graampositiivsetes bakterites on MutHLS reparatsioonisüsteem samuti olemas, kuid seal ei toimu vahettegemist metüleeritud ja metüleerimata DNA ahelate vahel. 32. Bakteripopulatsiooni evolutsioneerumine stressitingimustes. Traditsiooniliselt defineeritakse statsionaarset faasi kui olukorda, kus rakupopulatsiooni optiline tihedus või CFU (colony forming units) väärtus ei tõuse. Rakud püsivad statsionaarses faasis nälgimise korral. Looduslikes populatsioonides on nälgimine (ja seega statsionaarne faas) bakteritele tavaline seisund. Pigem on erandiks eksponentsiaalne paljunemine. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et
peamiselt loomadega, tuulega ja mereveega. · Difuusne levimine (ehk järk-järguline levimine) populatsioonid nihkuvad aja jooksul järjest uutele maa-aladele. näiteks veisehaigur levis Aafrikast 1937- 1970 esialgu Lõuna-Ameerika põhjapoolsematesse riikidesse ja sealt edasi mööda rannikut kuni idarannikule Tsiilisse ja samaaegselt põhja poole USA- sse. · Sekulaarne levimine väga pikaajaline levimine, mille käigus toimub evolutsioneerumine. Nt 3,5 miljonit ühinesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandrid ning põhjast levisid kaamlilised Lõuna-Ameerikasse, aga kui nad kohale jõudsid, olid nad juba evoutsioneerunud laamadeks. · Aktiivne levimine - organismi ümberpaiknemine ühest punktist teise aktiivselt omal jõul liikudes - ujudes, lennates või maad mööda kulgedes. Nt merikilpkonnad, linnud, elevant. · Passiivne levimine - organismi ümberpaiknemine mingi välise jõu mõjul
Priion haigustesse surnud loomad ja inimesed tuleb tuvastada. Viirused on: a) Rakusisene parasiit b) ,,rändavad geenid" 8% geenitest pärinevad viirustest. c) Molekulkompleksid: lihtsamad on valgud+NH ja vel on +SV+ lipiidid d) Dioobjekt Viirused on elutu ja elusa piirimail. Sarnanevad elusorganismidega: · Kõikides viirustes nukleiinhape ja valgud · Muteerumine · Evolutsioneerumine: 1. alatasa teatud loomade viirused hakkavad avalduma inimestel. 2. alatasa kui omavahel kobineeruvad erinevad viirus osakesed(siis tekib ,,hübriid" viirus, mis liidab omadusi mitmest viirusest, näiteks: sars, linnugripp, seagripp). · Viirustel on ka parsiidid, viirustel paratiseerivad veel lihtsamad viirused. Pole elus: · Viirustel puudub rakuline ehitus · Puudub iseseisev paljunemine
Kasvav 76 RNA ahel ei ole väga tugevalt DNA-RNA hübriidina seotud, perioodiliselt võib ta tugevamini seostuda RNA polümeraasiga. Replikatsioonikahvli möödumisel on RNA polümeraas DNA-ga seotud korra ühe ja siis teise domeeni kaudu. Hiljem toimub RNA ahela tagasihübridisatsioon DNA ahelale. 77 17. DNA reparatsioon. Mikroobipopulatsiooni evolutsioneerumine stressitingimustes DNA reparatsioon DNA kahjustuste kõrvaldamiseks on mitmeid strateegiaid. Kõige lihtsamaks ja otsesemaks mehhanismiks on vea parandamine kohapeal, ilma nukleotiidide DNA ahelast kõrvaldamiseta. Nii toimub näiteks alküleerivate ühendite poolt tekitatud kahjustuste kõrvaldamine metüültransferaaside abil. Metüültransferaas Ada kannab metüülguaniinilt O6-MeG metüülrühma iseenda tsüsteiini jäägile (Cys-321). Selle tulemusena valk inaktiveerub
SEKS Kõrvuti loodusliku valikuga eksisteerib looduses suguline valik. Suguline valik ei pruugi aga olla kohasust suurendav. Seks kinnistus evolutsioonis kiiresti. Sugulise paljunemise eelised? - Reaalselt paljunevad vaid pooled emased, klonaalselt kõik. - Toodetakse lõpmatutes kogustes uuri genotüüpe – rohkem materjali looduslikuks valikuks. Nt: keskkonnatingimute muutudes on võimalik kiire evolutsioneerumine. Klonaalselt paljunevad peavad ootama somaalset mutatsiooni Soo määramise mehhanismid 1. Sugukromosoomid (inimesel) 2. Haudumise temperatuus (roomajatel) 3. Viljastamine (ühiselulistel putukatel: viljastamata – isane, viljastatud – emane) Sugu võib elu jooksul vahetuda (nt lõhe). Kaladel vahetub sugu elu poole pealt. Soovahetuse mõistlikkus ja ajastatud sõltub paljunemisedukuse ja kehasuuruse seosest emastel ning isastel a) Soovahetust ei toimu
tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises. 8. Pärilikkus. Vanemorganismid pärandavad oma tunnuseid järglastele. 9. Evolutsioneerumine. Aja jooksul elutingimustega kohanemine- kaelkirjaku pikk kael. 10. Keerukas ehitus. Vt evolutsiooni! Eluslooduse organiseeritus Eluslooduse tasandid . Molekulaarne tasand. Biomolekulid- valgud, rasvad, süsivesikud, nukleiinhapped. Elu tunnused puuduvad. Molekulaarbioloogia- valgusüntees ja pärilikkuse molekulaarsed alused. Organelli tasand. Organellid- raku osad, millel on kindel ehitus ja ülesanne
Aga et pseudogeene on massiliselt (mammaalidel on tihtipeale ühe normaalse geeni kohta kümmekond selle geeni erinevat pseudogeeni), siis tuleb paraku pigem järeldada, et pseudogeenidest lahtisaamiseks ei ole evolutsioonis tekkinud ühtki üldist mehhanismi. Samas vastupidine - LV tugev eelistus pseudogeenide kiireks evolutsioneerumiseks organismi kohanemuse (fitness) tõusu tõttu - see tundub olevat absurdne. Seega: pseudogeenide kiire evolutsioneerumine tuleb kirjutada GT arvele. Samas pole päris selge, kas pseudogeenide evolutsioneerumise kiirust saab samastada "vaba" GT "absoluutkiirusega". Nimelt paistab siin olevat ka mingeid, seni ebaselgetel põhjustel esinevaid piiranguid - sellest allpool. Teine klass kiirelt evolutsioneeruvaid positsioone geenides on AH kodeerivate koodonite vaikivad positsioonid. Tänu koodi kõdumisele on suur hulk koodonite kolmandatest positsioonidest (ja mõned esimesed positsioonid) "vaikivad" - st
S bi- ja monomolekulaarsete reaktsioonide entroopia erinevus. S*=190 J/Kmol Nukleofiilide puhul on efektiivne konts üldiselt kõrgem kui happe-aluse katalüüsi juures, sest nukleofiili reaktsiooni puhul peavad rühmad olema hästi täpselt üksteise suhtes paigutunud, üleminekuolek on väga jäik, väga täpse struktuuriga. Happe aluse puhul läheb vee molaarse konts suunas. Mida rangem orientatsioon, seda korrapärasem on ja seda rohkem entroopiat läheb kaduma. Evolutsioneerumine reaktsioonikiiruse maksimiseerimise suunas Kui aktiivtsenter on komplementaarne üleminekuolekuga, siis me tagame maksimaalselt kõrge spetsiifilisuse konstandi. X-teljel reaktsiooni tee, y-teljel Gibbsi energia. Siis on spetsiifilisuskonstandi mägi, K M mägi ja katalüütilise konstandi kcat mägi. Spetsiifilisuse konstant peegeldab vaba ensüümi ja vaba substraadi reaktsiooni, k cat peegeldab kompleksi reaktsiooni võimet (ES-ist üleminekut E ja Ple)
annaabi.ee 
