Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena enamasti eesti keelt. Käbini perekond asus 1907. a Eestist ümber Venemaale. Käbin astus 1927 ÜK(b)P liikmeks ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel. Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 19471948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950
aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui organisaatorina. - Pärast 1940. aasta juunipööret määrati ta Johannes Varese valitsuse ministriks[2] ja ühtlasi peaministri asetäitjaks. 3. augustil 1940 kirjutas Hans Kruus komparteisse astumise avalduse (soovitajateks olid Johannes Vares ja Nigol Andresen). - 1940. aasta septembris määrati ta Tartu Ülikooli rektoriks. 1941. aasta suvel evakueerus Kruus Nõukogude Liidu tagalasse ja täitis seal EKP ja ENSV Rahvakomissaride Nõukoguülesandeid. ISIKLIK ELU: Hans Kruusi esimene abikaasa oli Linda Bachmann (neiupõlvenimega Paap)]. Tema teine abikaasa oli Vanda Külvik-Kümmel (sündinud Reiman). Kasutatud allikad: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kruus 2) http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=108&lang=est 3) http://www.librarything.com/author/kruushans 1920. aastal
Pärast juunipööret Sirbis ja Vasaras töötanud paljulubava tõlkija ja literaadi käe võitis endale Sirbi ja Vasara, hiljem Rahva Hääle peatoimetaja Anton Vaarandi. Tema õhutusel oli Debora Hint 1940. aastal astunud kommunistlikku parteisse. Tuleb märkida, et stalinistlikud repressioonid ei läinud tema lähedastest mööda külmale maale saadeti onu ja tädi perekondadega. Teine tädi põgenes 1944. aastal Eestist ja asus hiljem Ameerika Ühendriikidesse. 1940. aastal evakueerus Vaarandi Venemaale ning naasis 1944. aastal. Sõja-aastad olid poetessi jaoks rasked. Ülikoolihariduse omandamine filosoofiateaduskonnas jäi pooleli, abielu Anton Vaarandiga katkes. Esimesel sõjajärgsel aastal tabas luuletajat tuberkuloos, mis sundis teda toimetajaametist loobuma. Ent pole halba ilma heata arvatavasti poleks haiguseta sündinud ka Saaremaa valsi sõnu, mis on kirjutatud haiglas. 1952. aastal, mil Vaarandi oli juba lõplikult aktsepteeritud kirjanik, abiellus
1931 aastal Aira Kaal alustas õpinguid Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas, kuid ta pidi selle raha puuduse tõttu katkestama., ülikooli ta lõpetas alles 1940. aastal. Keelepraktika saamiseks läks Aira Kaal Londonisse, kus ülalpidamiseks pidi ta tööd tegema majateenijana. Aira Kaal abiellus Londonis filoloogi Arthur Robert Hone’iga 1940. aastal juulis astus Aira Kaal EKP liikmeks. Ta sai tööd ajalehe ’’Tartu kommunist’’ toimetuses. Sõja ajala ta evakueerus Nõukogude tagalasse. Eesti vabastamise järel töötas Aira Kaal uuesti ajakirjanikuna. 1971. aastal anti talle ka Eesti NSV teenilise kirjaniku nimetus. 3 KIRJANIKUKS KUJUNEMINE Aira Kaalu esimeseks avaldatud kaastööks sai Kuressaare keskkooli õpilaste käsikirjalise ajakirjale ’’Kume Rivi’’. Esimene tema luuletus avaldati noorsooajakirjas ’’Kevadik’’. Tema luuletamine jätkus ja järgmised teosed avaldati ajakirjas ’’Eesti Naine’’ja üks väike juhuslikult
poeglaste algkooli ( samal aastal abiellus D. Vaarandiga ) Hindi käremeelsed sõnavõtud pedagoogilistel nõupidamistel äratasid ka võimude tähelepanu. ( 1938 kutsuti ta poliitilisse politseisse) Edasine elukäik 1940. aastal sai Hindist ajalehe ,,Kommunist" kaastööline, veidi hiljem ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga Nõukogude tagalasse evakueerus Hint jäälõhkujal ,, Suur Tõll" 1941-1942 töötas kalurina laeval ,,Vernõi"( tema isa oli sama laeva kapten) 1942 septembris mobiliseeriti Nõukogude armeesse. Mõne aja viibis Tutajevo hooldekodus, kus tutvus ka J .Scmuuliga 1945-1946 töötas lühikest aega Eesti Kaluriliidu Esimehena 1965 oli NSV Liidu Ülemnõukogu 9. koosseisu rahvasaadik Kingissepa valmisringkonnas 1974-1984 oli ta ENSV Raamatu ühingu juhatuse esimees.
LÄTI VABARIIK 1. Miks oli lätlaste seas arvukalt enamlaste pooldajaid? a) tugevam b) läti ala oli pikemat aega sõjatandriks c) sõja jalust evakueerus Venemaale 1/3 Läti elanikkonnast 2. Miks oli rahvuslik rõhumine Lätis tugevam kui Eestis? Riias asusid vene impeeriumi tähtsad võimu- ja survevahendid 3. Kuidas nimetati teisiti nn. demokraatlikku blokki? 17 mehe nõukogu 4. Millal moodustati Rahva Nõukogu? 17.nov. 1918.a. 5. Mis on "Tautas Padome"? rahva nõukogu 6. Millal kuulutati välja iseseisvus? 18. november 1918 7. Kellest sai esimene president? Janis Cakste 8. Kellest sai esimene peaminister? K.Ulmanis 9
Lachmann), oli kunstnik.Adamson-Eric õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, viiendast klassist alates Hugo Treffneri gümnaasiumis.Aastal 1923 siirdus Adamson- Eric Berliini sooviga õppida tarbekunsti. Temast sai aastaks Berliin-Charlottenburgi Tarbekunsti- ja Käsitöökooli õpilane. Aastal 1924 siirdus Adamson-Eric Pariisi, kus õppis mitmetes eraakadeemiates joonistust ja maali.1930. aastate teisel poolel asus Adamson-Eric elama Tallinna. evakueerus Adamson-Eric nõukogude tagalasse. Aastal 1942 sai ta Kuibõsevis (Samaras) asutatud Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite peakunstnikuks. Järgmisel, 1943. aastal, sai ta Eesti NSV Kunstnike Liidu esimeheks.Peale sõda pöördus Adamson-Eric tagasi Tallinna. Temast sai 1945. aastal asutatud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor. Kuigi ta töötas kaasa nõukoguliku kunstielu korraldamisel, oli Adamson-Eric sunnitud 1949. aastal instituudi direktori ametikohalt lahkuma
Kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. 6. Sõjategevus 1914 aastal Maailmasõja pearinnetel lääne- ja idarindel: osapooled, tähtsamad lahingud – Marne’i ja Tannenburgi, sh tulemused. Bel, Fra, UK. Läänerinne SAKSAMAA Idarinne (liitlane A-U) Venemaa oli vaenlane Marne’i lahing: Saksa väed olid saavutanud edu ja olid Pariisi lähedal, Prantsuse valitsus evakueerus, Briti väed andsid Saksa vägedele löögi, mis mõjutas neid terve edaspidise sõdimise jooksul. Tekkis positsiooni e kaevikusõda tervel läänerindel. (Kaevikusõda: sõjategevus rindel on pikaks ajaks paigale jäänud tugevasti kindlustatud positsioonidel. Nt läänerindel 1914 – 1918 märts) Tannenbergi lahing: Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile, Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal. Venemaa ei jõudnud piisavalt pealetungi
Lähis-Ida, Aafrika, Aasia, Okeaania, Kaukaasia) 1914 Marne’i lahing (5-12.09). Saksa vägi Tannenbergi lahing (26-30.08). oli saavutanud edu ja lähenes Venemaa ja Saksamaa otsustav Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi sõja edasist käiku. Kogu lääner pealetungi tagasi, purustades tekkis positsioonisõda e Vene armee ning sundides neid kaevikusõda, rindepikkus oli 720km. Ida-Preisim lahkuma
Töölisliikumine Linnastumine Naisliikumine Rahvuslus Naturalism, impressionism, sümolism, futurism. I maailmasõda Tekkis palju sõjaga seonduvaid teoseid. Katkes ka futuristide liikumine, nähes seda, kuidas sõjas kasutati tehnikat. Sõjavastane olek. Väljendati sõja olemuse tõde. Tuntuim teos ,,Meister ja Margarita'' II maailmasõda Raudne eesriie Kirjeldati samuti sõja otsekohesust ja lihtsust. Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis. 1. Marie Under 2. Artur Adson 3. Bernard Kangro 4. Karl Ristikivi. o Välis-Eestis alustasid loominguga prosaistid: 1
Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944
aastast? - eesti keel. 25. Millised olid 1908. a olulised muutused kooli ümberehituses? vähemalt kolm - III korrus, keskküte, ventilatsioon, garderoob. 26. 1909.a lõpetas eksternina meie kooli ühe teise kuulsa gümnaasiumi tulevane direktor. Kes? - Jakob Westholm. 27. Millal valmis kooli võimla? - 1912 28. Mitu protsenti oli eestlasi gümnaasiumis enne I maailmasõdai? - 65,4% 29. Mis aastal muutus kool emakeelseks? - 1917. 30. Nikolai Gümnaasium evakueerus I maailmasõja ajal Venemaale. Hooned tagastati linnale, hoones avati eestikeelne kool. Milline oli selle kooli nimi? - Linna Poeglaste Gümnaasium. 31. Mis juhtus meie kooli võimlaga saksa okupatsiooni ajal? - see oli hobusetall. 32. Millist nime kandis meie kool I saksa okupatsiooni ajal? - Gustav Adolfi gümnaasium. 33. Kes kasutasid kooliruume vabadussõja ajal? - Soome vabatahtlikud. 34. Kes oli pikaajaline kooli direktor 1919-1940
Preisimaad. - Keskriigid: Saksamaa Schlieffeni plaan, see nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede pasikamien itta Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjaplaan arusaamaga, et tuleb võidelda mitmel rindel, lõunas Serbia, Idas venemaa vastu. Olulised lahingu 1914-1917 - Marne'i lahing (5.-6. sept) Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku. kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km - Ypres'i lahing (22. aprill) Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega 22. aprill kasutasid
1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle" kultuuriosakonna toimetaja, seejärel "Sirbi ja Vasara" vastutav toimetaja asetäitja ja hiljem vastutav toimetaja. NLKP liige 1940-1990. Saksa-Nõukogu Liidu sõja algul 1941.a. evakueerus Tseljabinski oblastisse, 1941.a. sügisel töötas Kasahstanis; 1942 tegutses Jaroslavlis ENSV Riiklikus Kunstiansamblis. 1943.a. algusest jätkas ajakirjanikuna "Rahva Hääle" toimetuses Moskvas ja 1944.a. veebruarist augustini Leningradis. Naasnud 1944 Eestisse, töötas "Sirbi Vasara" vastutava toimetajana 1946.a. märtsini, siis sundis tuberkuloos ajakirjanikutööst loobuma, sellest saadik kutseline kirjanik Tallinnas; 1952-54 töötas KL-i luulekonsultandina; KL-i liige 1945; ENSV
JOHANNES (IVAN) KÄBIN Eesti NSV pikaajaline parteiliider 1950.–1970. aastatel Käbini perekond asus 1907. a Eestist ümber Venemaale. Käbin astus 1927 ÜK(b)P liikmeks ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel. Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa – Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 1947–1948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950
Keskriikide poolel: Saksamaa, A-Ungari, Türgi, Bulgaaria Neutraalsed riigid: Norra, Rootsi, Hispaania, Taani, Mehhiko, Holland Suuremad lahingud: Piirilahing(21.-25.08 1914): Sks ründab Pr vasakut tiiba, kus neid on ees ootamas briti väed. Pr-Ingl said lüüa ning taganesid. Rinne liikus mitusada km tagasi. Peale alade kaotati ka suur osa tööstusest. Marne'i lahing(5.-6.09 1914): Sks vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Pr valitsus evakueerus. Pr ja Br väed andsid Joffre juhtimisel löögi Sks vägedele, nurjates nende sõjaplaani. Läänerindel tekkis positsioonisõda. Tannenbergi lahing(26.-30.08 1914): Ven ei jõudnud pealetungi Ida-Preisimaale piisavalt ette valmistada ning Sks armee lõi nad tagasi. Ypres'i lahing(22.04.1915): Antant üritas läbi murda läänerindest, see ei õnnestunud. Esmakordselt kasutasid sks mürkgaasi(võeti ka kasutusele gaasimaskid), mürgituse sai 15 000 sõdurit. Gorlice lahing(02.05
täitma talle antud riiklikke ülesandeid. Võetakse vastu otsus kuulutada Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. 1940.a augustis võetakse Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Samal kuul valitakse Johannes Vares-Barbarus ka Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ja seda tööd teeba ta kuni surmani. 1941.a alustas Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule.(st. Alanud oli II maailmasõda).1941 juulis, pärast sõja puhkemist evakueerus Barbarus Nõukogude Venemaale, Leningradi, et organiseerida evakuatsiooni. Rinde edasiliikumise tõttu ei õnnestunud tal enam Eestisse tagasi tulla. Ta hakkas organiseerima evakueerunud eestlaste tööd, kunstilist isetegevust ja rahvusväeosade loomist ning väljaõpet, aga ka eestlastele suunatud raadiosaateid. 1946. aastal omistati talle kõrgeim autasu- Lenini orden, võttes arvesse tema suuri teeneid Nõukogude Eesti taassünnil
abil ja ahjud laipade koheseks põletamiseks. "Töö" peab käima konveierimeetodil. "Lõpplahenduse" plaanis oli ette nähtud hukata kokku 11 000 000 juuti. "Juudiküsimuse lõpplahenduse" tagajärjel tapetute seas oli nii mehi, naisi kui ka lapsi, kelle ainus "süü" oli see, et nad olid sündinud juutidena. Juudid Eestis 1941 1942 1941. aasta juulis augustis, Teise maailmasõja rindejoone lähenedes, evakueerus enamus juute (ligi 4000) Venemaale. Hinnanguliselt jäi toona Eestisse umbes 1000 juuti. Kahjuks kartsid paljud juudid kommuniste rohkem kui natse ja ei sõitnud Nõukogude tagalasse. Kardeti küll getosse sulgemist, kuid keegi ei uskunud, et neid hakatakse tapma. 1942. aasta veebruaris raporteeriti Hitlerile, et Eesti on Judenfrei st juutidest vaba. Tegelikult suutsid mõned juudid sõprade abiga sõja üle elada. Peterburi Ülikooli
Saksamaa survel Serbiale sõja - Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni - Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks - Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale - Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti · SÕJATEGEVUS 1914: · Marne'i lahing (5.-6. sept) Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km · Tannembergi lahing (26.-30. august) Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria- Ungarile; Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal Venemaa ei
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus
maailmasõda. 6. Kuidas ja millal tekkisid Hiina Vabariik ja Hiina Rahvavabariik? Miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata? Hiina Vabariik (mitteametlikult Taiwan) on Taiwani saart ja lähisaari kontrolliv, mandri-Hiinast sõltumatu riik. Pekingis asuv Hiina Rahvavabariigi valitsus peab Taiwanit Hiina RV osaks, eitades Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist. Taibeis asuv Hiina Vabariigi valitsus, mis pärast lüüasaamist kodusõjas 1949. aastal evakueerus Taiwanile, peab end kogu Hiina seaduslikuks valitsuseks. Vastuolu tõttu Hiina Rahvavabariigiga on Hiina Vabariik, kuigi majanduslikult arenenud, rahvusvahelises isolatsioonis, teda tunnustab ainult 23 riiki. 1.10.1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool)
28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. A-U poolele asus Saksamaa, kes kuulutas 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Ameerika astus sõtta alles 1917. aastal. 28. juulist 1914 - 11. novembrini 1918. 8. Tähtsamad lahingud: Marne’i – Sõjategevus 1914 (5.-6. sept) o Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus o Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku o kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km Ypres’i –Sõjategevus 1915 (22. aprill) o Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda o Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega o 22
4 Hääle peatoimetaja Anton Vaarandi. Tema õhutusel oli Debora Hint 1940. aastal astunud kommunistlikku parteisse. Tuleb märkida, et stalinistlikud repressioonid ei läinud tema lähedastest mööda - külmale maale saadeti onu ja tädi perekondadega. Teine tädi põgenes 1944. aastal Eestist ja asus hiljem Ameerika Ühendriikidesse ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). 1940. aastal evakueerus Vaarandi Venemaale. Esialgu töötas ta Kasahstanis ja Jaroslavis, hiljem Moskvas ja Leningradis Rahva Hääle toimetuses. Eestisse naasis andekas kirjanik 1944. aastal ning asus tööle Sirbi ja Vasara vastutava toimetajana, kuid peagi (1964. aastal) oli ta sunnitud tuberkoloosi tõttu töölt lahkuma. Sellel hetkel sai Debora Vaarandist elukutseline kirjanik. 1945. aastal ilmus tema debüütkogu "Põleva laotuse all", kus kajastus kodumaaigatsus ning sisaldas palju looduskirjeldusi
eraakadeemiates joonistust ja maali. 1920. aastate lõpupoole oli Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks natüürmort. 1930. aastate teisel poolel asus Adamson-Eric elama Tallinna. Siis hakkas ta ka tegelema vabaõhumaaliga. Maalikunsti kõrval oli väga oluline ka Adamson-Ericu tegevus tarbekunstnikuna. Ta alustas tegevust tarbekunstnikuna tekstiili vallas. Aastast 1937 hakkas tegelema metallehistöö, keraamika, portselanmaali ja nahkehistööga. Aastal 1941 evakueerus Adamson-Eric nõukogude tagalasse ning aasta pärast sai ta Kuibõsevis asutatud Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite peakunstnikuks. Järgmisel aastal, sai ta Eesti NSV Kunstnike Liidu esimeheks. Peale sõda pöördus Adamson-Eric tagasi Tallinna. Temast sai 1945. aastal asutatud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor. Kuigi ta töötas kaasa nõukoguliku kunstielu korraldamisel, oli Adamson-Eric sunnitud 1949. aastal instituudi direktori ametikohalt lahkuma.
luuleteel kui ka isiklikus elus.1921. aastal suri tema iidol A. Blok, samal aastal lasti maha Nikolai Gumiljov. 1925 tappis end S. Jessenin, 1930 V. Majakovski. Ebaõnnestusid nii Ahmatova teine kui ka kolmas abielu. 1937. aastal arreteeriti Ahmatova poeg Lev Gumiljov, kes jäi vangilaagrisse paljudeks aastateks, ja lähemaid sõpru Ossip Mandelstam. 1940 suri M. Bulgakov, järgmisel aastal tappis end M. Tsvetajeva. II maailmasõja ajal evakueerus Ahmatova Taskenti. Seal kirjutas ta ainsad patriootilised luuletused, pühendas need paljukannatanud Leningradile blokaadi ohvritele ja linna kaitsjatele. Kui sõda lõppes, lootsid kõik, et elu muutub taas inimväärseks, sest võitmatuna tundunud Saksamaa oli alla andnud. Kuid tolitaarna reziim Venemaal jäi muutumatuks, seda ei suutnud varjutada ka võidujoovastus. Surmalaagrid töötasid täiskäigul, vägivald ja repressioonid oma rahva vastu jätkusid ja isegi võimendusid
VENEMAA - plaanis suurt pealetungi Ida-Preisimaale ja seejärel teistele Saksa ja Austria-Ungari aladele. INGLISMAA - plaanis liitlaste sõjaliste tellimuste finantseerimist, lahingutegevuses osalemine piiritletud koguses. Sõjategevus ja sõjalised kampaaniad 1914-1918. 1914 LÄÄNERINNE: Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ühe suure pealetungiga. Läbinud Belgia ründisid Saksa väed Prantsuse armee vasakut tiiba ja sundisid prantslasi taganema. Prantsuse valitsus evakueerus Bardeaux'sse. Venemaa pealetungi tõttu nõrgenes saksalaste surve Prantsusmaal ja Lääne rinne stabiliseerus. Algas kaevikusõda. IDARINNE: Idas oli kavas pidada kaitsesõda kasutades eelkõige Austria-Ungari vägesid. Sakslaste vallutuskäik VArssavisse ebaõnnestus ja nii stabiliseerus ka idarinne. Serbia vastupanu tõttu ei saavutatud Austria mingit edu. Venemaa alustas kahte pealetungi: operatsioon Galiitsias õnnestus, pealetung Ida-Preisimaal lõppes aga venelaste lüüasaamisega.
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi
pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma. Marne` lahing 5.-6. september 1914 Marne lahing nurjas Saksamaa sõjaplaani. Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku. Kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus. Ypres` lahing 22. aprill 1915 Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil aga korda. Ypres`i lahingus kasutati esmakordselt mürkgaasi. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri. 15 Verduni lahing 21. veebruar 1916
rahvuslik proosa ning pigem kunstikesksete arbujate luule. Arbujateks nimetatud luuletajate sõpruskond sai oma nime 1938. aastal ilmunud Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. Üliõpilasseltsi EYS Veljesto ümber kogunenud sõpruskonda kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. Ehkki nende eesti kirjanduse harude vahel oli suuri temaatilisi ja stilistilisi erinevusi (eelkõige ajalookäsitluses), oli neil ka palju sarnast. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mõlemad olid ent sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all.
○ 82% eestlased; ○ 68,5% maal; ○ 8% venelased; ○ 1,5% sakslased. ○ 31,5% linnalises asulas. ● Hõivatus: ○ 60% põllumajanduses; ○ 18% tööstuses. EESTI KIRJANDUS ALATES 1940NDATEST. Tagalakirjandus: ● 1941. aastal taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse, kus rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena.; ● Tagalas moodustati kultuurikollektiive, sealhulgas asutati Moskvas 1943. aastal Eesti Nõukogude Kirjanike Liit; ● Avaldati kuus numbrit almanahhi “Sõjasarv” (1943-44); ○ valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule; ■ J. Kärneri “Viha, ainult viha”, 1944. aasta. ○ avaldati ka arvestavat loomingut;
Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. Marne'i lahing 5-6 september 1914. Saksa väed olid saavutanud edu ning lähenesid Pariisile, mille tagajärjel Prantsuse valitsus evakueerus. Prantsuse ja Suurbritannia väed andsid seejärel Joffe juhtimisel vastulöögi Saksamaale, mille tagajärjel muutus kogu edasine sõjakäik. Tekkis üle 700km pikkune rindejoon ning sai alguse positsiooni ehk kaevikusõda. Sellega oli Schliffeni välksõja plaan läbikukkunud. Tannenbergi lahing 26-30 august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile kuid Prantsusmaa nõudis hoopis pealelöögi alustamist Ida-Preisimaal. Kuna Venemaa ei suutnud
Hans Kruus kujunes ajalooteaduse nõukogustamise juures võtmefiguuriks. Ta oli silmapaistev ajaloolane, kelle uurimused on tänaseni kasutatavad (alates 1840ndate usuvahetus- ja überasumisliikumiste kuni rahvusliikumise vallas). Kirjutas ka kaheköitelise Eesti ajaloo ülevaate, mis oli omal ajal väga hea. 1930ndatel sai temast figuur, kelle eestvedamisel hakati tegelema eesti ajaloo üldkäsitluse loomisega. Ta oli TÜ professor, 1940. aastal läks uue võimu teenistusse, evakueerus tagalasse. Eesti NSV juhtkonna (juht Nikolai Karotamm) liige, Karotamme lähikondlane. Liiduvabariikidele „anti õigus“ teostada välispoliitikat, et saada ÜROsse. Tegelikult oli oluline, kuidas saada ohjad enda kätte sõjajärgses maailmas. Hakati arutama ÜRO põhimõtete üle. Stalini idee oli Lääne liitlastelt nõuda, et tolleaegsed 16 liiduvabariiki võetakse ÜRO liikmeks. Selleks, et see näeks välja riigina, võeti kiirkorras 1944
RM 45-I/247; Hintzer). Kui palju ja kes hukkunute seas saarlased olid, ei tea. Lahingud 1944 24. septembril 1944 vallutas Punaarmee Paldiski ja Haapsalu, õhtuks Mandri-Eestisse Saksa armee üksusi enam ei jäänud. Samal päeval oli Lihula, Kasari, Kullamaa ja Risti piirkonnas veel umbes 2000 eestlast, kes olid tegutsenud kapten Julius Made ja kontradmiral Johan Pitka juhtimisel ning lootsid mingit vastupanu osutada (BA MA, RH 24-54/160). Suurem osa nendest evakueerus Muhumaale ja nimetati rügemendiks ,,Saaremaa" (ka võitlusgrupp Made või rügement ,,Made"), mis koosnes kahest pataljonist. Rügemendiülem oli Julius Made, I pataljoni ülem Enn Sirvet ja II pataljoni ülem Eugen Sutt. Esialgsest plaanist tagasi vallutada Virtsu-Lihula piirkond ja seal sillapea moodustada loobuti raskerelvade puudumise tõttu (Eesti Diviisi struktuur 1998, 18). 30. septembril 1944 pandi mehed Kuressaares laevale ,,RO- 1" kui 1500 ,,eesti mahajäänut" (estn
Soomel puudus relvadest ja rindel kuni 400 000 sõdurit /NL´l miljon meest ja ülekaal relvastuses. Moskva rahuleping 13.3.1940 NL loobus Terijoki valitsusest ja oli nõus rahulepinguga, kuna kartis demokraatlike Lääneriikide sekkumist. Rahu tingimused: Hanko-neeme rentimine NL baasiks 30 aastaks, Soome kaotas Karjala kannase ja Laadoga-Karjala (sh Viiburi, mis oli suuruselt Soome II linn), Soome lahe saared, Salla regiooni ja Petsamo: Soome kaotas 11% pindalast ja Karjalast evakueerus 430 000 põgenikku. Soomlasi (3,7 miljonit) langes 26 000, haavata sai 45 000, tsiviilelanikkonna kaotused 892 surnut, rahvastikukaotus 1,8 %. Vaherahu aeg Vaherahu aeg 13.3.1940-25.6.1941: toiduainete puudus ja NL surve ja kasvav välispoliitiline isoleeritus. Soome riigikaitse tugevdamine ja liitlaste otsimine NL vastu. August: nõustumine saksa sõdurite läbisõiduõigusega (Põhja-Soomest Norrasse) ja relvastuse (hiljem ka teravilja) saamine Saksamaalt
1917 taandusid Läti kütipolgud Venemaale. Seal moodustati neist küti diviis Vacietise juhtimisel. Sellest sai põhiline oktoobri revolutsiooni teostav armee ja bolsevike toetaja. Lätlaste hulgas oli palju bolsevike, sest: Lätlaste hulgas oli rahvuslikrõhumine karmim kui Eestis. Venestamine algas Latgallias juba näiteks 19. sajandi keskel. Läti oli pikemat aega sõjast haaratud. Rahvas tahtis rahu, mida bolsevikud ka lubasid. 1/3 Läti elanikonnast evakueerus sõja ajal Venemaale. 60% tööstusest purustati sõja jooksul. Emigrandid arvasid, et kui nad tahavad Lätisse tagasi tulla, siis peavad säilitama Venemaaga sõbralikud suhted. September 1917 - Saksa väed vallutasid Riia. See viis lätlased omariikluse mõtteni. Teiseks oluliseks tõukeks oli oktoobri revolutsioon. November 1917 - Valgas loodi Läti rahvusnõukogu. veebruar 1918 - Sakslased alustasid uut pealetungi ja vallutasid kogu Läti. Iseseisvuslased
annaabi.ee 
