Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa kuninglikud pered". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aire, murd, vürst, albert, kuninglikud, ühiskonnaõpetus, harald, elizabeth, monaco, beatrix, hispaania, juan, carlos, andorraKonstitutsioonilised monarhiad tänapäeva Euroopas 1. Andorra Vürstiriik Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). 2. Belgia Kuningriik Praegune kuningas on Albert II Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. 3. Taani Kuningriik Taani kuninganna Margrethe II (pärineb Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg'i dünastiast) 4. Liechtensteini Vürtsiriik Vürst Hans Adam II (Liechtensteini dünastia) 5. Luksemburgi Suurhertsogiriik Henri (Luksemburgi suurhertsog) Aastatel 18151890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele kuni aastani 1890 kandsid suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. 6. Monaco Vürstiriik Vürst Albert II. Monacos valitseb Grimaldide dünastia, kes tähistas 1997. aastal oma 700
· Leedu president Valdas Adamkus, Poola president Lech Kaczyski, Läti president Vaira Ve-Freiberga, 5.6. november , Vilnius, töövisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 22. november 2006, Thbilisi, töövisiit · NATO tippkohtumine 28.29. november 2006, Riia, töövisiit · Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, 30. november 2006, Stockholm, töövisiit · Belgia kuningas Albert II, 20. detsember 2006, Brüssel, töövisiit · Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, 9.12. veebruar 2007, München, töövisiit · Soome president Tarja Halonen, 14.16. märts 2007, Helsingi, riigivisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 7.9. mai 2007, Thbilisi ja Bathumi, riigivisiit · Tsehhi president Václav Klaus, 4.6. juuni 2007, Praha, töövisiit · Madalmaade kuninganna Beatrix, 15. juuni 2007, Amsterdam, töövisiit
Euromündid Soome euromündid Euromüntidel kolm motiivi 2-eurosel mündil kujutatakse murakaid ja murakaõisi Servas on kiri SOUMI FINLAND ja kolm tärni. 1-eurosel mündil kujutatakse kahte luike, kes lendavad Soome maastikul Idee Soome iseseisvuse 80. aastapäeva puhul kujundatud meenemündist. Monaco euromündid 2- ja 1-eurosel mündil on kujutatud Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. Tegemist on Monaco vürstiga 2005.aastast valitsemas San Marino euromündid 2-eurosel mündil kujutatud valitsushoonet. Palee asub Kesk-Itaalias alustati 1297.aastal ja ehitati valitsusele 1-eurosel mündil kujutatakse Monaco vabariigi ametlikku vappi Vapil loorberi- ja tammeoksad La Guaita, La Cesta ja La Montele Vatikani Linnriigi euromündid Vatikani Linnriigis on käibel kolm erinevat seeriat münte. 2002-2005 aasta müntidel kujutatakse Johannes Paulus II Alates 2005
Visiidid Toomas Hendrik Ilves on teinud oma valitsusaja jooksul 72 välisvisiiti, nende hulgas külastanud : Ungari, Leedu, Rootsi, Belgia, Saksamaa, Soome, Gruusia, Tšehhi, Madalmaad, USA, Läti, Hispaania, Iirimaa, Venemaa, Poola, Sloveenia, Suurbritannia, Aserbaidžaan, Horvaatia, Serbia, Itaalia, Portugal, Makedoonia, Türgi, Island, Iisrael, Namiibia, Austia,Afganistan, Vatikan. Eestis on käinud viisidil : UK kuninganna, US president, Jaapani keiser, Monaco vürst Albert II, Leedu president, Madalmaade kuninganna, Belglaste kuningas ja kuninganna, Türgi president, Tadžikistani president, Läti president, Hispaania kuningas ja kuninganna, Leedu president, Montenegro president, Gruusia president, Aserbaidžaani president, Soome president, Serbia president, Makedoonia president, Rumeenia president, Kasahstani president. Ordenid Meie lugupeetud riigipea on oma eluajal saanud palju tunnustust ja tiitleid, kokku 17, nende seas näiteks :
3 4 Euro mündid Euromüntide seeria sisaldab kahte eri nimiväärtusega münti ja kuute eri nimiväärtusega senti. Need võeti kasutusele alates 2002st aastast. Neil on ühine pealmine külg ning igal riigil on erineva kujundusega tagakülg, mis on kaalutletult valitud või välja mõeldud. Belgia (esimene seeria) Esimese seeria müntide siseosas kujutatakse kuningas Albert II, 1993. aastast belglaste kuningas; müntide välisringi moodustavad kuninga monogramm (A-täht krooni all) ümbritsetuna Euroopa Liidu lipu kaheteistkümnest tähest, mis sümboliseerivad tänapäeva Euroopa dünaamilisust ja harmooniat. ning väljalaskeaasta. Belgia (teine seeria) Müntidel kujutatakse kuningas Albert II, kuninga monogrammi (A-täht) väljalaskeaastat, rahapaja tunnust ning Belgia riigikood (BE). Kujundas: Jan Alfons Keustermans. 5
Ilves Finnland Finne, Finnin Finnisch Tarja Halonen Russland Russe, Russin Russisch Dmitri Medvedev Letland Lette, Lettin Lettisch Valdis Zatlers Litauen Litauer, Litauerin Litauisch Dalia Grybauskaite Schweden Schwede, Schwedin Schwedisch Carl XVI Gustaf Norwegen Norweger, Norwegisch Harald V Norwegerin Dänemark Däne, Dänin Dänisch Margrethe II Island Isländer, Isländerin Isländisch Olafur Ragnar Grimsson Deutschland Deutsche, Deutsche Deutsch Horst Köhler Österreich Österreicher, Deutsch Heinz Fischer Österreicherin Die Schweiz Sweizer, Sweizerin Deutsch, Hans-Rudolf Merz
Katariina oli aga mehest 6 aastat vanem, läks paksuks. 5 lapseks jäi elama tütar Mary. · Armastatud Anne Boleyni keeldus armukese elust Henry taotles abielulahutust, paavsti või kardinali loal (Wolsey ja paavst ütlesid ära). · Kuningas otsustas Roomast lahku lüüa. 1529. aastal kutsus kokku parlamendi teostas vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. · Henry VIII abiellus Anne'ga, sündis Elizabeth Esimese, kuid Henry soovil-abielurikkumise tõttu Anne hukati. Siis abiellus Henry Jane Seymouriga, kes sünnitas talle poja Edward VI, kuid ise suri seejärel. Neljas abielu oli Kleve hertsogi tütre Annega abielu lahutati, soovitamise eest maksis Thomas Cromwell oma eluga. Järgmine abikaasa oli õuedaam Catherine Howardi hukati polnud süütu. Viimane kuninga abikaasa oli Catherine Parr, toetas lesena Elizabeth I-st. REFORMATSIOON · Pol
.10 3.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11 4. Louis XIV ehk Päikesekuningas, Prantsusmaa kuningas (1638-1715)…………..13 4.1. Dünastia…………………………………………………………………..13 4.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….14 4.3. Päikesekuningas…………………………………………………………..15 5. Elizabeth I, Inglismaa kuninganna (1533-1603)…………………………………16 5.1. Dünastia…………………………………………………………………..17 5.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….17 Kokkuvõte………………………………………………………………………………..20 Kasutatud allikad…………………………………………………………………………21
William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul.
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja keele. vähemalt 10 erinevat rahv
5. Tunnustused ja tiitlid * Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass (Grand Cross; Storkors) * Kreeka Auordeni suurrist * Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst * Läti Vabariigi Kolme Tähe Orden (2004) ja Kolme Tähe Ordeni kett (2009) * Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) * Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) * Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) * Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) * Soome Vabariigi Valge Roosi orden * Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige * Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) * Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [10]
normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole. 800. a paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure (768 814) Rooma keisriks. 882. a viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. 889. a ungarlased tungisid ida poole oma tänasele asualale; algasid ungarlaste rüüstretked Lääne-Euroopas. 962. a Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse Püha Rooma keisririigile. 988. a vürst Vladimir valitsusajal (978-1015) võeti Venemaal vastu ristiusu. Frangi riik V-Vll sajandil V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. 495. a lai Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka enda rahvale. 687. a oli kuningate võim vaid nimeline ning valitsesid Majordoomused, kelle võim suurenes Karl Martell valitsemisajal
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil..................
peagi üles kuid selle tähtsus hakkas langema. • Üks norra „“saaga • võidab et norra prints erik purjetas 1185/86 a itta, rüüstas eesti rannikut. Arvatavasti oli tegu kättemaksuga. • 13.asj jooksul jäi linn peagi 1252a birgeri jarli (magnusson )poolt asutatud ja rannikule lähemal asuva kiiresi kasvava stockholmi varju • st. olaf kyrka • stockholmi kirik-storkyrkan (sankt nicolai kyrka) 13.-15 saj. Kuninglikud sündmused seal , • riddarholmen kyrka alustatud 13.asaj. -Vanim kirik stockholmis, rootsi monarhide matmispaik (al. Gustav Adolfi'iga 1632)kuni 1950.a (gustav V) • lunds domkyrka alustatud 12.saj restaureeritud 16.saj., kiriku krüpt kooriruumi all, • linköpings domkyrka al (13.saj.)on suuremas osas ehitatud inglise kõrggootika eeskujul. • Vadstena klosterkyrka 14.saj. Asutas birgitta birgersdotter (meenutab pirita kloostrit) rootsi püha katariina
Viikingiaeg Nagu mujal Skandinaavias, oli ka Taanis viikingiaeg suure majandusliku arengu ja ekspansiooni aeg. Taani päritolu viikingid tegutsesid aktiivsemalt Lääne-Euroopa mandril ning Inglismaal. Aastal 1013 vallutas Taani kuningas Svend Harkhabe Inglismaa, tema poeg Knud Suur oli nii Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Rootsi piirkonna kuningas. Alates kuningas Gorm Vanast on teada kõik Taani kuningad. Gormi poeg Harald Sinihammas rajas Jellingisse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest ruunikivist, suurest kivilaevast ning kirikust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil. Jätkus piirikaitsevalli Danevirke tugevdamine. Harald Sinihamba ajal 10. sajandi keskel sai Taanist ametlikult kristlik riik.
34. Makedoonia V - Skopje 35. Albaania V Tirana Mäestikud Skandinaavia 36. Kosovo V - Pristina Alpi Lõuna- Euroopa Karpaadid 37. Portugali V - Lissabon Püreneed 38. Hispaania K Madriid Balkani mäed 39. Andorra Vü Andorra la Vella Kaukasus 40. Monaco Vü Monaco Apenniini 41. Itaalia V Rooma + Ida-Euroopa lauskmaa 42. San Marino V San Marino 43. Vatikani Paavstiriik Jõed Järved 44. Malta V Valletta Neeva Laadoga Daugava Oneega ehk Äänisjärv 45. Kreeka V Ateena
Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 5559% saksa keelt ja 19% prantsuse keelt. Pindala: 36 900 ruutkilomeetrit (siseveekogudega 41 500 ruutkilomeetrit) 41 526 km². Elanikke: 16 725 900 (2012). Pealinn: Amsterdam. Rahaühik - euro. Peaminister - Mark Rutte. kuninganna - Beatrix Wilhelmina Armgard ehk Kuninganna Beatrix. Residents - Haag. konstitutsionaalne monarhia 2. Holland on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Naabrid - Saksamaa, Belgia, Suur-B, Taani, Rootsi, Norra. Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla. 3
Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: kelle võim, selle usk (cuius regio eius religio). See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja ja idapoolsetel aladel. 14 Reformatsiooni tulemusena loodud protestantlikud hertsogiriigid Läänemere ruumis Preisimaast kujuneb esimene luterlik riik Euroopas
· Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut. · Aleksander Nevski Novgorodi vürst. Juhtis vägesid Jäälahingus, Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja Saksa ordude vägede vastu. · Valdemar II 1202 Taani kuningas. Korraldas sõjakäiku Saaremaale, Preisimaale. Läks appi Albertile ja Mõõgavendade ordule Eestimaa vallutamisel. · Ivan III Moskva suurvürst. Tõusid Venemaa vürstiriikide seas tugevaimaks. Sõdis Novgorodiga ja võitis. Liitis selle Moskva Suurvürstiriigiga. Üritas vallutada ka Liivimaa, kuid
23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid; Sugukonna juhtideks olid konungid; Rahvakoosolekud ehk tingid; Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi Taaniga ühendati Lõuna-Rootsi ning osa Norrat, samuti Põhja-Saksamaa; Knut Suur Oli 11.sajandil Taani, Inglismaa ja Norra kuningas; Norra rajamine Harald Kaunisjuus - 872 ühendas väikeriigid; Pärast tema surma algas kodusõda, Norra ühendati Taaniga; Olav Tryggvason - ühendas 10.sajandil uuesti Norra. Teda tunnustati ranniku; Olav Püha - suutis ühendada ka sisemaa; Rootsi
Nad lõid Lihula linnusesse oma tugipunkti. Lliikusid läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Kuningas jättis kaitsemeeskonna Lihulasse ja pöördus Rootsi tagasi. 8. augusti hommikul piirati linnus saarlaste maleva poolt ümber ja võitluse käigus pandi põlema. Kroonika põhjal tapeti 500 rootslast ja üksikud pääsesid eluga Tln. Rootlaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse nurjus. Vesseke - oli 13. sajandi alguse Koknese vürst. Ta jäi oma Polacki vürstiriigist sõltunud vürstkonnast ilma 1206. aastal, kui sakslased Koknese vallutasid. Hiljem läks ta venelaste juurde, kes 1224. aastal lubasid tal endale allutada Tartu ja ümberkaudsed Eesti piirkonnad, millede alistamiseks ta korraldas rüüsteretki. Ta langes samal aastal Tartu piiramise käigus ristisõdijate poolt. 3.KÜSIMUSED 1.Jääaeg Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
ilmalikest vürstidest Tsehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriiklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega (1806) lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. Kuldbulla - sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1) kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2) määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3) legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4) keelas ära linnadevahelised liidud
Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime... Pilet 12 Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal, Marlowe; Dante ,,Jumalik komöödia" 1. Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal, Marlowe Renessanss oli Tudorite valitsemisajal =Inglise keel tähtis =1485 1603 -Viimane valitseja seal oli Elizabeth I Inglismaa muutus suurimaks mereriigiks =Hävitavad võitmatu armaada (Hispaania) =Mereretked =Asumaad =Tugevndatakse sidemeid Euroopaga =Kauplemine prantslastega Elizabeth I asjal oli tähelepanu kunstidel =Oluline oli näitekirjandus =Asutatakse mitmeid teatreid =Igal teatril oli oma dramaturg =Näitekirjandus ülikoolides au sees =Alguses ladina keel, pärast inglise keel
- 1240 vallutab Batu khaan Kiievi (ikke algus) Batu khaani riik Kuldhord (pealinnaks Sarai Volga ääres) BASKAKID tatari andamikogujad JARLÕKK khaani poolt väljastatud valitsemisluba vene vürstidele - Mongoli ike polnud eriti kurnav, sest: mongolid ei jäänud kohapeale oma kombeid ja usku ei surutud peale, nõuti ainult makse mongolite ülemkiht sulandus kokku venelastega - Aleksander Nevski Novgorodi vürst, koostöö mongolitega, sai Vladimiri suurvürstiks 1240 purustas Neeva lahingus rootslased 5. aprill 1242 purustas Peipsi järvel jäälahingus Saksa ordu 3. Novgorodi feodaalne vabariik - Tähtsad ametnikud (ka vürst) valiti VEETSEL (täiskasvanud, iseseisvate meeste koosolek) - Suur Novgorod tähtis kaubakeskus (saksa kaupmehed) 4. Moskva tugevnemine - Ivan I Kalita (kalita = rahakott) seadis suhted khaaniga nii, et Moskva sai rikkamaks
ning ilmalikest Tšehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. KULDBULLA: Sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat, kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjadesse. : - -> Kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida Määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu Legaliseeris erasõjad Keelas ära linnade vahelised liidud 1291 Eidgenossenschaft ja Šveitsi tekkimine: Hasburgid püüdsid mägilaste üle võimu saada,
- Linnakodanlus - Moodsa kapitalismi juured on kalvinismis (kodanlik mentaliteet) ... Weber - Prantsusmaa Hugenotid kaotasid usuvabaduse 1685 5. Riiklik anglikaani kirik inglismaal - Mitteusulised põhjused : Henry VIII abieluprobleemid 1530.-tel, aga ka a. Riiklik anglikaani kirik Inglismaal mitteusulised põhjused: Henry VIII-da abieluprobleemid 1530-tel, aga ka humanistide tegevus, Wycliffe-i pärand. Kujunes Elizabeth I valitsusajal (1559). Õpetuse sisu protestantlik, vormid meenutavad Kat. Kiriku liturgiaid. Allub valitsejale. 16 saj. Inglismaal moodustasid anglikaanid poliitilise tsentri. Vastandusid protestantlikud puritaanid ehk kalvinistid / Katoliiklased. Inglismaa usuline lõhenemine. Paljudes Euroopa Riikides toimub usuline lõhenemine: Saksamaal, Sveitsis , Prantsusmaal, Inglismaal, Madalmaades ( protestantlik holland kuulutab iseseisvuse 1581)
Lisaks sõlmis kokkuleppeid välisriikidega. Viikingiaeg - ühiskond Kõige olulisemad otsused võttis vastu vabade meeste koosolek ting. Tingi tähtsus ja roll sõltus kuningast. Viikingiaeg - transport Riik vajas eksisteerimiseks sidusust, mida saadi läbi transpordi. Maismaateed Taliteed Meretransport Tuntud on viikingite meresõiduoskused. Viikingiaeg - laevad Kaubalaevad, sõjalaevad, kuninglikud laevad. Laeva keskmine pikkus 20-25 m, laius 3-5m kuid võis olla ka pikemaid ja laiemaid. Kiirus 6-8 sõlme; 1 sõlm = 1,852 km/h. Kaubalaev võis mahutada 13-60 tonni kaupa. Sõjalaev kuni 70 meest. 40% kaubalaeva kõrgusest oli pealpool veepiiri. Viikingiaeg - laevad Jõetranspordiks mõeldud laevad olid kergemad ja mahutasid vähem ning neid võis lühiajaliselt kanda ühest kohast maismaal teise kohta. Suudeti sõita vastutuult.
aasta kuldbulla oli Riigipäeva välja antud ürik(õigusliku sisuga, eriõigusi andev või kinnitav dokument). Riigipäev toimus Nürnbergis, seda juhatas Luksemburgi dünastiast keiser Karl IV. Ürik fikseeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri tähtsad aspektid. See nimetati kuldbullaks kuldse pitsati järgi, millega see köidetud oli. sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1.kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2.määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3.legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4.keelas ära linnadevahelised liidud.
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust
· Thomas Müntzer üks talurahvasõja juhte. · 1524-1525 Saksa talurahvasõda reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks oli "12 artiklit", lõpus Müntzer hukati. · Anabaptistid ehk taasristijad kristluse vastuvõtmine peab olema teadlik otsus, lapsi ei tohiks ristida · Andreas Karlstadt pani aluse pildirüüstele · 1526 a riigipäev vürst võib määrata alluvate usu · Protestijad katoliiklaste üritusele luterlus keelata said nimetuse protestandid · Augsburgi usutunnistus (luterluse usutunnistus): emakeelne jumalateenistus, kaks sakramenti, lihne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule · 1555 Augsburgi usurahu: kaks riigiusku (katoliiklus ja luterlus), "Kelle valitsus, selle usk" Ptk 32: Reformatsiooni levik SVEITS (palju eri rahvaid, jagunes territoriaalüksusteks ehk kantoniteks):
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli
suuda sõjalist vastupanu osutada. Sõja algus Rootsi kuningas Karl XII (16821718)Sõda algas 22. (12.) veebruaril 1700 Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud siiski Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud. Saksi sõjaline edu oli väga tagasihoidlik. Rzeczpospolita tundis end Augusti poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Augustiga liitusid algul vaid üksikud magnaadid, sealhulgas vürst Hieronim Augustyn Lubomirski. Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein- Gottorpi. 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse, vallutades selle Schleswigi-osa. Rootsi esimesed võidud [redigeeri] Võit Taani üle Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit. Ta kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi ei olnud palgaarmee nagu enamikus teistes maades.
annaabi.ee 
