Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtte kasv ja tema edukust mõjutavad tegurid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
välimised, edukust, ettevõtluskeskkond, ühistransport, heakord, struktuurne, mastaabiefekt, mõjuvõim, strateegilised, frantsiis, rahvusvahelistumine, aspekte, tegevusharus, osakaalu, paranenud, finantsseis, silmis, kiirendatud, ressursid, edukuse, koduleht, otsingumootori, rahavoogAAA AUTORENT OÜ 5. Ärimudeli mõiste. erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks business model" ,,freemium business model" jt) Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1.Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg,
AAA AUTORENT OÜ 5. Ärimudeli mõiste. erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks business model" ,,freemium business model" jt) Eksisteerib erinevaid määratlusi. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: 1.Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. 2.Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. 3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg,
,,Bite and hook" ,,razor and blade" business model ,,sööt" odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt nt mobiiltelefonid ja kõned, tindiprinterid ja tindikassetid. Nintendo wii. Narkodiilerid? ,,Bricks and clicks business model" traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine. Internetipood toetab tavapoodi, ka tellimus internetis, kättesaamine kohapeal. Cutting out the middleman model nt Dell. Frantsiis. Freemium business model baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline (veebiteenused, tarkvara, Skype). Teenuste industrialiseerimise ärimudel McDonalds. On-line oksjonid (eBay). Ettetellimistel baseeruvad ärimudelid ajakirjad, mitmesugused täiendatavad kogumikud, raamatuklubid jms. Püramiidskeemi ärimudel madalama tasandi osalejad lisavad väärtust kõrgemal tasandil olijatele.
model“ „freemium business model“ jt Ärimudel - on kontseptuaalne tööriist, mis koosneb suurest hulgast omavahel seotud elementidest ning võimaldab väljendada konkreetse firma äriloogikat. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis – kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad – midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid –
- ,,Bricks and clicks business model" traditsioonilise ja online tegevuse integreerimine. Internetipood toetab tavapoodi, ka tellimus internetis, kättesaamine kohapeal. - ,,Freemium business model" baastoode/teenus tasuta, parem variant tasuline (veebiteenused, tarkvara, Skype). Sageli piisab tasuvuseks sellest, et väike osa kasutajatest maksab. - Cutting out the middleman model nt. Dell. - Frantsiis. - Teenuste industrialiseerimise ärimudel McDonalds. - Oksjonimüük (traditsiooniline). - On-line oksjonid (eBay). - Ettetellimistel baseeruvad ärimudelid ajakirjad, mitmesugused täiendatavad kogumikud, raamatuklubid jms. - Püramiidiskeemi ärimudel madalama tasandi osalejad lisavad väärtust kõrgemal tasandil olijatele. - Multi-level marketing ärimudel värvatakse müügimehi, kes värbavad müügimehi, kes...
Leidub kohti kus innovatsioonilised ettevõtted kuhjuvad (Silicon Valley). Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel. Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub ``kollektiivse õppimise'' protsess, kas teadlikult või alateadlikult 22. Ettevõtte põhiväärtused. Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Kokkuvõttes võib see kasvatada ka kogu firma edukust. 23. Ettevõtte missioon. Kellele, mida ja kuidas me pakume? Kes me oleme ja mida me teeme?Ei defineerita läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste, sest need aeguvad aga põhiväärtused jäävad tarbijatel samaks. 24. Ettevõtte visioon. Ettevõtte visioon kirjeldab milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale millesse ettevõte usub ja kuhu soovitakse edasi minna. Visioon: kirjeldab ideaali, ei sisalda
tähtsust · Kõrged sisenemisbarjäärid · väikeettevõtlus ei olnud enam majanduses kõrvalnähtuseks vaid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus peategelaseks · Innovatsioonide keskne roll · võttis kasutusele andmetöötluse ja programmeerimise uuringute tegemiseks · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. Gasellettevõtted
..........................................................27 Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 2 The Balanced Scorecard...........................................................35 ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME....................................................................................39 Äritasandi strateegia ja konkurentsieelis........................................................................................43 Tegevusulatust laiendava ettevõtte strateegilised valikud..............................................................49 Strateegia elluviimine.....................................................................................................................56 ARENGUKAVA.............................................................................................................................61 1
annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus ja sisu olla erinev. (Toote- ja kaubamärgi frantsiis ja äriformaadi frantsiis esimesel juhul teenib frantsiisiandja eelkõige toodete müügilt, teisel juhul frantsiisitasudelt.) McDonalds, KFC 12. Frantsiisi eelised ja puudused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohast Eelised frantsiisivõtja seisukohast: · Madalam läbikukkumiste protsent, kontrollitud ärikontseptsioon · Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini. Ettevõ-te toimimispõhimõtted on välja töötatud ja testitud. · Nõuab vähem kogemusi
· Eesmärgid on mõistlik jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana, lähemad täpsemana. · Lühiajaline eesmärk aitab meil hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole. · Teise nurga alt võib eesmärke jagada strateegilisteks- ja finantseesmärkideks. Finantseesmärgid: · Käibe kasv · Kasumi kasv · Dividendide suurus · Investeeringute tasuvuse näitaja · Suurem kasumimarginaal Strateegilised eesmärgid · Turuosa · Tarbijarahulolu · Toodete kvaliteet · Klienditeeninduse tase · Kulude suurus võrreldes konkurentidega · Konkurentsivõime välisturgudel · Uute toodete juurutamine Nõuded eesmärkidele: · S (specific) konkreetsed, spetsiifilised, üheselt mõistetavad. · M (measurable) mõõdetavad (numbrilised). · A (achievable) saavutatavad. · R (relevant) olulised, tähtsad.
kitsendusi kui võimalusi keskkonda tulenevaid kitsendusi ja püüab muutuseks. Loob endale oma teha optimaalseid otsuseid keskkonna nende raames. Uuendustega kaasnev risk. Uuenduste Inertsus. Muudatuste kallidus. Vajadus olla paindlik, vältida võimalus Seotus standardsete ülemäärast seotust kindlate struktuuridega. ressurssidega 28. Frantsiis. Olemus. Eelised ja miinused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohalt. Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). Frantsiis – pikaajaline leping frantsiisiandja ja võtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest võtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad ärinimi, kaubamärk ja muu
Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark 1 Põhineb 1912. ja 1934. a. avaldatud raamatutel. Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil ettevõtjal. Mark 2 Põhineb 1942. a avaldatud raamatul. Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlus- tegevust, vaid see võib olla rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi
Ühiskonna täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna seisundi puhul. Seetõttu on õige käsitleda säästlikku arengut inimese ning kogu tema elu- ja kultuurikeskkonna, sealhulgas ka rahvuskultuuri arengu kestvusena, jätkusuutlikkusena ja säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides. 2.2. Ettevõtluskeskkond Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja
Ühiskonna täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna seisundi puhul. Seetõttu on õige käsitleda säästlikku arengut inimese ning kogu tema elu- ja kultuurikeskkonna, sealhulgas ka rahvuskultuuri arengu kestvusena, jätkusuutlikkusena ja säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides. 2.2. Ettevõtluskeskkond Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkond nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks 5. Strateegilised, taktikalised ja operatiivplaanid 6 Pikaajalised (strateegilised) plaanid 5-10 aasta peale. Tegeleb TIPPJUHTKOND, sisaldavad prioriteete ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised plaanid kuudest paari aastani. Tegelevad KESKASTMEJUHID. Taktikaline plaan koostatakse tavapäraselt teatud valdkonnale, selle eesmärk on teatud osa täitmine
kogemusel põhinevas ja piiritletud maailmas (prismas) kinni. Organisatsiooni nägemise prismad Bolmani ja Deali järgi on toodud tabelis 2. Tabel 2. Organisatsiooni nägemise prismad (Türk 2001:17). Strukturaalne Inimressursside Poliitiline Sümbolite prisma prisma prisma prisma Meelestatus: Meelestatus: Meelestatus: Meelestatus: masin, kuuluvus, mõjuvõim, vaimsus, efektiivsus perekond pingelisus unistused Rõhk: Rõhk: Rõhk: Rõhk: eesmärgid, inimesed, toetus, ressursid, visioon, süsteemid, võimustamine läbirääkimised, kultuur, protseduurid koalitsioonid väärtused Ohud: Ohud: Ohud: Ohud: 14
4.4.5 Personali hüvitamine 88 4.4.5.1 Hüvitamise olemus ja koostisosad 89 4.4.5.2 Töö hüvitamise tegurid 90 4.4.5.3 Mitterahaline hüvitamine 92 4.4.5.4. Otsene ja kaudne rahaline hüvitamine (muud hüved) 94 4.4.5.5. Töötasu süsteemi strateegilised eesmärgid 95 4.4.5.6. Töötasu taset mõjutavad tegurid 96 4.4.6 Töötasustamise vormid 97 4.5 Eestvedamine ja motiveerimine 100 4.5.1 Eestvedamise olemus 100 4.5
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Rollist või mõjuvõimust Organisatsioonikultuur Ülesandest lähtuv lähtuv Läbirääkimiste teel Tööalased suhted Väljakujunenud kujunevad Ebaselge, ei tulene otseselt Mõjuvõim Selge, positsioonist lähtuv positsioonist Suhtevõrgustikul või Organiseerimine Hierarhial põhinev maatriksstruktuuril põhinev Infoallikad Rutiinsed, väljakujunenud Uued, muutuvad
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
enamus- printsiip; 3) valitsuste ja parlamentide piiratud võimuperiood. Bürokraatia. Seda on vaja demokraatlike otsuste elluviimiseks. Võimaldab jagada keeru- kaid probleeme osadeks ja kasutada spetsialiste. Mitmesugused läbirääkimiste süsteemid. Näiteks tööandjate ja töövõtjate esindajate läbirääkimised palkade üle, lobism poliitikas, strateegilised liidud majanduses, ka ühis- kondlik kokkulepe. Tavaliselt armastatakse rääkida konsensuse saavutamisest kui kõiki rahuldava variandi leidmi- sest. Kuid selline määrang on siiski problemaatiline. Pigem lepitakse kokku mingis variandis, mis tegelikult mitte kedagi asjaosalistest täielikult ei rahulda. Kuid rahulolematuse määr on siiski sedavõrd mõõdukas, et kõik asjaosalised on põhimõtteliselt
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
