Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtetevahelise infosüsteemi EAN13 kontrollkoodi arvutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vöötkood, kontrollkoodVöötkood VÖÖTKOOD AITAB SÄÄSTA Mis on vöötkood ? Vöötkood (ka ribakood, joonkood, triipkood) on kodeerimissüsteem, mis esitab muutuva paksuse ja sammuga püstkriipsudest märke, mis on kaupadel, ID-kaartidel, postisaadetistel jm. ja see identifitseerib kodeeritud kujul toodet, isikut, tootjat, aadressi jne. Peale vöötide sisaldab kaubakood ka numbreid, mis sisaldavad kindlates gruppides konkreetset infot. Ribakoodi põhiline ülesanne on ühelt poolt identifitseerida toode, teiselt poolt
ÜHE-JA KAHEMÕÕTMELISED KOODID ALEKSANDRA LVOVA LKT-14 VÖÖTKOOD VÖÖTKOODITEHNOLOOGIAS JAOTATAKSE KOODISÜSTEEMID ÜHE- JA KAHEMÕÕTMELISTEKS KOODIDEKS. KAHEMÕÕTMELISI KOODE ESITATAKSE NII VÖÖTKOODIDE KUI KA NN MAATRIKSKOODIDE KUJUL. PEAMISED VÖÖTKOODI TÜÜBID • MAAILMAS ON KASUTUSEL MITMEID VÖÖTKOODITÜÜPE. LEVINUMAD VÖÖTKOODISÜSTEEMID ON CODE 39, INTERLEAVED 2 OF 5 (I2/5), EAN JA CODE 128. PABERIL TUNDUVAD NEED KÕIK SARNASTENA, KUID TÄHELEPANELIKUL UURIMISEL VÕIB MÄRGATA ERINEVUSI. ANDMEID SISALDAVAD NII VALGED KUI KA MUSTAD TRIIBUD. VÖÖTKOODI TRIIBU KÕRGUS EI OLE KODEERITAVA INFO SUHTES OLULINE. PÕHIMÕTTELISELT PIISAB LUGEMISEKS KITSAST (VÄIKESE KÕRGUSEGA) TRIIBUST, PARAKU ON AGA SELLISE KOODI LUGEMINE TEHNILISELT RASKENDATUD JA EELDAB KOODILUGEJA VÄGA TÄPSET KOODILE SUUNAMIST. VÖÖTKOODI ALL OLEVAD MÄRGID (NUMBRID VÕI NUMBRITE JA TÄHTEDE KOMBINATSIOON) ON
Lugejat soovitatakse hoida nurga 800..650 all ja vedada üle koodi kiirusega 5..130 cm/sek, sõltuvalt koodi mõõtmetest. Koodi lugemise suund ei ole oluline. Pliiatslugejatega sarnase lugemismehhanismiga on vöötkoodikaartide lugejad, kuid siin ei liigutata mitte lugejat, vaid veetakse kood lugemisakna eest läbi. Sellised seadmed meenutavad oma välimuselt ja ka kasutusviisi poolest magnetkaardilugejaid, magnetriba asemel on kaardil aga vöötkood. CCD-lugejad CCD-lugejad väljastavad mitme LED-i abil valgusriba, mis peab ulatuma üle koodi. Seetõttu on CCD-lugejate puhul oluliseks parameetriks lugemislaius, millega on ära määratud suurim loetav koodipikkus. Valgusdioodid vilguvad vaheldumisi sagedusega 50..200 Hz. Sellist sagedust inimsilm ei taju ja seetõttu näeb kasutaja ühtlast valgusriba. Lugemismehhanism peab arvet, millise valgusallika poolt millisel ajahetkel genereeritud
Vöötkood e. ribakood e. joonkood on välimuselt eri jämedusega püstjoontest koosnev vööt kauplustes müüdavatel kaupade, ID-kaartidel, postisaadetistel jm. ja see identifitseerib kodeeritud kujul toodet, isikut, tootjat, aadressi jne. Peale vöötide sisaldab kaubakood ka numbreid, mis sisaldavad kindlates gruppides konkreetset infot. Maailmas on kasutusel erinevaid vöötkoodistandardeid, näiteks: EAN European Article Numbering kasutusel enam kui 80 riigis; UPC Unified Product Code- kasutusel Ameerika jaemüügikauplustes; ISSN International Standard Serial Number - kasutatakse trükiste märgistamiseks; BOOKLAND trükiste kood Ameerikas; JAN Jaapanis kasutatav vöötkood; Ribakoodi põhiline ülesanne on ühelt poolt identifitseerida toode, teiselt poolt võimaldada seda toodet kassas tuvastada koodilugejate e. skannerite abil. Kord kaubale omistatud ribakoodi kasutavad kõik kauba liikumise ahel lülid tootjast müüjani. Seda on vaja nii kaupade lii
Vigastused veo- ja käsitsemise protsessis Kaod varguste tõttu 18) Pakendi elutsükkel (konspekt) Tootjad -> Pakkijad -> Hulgi- ja jaekaubandus -> Tarbijad -> Utiliseerijad 19) Automaatse andmetuvastuse eelised ja meetodid lk 312-313 (loengukonspekt) Hõlbustab kaupu puudutava teabe sisestamist, muutmist ja edastamist vähendades andmesisestuse aega, vigade arvu, paberdokumentide kasutamisvajadust ja võimaldades jälgida saadetiste liikumist reaalajas. Meetodid: Optilised - vöötkood, OCR tehnoloogia; Magnetilised- magnetriba pangakaartidel; Elektromagnetilised- feed tehnoloogia ehk turvaelement; Biomeetrilised - hääl, sõrmejälg ja silm; Puutetehnoloogia nööp ukse avamiseks; Kiibid- smart card (ID kaart). 18) Vöötkoodide eelised: lk 313-315, (loengukonspekt) Säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemidesse; Praktiliselt pole võimalik vöötkoodi valesti lugeda;
Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE 1. Mis on tarneahel 1.TASAND Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik 2.TASAND Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani Omavahel seotud logistilised tegevused 2. Virtuaalsed tarneahelad, 3 põhitunnust Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine Tootja sisseost, tootmine, turundus ja müük, finantsid, logistika, tootearendus 4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juhtimise asemel. Varud ei ole ohutu
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja
Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kaitsta ka varaste eest. Lisaks vigastuste veol ja
pakkeühikud asetatakse ridadena otse põrandale ja laaditakse üksteiseotsa. Et tagada virna stabiilsust,ei tohiks selle kõrgus ületada virnastatavatepakendite lühema külje kuuekordset pikkust.Kasutatakse kaupade puhul,kus ladustatavate ühikute nomenklatuur on väike,kuid kogused nomenklatuuri ühiku kohta suured. Sügavlaadimisriiulud. Läbivooluriiulid Liikuvriiulid 18. Nimeta kahveltõstuki liike (vähemalt 5, kommenteeritult). 19. Mis on vöötkood, kasutamise põhjused laonduses ja transpordis? Tänapäeval laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. ·Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms tähistava numbri-või numbri-ja tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosnevaks vöödiks. ·Vöötkoodi loetakse erilise optilise lugemisseadme skanneriga.·Arvutisüsteemi tarkvara
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Mariin Õun PAKENDITE RINGLUS LOGISTILISES AHELAS Iseseisev töö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2014 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 MIS ON PAKEND..................................................................................................................4 LOGISTILISES AHELAD RINGLEVAD PAKENDID........................................................5 PAKENDID, TAARA JA KONTEINERID............................................................................6 KAITSEPAKEND...................................................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................8 KA
2 1. QR-KOODI OLEMUS 1.1. QR-koodi ajalugu Vöötkood leiutati 1960ndatel Jaapanis, kus majanduse kiire areng tõi poeriiulitele uued tooted ning toidud, mida inimesed nüüd endale lubada said. Suurenenud klientide hulk poodides raskendas tunduvalt kassapidajate tööd, sest tol ajal tuli kõik hinnad käsitsi kassaaparaati sisestada. Selleks, et kassapidajate elu kergendada ja kliendi jaoks ostlemist kiiremaks muuta, loodigi vöötkood, mille masin ise ära tundis ja seejärel informatsiooni automaatselt arvutisse saatis. (History of QR Code, 2014) Vöötkoodide miinuseks oli aga see, et informatsiooni sai kodeerida vaid ühes suunas ehk siis kood oli ühemõõtmeline. Kahemõõtmeline kood aga aitaks kodeerida suuremat informatsiooni hulka ja seega arendatigi 1994. aastal vöötkoodist edasi QR-kood, mis esialgu oli kasutusel autoosade tootmise kontrollimiseks ning hiljem levis ka teistesse valdkondadesse
1. El.andmete positiivsed ja negatiivsed küljed. Head: Vähenevad kulud dokumenditöötlusele. Inventari efektiivsem kasutamine. Personalikulude vähenemine. Paraneb infovahetuse kiirus. Parem klienditeenindamine. Konkurentsieelise saamine/tugevdab võistluspositsiooni. Sisemiste protsesside paranemine. Parem varustusketi juhtimine. Parem arveldamine. Vead: Üldise arusaamise puudus, ebapiisav haridus. Keerukas kasutamine. EDI investeeringute otsese tulukuse keerukas kokkuarvutamine. (Sisaldab palju mõõdetamatut.) Pole kehtestatud ühtset standardit. Esialgsed kapitalimahutused on suured. Edukaks EDI rakendamiseks nõuab kõige kõrgema juhtkonna seotust projektiga. Nõuab suuri mahtusid enne, kui kasu süsteem kasu toob. Kahtlemata avaldab EDI rakendamine firma töös ka olulist mõju organisatsiooni kultuurile ja struktuurile. See on aga põhjus mis võib mõjuda nii positiivselt, kui ka negatiivselt, olenevalt se
Laser (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. alalislaserid välklaserid (impulsslaser) neodüümlaser tahkislaser rubiinlaser kristall-laser gaaslaser argoon-laser heelium-neoon laser krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lasereid. Laserivalgus suudab edastada telefonikõnesid, mängida CD-delt maha muusikat ning lugeda infot arvutite CD- ROM-idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias. Laserskalpelli abi on võimalik opereerida äärmiselt täpselt ja minimaalse v
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Kätlin Kaera RP121 KÄIBEVARADE ARVESTUS Referaat Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus 1 Käibevarade liigitus 2 Rahaliste vahendite arvestus 3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse jooksvast majandusarvestusest on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasneva
1960. aasta mais õnnestus Ameerika teadlasel Theodore Maimanil luua esimene laserkiir, erepunase valguse impulss. Tema laseriks oli rubiinlaser ( joon.1). joon. 1 Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Sõna ,,laser" on tulnud ingliskeelsest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation mis tähendab ,,valguse võimendus kiirguse stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on seade, mis võimaldab kiirgata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. [5 EE lk.411 ; ,,Laserid" lk.4 ; wikipedia.org./wiki/laser ; google.ee/esimene
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
Toiming algab sellega, et raamatukokku 11 tuleb uus kaup ajakirjad ja raamatud. Vastavalt sellele jaguneb tegevus kaheks. Kui tulevad uued raamatud siis kõigepealt võtab raamatukoguhoidja raamatu paberil arvele ja siis hakkab arvutisse sisestama. Selleks on vajalik otsida kataloogist üles õige raamat ja teha sellest endale koopia ning täita siis lähtuvalt oma raamatukogust vajalikud andmed inventarinumber, vöötkood, UDK indeks ja kohaviit. Lõpuks tuleb kogu protsess salvestada ja siis ongi raamat arvutisse sisestatud ehk kataloogitud. Teine tegevus on see kui raamatukokku tuleb ajakiri. Siis on tegevus järgmine tuleb otsida üles sobiv ajakiri ja sellest teha koopia. Kui ajakirja ankeet on olemas siis tuleb sisestada vastavad andmed mitu numbrit ilmub, mis ajal ja kuidas on ajakiri saadud. Kui see on tehtud siis tuleb tegevus kinnitada andmete salvestamisega. Sellega on
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS......................................................
1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kait
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi Tallinn 2003 1. Sissejuhatus 1.1 Otstarve Kuna erinevaid ajakirju on väga palju, siis on inimestel üha raskem otsustada, millist neist tellida. Et kõiki ajakirju läbi sirvida, kuluks palju aega. Seega püüan ma luua ekspertsüsteemi, mis aitaks tellijal leida kiiresti ja vähese vaevaga endale sobivaim ja meelepäraseim. Ajakirjades käsitletakse väga paljusid teemasid ja neid ajakirju on nii palju, et kõiki erinevaid variante ei suudeta korraga haarata. Ekspertsüsteem peakski need probleemid lahendama
ÜLESANNE 2 õppeaines ,,Ehituse maksumuse hindamine LEIDA Metalltoodete kaal vastavalt metallkalkulaatorile (www.scmetal.ru). Kontrollida metalltoodete kaal vastavalt matemaatikavalemitele (lähtutakse massi arvutamisel, et teras 7.85kg/m2 1mm paksuses). Lähtutakse Toote mõõde on võetud tabelist 1 (tudengi koodi viimane number) Toote pikkus on võetud tabelist 2 (tudengi koodi eelviimane number) Toote Tabel 1 Tabel 2 Kaal Kaal Ebatäpsus nimetus Toote Pikkus metall- matemaatika- % mõõde (m) kalkulaatori valemitele (kg) (mm) järgi (kg) Armatuur 10 42 25,914 R2x7,85x48x0,0 (25,914- 01= 25,89)/25,914x =3,14x5x5x7,8
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID....................................................................................................... 9 1.1.3 LAUSEND
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Andmed ja valemid Töö Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Õppemärkmik Õpperühm Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Nende viimane nr eelviimane numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b
Tallinna Tehnikaulikool Energeetikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Roman Rudenko Õppemarkmik 143128 Õppejõud Kaarel Allik Õpperuhm AAAB10 viimane nr eelviimane a b c y nr z nr 8 2 0 1 4 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3.75 -1 1.1533054 1.936906 1 b e2x y 3 x 2 a 2 log y 3 a x 2,6 sin x 2 2,5 y 4 z cos( x) a sin 3 y 2 sin 2 z ab
Ülesanne. Andmed ja valemid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik õppejõud Õpperühm valemid ülikool stituut 2 viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 2 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y z 3 3,75 -1 14,5403039 -1,92107509 y Koostada Exceli valemid y ja z väärtuste arvuta
annaabi.ee 
