Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet ...
tardunult, kaduvusele ja surmale vihjates heideti võimude poolt ette, oli kaua keelatud, esiettekanne alles 1961.a. 1948 kanti S koos Prokofjevi ja veel mõne teise heliloojaga nn musta nimekirja. Ei vastanud aja nõuetele, kus sisu pidi olema sotsialistlik, vorm massiline (eelistatud oli primitiivne massilaul). Pärast Stalini surma S maine taastati , see tähendab tema loomingu sisu tõlgendati "punaseks" ümber. Paljude S teoste esiettekanded toimusid Tallinnas eesti muusikute ettekandel. VII sümf Leningradi sümf 1941 Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes. Viibis ise Leningradis, ei põgenenud, kuigi oli võimalik. S hinge vaevas see, kuidas vene inimesed üksteist hävitavad. Siberisse oli saadetud 20 miljonit talupoega ja 25 miljonit haritlast. Ohver, mida võeti Leningradi intelligentsilt revolutsiooni altarile, oli väga ränk. K: I osa - algab rahulikult,
· Üks rahvaviiside kogumise algataja 4. Oreli õppimine, sest vene õigeusu kirikus ei kasutatud pille aga Baltikumis ja paljudes vene linnade kirikutes vajati organiste. 5. Propageeris Eesti Postimehe veergudel mitmehäälset laulu, avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal, et ärgitada koorilauluhuvi. 6. Peokavas 15 ilmalikku ja 12 vaimulikka laulu, suurem osa saksa heliloojatelt (eestikeelne tekst), Ettekandel laulupeol F. Pacius ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (sõnad Jannsen), K. Collan ,,Mu meeles seisav alati mu hiilgav isamaa" (sõnad Koidula), A. Saebelmann-Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" (sõnad Koidula) 7. Organiste vajati Baltimaades ja vene linnade kirikutes. Lõpetanud suutsid tegutseda koorijuhtidena, heliloojatena.
o Riho Ridbeck on bass ning mängib löökpille. Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun. 3 Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester", solistlikumates, soolo- ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80 mängijat. Pilte Hortus Musicusest Hortus Musicuse esinemine Luksemburgis (2008) Hortus Musicuse ja Ellerheina esinemine Brüsselis (2008) 4 Hortus Musicus proovisaalis Kasutatud kirjandus o http://www.concert.ee/index.php?sisu=tekst&mid=141&lang=est o http://www.e mic.ee/?
Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin Joosep Vahermägi tenor Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun ning kostumeerija Lembi Arder Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester", solistlikumates, soolo- ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80. Lühiülevaade Hortus Musicuse käesolevatest programmidest: · Keskaja muusika Euroopa kirjapandud muusika lätetel Gregooriuse koraal, orgaanumid, hümnid, motetid ja teised varajase polüfoonia vormid tundmatute heliloojate 9.-14. sajandi käsikirjadest. · Saltarello ja ballaad Trubaduuride ja truveeride peen ilmalik poeesia ja muusika - ballaad, aube, sanssoon ja virelai. Tulised tantsud 12.-13
(19661990), Ants Üleoja (19911997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse "Kullervo", partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil "Eesti päevad Sotimaal". Kontserdid toimusid Soti Parlamendis, Soti Kuninglikus Muusika- ja Draama-akadeemias ning Edinburghi Greyfriarsi kirikus, dirigeeris Ants Soots. 2006. aasta märtsis laulis koor Rootsis,
pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. ,,Vanemuine" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet. Laulu- ja mänguselts ,,Estonia" loodi 1865. aastal. Tänu ,,Estonia" seltsile algatati ,,Estonia" teatri ja kotsenrdihoone ehitamine. Eesti rahvuseepose ,,Kalevipoeg" idee autoriks on Friedrich Robert Faehlmann, kes esitas selle idee 1839. aastal Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Teose põhilisteks lähteaineteks on eestlaste muistendid. ,,Kalevipoja" tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud ,,Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. Ajaleht ,,Sakala" asutati 1878. aastal C. R. Jakobsoni poolt Viljandis. Tegu oli tol ajal radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamise häälekandjaga. ,,Sakala" vastu algatati palju kohtuprotsesse, kuna see avalikustas artikkleid, mis käisid võimude pihta. Pärast Jakobsoni
olid osalt nende eelkäijate, osalt aga nende eneste loomingu produkt. Sääraseid aoide esineb juba "Odüsseias"; nii laulab Demodokos faiaakide kuninga Alkinoos'e lossis Achilleuse ja Odysseuse tülist ja Trooja vallutamisest puuhobuse abil. Oma repertuaari aoidid ei kirjutanud üles, vaid andsid seda edasi oma järglastele suusõnalisel teel. Aegamööda laul ja muusika taandus eepiliste lugulaulude ettekandel, asendudes dekalmatsiooniga; tekkisid terved deklamaatorite koolid, kes seadsid endile ülesandeks muistsete lugulaulude selgeksõppimise ja ettekandmise nüüd mitte enam kuningliku laudkonna võõraina, vaid üldrahvuslikel pidustustel vastastikuse võistluse näol. Neid võistlejaid deklamaatoreid hakati nimetama rapsoodideks, eristavalt muistseist laulik- aoididestJutustused Trooja sõjast jagunesid kahte rühma: ühed
2000. aastal sai ta stipendiumi Socrates Erasmuse stipendiumi. Ta läks õppima Saksamaale Karlsruhe Muusikakõrgkooli. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris. Tuntuimad rollid: Tuhkatriinu (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Maddalena (Verdi ,,Rigoletto"), Emilia (Verdi ,,Othello"), Diplomaat (Tüüri ,,Wallenberg"). Oliver Kuusik lõpetas 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrantuuri. On osalenud üle viieteistkümne suurvormi ettekandel ja on esinenud Euroopas ja Venemaal. Pälvis Klaudia Taevi nimelisel ooperilauljate konkursil III koha ja saksa muusika eriauhinna. 2006 sai Hendrik Krummi nimelisel lauljate konkursil I preemia. Tuntuimaid rolle: Don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Don Ottavio (Mozart ,,Don Giovanni"), Fenton (Verdi ,,Falstaff"). Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist. Uku Joller sai lauljadiplomi Eesti Muusikaakadeemiast ja õppinud ka Hollandis ja Suurbritannias
Võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui isikul on võimalus kasutada muid õiguskaitsevahendeid või kui isik jättis sellise võimaluse kasutamata. Lisaks lubab seadus õiguskantsleril jätta avaldus läbi vaatamata, kui see on ilmselgelt alusetu, kuid avalduse alusetuses veendumisel peab õiguskantsler vähemalt avalduses viidatud normidega tutvuma. Õiguskantsleri väljundid on: **ettekanded (põhiseaduse § 139); **ettepanekud (põhiseaduse §142). Ettekandel on informatiivne, tähelepanu juhtiv funktsioon. Vajaduse, millal ettekannet teha või mitte, määrab ära õiguskantsler ise oma siseveendumuste ja väärtushinnangute kohaselt.; Vastavalt kommenteeritavale sättele analüüsib õiguskantsler riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ja esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. § 142. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku
heliloojale endalegi tundus, nagu kirjutaks ta seda enesele. Mozarti veelgi mõtlematum käitumine- öösel kodust salaja lahkumine, alatihti purjus olek, väikese tuluga lihtrahvale mõeldud etenduste loomine- viis Constanze otsuseni lahkuda koos pojaga kodust. Järjekordselt peolt tulles leidis Mozart kodust vaid ämma, kes karjus ta peale, millest sündis ,,Võluflöödi" tegelaskuju. Mozarti tervis halvenes järsult ning ühe ooperi ettekandel kukkus ta kokku. Nagu öeldud, ei olnud Stanzit kodus, kui Mozart raskelt haigestus, vaid tema eest kandis hoolt hoopis Salieri. Kuna Mozart oli haigevoodis ning ta ei suutnud ise reekviemi lõpetada, aitas tal seda kirja panna Salieri. Suurmeistri seisund halvenes mõttetööga veelgi. Constanze tuli siiski koju tagasi ning murest murtuna käskis ta Salieril abikaasale rahu anda. Pärast vaidlust avastas naine oma mehe voodist surnuna. Wolfgang Amadeus Mozart suri 35-aastasena 5
Verdi kirjutas samal ajal ka teisi vaimulikke teoseid. Selleks ajaks oli maise teekonna lõpetanud ka tema abikaasa Giuseppina. Verdi tahtis üldse ooperikirjutamisega lõpparve teha. Siis aga juhtus maestro kokku oma kunagise suure kritiseerija noore helilooja, kirjaniku ja libretisti Arrigo Boitoga (1842-1918), kes ka ise kirjutas kaks ooperit: "Mefisto" ja "Nero". Nüüd oli Boito vanameistrist vaimustuses. Nad kohtusid 1879. aastal Roomas Verdi "Reekviemi"ettekandel. Boito pakkus Verdile koostööd ning suutis heliloojat veenda veel ühte ooperit kirjutama. Kolme päeva pärast andis Boito Verdile Shakespeare'i "Othello" järgi tehtud stsenaariumi. Kuid kui Verdi siiani oli kirjutanud oopereid mõne kuuga, siis "Othello" esietendus oli alles 5. veebruaril 1887. aastal. Ooper võeti taas väga hästi vastu ning autor, kes vaatamata oma auväärsele eale ka lavastamisel palju tööd oli teinud, pidi minema koguni lavale publikut tänama.
R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). Laulu- ja mänguselts "Estonia" Loodi 1865. aastal. Osales 1869 Eesti esimesel üldlaulupeol, kus "Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu "Estonia" seltsile algatati "Estonia" Teatri teatri ja kontserdihoone ehitamine. Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, kes esitas selle idee 1839 Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. "Kalevipoja" tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud "Kalevipoeg" oluliseks
) keelpillikvarteti avaosakson fuuga). Sümfonism Beethoveni III sümfoonias nähakse teose arenguloogika ja ulatuslike mõõtmete tõttu kogu 19. sajandi sümfonismi algust. Tema populaarseim sümfoonia on allutatud üheainsa põhimotiivi teisendusele. Peakujundi sisemine liikumine algab nõrgalt taktiosalt (takti algul on paus) ja on suunatud viimasele noodile rõhulisel taktiosal: ta-ta-ta-taa! IX sümfoonias sidus Beethoven sümfoonia vokaalmuusikaga esmakordselt osalevad sümfoonia ettekandel (finaalis) koor ja solistid. Tekstpärines F. Schilleri oodist (=kiidulaulust) "Rõõmule". Kõiki osi läbivaks motiiviks on intervall laskuv kvart. Beethoven loobus sümfooniates tavapärasest menuetist ning komponeeris selle asemel skertso. Ehkki tõlkes tähendab skertso nalja, võttis Beethoven asja siiski tõsiselt ning osa nimetus viitab ennekõike tormakale tempole.Loominguline inimene ,,Ta oli väike ning jändrik, atleedi kehaehitusega. Nägu oli tal lai, telliskivipunane.
laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu ,,Vanemuise" seltsile. ,,Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). 1.1.4. Eesti rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, ta esitas oma idee 1839. aastal Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Kuid Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, kuid arvatakse, et osa on ka Kreutzwaldi väljamõeldis. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. ,,Kalevipoeg" on väga tähtis. Tõlgete abil on saanud ,,Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele
C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). Laulu- ja mänguselts "Estonia" Loodi 1865. aastal. Osales 1869 Eesti esimesel üldlaulupeol, kus "Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu "Estonia" seltsile algatati "Estonia" Teatri teatri ja kontserdihoone ehitamine. Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, kes esitas selle idee 1839 Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. "Kalevipoja" tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud "Kalevipoeg" oluliseks
vihjates heideti võimude poolt ette, oli kaua keelatud, esiettekanne alles 1961. a. 1948 kanti Sostakovits koos Prokofjevi ja veel mõne teise heliloojaga nn musta nimekirja. Ei vastanud aja nõuetele, kus sisu pidi olema sotsialistlik, vorm massiline (eelistatud oli primitiivne massilaul). Pärast Stalini surma Sostakovitsi maine taastati, see tähendab tema loomingu sisu tõlgendati "punaseks" ümber. Paljude Sostakovitsi teoste esiettekanded toimusid Tallinnas eesti muusikute ettekandel. VII sümfoonia ,,Leningradi sümfoonia" (1941) Kirjutatud vahetult peale sõja puhkemist Leningradi blokaadi tingimustes. Viibis ise Leningradis, ei põgenenud, kuigi oli võimalik. Sostakovitsi hinge vaevas see, kuidas vene inimesed üksteist hävitavad. Siberisse oli saadetud 20 miljonit talupoega ja 25 miljonit haritlast. Ohver, mida võeti Leningradi intelligentsilt revolutsiooni altarile, oli väga ränk. K: I osa - algab rahulikult,
annaks aktsiaomanikele nende raha tagasi. Kuigi Apple'i turuosa on kasvanud, jääb see ikkagi kaugele maha konkurentidest, kes kasutavad Microsoft Windowsi 1.2.7 Mobiilse elektroonika ajastu Oma kõnes Macworld Expo'l, 9. jaanuaril 2007 teatas Steve Jobs, et Apple Computer, Inc. on nüüdsest Apple Inc, kuna ettevõtte fookuses ei ole enam ainult arvutid. See muudatus näitas, et ettevõtte paneb rohkem rõhku mobiilsele elektroonikale. Samal ettekandel räägiti esmakordselt ka iPhone'ist ja Apple TV'st. Järgmisel päeval tõusis Apple'i aktsiahind 97,80 dollarile, tollel hetkel oli see kõigi aegade kõrgeim hind. Sama aasta mais tõusis aktsiahind aga juba üle 100 dollari. Artiklis, mis postitati Apple'i kodulehel 6. veebruaril 2007, teatas Steve Jobs, et Apple on nõus müüma muusikat iTunes Store'is ilma DRM'ita (inglise k. Digital rights management), mis lubaks ostetud
kultuuri õhk vastu lehvis, esimene, mis mu peale oma hingeelulise peensusega suurt mõju avaldas. See Teie hingeelu tundmine, Teie keel ja sorav konversatsioon tegidki Teie töö mu meelest nii armsaks, seadsid ta kõrgemale kõigist senistest eesti algupärastest... Siinsete seltskonnategelaste kopeerimise vastu olin mina kohe alguses ja see sündis ka ainult niiütelda "näitlejate koerustükina", kuid juba teistkordsel ettekandel jäid "maskid" ära. Lõpuks võin juurde lisada, et "Tabamata ime" publiku poolt suure soojusega vastu võeti; kiiduavaldustel ei olnud lõppu ja eesriie pidi meie põhimõtte vastu lõpul mitmel ja mitmel korral kerkima, ning ma julgen loota, et "Tabamata ime" meile veel mõnegi ilusa "majakese" teeb..." Möönan meelsasti, et minu draamal on nõrkusi. Kõige pealt: ta on liiga pikk. Alles tugeval, kuid
Riigikogu killustus, mis sundis pideva valitsuse vahetuse, põhjustas põhiseaduse muutmise vajaduse. Esimene katse tehti 1924. aastal, see oli ajendtatud enamlaste ülestõusust 1. dest 1924. Konstantin Päts pakkus idee sätestada presidendi institutsiooni, et valitsuse vahetamine lõpetada, kuid see ei jõudnud hääletamisele. Esimene 1926. aasta põhiseaduse muutmisseaduse eelnõu esitati Põllumeestekogu poolt, kuid see ei jõudnud hääletamiseni. J. Uluots ettekandel väljendati arvamust, et muutmiseks pole vajadust. Järgmised katsed olid 30ndate aastate alguss Põllumeestekogu ja Rahvaerakonna esinduse poolt esitati samuti põhiseaduse muutmise eelnõud, sest trükikuludeks ei saanud raha kokku. 1930. aasta veebruasris arutas Riigikogu ka ise eelnõud ning see padi augustis 1932.a. rahvahääletusele, see ei läinud läbi; riigikogu ei suurendatud, presidenti ei saadud. 1932. aasta novembril lunat
Kõrgaeg oli umbes 1897-1917. Analoogselt instrumentaalse bluesiga kujutas ka ragtime endast valdavalt klaverimuusikat. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro-ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk' i tantsurütm e ja istandustes levinud bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes kom poneerisid vastavat muusikat. Kõik afro-am eerika rahvalikud zanrid olid aga im provisatsioonilise iseloom uga, mida uuel ettekandel varieeriti. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpilise ragtime'i pala rag'i vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib kindlas tempos harm ooniat "bass-akord-bass-akord",paremaskäeson tugevastisünkopeeritud meloodia. Niisugune kõikuv rütm ongi ragtime'iainsaksafroameerikalikuks elemendiks,muuspärineb juba euroopalikust muusikast. Ragtim e'i varasemad esitused on säilinud automaatklaveri rullidel.
Meie teame vaid üht osa Ragtime'ist, see on vaid suure jäämäe tipp. Kuid mõjutas kõige rohkem jazzi. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro- ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk' i tantsurütme ja istandustes levinud bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes komponeerisid vastavat muusikat. Kõik afro- ameerika rahvalikud zanrid olid aga improvisatsioonilise iseloomuga, mida uuel ettekandel varieeriti. Tugevad olid 1 ja 3 löök ja nürgad 2 ja 4. Seega jazz see veel ei ole. Tihti on 3 erinevat muusikalist materjali: A, B ja C (AABBCCA). Tuntuks said ka tantsud: Cakewalk, Two-Step ja Slow drag. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpilise ragtime'i pala rag'i vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib kindlas tempos harmooniat "bass- akord- bass- akord", paremas käes on tugevasti sünkopeeritud meloodia.
koostööd, mitte võistlema. Tahan tunnustada õpetajaid, kes oma ainet armastavad, õpetavad kaasakiskuvalt ja on nõudlikud. Õpetajaid, kes on oma õpilastesse süstinud suures koguses teadmistejanu, avastanud talente ja aidanud neil areneda. Tahaksin, et me ei kaotaks ühtegi Tiugut, ükskõik, millisest perest oleks ta pärit või millises Eesti paigas elaks. Eesti vajab neid. Artikkel põhineb Tartu ülikooli konverentsi ,,Talendid tuleviku teenistuses II" ettekandel. 3.5 Edu alus: olla hingelt saarlane Horisont 1/2009 Rein Veskimäe 29 Andekad inimesed on riigi rikkus. Nad tuleb varakult üles leida. Seda tehakse Tartu Ülikooli teaduskoolis, mille direktor on kolm aastakümmet olnud VIIRE SEPP. 2008. aastal kaitses ta Hollandis doktoritöö, mille peategelane on andekas õpilane. Viire Seppa küsitles Rein Veskimäe. 2012
juurde – sakslased, venelased, lätlased. Muistendite jutustamisel on raam. Faehlmann toob välja raskused, mida muistendite uurijat segavad, uurimist takistavad: nimelt eestlane ei taha sakslasele oma muinaslugusid jutustada (st oma paremast minevikust ei räägita selle hävitajaga), Muistendites osutatakse ka Kalevipoja kujule põgusalt. Kalevipoeg on eestlaste jumalikku päritolu kuningas. Faehlmann jutustab ühel ettekandel ümber Kalevipoja narratiivi. Selles ettekandes raamistab ta põhilised süžeekäigud ja toob esmakordselt täiuslikult esile terve tsükli Kalevipojaga seonduvaid lugusid ja sündmusi. Kogu ettekande materjali kasutatakse hiljem eepose loomisel. Faehlmann on eepose eeltööde juures olnud oluline isik – ettevalmistav persoon. 11. „Kalevipoeg” rahvusmütoloogilise teosena ja tegelasena Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvuseepos „Kalevipoeg“ on rahvusliku identiteedi loomisel
annaabi.ee 
