* masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajanduse erinevust? Omatarbelises majanduses kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toimimiseks. Kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangut müüa. 4. Nimeta kiu-, õli-, sööda- ja mõnukultuure. Kiukultuur: puuvill, lina, kanep, sisal, dzut Õlikultuur: sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel Söödakultuur: juurviljad, põldhein Mõnukultuur: kohv, tee, koka, kakao. 5. Millised maailma piirkonnad on põlluharimiseks ebasobivad või täiesti sobimatud? Ebasobiv on troopilises vöötmes, lähispolaarkliima täiesti sobimatu: Ekvatorjaalses vöötmes, polaarkliimas 6. Milliseid peamisi kultuure kasvatatakse erinevates agraalkliimavöötmetes? Polaarkliima: -
o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde o kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. o kapitali käive aeglane o tööjõuvajadus hooajaline o toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega · Jahe parasvööde o vegetatsiooniperiood 3-5 kuud o looduslikult levib okasmets o suvi on lühike ja jahe o talv külm ja pikk
paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõuloomad Tööjõud tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult, traditsioonid siis sujub kõik palju paremini Valitsuse poliitika toetused Kui riik jagab toetusi, siis põllumajandus sujub paremini. tollipoliitika AGROKLIIMAVÖÖTMED 1)Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu 2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühi ajalist öökülma taluvaid kultuure
Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt)
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud *põuakindlus *nõlva kalle d, seadmed, *traditsioonid *tollipoliitika *kasvuperiood *paksus, lõimis väetised,seemned , tõuloomad AGROKLIIMAVÖÖTMED
kirde ja loodeosa, Jaapan, Uus Meremaa Eksensiivsed peamiselt nisu kuiv kliima, Põhja (äriteenused) madal saak hektari teraviljatalud Ameerika, väiksed kohta Austraalia tootmiskulud Rantšo lihaveise või USA lääne osa, tõuaretus, 10 tuhat ha maad lambakari Austraalia, veterinaarteenindus odav toodang Argentiina Istandus kohv, suhkruroog, arengumaad agrotehnika, odav suur rõhk
*põllumajandust mõjutavad tegurid looduslikud: a)kliima- temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood (aeg, mil taimed kasvavad) b) muld- viljakus, huumuskihi paksus, mulla õhu ja niiskusreziim c)pinnamood- ''terrassid''. Kõrgematele aladele põlde ei rajata. Nõlva kalle d) veestik- kanalid niisutamiseks majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi intensiivne põllumajandus toodang suureneb ühe ühiku arvelt, ei suurendata pindala või loomade arvu
Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk Kapital (ressurss, mis on loodud teiste vegetatsiooni pikkus(temp üle väärtuste tootmiseks) 5C);Soojushulk, mida mõõdetakse aktiivsete(üle 10C ööpäev) temperatuuride summaga; sademed]<<(metsam. sõltub ka Tööjõud (pole vaja kvalifitseeritud kliimast) tööjõudu) Muld[(kliima määrab ära mulla Turg (siseturule või välisturule);(Kas tekkeprotsessi) värskelt turule või tooraineks) viljakus, põuakindlus Valitsuse poliitika Pinnamood e. reljeef (subsiidium-valitsuse toetus)
aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad soojas parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme merelises. paksus, lõimis parima lõimisega on saviliiv- või liivsavimullad 3. Reljeef
Varud, kus paiknevad Suurimad tootjad Suurimad eksportijad AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
taastumatu, keemiatööstuse Suurbritan Norra, ümberöötlust traditsiooniline tooraine nia, Turkmenist - vähe Holland an saasteaineid Tahked Elektrienergia, Varusid Hiina, Austraalia, Jaapan, - suured Kasvuhoonegaside emisioon, soojusenergia, 230 aastaks USA, LAV, Lääne- varud karjäärid rikuvad maastikku, transport kütused koksisöena USA, India, USA, Euroopa - hästi on kulukas ja mahukas (kivisüsi, metallurgias, Venemaa, Austraalia, Hiina, mehanisee
põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed · Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit jms. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Parasvööde pindalalt kõige ulatuslikum. Tingimused pm tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügisesed öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi: kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde.
OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel),
Parasvöötmes 1 saak aastas- kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia). Loomakasvanduse paiknemine maailmas vihmametsades puudub loomakasvatus, mäestikualadel kasvatatakse lambaid, savannides lihakarja, brasiilias sigu, põhja-ameerikas: suure järvistu piirk.piimakari(mahlakas söök,tarbija,tööjõud), suurel tasandikul lihakari(rantsod, kuiv kliima,hõredalt asustatud suured karjamaad), lambakasvatus on levinud mäestikualadel ja kõrbetes. Seakasv-seal kus on teraviljakasv; linnukasv, piima ja lihakari-tarbija lähedus, hobusekasv-kuivadel, mägistel aladel, põhjapõdrad-polaaralad. Kiukultuur puuvill,lina,kanep
kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: *nisu parasvööde, lähistroopiline; Hiina, USA, Venemaa, Prantsusmaa, India *riis lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne; Hiina, Indoneesia, India, Vietnam
Geograafia II tsükli lõpuarvestus Põllumajandus, kalandus, metsandus. Õp. lk. 87, 89, 9293 PÕLLUMAJANDUS: I Taani on üks maailma põllustatuimaid riike(60% haritavat maad). Arutage, mis on selle põhjus. Looduslikud tingimused: · Reljeef: Tasane maa, alla 200 meetri. · Kliima: Talvel 0 kuni +8 C, suvel 16-24 C, sademeid 500-1000 mm. Parasvööde. · Mullad: Viljakad mullad ja üsna hästi haritavad (keskmise ja kõrge viljakusega) Majanduslikud tegurid: · Kapital: Raha, hooneid piisavalt. · Tööjõud: Haritud ja heade kutseoskustega tööjõud. · Turg toodangule: Euroopa Liit. II Miks ei tegeleta Argentiina rohtla-aladel piimakarjakasvatusega? V: Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaid. III Millistel Põhja- Ameerika aladel peetakse piima-, millistel lihakarja? Põhjenda sellist paiknemist.
tuhandeid hetktareid karjamaad. 7. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud loomavabrikud? Loomavabrikud on iseloomulikud USA-s, Jaapanis ja ka arengumaades. 8. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud rantsod? Rantsod on iseloomulikud kuivas USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 9. Märgi õpetaja antud kontuurkaardile peamised kasvatuspiirkonnad ning nimeta peamised kasvatamise (ekspordi) riigid: a. Riis kasvatatakse: Lõuna ja Ida-Aasia jõetasandikel ja mäeterrassidel. Eksportijad: Hiina, India, Bangladesh b. Mais kasvatatakse: Põhiliselt USA-s. Veel ka Euroopa lõunaosas, Ida-Aasias (peamiselt Hiinas), Lõuna-Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia c. Kohv kasvatatakse: peamiselt Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas.
10 5 5 3 2 1 3 1 1 0 1 2 3 4 5 6 7 Maailm Euroopa Aasia Aafrika P-Am. L-Am Austraalia harimiskõlbmatu ja maa, siseveekogud tumesinine asulad, teed Okeaania tumepunane mets kollane rohumaa helesinine põllumaa- tumelilla Maa kasutamise struktuur maailmas ja regioonides Suuremad põllumassiivid parasvöötme metsasteppides, steppides, savannides Aasias kõige rohkem põllumaad pindalalt Euroopas on põllumaal suurim osatähtsus Austraalias ja Okeaanias on põllumaal väikseim osatähtsus
rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata. taimed:nisu, *eesmärk: müügiks *ekstensiivne *levik: hõredasti asustatud. kuiva kliimaga piirk. põhja-am, austraalia RANTSO-*vägasuur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomad-lambad,lihaveised, taimed:söödataimed, *eesmärk müügiks *ekstensiivne *USA kuiv lääneosa, austraalia, argentiina ISTANDUS-*suur, *odav tööjõud *kasvatatkse: loomad -, taimed:kohv,suhkruroog,puuviljad *eesmärk müügiks *intensiivne *levik arengumaades LOOMAVABRIK-*väga väike *tööjõu vajadus väike,oskustöölisedi, kasvatatakse:linnud, sead, piimakari, taimed -
hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 % tööstuses on hõivatud 20.6 % 20 % teeninduses on hõivatud 38,5% 69 % Maa kasutamise struktuur ja mis riigis on seda liiki maad kõige rohkem: 39% Harimiskõlbmatu maa (ka siseveekogud) - Aasias 31% põllumajanduslik maa:
Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Taimekasvatus: teraviljad, mugulviljad, õlikultuurid, suhkrukultuurid, söödakultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad Loomakasvatus: veised, sead, lambad, linnud, karusloomad, mesindus. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika
Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm. Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Muldade erosioon on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol. Sooldumine ja degradeerumine - Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine
14. Kirjelda SEGATALUSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (PALJU maad, VÄHE tööjõudu (pere-ettevõte); PALJU kapitali; VÄIKE kogutoodang ) 15. Kirjelda SPETSIALISEERITUD TALUSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad VÄHE; tööjõudu VÄHE; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus SUUR) 16. Kirjelda RANTSOSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad PALJU; tööjõud HOOAJALINE; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus VÄIKE) 17. Kirjelda LOOMAFARMI (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad VÄHE [mitmekordsed hooned]; tööjõudu VÄHE; kapitali PALJU: kogutoodang SUUR; saagikus SUUR) 18. Kirjelda EKSTENSIIVSET TERAVILJATALU (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad PALJU; tööjõud HOOAJALINE; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus väike; tootlikus SUUR) 19
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa
lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad et nad sööks ühtlaselt. Suured kulutused tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas ning Lõuna-Aafrikas. · Istandus suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ning tegeleb nende esmase töötlemisega. Vajab odavat tööjõudu. Nt. kohvi, suhkruroog, puuvili, tee jne. Levinud enamasti arengumaades. · Loomavabrik kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. Levinud Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Majanduslike tegurite mõju põllumajandusele · Kapitali olemasolu (hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad) · Tööjõud (hulk ja kvaliteet) · Turg toodangule · Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, laenude võmalus, soodustused)
Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima: lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Jahe parasvööde: okasmets. Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad. Kasvatatakse teravilja (rukis, kaer, oder), kartulit, köögivilja, lina, rapsi. · Mõõdukas parasvööde: vegetatsiooniperiood 5+ kuud. Mereline: pehme, niiske talv. Kasvatatakse teravilja, sõstraid, õunapuid. Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist.
Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (leet, pruun), saaki aastas 1, kultuurtaimed: õunapuud. 5. Soe parasvööde: Soe, paras. Pruunmullad, mustmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: uba, suhkrupeet. 6. Lähistroopiline vööde: Talv vihmane, suvi kuiv. Viljakad mullad, mõned poolkõrbed. Saaki aastas 2, kultuurtaimed: puuviljad. 7
karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade kasvatamisel Haritava maa hulk sõltub geograafilisest Parasvööde: asukohast Sesoonsus – saab ainult ühe saagi aastas, Põllumajandust mõjutavad tegurid sest aastaajad on nõmedad Looduslikud: Suur tähtsus metsandusel Kliima (määrab taimede kasvuperioodi e. Lähistroopiline: Pikk vegetatsiooniperioodi)
ainult paremates mullastikutingimustes kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma kannatavaid kultuure redis, sibul, varane kartul jms. Parasvööde tingimused erinevad, kevadised/sügisesed talvekülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, saab ainult ühe saagi aastas. Põllumehele kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga alusel eristatakse: · Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajandusmaad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(nt rukis, kaer, oder), kartul,köögivili,lina,raps. · Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enam kuud. * Mereline pehme ja niiske talv, kasvavad ka sõstrad, õunapuud. Mullad keskmise
Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). · · Agrokliimavöötmed · Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima : aasta läbi külm. P õllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima : lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist 4 öökülma
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele
Energiakriis - olukord, kus majanduse toimimiseks energiat ei jätku või on see liiga kallis. 2.Nimeta Maa agrokliimavöötmed ja milliseid on sealsed taimede põhikultuurid. Polaarkliima kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu; Antarktika, Gröönimaa, Põhja-Venemaa mingid osad. Lähispolaarkliima kiirekasvulisi ja lühiajalisi öökülma taluvaid kultuure: redis, sibul, varane kartul jms; Islandi, Põhja-Kanada, Põhja-Rootsi. Jahe parasvööde rukis, oder, kartul; leetmullad; Lõuna-Soome, Lõuna-Kanada, Kesk- Rootsi. Mõõdukas parasvööde nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein; mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vaja kuivendamist; Eesti, Suurbritannia, Leedu. Soe parasvööde riis, soja, mais, päevalill, viinamari; mustmullad; Ukraina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea. Lähistroopiline talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis; mullad on viljakad, ent