Talvekuudel aga olid rehetoas pikkadel õhtutel tehtavad kodused puutööd meeste peamisi töid. Põhilisteks tootmisvahenditeks puutöönduses on iseenesest mõista tooraine - tarbepuu- ja tootmisriistad mitmesuguste käsitööriistade näol. Sajanditepikkuste kogemuste najal õppisid eesti talupojad suurepäraselt tundma kõigi puuliikide omadusi, millega tagati igaks eri otstarbeks kõige sobivama puu kasutamine. Tarbepuu Tarbepuu valik oleneb eelkõige teatava puuliigi esinemissagedusest ja tehnilistest omadustest. Eriti rohkesti on leidnud kasutamist Eesti metsades ülekaalukalt esinevad okaspuud mänd ja kuusk. Mänd on oma kõrgest vaigusisaldusest tingitud pika kestvus-ea tõttu alati olnud peamiseks ehituspuuks. Männilauad ja -plangud olid peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude, kangaspuude raamistiku jms materjaliks. Mänd oli ka eelistatud paadi-ja laevaehituspuu. Ka katusepilbaste kiskumisel oli peamiseks materjaliks mänd
Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Isikute tuvastamine Bioloogilise põlvnemise tuvastamine (peamiselt isaduse määramiseks). DNA analüüsi tulemus võib olla kahesugune: 1) välistus, et uuritud meesisik ei saa olla uuritud lapse bioloogiline isa; 2) kinnitus, et uuritud meesisikul on olemas just sellised DNA variandid, mille uuritud laps on saanud oma bioloogiliselt isalt. Lähtudes isalt saadud DNA variantide esinemissagedusest arvutatakse välja tulemuse tõestusjõud. Isikute tuvastamine Võrreldakse mingil objektil (näiteks kuritegude puhul sündmuskohalt) leitud DNA-jälgi konkreetsete isikute (näiteks kahtlusaluste) DNA-ga. DNA ekspertiisil analüüsitakse mitmeid kindlaid lookusi ja kontrollitakse, kas alleelid on samad. Ühel DNA lookusel on piiratud arvul tavalised alleelid, kuid kombinatsioon, mis nendest moodustub, võib olla üsna unikaalne.
(Morgani seadus). Ahelduse määramiseks kasutatakse tavaliselt analüüsivat ristamist (AaBbx aabb). Kui saadakse ainult või valdavalt 2 fenotüüpi, mis esinevad ka vanematel, asuvad need lookused ühes kromosoomis, s.t. on aheldunud. Ristsiire e krossingover on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. Geenid asuvad kromosoomides kindlalt fikseeritud kohtades lookustes. Esinemissagedusest on võimalik määrata lookuste suhteline vahekaugus ühesaheldusrühmas, seejärel aga kindlaks teha iga geeni asukoht teiste geenide suhtes-koostada geneetiline kromosoomikaart. Kromosoomi geneetiline kaart, millele on kantud selles sisalduvad lookused aheldusanalüüsi põhjal leitud lineaarses järjestuses ja nendevaheliste geneetiliste kaugustega (mõõtühik:cM- sentimorgan. 31.Geneetilised markerid. Milleks neid kasutatakse.
keskkonda kahjustamata. Puitu on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänase päevani tähtsamaite taimsete saaduste hulka. 1.2 Puidu kasutusalad Sajandite jooksul on Eesti talupojad õppinud tundma kõigi puuliikide omadusi, millega tagati igaks eri otstarbeks kõige sobivama puu kasutamine. Tarbepuu valik oleneb suuresti puu esinemissagedusest ja tehnilistest omadustest. Eriti rohkesti on leidnud kasutamist Eesti metsades ülekaalukalt esinevad okaspuud mänd ja kuusk ning lehtpuudest nende tavalisemad esindajad kask ja haab. Mänd on olnud üks põhilisi ehitusmaterjale seepärast, et tema vastupidavus eale on väga pikk tänu männis sisalduva rohke vaigu tõttu. Männist valmistati peamiselt sänge, pinke, laudasid, kirste, raamistike jms. Mänd on ka eelistatud paadiehituspuu. Kuusk seevastu on nõrgem ja väiksema säilivusega
Bradford’i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) o Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid arvult enamates ajakirjades; 3) kolmas tsoon, sisaldab sama arvu artikleid, kui teises tsoonis, aga tunduvalt suuremat hulka väljaandeid Zipf’i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) r•f=c r = asend (sageduse tähenduses) f = sagedus (mitu korda mingi sõna on uuritavas tekstis esinenud) c = konstant konkreetse, uuritava teksti kohta Viiteanalüüsid Garfield 1955 – teadusliku kommunikatsiooni uurimine tuginedes tsiteerimistele, viitamistele
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Kadi Parve KROMOSOOMIHAIGUSED Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade kromosoomhaiguste jagunemisest, nende tekkepõhjustest ja esinemissagedusest. Lisaks on referaadis pikem ülevaade ühest kromosoomisündroomist Downi sündroomist. Avatakse Downi sündroomi ajalugu, kirjeldatakse tekkepõhjuseid, ennetamisvõimalusi, süptomeid ning refereeritud on ka erinevad uuringutulemused seoses Downi sündroomiga. Referaadis on kasutatud nii teaduslikke kui ka internetipõhiseid allikaid. KROMOSOOMIANOMAALIAD Definitsioon
Sissejuhatus Infoteadusesse Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus on teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. (infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest). Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija Infoteadused uurivad informatsiooni kui füüsikalist semantilist, statistilist, jne nähtus Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on ai...
27. Mis on bibliomeetria ja bibliomeetrilised meetodid? Statistiliste ja matemaatiliste võtete kasutamine raamatute ja raamatukogude uurimisel kvalitatiivsed Peamiselt humanitaarteadustes, raamatukogunduses kvantitatiivsed bibliomeetria segameetodid 28. Mis on bibliomeetria olulisemad seadused? 1) Lotka seadus teaduslikust produktiivsusest (1926) 2) Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) 3) Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) 4) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? Esimene on Le journal des scavants (Teadlaste Ajakiri) Prantsusmaal 1665. aastal. Philosophical Transactions of the Royal Society 6. märts 1665 Inglismaal Peetakse esimeseks päris teadusajakirjaks maailmas Teaduslik ajakiri on tänaseni peamine esmas-publikatsiooni koht ja referaatajakiri tähtsaim teisese info väljaanne, kust saab kiiresti ülevaate teatud perioodi vältel
ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. Kuidas kultuuritüüpe uurida? 1 Nn ideaaltüüpide meetod, mille abil luuakse 'puhtad', st ainult antud tüübile olulisi jooni kandvad kultuuritüübid. Roger Harrison, Charles Handy Kuidas kultuuritüüpe uurida? 2 Nn dimensioonide meetod, mille puhul tuletatakse (empiiriliselt, teoreetiliselt) mingid mõõdetavad parameetrid, luuakse vastavad skaalad, millele sõltuvalt antud näitajate esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil. Geert Hofstede Organisatsioonikultuuri tüübid (Desmond Graves) Olulised küsimused. Milline on.. Hea ülemus Hea alluv Liikmete prioriteet Edukas kollektiivi liige Töötamise motiiv Omavaheline koostöö Konflikt Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi
Lotka järgi ainult 6% autoritest ilmub enam kui 10 artiklit. Bradford'i seadus publikatsioonide hajasusest (1934, 1948) Erialaajakirjad jagunevad kolmeks: 1) nn tuumikajakirjad, suhteliselt väike arv, kuid neis ilmub 1/3 artiklitest 2) nn teine tsoon, kus ilmub samapalju artikleid, kui esimeses, kuid arvult enamates ajakirjades; 3) kolmas tsoon, sisaldab sama arvu artikleid, kui teises tsoonis, aga tunduvalt suuremat hulka väljaandeid Zipf'i seadus sõnade esinemissagedusest (1949) Viiteanalüüsid 29. Millal tekkisid teadusajakirjad ja miks? 1665. aastast; et ilmuvat infot talletada ja kirja panna ning inimestele kättesaadavaks teha 30. Mis on informatsioonikriis? Mis on info üleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla? Informatsioonikriis on infotöö traditsiooniliste meetodite kriis. Info üleküllus on siis kui informatsiooni hulk suureneb tohutult. Täheldati, et raamatute ja perioodiliste väljaannete ning neis avaldatavate
Geert Hofstede 39 Kuidas kultuuritüüpe uurida? nn ideaaltüüpide meetod, mille abil luuakse 'puhtad', st ainult antud tüübile olulisi jooni kandvad kultuuritüübid (Roger Harrison, Charles Handy); nn dimensioonide meetod, mille puhul tuletatakse (empiiriliselt, teoreetiliselt) mingid mõõdetavad parameetrid, luuakse vastavad skaalad, millele sõltuvalt antud näitajate esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid (Geert Hofstede). Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil. 40 41 Organisatsioonikultuu ri tüübid (Desmond 41 Organisatsioonikultuu ri tüübid (Desmond Graves) 42 Olulised küsimused. Milline on.. Hea ülemus Hea alluv Liikmete prioriteet Edukas kollektiivi liige Töötamise motiiv Omavaheline koostöö Konflikt Otsustamine
Kas kõik saavad sellest märgist, mida loome, ühtmoodi aru? Kuidas kultuuritüüpe uurida? Nn ideaaltüüpide meetod, mille abil luuakse ,,puhtad, st ainult antud tüübile olulisi jooni kandvad kultuuritüübid Roger Harrisson, Charles Chandy Nn dimensioonide meetod, mille puhul tuletatakse (empiiriliselt, teoreetiliselt) mingid mõõdetavad parameetrid, luuakse vastavad skaalad, millele sõltuvalt antud näitajate esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil Greet Hofstede Hofstede kultuurikäsitlus: Individualism-kollektivism: kuivõrd lõdvad, jäigad on kollektiivide vahelised suhted. Maskuliinsus-feminiinsus: kas esiplaanil on töö ja tööga seotud ülesandesd, või suhted? Määramatuse vältimine: Võimudistants- viitab aktsepteerinugutele, kuivõrd inimesed reageerivad, et võim on
hingamisteede mittespetsiiflisest tundlikkusest. Kui äge nohu või hingamisraskus tekivad alati kokkupuutel teatud kindla kosmeetikavahendiga või mingi kindla firma tootest, võib olla tegemist tõelise allergilise reaktsiooniga. Tõelist allergiat kosmeetikatoodete komponentidele esineb sagedamini inimestel, kes puutuvad kosmeetiliste ainetega kokku töö tõttu. Allergia tekkimine ühe või teise kosmeetikatoodetes kasutatava aine suhtes ei olene mitte ainult selle aine omadustest vaid ka esinemissagedusest. Veel hiljuti kasutati lanoliini peaaegu kõigis kreemides, seepides jt. toodetes ja see kuulus kümne kõige sagedamini allergiat põhjustava kosmeetilise allergeeni hulka. Nüüd on allergiat lanoliini suhtes tunduvalt vähem, sest tuntumad kosmeetikatootjad seda enam ei kasuta. Kosmeetikaallergiale viitavate haigusnähtude tekkimisel, tuleb loobuda kahtlasest kreemist, seebist või üldse kogu kosmeetikast ja pöörduda arsti poole. Antihistamiinsed ravimid ei ole
ongi Pearsoni korrelatsioon, mida tihti tähistatakse väikese r-tähega. Korrelatsioon - NÄHTUSTE SEOSTE KIRJELDAMISEKS. Näitab seoseid mitme mõõtmise vahel. Korrelatsioon iseloomustab statistilist sõltuvust kahe või enama juhusliku muutuja vahel. Juhuslikul muutujal ei ole ühte fikseeritud väärtust, vaid see võib omandada erinevaid väärtusi, mida iseloomustab nende esinemistõenäosus. Kui ühe muutuja väärtuste esinemistõenäosus ei sõltu teise muutuja väärtuste esinemissagedusest, siis on need kaks muutujat teineteisest statistiliselt sõltumatud. Kui ühe muutuja väärtusi on võimalik ennustada teise muutuja väärtuste põhjal, siis öeldakse, et need kaks muutujat on korreleeritud. Kõige lihtsam korrelatsioon on lineaarne: kui ühe muutuja suurus kasvab, siis kasvab või kahaneb ka teise muutuja suurus mingi arv korda. Korrelatsioon on olulisim näitaja testi mõõtmisvõime kriteeriumide reliaabluse ja valiidsuse väljendamisel. Esitatav bivariatiivse
stabiilne strateegia (ESS) (a) ESS on üks konkreetne strateegia Sel juhul tasub kõigil isendeil alati käituda ühtmoodi. Ükski teine strateegia ei saa populatsioonis levida, sest teisiti käitumise tasuvus on alati madalam (b) ESS on kahe või mitme strateegia tasakaaluline segu Sel juhul tasub ühtedel isenditel käituda üht-, teistel teistmoodi, sest iga strateegia tasuvus sõltub negatiivselt tema esinemissagedusest populatsioonis. ESS korral on kõigi strateegiate tasuvus võrdne 25. Alternatiivsete strateegiate tasuvus. Kokkuvõttes: mingi käitumisstrateegia tasuvus (kasu ja hinna vahe) sõltub sellest, milline on erinevate strateegiate sagedus populatsioonis. ESS-tasakaalu korral on kõigi tasuvus võrdne 26. ESS kui mitme strateegia segu, näiteid. ESS on kahe või mitme strateegia tasakaaluline segu
"tukslemine" (krambid); käte või jalgade tuimus või surisemine. Need sümptomid ei ole kindlad ajukasvajate tunnused. Ka teised haigused võivad neid probleeme põhjustada. Selliste sümptomitega inimene peaks esimesel võimalusel pöörduma arsti poole. Ainult arst oskab probleemi diagnoosida ja ravida. KOKKUVÕTE Referaadis rääkisin erinevatest vähkkasvajatest, nende tekkepõhjustest, sümptomitest, riski- ja ohuteguritest, kasvajate esinemissagedusest, avastamisest ja diagnoosimisest. Rääkisin lähemalt erinevate vähkkasvajate tüüpidest ja kõigest vähiga seonduvast. Sain palju uusi teadmisi seoses erinevate vähkidega ning oskan nüüd ennetada vähiliike. Tean, kuidas tehakse uuringuid, millal ja miks sinna minema peaks. Lugedes erinevatest allikatest vähkkasvajate kohta, sain teada ka palju statistilisi andmeid nii Eesti kui ka Euroopa kohta vähki haigestunutest ja ka surnutest. KASUTATUD ALLIKAD · http://kodu.ut
eespositsioonis, lõppude omandamine on kergem, kui õigete tüvevariantide kasutamine(laadivaheldus), tagasõnad omandatakse kergemini kui eessõnad või eesliited. Lapsed pööravad enam tähelepanu keeleüksuste järjestusele ütluses kui nende üksuste vormidele, eelistavad lauses standardset sõnajärge.Grammatilise kategooria omandamiseks-valdamiseks on vaja aru saada vastavast suhtest, omandamise aeg jakiirus sõltuvad vastava kategooria formaalsest keerukusest keeles ning esinemissagedusest. Kui hakatakse baaslauseid grammatiliselt õigesti vormistama ning neid ühendama, algab muuteoperatsioonide aktiivne omandamine. Tavaarenguga lastel kestab kestab grammatika omandamine 8.-10. eluaastani,arenguhälvetega lastelkauem. Millsed on sõnatuletusoperatsioonide omandamise etapid? 1.etapp- 2,6-4,0 a. Seda iseloomustab piiratud hulga valmis tuletiste omandamine ja kasutaminening sõnade juhuslik tuletamine analoogia alusel. Omandatakse need
linnuliikidel tuvastanud üllatavalt kõrge paariväliste kopulatsioonide sageduse nt. rootsiitsitajail esineb “sohilapsi” 86% pesades, kusjuures kõigist järglastest kokku on paariväliselt viljastatud 55%. N: varjatud polügüünia salu-lehelinnul, bigüünia must- kärbsenäpil. Evolutsiooniliselt stabiilse strateegia mõiste. Alternatiivsete käitumisviiside tasuvus. ESS kui mitme strateegia segu, näiteid. Käitumise äratasuvust sõltuvalt tema esinemissagedusest väljendab evolutsiooniliselt stabiilse strateegia (ESS) mõiste - Tavaliselt esineb aga isendil võimalus valida kahe või mitme alternatiivse käitumise vahel, kusjuures iga käitumisviisi tasuvus sõltub negatiivselt tema esinemissagedusest loomarühmas. Sel juhul kujuneb loomarühmas alternatiivsete käitumiste tasakaaluline segu, kus kõigi käitumisviiside äratasuvus on võrdne. Sellist segu nimetataksegi evolutsiooniliselt stabiilseks strateegiaks. N:
loomulik/ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. Kuidas kultuuritüüpe uurida? 1 .� Nn ideaaltüüpide meetod, mille abil luuakse �puhtad�, st ainult antud tüübile olulisi jooni kandvad kultuuritüübid. .� Roger Harrison, Charles Handy Kuidas kultuuritüüpe uurida? 2 .� Nn dimensioonide meetod, mille puhul tuletatakse (empiiriliselt, teoreetiliselt) mingid mõõdetavad parameetrid, luuakse vastavad skaalad, millele sõltuvalt antud näitajate esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid .� Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil. .� Geert Hofstede Organisatsioonikultuuri tüübid (Desmond Graves) Olulised küsimused. Milline on.. .Hea ülemus . Hea alluv . Liikmete prioriteet . Edukas kollektiivi liige . Töötamise motiiv . Omavaheline koostöö . Konflikt . Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? Hea kultuuriga ettevõtted .� Julgustati (riskima)
Infoteadlaste tegevus jätkas enne Teist Maailmasõda alustatud uurimistegevust, mis tegeles salvestatud teadmistega. Henry E. Bliss'i uurimistulemused teadmiste organiseerimisest, mis eelnesid tema bibliograafilise klassifikatsiooni arendamisele. A.C. Bradford'i uurimused bibliomeetriast, mis on siiani infoteaduse laialdane uurimisvaldkond. A.J.Lotka statistilised meetodid teadlaste publitseerimisprodukiivsuse mõõtmiseks. G.K.Zipf'i analüüsid sõnade esinemissagedusest tekstides. Toetas automaatindekseerimise kujunemist. S.R.Ranganathani formuleeritud 5 raamatukogunduse seadust 1934a. Karl Ludwig von Bertalanffi 1930ndatel arenenud üldie süsteemiteooria juhtis tähelepanu sellele, et kõiki sotsiaalseid, tehnilisi ja füüsilisi nähtusi saab vaadelda süsteemina, millele on omane teatud struktuur. Süsteemi mõiste edasiarendamine ja viimistlemine aitas mõtestada sotsiaalseid, tehnilisi ja füüsilisi nähtusi
Kui mingit semantilist tunnust saab väljendada mitmeti, eelistavad lapsed enam markeeritud (selgemalt ära tuntavaid) variante. Näiteks kohasuhete väljendamiseks kasutavad eesti lapsed esialgu peamiselt tagasõnu, alles hiljem võetakse kasutusele käändevormid. Seega on grammatilise kategooria omandamise-valdamise esimene tingimus aru saada vastavast suhtest, omandamise kiirus ja aeg sõltub aga juba vastava kategooria formaalsest keerukusest keeles ning esinemissagedusest. Just teine aspekt on põhjuseks, miks ilmnevad lapse kõne arengu erinevused keelte kaupa. Teise eluaasta teisel poolel (süntagmaatilise grammatika periood) hakkab laps kasutama kahesõnalauset ja pikemaid lauseid, kus peamiseks vahendiks on sõnajärg, mitte veel grammatilised vormid. Teise eluaasta lõpul hakkab kujunema verbi rektsioon. Seega lause areneb kahes suunas: kasvab lause pikkus, kujuneb lause analüütilisus. Kui hakatakse
Kui ristsiirdesagedus on 1%, siis geenide vahekaugus on 1 morgan. Kui näiteks lookuste vahekaugus kromosoomis on 18 morganit, siis tähendab see seda, et analüüsival ristamisel saadakse 18% rekombinantseid ja 82% fenotüübilt vanematega sarnaseid järglasi. Erinevates katsetes saadav rekombinantsete isendite sagedus on püsiv, mis tõestab, et geenid asuvad kromosoomides kindlalt fikseeritud kohtades lookustes. Lähtudes krossin- goveri esinemissagedusest on võimalik määrata lookuste suhteline vahekaugus ühes aheldusrühmas, seejärel aga kindlaks teha iga geeni asukoht teiste geenide suhtes koostada geneetiline kromosoomikaart. Geenide ahelduse tundmine on olulise tähtsusega põllumajandusloomade selekt- sioonis. Kui kaks geeni asuvad ühes kromosoomis, tähendab see seda, et vastavad tunnused on samuti päritavad enamasti üheskoos (kui ei toimu ristsiiret). Ebasoovitava ahelduse puhul
kuidas käituvad teised isendid. Tõsi, on situatsioone, kus alati ja kõigil tasub käituda ühtmoodi, sest mistahes alternatiivse käitumise äratasuvus on madalam. Nt tasub alati põgeneda endast palju tugevama vaenlase eest. Tavaliselt on aga isendeil võimalus valida kahe või enama alternatiivse käitumismustri vahel, kusjuures iga alternatiivse käitumisviisi äratasuvus ei ole muutumatu, vaid sõltub negatiivselt tema esinemissagedusest loomarühmas. Mida vähem on isendeid, kes mingil teatud viisil käituvad, seda suurem on selle käitumismustri äratasuvus. Niisugusel juhul kujuneb loomarühmas alternatiivsete käitumiste tasakaaluline segu, kus kõigi käitumismustrite äratasuvus on võrdne ja ükski strateegia ei suuda teisi välja tõrjuda. Seepärast nimetatakse sellist segu evolutsiooniliselt stabiilseks strateegiaks (ESS).
annaabi.ee 
