Tänapäeva demokraatiat võib iseloomustada terve rea omaduste kaudu: - vabadus - omavalitsus - kodanike võrdsus seaduste ees sõltumata religioonist, varalisusest, rahvusest, soost - salliv suhtumine vähemustesse - pluralism, tolerantsus erinevuste suhtes - avatud, avalik ja kriitiline arutelu - hääleõigus kõigile - õigus poliitiliseks osalemiseks, õigus olla valitud. Tänapäeval ei ela me demokraatias, vaid esindusdemokraatias (demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu) ning ühiskonnas kehtivad mitte rahva reeglid, vaid poliitilise eliidi reeglid. Miks rahvas on demokraatia poolt? Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke, halli massi jne. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, kõiki sotsiaalseid rühmi. Uurides rahvast ja ühiskonda,
Nt. Stalin, Hitler jne. 4) mõistuslik kaalutlus - maksan makse, sest see on mulle kasulik. Võimule ainuomased tunnused: 1) Õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist 2) Õigus koguda makes 3) Õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4) Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Riigivõimu komponendid: 1) Asutused ja institutsioonid 2) Riigibürokraatia 3) Kirjalikud õigusnormid Vabad valimised *Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1) Määravad parlamendi koosseisu ehk need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma. 2) Valimiste kaudu esitab kodanik oma nõudmised võimule. 3) Valimised näitavad, kui suur on toetuspind kehtivale korrale. 4) Valimised harivad kodanikke poliitiliselt. *Vabade valimiste põhimõtted: 1) Valimised on üldised: Valida saavad kõik täiskasvanud kodanikud al. 18. eluaastast. 2) valimised on vabad: Vabadus kandideerida ja hääletada isiklike veendumuste järgi,
ühtekuuluvust, kuna kõigil on võimalus osaleda poliitikas. Edendab ühist ja individuaalsed heaolu. Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia ohud Kõik inimesed pole haritud, seega võib võimule tulla harimatu mass. Pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt. Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigset valitsuse sekkumist ühiskonnaellu. Valimised demokraatlikus riigis Valimiste ülesanded: · Rahvaesindajate leidmine, rahva võimu teostamine esindusdemokraatias · Ühiskonnagruppide huvide esindamine · Raha nõudmiste ja usalduse indikaator · Tagada võimu korrapärane vahetumine Demokraatlike valimiste tulemused: · Vabad (vaba konkurents, vaba valik) · Regulaarsed · Üldised (mõistlikud valimispiirangud praegu Eestis kehtivad: vanusepiirang, kodakondsuse piirang) · Ühetaolised ehk võrdsed · Salajased inimesel võimalus jätta saladuseks kuidas ja kelle poolt ta hääletas
Nt. Stalin, Hitler jne. 4. Mõistuslik kaalutlus-maksan makse, sest see on mulle kasulik. Võimule ainuomased tunnused Õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist Õigus koguda makse Õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu Riigivõimu komponendid 1. Asutused ja institutsioonid 2. Riigibürokraatia 3. Kirjalikud õigusnormid Vabad valimised Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1. Määravad parlamendi koosseisu ehk need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma 2. Valimiste kaudu esitab kodanik oma nõudmised võimule 3. Valimised näitavad, kui suur on toetuspind kehtivale korrale 4. Valimised harivad kodanikke poliitliselt Vabade valimiste põhimõtted Valimised on üldised: Valida saavad kõik täiskasvanud kodanikud alates 18. eluaastast. (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku 18. eluaastast, riigikokku 21
Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5)
oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org). Selline demokraatia liik on iseloomulik enamikele tänapäeva demokraatlikele riikidele. (http://et.wikipedia.org). 1.3. Osalusdemokraatia Osalusdemokraatia on demokraatia liik, kus esindusdemokraatias esineb otsese demokraatia elemente näiteks rahvahääletuste näol, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda ehk rahvas kaasatakse osalusprotsessi (kairi.wiseman.ee). 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL 2.1. Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju
kasulik haridustasemele. 2. See võimaldab avalikusel avaldada oma vaateid ja huve ilma, et peaks toetuma enese huvides poliitikule. 3. See kindlustab reegli seaduslikust, selles mõttes, et on tõenäolisem inimeste leppimine sellega kuna nad ise selle otsuse tegid. Olen arvamusel, et otsedemokraatia kahjuks ei ole tänapäeva ühiskonnas enam kohta. Nagu mainitakse esindusdemokraatias saaks otsedemokraatiat juurutada vaid väikestes kogukondades. Tänapäevaste suurte riikide ja massilise populatsiooni kasvu juures on minu arvates võimatu säilitada täieliku kontrolli masside üle. Võttes arvesse tehnoloogia arengut siis ilmselt toimub otsedemokraatia läbi interneti või mõne muu infotehnoloogilise lahenduse abil ja see tooks kaasa lugematult palju uusi probleeme. Lihtsamad näited oleks viirused, häkkerid ja paljud teised küberruumis võimalikud rünnakud
kodanike liikumistel ja ühendustes, eriti väljaspool poliitiliste parteide tegevust, kus osavõtjate arv ei ole liiga suur. (Rinne, 2013) 6 2.5 Osalusdemokraatia Osalusdemokraatia (inglise keeles participatory democracy) on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu seaduseloomes ja muudes küsimustes, mis esindusdemokraatias on riigikogu ja valitsuse pädevuses, on otsedemokraatia. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Osalusdemokraatia peamine ülesanne on tagada kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus. Poliitikateaduses tähistab see termin esindusdemokraatia alternatiivi või selle täiendamise katseid. Esindusdemokraatia tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond)
privilegeeritud seisund. (Demokraatia, 2004) 1.12 Rahvahääletuse demokraatia Otserahvahääletuse demokraatias on konstitutsioonilised parandused pandud rahvale hääletamiseks, kus näiteks riigipea saab oma volitused otsesel rahvahääletusel. See on rahvalik demokraatia, sest rahvale apelleerivad liidrid, mitte poliitilised parteid. (Demokraatia, 2004) 1.13 Esindusdemokraatia Esindusdemokraatias on poliitilise otsuse tegemine väikese grupi inimeste käes, kes on välja valitud poliitiliste ja majanduslike huvigruppide poolt ja hääletamise tulemusena paika pandud kogu valijaskonna poolt, seega on rahva osavõtt valitsemisest piiratud hääletamisega. Oluline on see, et esindajaid oleks piisavalt palju esindamaks võimalikult laia kodanikkonda ja et esindajad valitaks välja mitme konkureeriva kandidaadi hulgast nende omavahelise võistluse tulemusena ja
rõhku moraalile, mis peaks olema juba iseenesest väärtuslik. Teopõhine eetika ei pööra tähelepanu vaimsetele omadustele: austus, tänulikkus, kaastunne. Tõeline headus tähendab teha head tänu oma tahtmisele ja iseloomule, teha seda rõõmuga, mitte puhtast ,,sina pead..." alusest. 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Ideaalis, rahva valitsus rahva poolt ja rahva jaoks 2. Kes on see ,,rahvas" kes demokraatias valitseb? Nii otsest demokraatias kui ka pikemas perspektiivis esindusdemokraatias on valitsejaks ikkagi enamus. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia puhul on igal hääleõiguslikul kodanikul õigus anda oma hääl poliitilistes küsimustes, esindusdemokraatia puhul valib rahvas endi esindajad, kes langetavad kui mitte kõik, siis enamiku otsuseid nende eest. 4. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi?
Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma. 2) valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks. 3) valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud
Õigluse olemusele osutab mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 13. DEMOKRAATIA 1. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat. Otsene demokraatia need, kes on kõlblikud valima, valivad ja diskuteerivad iga probleemi puhul, ilma endale esindajaid valimata. Otsene demokraatia on teostatav ja mõttekas, kui tuleb teha vähe otsustusi ja suhteliselt väikse arvu osalejate korral. Esindusdemokraatias valivad hääletajad endale esitajad. Eristatakse volitatud (ei tohi valijaist sõltumata otsuseid langetada) ja sõltumata esindajaid (ise mõtleb). 2. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda. Vabadus pole paratamatult seotud demokraatiaga. Demokraatia võib võtta kodanikult terve hulga vabadusi, kuid mingi vabameelne despoot võimaldab alamatele ohtralt palju isiklikku vabadust. 3. Tooge vähemalt kaks asjaolu demokraatia kasuks.
Laiahaardeline parte pärineb 70ndatest, eesmärk on saada võimalikult paljude hääletajate toetus taotlemata nende astumist parteiliikmeiks. Soodustab parteide ideoloogiliste hägustumist. Sidususe mehhanismid KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 60-94 1)Mille poolest erinevad üksteisest otsene ja esindusdemokraatia? Püüa tuua konkreetsed näited nende toimimisest Eestis. Otseses demokraatias kus rahvas sekkub otseselt poliitikasse. Antiik-Kreeka rahvakoosolekud Esindusdemokraatias valib rahvas oma esindajad ja nemad teostavad võimu ja otsustavad tähtsaid küsimusi. 2) Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikel on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Eliitdemokraatia esindusdemorkaatia suund kus võimul on vähemus ehk eliit, kuid kes oskavad arvestada enamuse huvidega ja neid ellu viia.
arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Leppedemokraatia - püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas. (Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi- ja fassaadidemokraatia) 68. Mille poolest erinevad esindusdemokraatia, osalusdemokraatia ja leppedemokraatia lähenemised? Esindusdemokraatias teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, osalusdemokraatias, oodatakse kõikide arvamust ja koostööd. Leppedemokraatias püütaksse üksmeelele saada. 69. Esita polüarhia tunnused (Dahl). Polüarhia kaks põhitunnust: Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine Veel tunnuseid: Ametikandjate valimine Vabad ja ausad valimised Üldine valimisõigus Õigus kandideerida riigiameteisse Väljendusvabadus
Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat - rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias nelja järgmist ülesannet (funktsioonid): o määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma; o valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks; o valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne
Rahva poolt otse valitud organiks on riigikogu, kelle rolliks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus otsest legitimatsiooni omav riigiorgan. Riigikogu peab olema peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ja poliitiliste otsuste tegemine, sets kui see oleks teisiti rikutaks demokraatia printsiipi. Riigikogu on eelkõige see, kes otsustab avaliku huvi olemasolu või selle puudumise üle. 2.2.1 Riigikogu põhifunktsioonid Peamised parlamendi funktsioonid esindusdemokraatias on: 1. Seadusandlik funktsioon(seaduste vastuvõtmisega tähtsate otsuste langetamine) 2. Kontrollifunktsioon( kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle) 3. Valimisfunktsioon( teiste ametikandjate ametisse määraminepersonaalse legitimatsiooni tagamiseks) 4. Avalikustamisfunktsioon ( olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel) Riigikogu ei pea kõiki riiklikke küsimusi otsustama. Riigikogul on teatud
Episteemiline asjaolu-otsustusse on kaasatud suurem inimeste hulk kui teiste valitsusvormide puhul seega on alust arvata ,et otsused tulevad pädevamad ja paikapidavamad. Suudetakse kaasata rohkem informatsiooni ja teadmisi. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi, rahvas teostab oma võimu seaduseloomes ja muudes küsimustes, mis esindusdemokraatias on riigikogu ja valitsuse pädevuses. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Osalusdemokraatia peamine ülesanne on tagada kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus. Probleemid: täielikul osalusel põhinev poliitika on vaevalt mõeldav ja ka ebatõhus. on selles, et ehkki meid huvitab aktiivselt osaleda otsustes, mis meid puudutavad, huvitavad meid ka paljud teised asjad
“kulu”? Turul teenitud sissetuleku ümberjaotamata jätmise ühiskondlik kulu seisneb nt selles, et lastele ei võimaldata anda võimetekohast haridust, tervishoid võib olla kehvem, motivatsioon kriminaalsel teel tulusid ümber jaotada on suurem jne. 97.Selgitage ümberjaotamise tekkimise põhjused konsensusliku õigluse tingimustes (kindlustusmotiiv, enesekaitsemotiiv) ja sellega seotud probleemid esindusdemokraatias huvigruppide tegevusetuse tulemusena? Kindlustmotiiv: tulevaste sündmuste negatiivse mõju eest kindlustamine. Enesekaitsemotiiv: kindlustus sotsiaalsete rahutuste ja kriminaalse tegevuse vastu. Kuna põhiseaduse järgi on ümberjaotamise mehhanismid tulenevad enamushääletusest, siis sõltub tulemus huvigruppide tegevusest. Selle tulemusena võib kujuneda sotsiaalselt ebaõiglane ümberjagamine. 15 98
96. Milles seisneb turul teenitud sissetuleku ümberjagamata jätmise ühiskondlik „kulu”? Näiteks ei võimalda ebapiisav teenitud tulu anda oma lastele haridust või tekitab ahvatluse kuritegelikul teel tulusid ümber jaotada. See tekitab ka suuremaid ühiskonna kulusid vara ja sissetulekute kaitsele. 97. Selgitage ümberjaotamise tekkimise põhjused konsensusliku õigluse tingimustes (kindlustusmotiiv, enesekaitsemotiiv) ja sellega seotud probleemid esindusdemokraatias huvigruppide tegevusese tulemusena? Kindlustusmotiiv tuleneb sellest, et inimesed on riskikartlikud ning soovivad seetõttu end negatiivse sündmuse vastu kindlustada. Probleemiks on, et kõikide juhtumite vastu ei saa vabal turul end kindlustada, kuna teist poolt ei leidu (nt tervisekindlustus, sissetuleku languse vastane kindlustus jne) ja seetõttu peab neid kindlustusi pakkuma AS. Enesekaitsemotiiv veenab inimesi looma institutsioone, kes võitlevad kriminaalse tegevuse
Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma. 2) valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks. 3) valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud
Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: ·määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma. ·valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks. ·valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud
Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: ·määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma. ·valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks. ·valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad
tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Omakorda jaguneb demokraatia otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab käetõstmisega mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otsest demokraatiat võimalik kasutada ja sellisel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu e need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma 2) valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimudele oma nõudmisi hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks 3) valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see seda, et valitsev kord pole rahva
annaabi.ee 
