on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. 6. Saksa kodanikul on Eestis asuv kinnistu maa koos talumajaga. Ta soovib müüa esindaja, kes on vene kodanik, kaudu oma kinnistu soome kodanikule. Millise riigi õiguse järgi peab olema tehtud volikiri, et esindus kehtiks? §9 esimene punkt ütleb, et eeldustele, mille korral esindaja tehtud tehing tekitab esindatavale õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes, kohaldatakse selle riigi õigust, kus esindaja tegutses. Seega esindaja peab toimina selle riigi õiguse järgi, kus volikiri on kirjutatud. 7. Lapse sünd on registreeritud Eestis vallaslapsena. Lapse bioloogiline isa on India kodanik ja ta soovib lapse põlvnemisega omaks võtta. Millise riigi õiguse järgi ta sea tegema peaks? Põlvnemise tuvastamisele ja vaidlustamisele kohaldatakse lapse sünniaegse elukohariigi õigust
Volituse sisu ja ulatuse määrab esindatav volituse andmisel. Esindajal võib lubada teha tehinguid tema äranägemise kohaselt, kuid vajadusel on võimalik esindaja õigusi tehingute tegemisel piirata esindatava poolt määratud tingimustega (tehingu tegemise tähtaeg, tehingu hind, muud tingimused). Esindatav võib volituse andmisel esindaja või kolmanda isiku huvides oleva tehingu tegemiseks määrata, et volitus on tagasivõtmatu. Seadusega on esindatavale jäetud võimalus ka tagasivõtmatuna antud volitus mõjuval põhjusel tagasi võtta. Siiski ei ole volituse alusel võimalik teha kõiki tehinguid. Piirangud volituse alusel tehingu tegemiseks võivad tuleneda seadusest. Nii näiteks ei saa volituse alusel teha testamenti, sest vastavalt pärimisseadusele teeb testaator testamendi isiklikult. Piirangud volituse alusel tehingu tegemiseks võivad tulla ka poolte vahelisest
Füüsiline isik - Esinduse liigid (Esinduse aluseks võib olla seadus või tehing) 1. Seadusjärgne (vanemad, eest kostja) 2. Tehingust tulenev (keegi on palgatud). Esindaja: 1) teovõimeline 2) omab volitust 3) kui füüsiline isik, siis peab olema volikiri kinnitatud notariaalselt. Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist juriidilises mõttes esindussuhtega. Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadut esindatavale üle andma. Tehingust tuleneva esinduse korral määrab esindaja volitused esindatav. Esindajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Mõnikord seadus määrab ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajaks. Juriidiline isik võib olla esindaja, kui see ei ole vastuolus selle juriidilise isiku õigusvõimega. Volitus on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Kui seaduses ei ole sätestatud volituse kohustuslikku vormi, siis võib esindaja....
Kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on sellest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni seda ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. Sama kehtib ka volituse piiramise korral (vt TsÜS § 127 lg-d 1 ja 2). Kui volituse kohta on välja antud volikiri, loetakse volitus kehtivaks seni, kuni selle kohta väljaantud volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud (vt TsÜS § 127 lg 3). Kui volikirja originaaleksemplar või algärakiri on esindatavale tagasi antud, siis ei saa esindaja seda enam kolmandale isikule esitada. Koopia volikirjast ei asenda volikirja. Kui volikirja ei ole tagasi antud, loetakse volitus siiski lõppenuks kolmanda isiku suhtes, kes tehingu tegemisel esindaja volituse lõppemist teadis või pidi teadma (vt TsÜS § 127 lg 4). 41
tegemine, 2) selliste tahteavaluste tegemine esindatava nimelt ja 3) esindaja tegutsemine esindusõiguse piires Esindamise kolm inimest: 1) esindatav (kelle nimel/huvidel tehing tehakse), 2) esindaja (esindatava nimel tehingu tegija) ja 3) tehingu teine pool (kellega leping sõlmitakse) TsÜS 122 lg2-st tuleneb, et esindamise sisuks võib esindaja kaudu tehingu tegemise kõrval (nn aktiivne esindus) olla ka esindatavale suunatud kolmandate isikute tahteavalduste vastuvõtmine esindatava poolt (nn passiivne esindus) ESINDAMISEGA SARNASED SUHTED JA ESINDAMINE MUUDES ÕIGUSE VALDKONDADES: Esindamise puhul on põhiliseks seaduse poolt reguleeritavaks küsimuseks see, milliste eelduste täitmise korral hakkab esindaja poolt tehtud tehing kehtima esindatava suhtes. Esindamise regulatsiooni küsimus: millal saab esindaja poolt tehtud tehingu omistada esindatavale.
majandustegevuse raamesse mahtuvaid tehinguid. Müüja ja klienditeenindajate puhul loetakse nad seadusest tulenevalt volitatuks kaupmeest esindama oma tööülesanneteks olevate tehingute (standard- või tüüptingimustel) tegemisel. · Kehtiva esinduse tagajärjed. Teise isiku nimel ja esindusõiguse raames tehtud tehingust tulenevad reeglina õiguslikud tagajärjed üksnes esindatavale, mitte aga esindajale. Esindajale saavad esinduse alusel tehtud tehingust tuleneda tagajärjed juhul, kui esindaja teeb esindatava nimel tehingu iseendaga (TsÜS § 131) või kui esindaja ületab esindusõiguse piire. Esindaja võib ennast kolmanda isiku ees teha vastutavaks seoses tehingu tegemisega esindatava nimel ja esindusõiguse alusel üksnes juhul, kui tegemist on esindaja poolse
Siis on see leping tühine. 11. Esindamine. Esinduse liigid. Esindamine füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindus - esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires ning tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks. vahel lähedalt sugulased). Juriidiline isik võib olla esindajaks, kui see ei ole vastuolus tema juriidilise isiku õigusvõimega. (näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada). 12
Tingimuslikud tehingud liigituvad: Edasilükkava tingimusega tehingud (TsÜS § 102 lg 2) Kehtiva esinduse tagajärjed. Äramuutva tingimusega tehingud (TsÜS § 102 lg 3). Teise isiku nimel ja esindusõiguse raames tehtud tehingust tulenevad reeglina õiguslikud tagajärjed üksnes esindatavale, mitte aga Tingimuse saabumisel tehingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad. esindajale. Esindajale saavad esinduse alusel tehtud tehingust tuleneda tagajärjed juhul, kui esindaja teeb esindatava nimel tehingu Piirangud ja sanktsioonid seoses tingimuslike õigussuhetega. iseendaga (TsÜS § 131)
Kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on sellest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni seda ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. Sama kehtib ka volituse piiramise korral (vt TsÜS § 127 lg-d 1 ja 2). Kui volituse kohta on välja antud volikiri, loetakse volitus kehtivaks seni, kuni selle kohta väljaantud volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud (vt TsÜS § 127 lg 3). Kui volikirja originaaleksemplar või algärakiri on esindatavale tagasi antud, siis ei saa esindaja seda enam kolmandale isikule esitada. Koopia volikirjast ei asenda volikirja. Kui volikirja ei ole tagasi antud, loetakse volitus siiski lõppenuks kolmanda isiku suhtes, kes tehingu tegemisel esindaja volituse lõppemist teadis või pidi teadma (vt TsÜS § 127 lg 4). 41
tingimusega et kui saan ülikooli siis hakkan üürima. Edasilükkav – õiguste ja kohustuste tekkimine seatakse tingimusest sõltuvusse Äramuutev – õiguste ja kohustuste lõppemine seatakse tingimusest sõltuvusse Tehingu tegemise nõusolek – (piiratud teovõimega isiku puhul) 2013 eksami küsimused. Milline erinevus on mõistetel esindusel ja volitusel / volitusel ja volikirjal §115 – Esindus – õigused ja kohustused tekivad esindatavale (esindada saab peaaegu iga toimingu puhul) §117 – Esindusõigus – esindusõiguse võib anda tehinguga ja see võib tuleneda seadusest o Seadusest tulenev – eestkostja, likvideerija, juhatuse liige, täisosanik o Tehingust tulenev – toiming milles on tahteaavaldus §118 – Volituse andmine – tekkib tahteavaldusega o (2) talub §119 – Edasivolitus – peab tulenema volitusest
tehing tühine koos kõigi tagajärgedega. 11. Esindamine. Esinduse liigid. Vastus: Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindus - esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires ning tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks. vahel lähedalt sugulased). Juriidiline isik võib olla esindajaks, kui see ei ole vastuolus tema juriidilise isiku õigusvõimega. (näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada). 12. Mis on aegumine.
ettenähtud lihtkirjaliku vormi või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing kehtetu (tühine). 10. Esindamine. Esinduse liigid. Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks. vahel lähedalt sugulased). Juriidiline isik võib olla esindajaks, kui see ei ole vastuolus tema juriidilise isiku õigusvõimega. (näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada). Volitus Seadus 11. Mis on leping
Seaduses ette nähtud kohustusliku lihtkirjaliku või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing tühine koos kõigi tagajärgedega. ESINDUSE LIIGID Isik teeb oma tehingud isiklikult. Füüsiline isik võib teha tehingu kas isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu aga ei või teha tehingut, mille tegemine isiklikult on seadusega ette nähtud (tööleping, abielu). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadut esindatavale üle andma. Tehingust tuleneva esinduse korral määrab esindaja volitused esindatav. Esindajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik. VOLITUS on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Volitus võib olla tähtajaline või tähtajatu, kehtib andmisest alates, kui esindatav ei ole määranud teisiti. VOLIKIRI on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Kui volitus on antud volikirjas, peab
kinnitatud kirjalik vorm). 30. Mis on esindus ja millised on selle liigid - füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindus - esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires ning tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks. vahel lähedalt sugulased). Juriidiline isik võib olla esindajaks, kui see ei ole vastuolus tema juriidilise isiku õigusvõimega. (näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada). 31
10) esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; 11) kuulutatakse välja esindatava pankrot; 12) esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus. Volitus ei lõpe esindatava surmaga, kui ei lõpe esindamise aluseks olev käsundusleping. Eeldatakse, et volitus lõpeb ka siis, kui kuulutatakse välja esindaja pankrot või esindaja sureb või tema üle seatakse eestkoste. Kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Volikirja tagastamise kohustuse puhul ei või kasutada lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses nimetatud kohustuse täitmisest keeldumise õigust. Volituse tagasivõtmine Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele
hakkan üürima. Edasilükkav – õiguste ja kohustuste tekkimine seatakse tingimusest sõltuvusse Äramuutev – õiguste ja kohustuste lõppemine seatakse tingimusest sõltuvusse Tehingu tegemise nõusolek – (piiratud teovõimega isiku puhul) 2013 eksami küsimused. Milline erinevus on mõistetel esindusel ja volitusel / volitusel ja volikirjal §115 – Esindus – õigused ja kohustused tekivad esindatavale (esindada saab peaaegu iga toimingu puhul) §117 – Esindusõigus – esindusõiguse võib anda tehinguga ja see võib tuleneda seadusest o Seadusest tulenev – eestkostja, likvideerija, juhatuse liige, täisosanik o Tehingust tulenev – toiming milles on tahteaavaldus §118 – Volituse andmine – tekkib tahteavaldusega o (2) talub §119 – Edasivolitus – peab tulenema volitusest
Nõnda oli võimalik põhjen- dada, kuidas sai föderaalõigus olla osariikide suhtes ülimuslik: Ameerika rahvas ise, kellele allusid nii föderaalvalitsus kui ka osariigid, muutis põhiseaduse vastuvõtmisega pädevuste jaotust, piirates ühe oma esindaja – osariigi – suveräänsust teise esindaja – föderaalvalitsuse – kasuks. EK argumentatsioon oli samasugune ja samas oluliselt erinev, sest puudus võimalus viidata mingile ühisele esindatavale, Euroopa demos’ele vms. Kuna polnud võimalik väita, et mingi väline õigusallikas piiras liikmesriikide suveräänsust, siis kinnitas EK, et liikmesriigid piirasid oma suveräänsust ise. Vältimaks Virginia reso- lutsioonis esitatud argumenti, et enda vabatahtlik piiramine toob kaasa loovutatud võimu teostaja (s.t föderaalvalitsuse) alluvuse põhiseadusliku pakti osapooltele, lisas EK, et liikmesriigid piirasid oma suveräänsust „jäädavalt“
kohaldatakse vastavalt käesolevas peatükis edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut. Lisaks: Vt. TsÜS §102-110; Köhleri õpik lk 209-212 10. ESINDUS 10.1. Esinduse mõiste ja liigid Vt. TsÜS alates §115 Esindusega on tegemist sellisel juhul kui isik ei tee tehingut ise, vaid keegi teine teeb tema nimel tehingu. See kelle nimel tehing tehakse on esindatav. Tehingust tulenevad õigused ja kohustused tekivad esindatavale, ta küll ise vahetult tehingut ei tee, kuid õiguslikud tagajärjed tekivad tema jaoks. Õigussuhe tekib esindatava ja kolmanda isiku vahel. Eristame suhteid: · Esinduse sisesuhe - esindatava ja esindaja vaheline õigussuhe · Esinduse välissuhe - esindatava ja kolmanda isiku vaheline suhe Esindaja ja kolmanda isku vahel õigussuhet pole. See on korralduslik suhe. Millal esindust kasutatakse? - Füüsiliste isikute puhul, siis kui seadus seda ette näeb
kohaldatakse vastavalt käesolevas peatükis edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut. Lisaks: Vt. TsÜS §102-110; Köhleri õpik lk 209-212 10. ESINDUS 10.1. Esinduse mõiste ja liigid Vt. TsÜS alates §115 Esindusega on tegemist sellisel juhul kui isik ei tee tehingut ise, vaid keegi teine teeb tema nimel tehingu. See kelle nimel tehing tehakse on esindatav. Tehingust tulenevad õigused ja kohustused tekivad esindatavale, ta küll ise vahetult tehingut ei tee, kuid õiguslikud tagajärjed tekivad tema jaoks. Õigussuhe tekib esindatava ja kolmanda isiku vahel. Eristame suhteid: ∙ Esinduse sisesuhe - esindatava ja esindaja vaheline õigussuhe ∙ Esinduse välissuhe - esindatava ja kolmanda isiku vaheline suhe Esindaja ja kolmanda isku vahel õigussuhet pole. See on korralduslik suhe. Millal esindust kasutatakse? - Füüsiliste isikute puhul, siis kui seadus seda ette näeb
õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava hariduse. (5) Esindajal on kõik esindatava õigused. Füüsilise isiku esindajal ja juriidilise isiku lepingujärgsel esindajal ei ole õigust anda esindatava nimel ütlusi. (6) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning seaduses ettenähtud tingimustel. Menetlussubjektid väärteomenetluses: menetleja, menetlusosaline (menetlusalune isik ja tema kaitsja), ekspert, tõlk ja kohtumenetluse pooled (kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja; Riigikohtus on
tehing on hõljuvalt tühine. See tähendab, et esindatava heakskiiduga saab muuta selle kehtivaks. § 129 lg 11 vaata analoogiat. Juhul kui see kolmas isik teadis või pidi teadma, et esindajal ei ole esindust, siis ta ei saa kahjuhüvitist nõuda. § 124 piiratud teovõimega esindaja. Erand seadusliku esidnaja puhul on alaealine lapsevanem - lapse seadusjärgne esindaja. 10.5 Esindaja kohustuste rikkumine TsÜS § 131 Juhul, kui esindajal on esindusõigus olemas, aga ta siiski teeb esindatavale kahjuliku tehingu. Kui esindusõigus on olemas, aga on sisesuhet rikutud, siis selle tehingu kallale, mis esindaja tegi, ei saa minna. Küll aga saab esindatav esindaja käest nõuda kahjuhüvitamist. (Olukord oli selline enne aastat 2002) § 131 võimaldab aga teatud juhtudel selle tehingu tühistada, mis sõlmiti esindaja ja kolmanda isiku vahel. Tühistamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: 1) esindaja rikkus oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi esindatava ees
järgnev tööpäev. Esindus Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (Ndx. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (Ndx. vahel lähedalt sugulased). Juriidiline isik võib olla esindajaks, kui see ei ole vastuolus tema juriidilise isiku õigusvõimega. (Ndx. kaubandusettevõte ei saa esindada).
Seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks (TsÜS § 119 lg 2), mitte aga enda kui seadusliku esindaja esindamiseks. Volituse lõppemine. Seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja korras. Volitus lõpeb TsÜS § 125 lg 2 toodud alustel. TsÜS § 125 lg 5 reguleerib olulist põhimõtet. Nimelt kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Reegel, et volitus tuleb tagastada, on küll imperatiivne, kuid võib arvata, et seda tihti ei täideta. Siit siis soovitus nõuda volituse lõppemisel volikirja tagastamist. 16 Tehing esindaja kaudu. Esindamine) Esindusõigus) Seadusjärgne) Tehinguline)
teine leping. Aga pg 106 lh 2 alusel on võimalik ostjal nõuda lepingu tätmist. Õppematerjal: Pg 102-110 Õpik 209-212 10. Esindus 10.1 Esinduse mõiste ja liigid Tsüs 115-.... (8 peatükk) Tuleb eristada erinevaid suhteid. Kui isik ei tee tehinguid mitte ise vaid keegi teine teeb tema nimel tehingu. Esindatav kelle nimel tehing tehakse. Lepingust tulenevad tulenevad õigused ja kohustused esindatavale. Millal esindust kastuatakse? Eelkõige siis, kui seadus seda ette näeb. 1. Füüsiliste isikute vahel: a. Kui on piiratud teovõime. 2 sorti esindus 1) Seadusjärgne * seadusest tuleneb, mida esindaja esindatava nimel teha või mitte teha. * füüsiliste isikute puhul. (nt lapsel vanemad) * juriidilised isikus (juhatuse liikmed seadusjärgne esindaja) tsüs 34 lg1 2) Tehinguline esindus
teine leping. Aga pg 106 lh 2 alusel on võimalik ostjal nõuda lepingu tätmist. Õppematerjal: Pg 102-110 Õpik 209-212 10. Esindus 10.1 Esinduse mõiste ja liigid Tsüs 115-.... (8 peatükk) Tuleb eristada erinevaid suhteid. Kui isik ei tee tehinguid mitte ise vaid keegi teine teeb tema nimel tehingu. Esindatav – kelle nimel tehing tehakse. Lepingust tulenevad tulenevad õigused ja kohustused esindatavale. Millal esindust kastuatakse? Eelkõige siis, kui seadus seda ette näeb. 1. Füüsiliste isikute vahel: a. Kui on piiratud teovõime. 2 sorti esindus 1) Seadusjärgne * seadusest tuleneb, mida esindaja esindatava nimel teha või mitte teha. * füüsiliste isikute puhul. (nt lapsel vanemad) * juriidilised isikus (juhatuse liikmed – seadusjärgne esindaja) tsüs 34 lg1
omavahelises suhtes esindaja ei saa kirjutada esindatava nime. Teisele poole oleks pidanud ikkagi teatama, et ta ei ole enda huvides, vaid hoopis C ostab neid plaate. Sellistel juhtudel on varjatud esindus ei tehta teatavaks tehingu teisele poolele, et on esindussuhe, kuna plaadimüüjale ei ole oluline, kes plaadid ostab. Tehingu õiguslikud tagajärjed tekivad esindatava jaoks. Valdus iseenesest ei ole tehing ja kui esindajale antakse üle valdus, siis ei saa öelda, et valdus on ka esindatavale üle läinud. Valduse üleminek saab toimuda nii, et A saab otsese valduse ja C saab plaatide üleandmisel kohe kaudse valduse. C, kes andis raha, soovis saada plaatide omanikuks ja A tegutses selle nimel. A-d ei loeta omanikuks, kuna tal pole plaatide suhtes mingit huvi, tal pole tekkinud kahju, ta ei saa seega kasutada ka mingeid õiguskaitsevahendeid, et nõuda kahju tekitaja käest mingit hüvitist. Kui võtta seisukoht, et esindusega ei ole tegemist (A esines oma nimel) . C ja A vahel on
Seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks (TsÜS § 119 lg 2), mitte aga enda kui seadusliku esindaja esindamiseks. Volituse lõppemine. Seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja korras. Volitus lõpeb TsÜS § 125 lg 2 toodud alustel. TsÜS § 125 lg 5 reguleerib olulist põhimõtet. Nimelt kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Reegel, et volitus tuleb tagastada, on küll imperatiivne, kuid võib arvata, et seda tihti ei täideta. Siit siis soovitus nõuda volituse lõppemisel volikirja tagastamist. 98 Esindamine) Esindusõigus) Seadusjärgne) Tehinguline) Vanemad)ja) ÜldD)ja) ÜhisD)ja) VälisD)ja)
ESINDAMINE Tehingu tegemine esindaja kaudu. Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. ASJAÕIGUS Reguleerib asjaõigusseadus (AÕS), vastu võetud 9. 06. 1993. a seadusega (RT I 1993, 39, 590), jõustunud 1. 12. 1993. Seaduse ülesanne. Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Asjaõigused
ülekuulamisse, kui menetlusnõuete rikkumine toob kaasa tunnistaja õiguste rikkumise, ning esitada kaebusi käesoleva seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud alustel ja korras. Tunnistaja esindajal ei ole õigust anda tunnistaja nimel ütlusi. (5) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning käesoleva seadustiku §-s 214 ettenähtud tingimustel. § 68. TUNNISTAJA ÜLEKUULAMINE (1) Tunnistajale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning õigust kirjutada ütlust omakäeliselt. (2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri
annaabi.ee 
