Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esimese maailmasõja põhjused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuuluvuse, konkurents, natsionalism, mehhanism, ajend, tapmineja sõjalist mõju maailmas suurendada. · Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. · Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. · Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. · Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). · Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. · Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. · Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, hertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juuni 1914 Bosnias, Sarajevos
Esimene maailmasõda 1) Põhjused, eellugu, taust Põhjused: · teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa Prantsusmaa / Inglismaa · kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas · Balkani poolsaarel põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa konkurents mõjupiirkondade pärast · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi alade pärast · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · suurriikide liidusuhete mehhanism · militarism, võidurelvastumine ja soov rakendada sõjaplaane · imperialism ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks · riikide teatud inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele · kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse) · valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust
Juba siis alustas Saksamaa sõjaks valmistumist. · 1890datel töötati välja Schlieffeni plaan, mis nägi ette Euroopa vallutamist välksõja meetodiga (see plaan aegus sõja alguseks). · Sisuliselt oli Saksamaa sõjaks valmis juba 1890, eelnevalt oli sõlmitud liit Austria-Ungari ja Itaaliaga. · Sõda ei saadud siis veel alustada, kuna Saksamaal puudus põhjendus. See loodeti saada Austria-Ungari sisepoliitikast. I maailmasõja ajend · Põhjus I maailmasõja alustamiseks saadi 28. juunil 1914, kui Sarajevos tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand. · Algas diplomaatiline sõda, mis kestis kuu aega. · 28. juulil katkestas Austria suhted Serbiaga. Algas sõda. Ertshetrtsog Franz Ferdinand Sõja tulemused · Lagunesid suured impeeriumid: Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari, Türgi · Euroopas tekkis rida uusi riike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari,
oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. *Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. *Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. *Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. *Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. *Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. *Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 30. I ms ajend - 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Tapatöö põhjus-
aastaringselt. Esimese HiinaJaapani sõja lõpust alates ei olnud läbirääkimised tulemusi andnud. Jaapan valis vastupanu, et säilitada enda ülemvõim Koreas. Järgnesid Jaapani jaoks võidukad lahingud. Sõja võitmisega kinnistas Jaapan oma positsiooni rahvusvahelise tähtsusega jõuna. Venemaa kaotuste jada tekitas Venemaal suurt meelepaha ja andis põhjust 1905. aasta revolutsiooniks. Esimene maailmasõda : põhjused ja ajend : Põhjused · Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Ühelt poolt Prantsusmaa, Inglismaa Teiselt poolt kiiresti arenev Saksamaa Balkanil põrkusid Austria Ungari / Venemaa taotlused 1. Alahinnati ohtu (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkust) 2. Sõda romantiseeriti 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. Sõjaline mõtelmine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Põhjalikumalt
Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid. Euroopa enne Esimest maailmasõda SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID SAKSAMAA EHK SCHLIFFENI (ENDINE KINDRALSTAABI ÜLEM) PLAAN
märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Kolooniate ümberjagamine 3) Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis 4) Natsionalismi levik (rahvuslus) 5) Imperialism 6) Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane 7) Suurriikide liidusuhete süsteem MAAILMASÕJA AJEND: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Serbia koolitusega terrorist hukkas ta. Sellepeale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, selle peale kuulutas Venemaa mobilisatsiooni, et Serbiale appi minna. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, Prantsusmaale ja tungis kallale Belgiale, rikkudes Belgia neutraliteeti. See ärritas Inglismaad ja viimane kuulutas Saksamaale sõja. SAKSAMAA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan (koostaja järgi nimetus) See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel paisata väed itta Venemaale vastu
Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge. Franz Ferdinandi atendaat Esimese maailmasõja algul olid konfliktid vastasriikide vahel teravad. Balkanimaadest räägiti kui püssirohukeldrist, sest seal arvati, et võib tekkida sõda igal hetkel nende halbade suhete tõttu. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Sarajevos ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Atendaadi läbiviijaks oli Serbia salaorganisatsioon Must Käsi, mis oli juba varem tuntuks saanud terroristlike operatsioonidega, täpsemaks tapjaks oli Gavrilo Princip. See, et just Princip Franz Ferdinandi tappis, oli suuresti juhuslik, sest potentsiaalseid tapjaid oli üle Sarajevo paigutatud mitu.
- Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. 3)Versailles Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul
koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus -Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel -Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlikud-poliitilised olud- Puudub demokraatlik vabadus -keisril on piiramatu võim -Seisuste trastilised erinevused(keirser elab üli hästi ning rahvas kannatab tohutult) Vene-Jaapani sõda- 1904-1905 sai venemaa raskelt lüüa. Nii venemaa kui ka jaapan püüdlesid Hiina ülemvõimu poole ning see viis konfliktini
Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3. Sõjalised blokid: Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882)
Suurriigid püüdsid pidevalt näidata oma mõjuvõimsust, maailmas käis pidev võistlus. Niimoodi ühiste eesmärkide nimel hakkasid kujunema liidud. Keskriigid, kuhu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia. Neid ühendas sarnane majandusarengu tase,pikaajalised suhted, koostöö ja traditsioonid.Teine liit oli Antant, kuhu kuulusid Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, hiljem ka USA. Neid ühendas mõte, vältida Saksamaa tugevnemist ning majandussidemed. Igas sõjas on oma ajend. Esimese maailmasõja ajendiks oli 1914. aasta juuni sündmus, nimelt Serbia üliõpilane tappis Austria-Ungari troonipärijat Franz Ferdinandi. Selle peale, kuulutas koheselt Austria-Ungari Serbiale sõda. Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Riikidevahelised sõjasündmused algasid juuli 1914. aastal. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale.
a sõlmiti leping Saksamaa, A-U ja Itaalia vahel, mis oli leping sõjalise liidu moodustamiseks Kolmikliit. Vastukaaluks moodustasid Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. a koostasid lepingu Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabiilsus Kultuurierinevused ja fatalism (usk saatuse kõikemääravasse jõusse) 3. Sõja ajend 28
ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel II kohal enne Esimest maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemisele Inglismaaga, mis oli seni olnud suurim koloniaalriik maailmas. (Maailm oli 19.sajandi lõpuks sisuliselt suurriikide vahel ära jagatud ja veel hõivamata territooriumide pärast käis äge konkurents.) Inglismaa. Saksamaa põhirivaaliks mandril oli Pr, kellest hõivati peale Prantsuse-Preisi sõda (1870-1871) Elsass-Lotringi alad. Austria-Ungari Riigikord: Habsburgide konstitutsiooniline kaksikmonarhia. Mitmeparteiline. Valitsused määrati ametisse parlamendiväliste määrustega. Majandus: Turumajandus. Kõik rahvusrühmad tahtsid küll iseseisvust aga kasutasid ühtse riigi
kaarti õpikus lk.23) · KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): · Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. · 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. · Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. · Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma "loomuliku vastase" Prantsusmaa vastu. · Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast. · 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga. · Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902.a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks. · ANTANT ( ENTENTE ): · Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20
1 MAAILMASÕDA 1914-1918 KAART ENNE 1 MAAILMASÕDA 1 MAAILMASÕJA 3 PÕHJUST: • Suurriikide imperialistlik poliitika- kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. • Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. • Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid. • Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. GAVRILO PRINCIP Gavrilo Princip (25. juuli 1894 Obljaj Bosansko Grahovo lähedal, Austria-Ungari – 28. aprill 1918 Terezín, Austria-Ungari) oli Bosnia serblasest vandenõulane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi, ja tema naise. Esimese maailmasõja eeldused: PUUDUSID RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID, MIS OLEKS REGULEERINUD SUHTEID DIPLOMAATILISELT.
sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53).
Kordamisküsimused 1. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? Millal see toimus? Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos, 28 juuni 1914. 2. Nimetage I maailmasõja põhjused. · vastuolud suurriikide vahel · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · soov rakendada oma sõjaplaane · suurriikide vahelised kriisid ja pinged 3. Millal algas ja millal lõppes I maailmasõda (kuupäev, aastaarv) Algas 28 juuni 1914, lõppes 11 november 1918 4. Mille poolest erines I maailmasõda varasematest sõdadest? · ulatuselt · purustustelt · ohvrite arvult · kasutati esimest korda keemiarelvi · varem pole üheski konfliktis nii palju sõdureid osalenud 5
sillad, autod (FORD), lennukid (vennad Wrightid) Sõjaliste liitude loomine (1914-1918 I MS) 1882 Keskriigid ehk Kolmikliit, kuhu kuulusid Saksa Keisririik, Austria- Ungari kaksikmonarhia 1907 Antant, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa Eelduseks Balkani sõjad 1912-1913, eesmärk territooriumide suurendamine. I maailmasõja põhjused: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas 2) Venemaa ja Austria-Ungari konkurents (Balkani poolsaar) 3) Kolooniate ümberjagamine oli keeruline 4) Riikide/inimrühmade/üksikisikute ambitsioonid 5) Suured kultuurilised ja poliitilised erinevused ei olnud kohta teistele rahvastele 6) Soov rakendada oma sõjaplaane ja tehnikat 7) Elsass-Lotring Prantsuse-Preisi sõda 8) Liitude moodustamine (Keskliit ja Antant) Ajend: 28.juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile
Kordamisküsimused ,, I Maailmasõda" 1.Milline oli I Maailmasõja ajend?(2p) Austria-Ungari troonipärija mõrv Bosnias, serblase poolt. 2.Mis riik oli Saksamaa peamine liitlane selles sõjas?(1p) Austria-Ungari 3.Sõda alustas 7 riiki, loetle need.(4p) Serbia, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia 4.Milline oli Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda.(3p) Taheti teha välksõda. Esiteks pidid sakslased purustama kiirelt prantslased ja seejärel paiskama väed itta Venemaa vastu, sõda pidi kestma 3-4 kuud 5.Mis tähtis lahing toimus 5
Sõja põhjused ja osapooled: Vastuolude teravnemine euroopa suurriikide vahel: 1.Saksamaa <- >Suurbritannia: võitles liidri rolli pärast maailmas kuna saksamaa soovis ümber jaotada kolooniad sh. Briti kolooniad. 2.Saksamaa<->Prantsusmaa: Prantsuse soov heastada kaotus Saksamaale 1870-71a. Sõjas ja saada tagasi Elsass-Lotringi alad, samuti vahendada Saksamaa juhtpositsiooni euroopas. 3.Venemaa<->Austria- Ungari: Konkurents mõjupiirkondade pärast balkanil. A-U soovis tugevndada oma positsioone balkanil serbia vastu, keda toetas venemaa. 4.A-U<-> Serbia: A-U Serbia sõda vallandus. Serbia püüd luua A-U koosseisu kuulunud lõuna-slaavi rahvastest suur slaavi riik nn. Suur serbia. 5.Türgi: soov taastada kunagine ülemvõim balkanil. 6. Jaapan<->Saksamaa: Oli huvitatud Saksamaa kolooniate ülevõtmisest aasias. Alahinnati ohtu, sõda
Impeerium (tugev võim+territoorium, ka kolooniad). SB (põhiseaduslik monarhia) , USA, Prantsusmaa (vabariiklik kord), Saksamaa, Venemaa, Jaapan (keisririik) , Itaalia (kuningriik), Austria-Ungari (kaksikmonarhia),. Monopolide teke- suurettevõte või ettevõtete liit, mis annab turul enamuse ühest toodangust ja seetõttu dikteerib hinna. Kapitali väljavedu ületab sisseveo. Monopolid jaotavad omavahel ära maailmaturud. Suurriigid jaotavad kolooniad ära. I ms. Millal? Põhjused? Ajend? 28.07.1914---11.11.1918. A-U kuulutab Serbiale sõja---Saksamaa alistub Prantsusmaale. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast. Saksamaa ja SB võitlus riidlirolli pärast maailmas. Vastuolud Balkanil (Venemaa vs A-U) A-U tahab ka Sloveeniat. Natsionalism. Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane. Kolooniate ümberjagamine. A-U asevalitseja atendaadiga tapmine 28.06.1914. 28. jul a-u serbiale, 1. aug saksamaa- venemaa, 3. saksamaa-prantsusmaa, 4
Saksamaa -Suurriikide valitsused ei uskunud, et võib tulla sõda, nad alahindasid ohtu -Sõjaline mõtlemine oli väga keeruline ning sõjatehnika arenes väga kiiresti ning riikide valitsused ei jõudnud sellega kaasas käia -Arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sp leidus väga palju neid, kes sõda lausa soovisid ja ihkasid - Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon. Suurriikide liidrid ei saanud üksteisega kohtuda. 9. Mis oli I maailmasõja ajend? Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 1914. 10. Kes oli Franz Ferdinand? Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Millal ta tapeti?28.juuni 1914 Miks ta tapeti? Ta oli Serbias väga vihatud kuna ta tahtis Austria-Ungarile veel lisada juurde Horvaatia, ehk kaksikmonarhiast teha kolmikmonarhia. See aga oleks võtnud Serbialt võimaluse esineda kõigi slaavi rahvaste huvide kaitsjana Balkanil. Seleta lahti, kuidas tema tapmine tõi kaasa I maailmasõja!
* Rahvas soovis rohkem vabadusi- sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadusi * Maa puudus * Venestamine TAGAJÄRJED: * Emakeel lubati erakoolidesse * Esimesena avas uksed praegune Miina Härma gümaasium * Noor-Eesti esiletõus * Tartus avati 1909.a Eesti Rahva Muuseum * Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond * Estonia teater saab uue hoone * Vanemuine sai uue maja Tartus * Külas süvenes sotsiaalne kihistumine 3. Esimese maailmasõja põhjused. * AJEND: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. * Teravnenud vastuolud maailma suurriikide- eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel * Saksamaa soovis juht positsiooni, milleks tuli Prantsusmaa purustada * Ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega. Ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära
soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. b) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. c) Saksamaa soovis omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see , et kolooniad tuleb ümber jagada. d) Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. e) Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel- laevastikuseadus, Venemaa allveelaevatehased, kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid).
II Sõjaplaanid Kõik suurriigid olid teinud sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi, välja töötanud oma sõjaplaanid. Kõige paremini oli valmistunud Saksamaa. Tal oli nn. Schlieffeni /sliifeni/ plaan sisuliselt välksõja plaan, st. eesmärk oli minna kiiresti (1,5 kuud) läbi neutraalse Belgia ja Luksemburgi, vallutada Prantsusmaa, seejärel Venemaa. Põhieesmärk oli Saksamaal vältida sõda kahel rindel! Venemaa astus sõtta halvasti ettevalmistunult. III Sõja ajend Esimese maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia natsionalistide poolt. (Sarajevo oli slaavlastega asustatud Bosnia pealinn, mis sel ajal oli Austria-Ungari võimu all). Serbia valitsus oli vandenõust teadlik, varjatult toetas seda. Terve kuu kestis kriis, kuni 23. juulil Austria-Ungari esitas Serbiale (keda ta pidas atentaadi peasüüdlaseks) ultimaatumi. Serbia võttis ultimaatumi alandavad nõudmised
lõunaslaavlaste riiki Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 1. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01.08 Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni käsku tühistama (oli andnud koos Prantsusmaaga peale seda kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja). 03.08-Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja
Venemaa – Türgi: Venemaa soovis vallutada Konstantinoopolit. Austria-Ungari – Serbia: Serbia ohustas Austria-Ungari koosseisu (aidata sealsetel rahvastel eralduda ja siis nad liita enda külge). 3. Teada 1. Maailmasõja ajendit (ettekäänet alustada tegevust): Sarajevo atentaat 28.06.1914. Kus + millal toimus + osapooled + tagajärjed. Miks A-U tegi sõjakuulutuse Serbiale? Milline oli Serbia roll? Ajendiks oli Austria-Ungari Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) ühe serbia kodaniku poolt, 28.06.1914. Põhjuseks oli Serbia leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes A-Uga ja soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 4. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus 1 MS sh mis riik millisele riigile ja mis ettekäändel sõja kuulutas: 28.07. Austria-Ungari kuulutas Serbiale, sest A-U troonipärija tapeti. 01.08
Maailmsõja põhjused: 1. Vastuolud suurriikide vahel 2. Sõjaliste blokkide väljakujunemine 3. Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni Euroopas ja maailmas 4. Balkanil põrkuvad Venemaa ja Austria-Ungari huvid Lisaks: · Ohu alahindamine (ei usutud sõja puhkemise võimalikkusesse ) · Sõja romantiseerimine · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine · Riikide sõltuvus sõjaplaanidest Maailmasõja ajend: · Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel
Tal oli nn. Schlieffeni /sliifeni/ plaan sisuliselt välksõja plaan, st. eesmärk oli minna kiiresti (1,5 kuud) läbi neutraalse Belgia ja Luksemburgi, vallutada Prantsusmaa, seejärel Venemaa. Põhieesmärk oli Saksamaal vältida sõda kahel rindel! Venemaa astus sõtta halvasti ettevalmistunult (sõjaväereform oli pooleli, sõjaminister rumal ja laisk - näiteks eitas tulirelvi, asetas põhirõhu mõõkadele ja piikidele. Tagajärg rindel oli 1 püss 2 mehe peale). IV Sõja ajend Esimese maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia natsionalistide poolt. (Sarajevo oli slaavlastega asustatud Bosnia pealinn, mis sel ajal oli Austria-Ungari võimu all). Serbia valitsus oli vandenõust teadlik, varjatult toetas seda. Terve kuu kestis kriis, kuni 23. juulil Austria-Ungari esitas Serbiale (keda ta pidas atentaadi peasüüdlaseks) ultimaatumi. Serbia võttis ultimaatumi alandavad nõudmised küll
- Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. - Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend ja algus: 28
- Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. - Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend ja algus: 28
Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos abikaasaga). (Vt. pilte õpik lk.52-53).
annaabi.ee 
