Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ESIMENE MAAILMASÕDA (KONSPEKT GÜMNAASIUMILE)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pealetung, maailmasõda, sõjaplaan, preisimaa, kolmikliit, armee, sakslased, valeks, positsioonisõda, lihtrahvas, kriise, vigane, ertshertsog, tapmine, sõjaplaanid, kuuga, ideeks, hoogne, prantsusmaaga, vilets, varustus, läänerinne, loodetudu, piirilahing, loovutas, lootsid, marne, abistas, kaitserelvad, ypres, mürkgaas, inglased, seekordEsimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist
· Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Võitlus turgude ümberjaotamise pärast · Ülemvõimu jüsimus maailmamerel Ajend: · Franz Ferdinaldi mõrvamine (Austria-Ungari ja Serbia) · 23. Juuli 1914 esitas Austria-Ungari Sebiale ultimaatumi (süüdistused: mõrva korraldamine, nõuti: Austria- Ungari vastase poliitika lõpetamist) Sõdivad pooled: Antant Kolmikliit Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria- Ungari Venemaa Bulgaaria USA Türgi Itaalia Jaapan Belgia Serbia Rumeenia Sõjaplaanid: SAKSAMAA:
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud
kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel
Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi PrantsuseSaksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa
Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 2. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01.08 Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni käsku
säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsusmaad, Saksamaa sai lüüa · välisriikide sekkumine võimalus uuteks konfliktideks Kahe vastasleeri kujunemine · Venemaa lootis tugevdada mõju Musta mere väinade üle, et pääseda Vahemerele · Inglismaa püüdis pidurdada Saksamaa tugevnemist · 1907.augustis leping · Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa kolmikkokkulepe ehk Antant · Kolmikliit Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Bosnia kriis · Bosnia ja Hertsegoviina Türgi koosseisus (1878), aga provints allutati Austria- Ungarile · elanikkond polnud rahul okupatsioonivõimuga · 1908.oktoobris liideti Bosnia Austria-Ungariga · välispoliitiline kriis Teine Maroko kriis · 1911 ülestõus · ajendiks Prantsusmaa vägede sissetungile · Saksamaa algatas uue kriisi valmistuti sõjaks
(kriisid) Millised sündmused eelnesid vahetult maailmasõja puhkemisele? - Ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, ta arvas, et enne tuleb purustada Prantsusmaa. Vastasseisud ilmnesid kolooniate pärast, taheti ülemvõimu. Maroko kriis (1905-1906a), Bosnia kriis (1908a), II Maroko kriis (19011a). Antandi ja Kolmikliidu kujunemine, Austria-Ungari ersthertsogi Franz Ferdinandi tapmine. 2. Mis on Antant? Kuidas see kujunes? Miks? Kolmikliit. - *Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917; algul lõid Prantsusmaa ja Inglismaa ,,südamliku liidu" ning lõpuks kirjutasid Inglismaa ja Venemaa ka lepingule alla; moodustati vastukaaluks kolmikliidule. *Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel. 3. Milline riik ja miks oli sõjast eelkõige huvitatud?
I Maailmasõda Referaat Tanel-Mairo Sildnik 11LJ Eesti Mereakadeemia Merekool Õpetaja: Tarmo Tulgiste 2012 SISSEJUHATUS: Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid:Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski? varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid,inimkaotused ulatusid miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2
Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu
1. Maailmasõja puhkemise põhjused ja ajendid Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi ( 1814 – 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki -aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese
1.Maailmasõda. 1. Põhjused: Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured
Fra. ja Ingl. Ning teisel poole Saksamaa.Saksamaa soovis juhtpositisooni Euroopas;Balkanil põrkusid A-U ja Rus. Taotlused; Sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: · Alahinnati ohtu-suuriigid ei uskunud maailmasõja võimalikusesse · Sõda romantiseeriti-levis kujutelm et sõda oli romantiline, üle ja hiilgav; lihtrahvas leidus neid kes lausa sõda soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutuks kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend Ajendiks sai A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914.Atendaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist; Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa kuulutas Serbiale
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud
2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas) Austria-Ungari vs Serbia 1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 1. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01.08 Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni
6 Sõjategevus idarindel..........................................................8 Sõjategevus läänerindel....................................................10 Sõja lõpp............................................................................. 13 I maailmasõja lahingud......................................................15 3 Sõja põhjused I maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikkide vahel. Sõja peamine põhjus peitus arvatavasti Suurbritannia ja Saksamaa võistluses liidrirolli pärast maailmas. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli tekkinud veendumus, et selleks tuleb kõigepeealt purustada Prantsusmaa. Aeg töötas peaaegu liitlasteta jäänud Saksamaa kahjuks. Saksamaal polnud tema juhtide meelest enam muud valikut
sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud. Esiteks, ohu alahindamine. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Teiseks, romantism. Oli uskumus, et sõda on midagi õilsat. Ei arvatud, et on nii verine sõda. Kolmandaks, rahvusvahelise koostöö puudumine. Puudusid koostöö organisatsioonid. Neljandaks, sõda peeti olulisemaks kui diplomaatiat. Riikide valitsuses otsekui ei märgatud
Pärnu Koidula Gümnaasium Referaat I maailmasõda Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 Sõdivate riikide sõjaplaanid ............................................................................... 4 Ajend ja põhjused .............................................................................................. 6 Sõjategevus ...................................................................................................
neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. 23. august 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud Vaikse ookeani saared ja tugipunktid Hiinas. Türgi astus sõtta novembris 1914. I maailmasõjas oli kaks rinnet: 1. Läänerinne: Saksamaa vs Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia 2. Idarinne: * Edelarinne: Venemaa vs A-U (põhiline tegevus Galiitsias) * Looderinne Venemaa vs Saksamaa (põhiline tegevus Preisimaal) Sõdivate poolte plaanid: *Saksa sõjaplaan: Schlieffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärgel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondast Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu. Kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. *Prantsuse sõjaplaan: plaan 17: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, aga Belgia piirile seda ei tehtud, kuna ei usutud et
sõjategevus Balkanil ning kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid SAKSAMAA · Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks · 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga · st Prantsusmaa kiiret purustamist ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu · Plaani teostamiseks viidi väed Belgia ja Luksemurgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda. Eesmärk Pariis ja Pr armee ümber piirata. PRANTSUSMAA · Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi saksamaale. INGLISMAA · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, lubati rahaliselt toetada +70000 armee VENEMAA
ALGUS: 1.august 1914 kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa: Schlifferi plaan: Prantsusmaa purustamine, seejärel väed Venemaale. - Arvestati väga vähese ajaga, ei arvestatud Venemaa kiirema tegutsemisega +Kindel plaan, hea varustus, läksid ringiga läbi Belgia, kust ei osatud ohtu aimata Prantsusmaa: Plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale -Tugev kindlustuste süsteem vaid ühele piirile Inglismaa: Sõjaplaan puudus, ühineti prantslastega Venemaa: Rünnata Ida-Preisimaad, Austira-Ungarit -Nõrk ettevalmistus ja relvastus, suured vahemaad Austria-Ungari: Võidelda tuleb mitmel rindel: Serbia, Venemaa, arvestati Saksamaa toetusega positsioonisõda, kuna sõjanduses oli tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas. A Läänerinne Idarinne Muud rinded
juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa *vältida
23. aug Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas 29. okt Saksamaa ja A-U poolel astus sõtta Türgi Peagi 34 riiki. Kõrvale jäi vaid Itaalia Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis: Nelikriik (keskriigid): Saksamaa, Austria-Ungari,Türgi, Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia, Rumeenia Sõdivate poolte plaanid Saksa sõjaplaan nimetati kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaan:Prantsusmaa kiire purustamine Belga ja Luxemburgi kaudu 39 päevaga, seejärel väed paisata Venemaa vastu, kogu sõda võita 3-4 kuuga Prantsusmaa plaan 17: loodeti tugevale kindlustusvööndile, Elsass-Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale, kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Inglismaa plaan: Iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks vaid
Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-18 ja selles osalesid paljud riigid. Sõja põhjuseksoli 1871. Aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaSuurbritannia võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast. Sõja ajendiks sai Austria-ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. 1.Sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivateriikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailmarahvastikust). Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918 ja selles osalesid paljud riigid. Sõjapõhjuseks oli 1871.aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaPrantsusmaa võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast Sõja ajendiks sai
· Saksamaa tungis kallale neutraalsele Belgiale sõtta astus Inglismaa · 23. august 1914 astus sõtta Antandi poole peal Jaapan vallutas Saksamaa saared Vaikses ookeanis ja tugipunktid Hiinas · 1914 novembris astust sõtta Türgi Inglismaa pidi sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses · sõjategevus läänerindel · algas 2. august 1914 saksa väed hõivasid Luksemburgi 1 Esimene maailmasõda · 4. august sissetung Belgiasse · 21.-25. august piirilahing Saksamaa ja Prantsuse-Inglise vägede vahel · 2. september sakslased Pariisist 35 km kaugusel · ägedad lahingud inglaste poolt toetatud Prantsusmaa väed panid Marne'i lahingus Saksamaa väed seisma algas positsioonisõda · sõjategevus idarindel · 17. august 2 vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale
.......................................................................................................6 Sõjakäik........................................................................................................................8 Tagajärjed ja tulemused.............................................................................................10 Kasutatud kirjandus....................................................................................................13 Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes
Sõda romantiseeriti. 3. sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Enamus jõududest koondati Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale. Sõda tuli võita 3-4 kuuga. Prantusmaa: Plaan17. Prantuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, Belgia piirile seda ei tehtud. Hõivati Lotring ja Elsassi ning seejärel plaaniti sissetungi Saksamaale. Sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaa : sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks Prantsusmaaga. Venemaa : suur armee kuid vilets varustus ja suuurte vahemaade tõttu armee rindele saatmine võttis kaua aega. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel. Ausria-Ungari : saadi aru, et võidelda tuleb mitmel rindel. Suuremad väed koondati itta Venemaa vastu ja väiksemad lõunasse Serbia vastu. 4. erinevused ida- ja läänerinde sõjategevuses: Läänerindel : 2
juuli kuulutab Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi) 30. juulil Venemaa alustab mobilisatsiooni 1. augustil kuulutab Saksamaa Venemaale sõja c) Saksamaa nõuab Prantsusmaa erapooletust, kuid Prantsusmaa keeldub ning 3. augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaal sõja d) 2. augustil esitab Saksamaa Belgiale ultimaatumi (Belgia palub abi Inglismaalt; 4. augustil kuulutab Inglismaa sõja Saksamaale) 4. Manöövri-ja positsioonisõda Manöövrisõda rinne ei ole paigal ega istuta kaevikutes, vaid tungitakse pidevalt edasi. Rinne ei ole kohapeal, vaid liigub pidevalt. Positsioonisõda rinne seisis paigal; oli küll palju hukkunuid ja kaotused olid suured, kuid edu kummaltki poolt ei tulnud ja edasiliikumist polnud; istuti kaevikutes ja tapeti. 5. Rinnete iseloomustused 1914-1918 1914 Kõikidel sõttaastunud riikidel olid juba olemas varemvälja töötatud sõjaplaanid
Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni –> Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale –> Saksamaa ründas Belgiat –> Inglismaa oli sunnitud sõtta astuma 3. Suurriikide sõjaplaanid Saksamaa – (Schlieffeni plaan) Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede kiire paiskamine itta Venemaa vastu Prantsusmaa – (plaan 17) hõivata Elsass ja Lotring ning sissetung Saksamaale, vältida katastroofilisi kaotusi ja hoogne pealetung, Pratsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuse süsteem Inglismaa – kindel iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis Prantsuse vägesid toetama Venemaa – nõrgalt ettevalmistatud, Prantsusmaa soovil rünnati Ida-Preisimaad A-U – valmistuti võitlema lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu 4. Sõjategevus rinnetel 1914-1918 Marne’i lahing (september 1914) – Sakslased olid jõudnud Pariisi lähedale kui Prantslased nende edasiliikumise seisma panid (Schlieffeni plaani läbikukkumine)
Lepingut ei tohtinud enne kinnitada, kui Prantsusmaa nõus oleks. Liitu Prantsusmaaga peeti olulisemaks (osalt tänu võlgadele) ning kuna sõjas Jaapaniga sõlmiti rahuleping polnud liitu Saksamaaga enam vaja. Inglise-Vene leping 1907 (august). Balkani sõjad. 1912. a. sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi vastu ning alustasid sama aasta oktoobris sõjategevust. Esimeses Balkani sõjas sai Türgi armee kiiresti lüüa. 1913 sõlmiti Türgi ja ta vastaste vahel Londoni rahu. Türgi kaotas peaaegu kõik oma Euroopa valdused. Teises Balkani sõjas astus Bulgaaria vastu revansi taotlev Türgi. Bulgaaria sai lüüa. 1913 sõlmitud rahuga kaotas ta mitte ainult Türgilt võidetud alad aga ka mõned oma ammused alad. Balkani poolsaar kui Euroopa püssirohukelder Serbia tugevnemine Balkani poolsaarel teravdas suhteid Austria-Ungariga ja tekkis sõjaoht.
juunil.1914, Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austria-Ungari nõudis sõja alustamist Serbia vastu. Saksamaa oli sõjaks valmis. Venemaa oli nõus Serbiat toetama, samuti Prantsusmaa. Inglismaa paistis kõrvale jäävat. 29.juulil.1914 kuulutati välja sõda Serbiale. Sõja põhjuseid oli mitmeid: diplomaatiliste suhete järsk katkestamine, soov laiendaa territooriume, otsiti uusi turge ja tooraineid. Järjest kuulutasid riigid teistele riikidele sõdasid ning vallandunud oligi I maailmasõda. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan oli Schlieffeni eestvedamisel välksõda. Lõpuks pidi olema kõik jõud suunatud Venemaa vastu. Prantsusmaa oli teinud panuse tugevatele kindlustele. Belgia piir jäi kaitsmata. Venemaa peaeesmärgiks oli Saksamaa vägede purustamine. Inglismaa tahtsis tulemusi teiste abiga, toetades rahaliselt oma liitlasi. Euroopasse saadeti kõigest 70 000-meheline armee. Positsioonisõda lääherindel Belgia kindlused osutasid alguses Saksa vägedele visa vastupanu. 1914
Kuna Venemaa oli otsustanud Serbiat toetada, kuulutas ta kohe välja mobilisatsiooni. Saksamaa pidi seepärast kohe sõja ka Venemaale kuulutama. 1. VIII kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Saksa kindralstaabi plaan nägi ette, et kõigepealt tuleb purustada Prantsusmaa ja seejärel asuda täie jõuga Venemaa ründamisele. Nii tuli kiiresti sõda ka Prantsusmaale kuulutada. 3. VIII kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Sakslased kavatsesid Prantsusmaad rünnata läbi Belgia. Selleks esitati viimasele ultimaatum, et Saksamaa peab oma väed Belgiasse paigutama, kuna Prantsuse väed kavatsevad Belgiat rünnata. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja palus abi Inglismaalt. Viimane pidi nüüd omakorda sõja Saksamaale kuulutama. 4. VIII esitas Briti valitsus Saksamaale ultimaatumi, nõudes Belgia neutraliteedi säilitamist. Kuna vastust ei tulnud, kuulutas Inglismaa sõja Saksamaale.
Aasta Muu 28. juulil Algas I Austria- 1914 maailmasõda Ungari kuulutas Serbiale sõja. Läänerinne Aasta Idarinne 2. augustil Algab sõjategevus 17. augustil Kaks Vene 1914.a 1914 armeed alustavad sissetungi Ida-
annaabi.ee 
