Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kindlasti nagu paljudel , oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti.Olen lapsest saati olnud väga jutukas ning suhtlusaldis ja kohanenud uute eluetappidega hästi . Kui ma rääksin oma sõpradele otsusest minna Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse õppima ei olnud keegi sellest eriti vaimustuses, kui siis ainult need sõbrad ja tuttavad kes seal ise juba õppisid. Paljud tegid selle kooli maha
sain, aga keegi teine mulle nii ilusti ei öelnud ja seega praegu nendest rohkem ei räägi. Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte, mäletan kuidas ühes tunnis tegin lollust ja õpetaja viskas mind kriidiga, kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes vaatas natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi
Õpistiilid Olles ise õppija ja samal ajal õpetaja näen seost nende kahe vahel väga palju. Alles see oli kui nühkisin koolipinki ja tunnistan ausalt mind ei huvitanud see õppimine karvavõrdki. Tahtsin olla koos oma sõprade ja sõbrannadega. Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti l�
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Rein Kuusik Professor Tallinn 2010 Umbes pool sajandit tagasi ellutärkanud IT-teadusest on tänaseks saanud üks aktuaalsemaid inimkonna arengusfääre, mille iseloomustamiseks sobiks kõige paremini kasutada väljendit ,,tormiselt arenev". Tänapäeval ei seostu mõiste infotehnoloogia vaid arvuti kasutamisega, vaid kujutab endast hoopis midagi laiaulatuslikumat, millega arenenud riikide elanikud iga päev kokku puutuvad. Sellesse paeluva ja mõistatuslikku maailma olen minagi astumas, informaatika teaduskonna esimese aasta tudeng. Uute inimestega tutvudes räägin alati, et olen informaatika teaduskonna üliõpilane, mis aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõepoolest, ühiskonnas on levinud
aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas
Loodan, et suudan läbida tasemeõppe programmi. 2 Õpioskuste tõhustamise kava: kuidas hindan oma õpioskusi? Millised õpioskused on kõige kriitilisemad? Miks? Milliseid tehnikaid kavatsen kasutada õpioskuse tõhustamiseks? Mina hindan oma õpioskusi suht kindla peale. Usun, et nii mõnigi juba praegu arvab, et ta ei vea välja seda eriala ja juba mõtleb tulevikule, kuidas ja mida edasi teha. Igal inimesel peab olema arvamus oma elule. Minna õppima niisama ükskõik mis erialale, minu arust see ei ole mõistlik juba kasvõi iseenda jaoks, kuna see tähendab seda, et sa oled juba miinimum 19 aastane ja sa ei tea, mida elus tahad saavutada. Sellega tahtsin öelda seda, et minu puhul see ei kehti, kuna ma tean kindlalt mida ma elus juba tahan ja tean juba üldiselt, mida selleks vaja läheb. Selleks läksingi õppima sellele erialale, et saada oma teadmised ja õpioskused. Selleks ma üritan võimalikult mugavaks teha enda
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
klas suudab kivikujuna püsida 2 minutit ja et te usute, et nemad peavad vastu kolm minutit. Kindlasti, et lapsed tahavad noorematest lastest parem olla! 6. Põrgulik klass Juhtub, et mõni klass muutub erakordselt raskesti koheldavaks ja võib ka vahel tunduda, et klass on iga päev otse põrgust pärit. Põhjused võivad olla erinevad. See võib olla kogu kooliga seotud käitumisprobleem. Lapsed näevad, kuidas teised klassid pääsevad halvasti käitudes karistamatult ning arvavad seetõttu, et ka nemad võivad niimoodi käituda. Autor pakub selles situatsioonis püüa teha oma klassit hea käitumise koht. Minu meelest, kui koolis puuduvad üldised käitumisreeglid, siis võib proovida luua oma isiklikke käitumisreegleid. Teiseks põhjuseks võib olla õppeainega seotud probleem. Ma arvan, et kui põhjus on selles, et õpilased ei ole huvitatud õppeaines, siis oleks hea uurida, mis lapsi tõeliselt motiveerib,
Kuressaare Ametikool Karjääriplaneerimise arvestustöö Essee Koostaja: Maarja Strandson Töö juhendaja: Eveli Kallas Kuressaare 2007 1 Karjääriplaneerimine on väga keerukas otsus ja seda ei saa uisapäisa teha. Näiteks mina palusin abi oma emalt. Tema oli kõigega nõus mida ma ise valin ja meeldib edasi teha. Aga siiski ta eelistas et ma edasi keskkolli läheksin. Veel palusin ma nõu oma kooliõpetajatelt. Sealt tuli palju erinevaid pakkumisi mulle kuhu ma võiksin edasi õppima minna, kuna mul olid põhikoolis väga kõrged hinded siis soovitati mul keskkooli edasi jääda. Kuid minu kunsti õpetaja soovitas mul kunsti edasi õppima minna. Kuna tema arvates oli mul annet, see tuli mul loomulikult ja mulle meeldis sellega tegeleda. Mina tahtsingi midagi uut ja huvitavat proovida ja otsustasin Kuressaare Ametikooli õppima tulla. Minu
Nii mõnigi laps ei teagi, mis see kodu üldse on, kuna nende jaoks on koduks olnud lastekodu. Loomulikult võib lastekodu olla samuti kodu, kuid kas ikka on? Niisiis hakkasin õppima sotsiaaltööd. Motivatsioon selleks oli olemas, ma teadsin päris kindlalt, et see on täpselt minu jaoks ja kui ma sellel teemal ükskõik kellega rääkisin, siis kõik kinnitasid seda oma positiivse arvamusega, et ma sobin väga hästi sellele erialale. Minu eesmärgiks ei ole saada mingiks ametnikuk, mulle meeldib minu töö mida ma hetkel teen ja seda tööd teen ma südamega. Väga suureks toeks ja motivaatoriteks on minu enda lapsed. Kõik kolm, toetavd mind igakülgselt ja kui mul on raske ja jõud hakkab otsa saama, siis on nead need, kes mind jälle tagant utsitavad ja mitte mingil juhul ei taha nad, et ma kooli poolelei jätaks. Millised olid siis minu ootused ja hirmud? Hirmud olid suuremad kui ootused, ei osanud ma
Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastatel, kui kodune elu oli veel paigas oli J klassi ja kooli edukaim, aktiivseim ja igas mõttes liidripositsioonil olev õpilane. Selgub ka et paar tüdrukut on tal varasemadt tuttavad. Eevaga on ta kohtunud õpilas konverentsil ja pärast olid nad telefonitsi ühenduses -16. J mõtleb, et kool on lastele välja mõeldud, et noorust pikendada, sest kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga võib-olla sellest, et õpeataja jutt oli monotoone ja tuim. Teised saavad võimaluse tema üle naerda. -15
kurust koos, kelle rühmajuhataja oli Elje Teesalu. Esimsesel päeval olid kõik nii vaiksed ja tegelesid usinalt õppimisega kuna keegi ei teadnud veel üksteist omavahel rääkisid ainult need kest üksteist varasemalt tundsid. Paarist tunnist lasti ära veel need, kes olid siin koolis varem ka käinud ja olid oma hinde kätte saanud, kuid polnud seda veel ülekandnud. Imelik ja harjumatu tundus see, et osad tunnid kestavad polteisttundi kuna eelmises koolis olid kõik tunnid 45 minutit. Uued ained tundusid huvitavatena ja mitte üldsegi rasked, kuid kirjutama pidi siiski väga palju, mid ka ma polnud harjunud varem tegema. Joonestamise tund oli väga igav kuna pidime kirjutama vihikusse, kus kassutatakse mingeid jooni ja nende omadusi, mis oli väga tüütu ning see tund venis väga pikaks. Joonestamise rühma tunnis pidime joonestama mingi kujundi millest ei saanud ma väga aru, et kust
koolist tulla. 6 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest Minu isa käis koolis 1965. aastast kuni 1973. aastani. Aare Lepp õppis Hargla 8. klassilises algkoolis. See asus Valga rajoonis. Koolimaja on ka praegu olemas ja seal toimuvad ka õppetööd, aga nüüd on selle nimi Hargla põhikool. Kahekordne kivimaja asus kodust nelja kilomeetri kaugusel ning sinna mingi jala või bussiga. Vahepeal sai ka koolist koju rongiga. Tunnid kestsid 45 minutit ja päevas oli 6-8 õppetundi. Ka laupäeviti käidi koolis, aga siis oli ainult neli tundi. Kuna kool polnud eriti suur, ei jagatud klasse paralleelideks. Klassis õppis 20-30, koolis aga 160-240 õpilast. Kuuendast klassist hakkasid pihta eksamid, mille läbimiseks pidi hinne olema vähemalt "3". Hindeid kirjutati numbritega 1-st 5-ni. Koolis oli lastel alati soe toit. Söögiks oli praad või supp, mille kõrvale pakuti magustoitu või morssi
Olavi muusikateooria suunas. ,,Teooria ja harmoonia õpetajaks sai mul karm pedagoog Leo Semlek, kes tegi mulle harmoonia väga hästi selgeks. Tema tundises hakkasin lõpuks mõtlema mitte ainult reeglitega, vaid loomingulisemalt harmooniale lähenema" 4 ,,Väga palju julgustas mind konservatoorimi kompositsiooni erialale minema Uno Naissoo kes andis lühikest aega mulle üht ainet. Kuigi meie vanusevahe oli küllalt suur, saime me väga lähedasteks. ,,Muusikakoolis sattusin mängima bändis Kristallid kuhu mind kutsus TPI`i poiss ja Kristallide juht Olev Künnap, kes otsis klahvpillimängijat. Sellel ajal olid enamus bände kitarribändid aga meie üritasime teha rhytm and blues`i. Bändis polnud keegi muusikalise eriharidusega. Üsna pea liitus bändiga veel Mati
Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Räägin ka mida arvavad ministrid õppekoormusest ja muud inimesed. Viisin läbi küsitluse ja tegin ka põhjalikku uurimustööd.Sain selle käigus väga palju uusi teadmisi igas valdkonnas.Näiteks kuidas viidata õigesti, miks on vajalik osata uurimistööd teha, mida õpilased arvavad õppekoormusest ja ka näiteks mis toimub 9. klassides. Põhiliselt sain oma vajaliku info kätte internetist
Ma olin kindel peale tädiga arutamist, kuhu ma lähen, et just inimeste aitamine on seotud sotsiaaltööga. Iseseisev elu on mulle alati olnud väga magus ja ihaldatav, nüüd see aeg on ka käes. Minu elu on olnud raske. Kui aus olla, ei tahakski ma enam oma minevikust midagi kuulda, sest kõige erksamalt on mul meeles vägivald, segadus, üksindus ja pimedus. Mitte kunagi pole mulle öeldud, tubli et vähemalt hakkama said vaid kritiseeriti hindeid jne. Uduselt mäletan lasteaias käimist ja sõpru, kellega ma enam ei suhtle. 4.1 Toetavaid tegureid: Vabadus ise oma otsusi langetada 4.2 Ohu tegureid: Stress- N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg 5 HETKESEIS Hetkel olen 20- aastane üliõpilasest neiu, kes õpib sotsiaaltööd Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Mida aeg edasi läheb, seda enam olen veendunud, et minu valitud eriala, sotsiaaltöö, on mulle sobiv. Vanemad toetavad küll rahaliselt, kuid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi
rääkida oma mälestusi teismeliseeas. Ma arvan, et ükski inimene ei unusta oma sõnnikohta, sest tavaliselt on just selles kohas meil kõige rohkem mälestusi. Lapsena oleme nii suhtlemis himulised sellega kaasnevad ka palju lähedasi sõpru, keda ei unustata. Sõbrad on need kes on minu südames igal pool kaasas. Ma arvan, et kui jutt koolile läheb siis seda ei jaksa keegi ära kuulata, sest sellest on alati midagi uut ja põnevat rääkida. Nagu ka iga teine pensionär mäletan ka mina oma hobisid vanurina. Pensioni aeg on täis mälestusi ja mõtisklusi. Hannela Melis 10.B
Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole nendega peale lastaaeda suhelnud, mõnda olen küll näinud aga juttu pole rääkind. Lastaaias nautisin ma kvaliteet aega, usun, et see oli mu elu üks ilusamaid aegu. Seal sai ka spordiga tegeleda. Mina käisin judos. Olin oma kaalu klassis kõige parem, siiani peaks mõned diplomid alles olema. Hästi on mul meeles see, et levisid kuulujutud, et liivakastidesse on peidetud aardeid,juveele,kulda jne. Meie kõik uskusime seda ja
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
.ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire) Miiida , see bitch sõimas mind titeks..nh ma saan aru et Kerli kui mina ???? Kui ma koju läksin oli mu tuju nii nullis.Kodus tuli mulle ukse pealt vastu väikevend.Tal olid PEAS mu kõige ilusamad stringid. "Mida kuradit sa mu stringidega teed!!! "Äh..amm .
probleeme õpetajatega, kes sellist lugupidamist üles näitasid. edasi rääkis). Artikkel kirjeldas mind kui end ise akadeemiliseks äpardujaks kuulutanud meest, kes kukkus läbi ülemineku tasemetöös ning kelle eredamad mälestused koolist on seotud Ma mäletan üht konkreetset õpetajat, kes kogu klassi ees minu juurde astus (aastal 1961) ja nahatäitega mässulise käitumise eest, kuid kes nüüd tegeleb haridusliku nõustamisega just mu särgist kinni haaras. (Olin sosistanud midagi enda taga istuvale sõbrale.) Seejärel torkas ta
ei midagi muud. Poiss tundiski, et tal pole mõtet pingutada, Tauri ema ütleb väga hästi selle kõige kohta(11.30): ,,Õpetaja peab olema professionaal, mitte lähtuma oma emotsioonidest, ei tohi teha lastel vahet( lk 89 Robertsoni tsitaat). Eksperimendi algusest on möödas neli kuud esimene veerand on möödas, esimese veerandi tunnistuse hinded olid masendavad paljud õpilased said isegi väikese sokki kuna nüüd pandi ju hindeid teadmiste põhjal. Paljud õpilased arvavad, et eelmised õpetajad hindasid õpilasi pigem nägude järgi, mis oli loomulikult väga ebaõiglane. 13.14 Inglise keele õpetaja on tähelepanud, et õpilastel on tekkinud huvi materjalide kohta mida nad õppivad kuigi õpetaja ei hinda kunagi koduseid töid vaid hinnatakse tunnis kaasa töötamist, leian et see on ka õige sest siis on ju reaalset näha kuidas ja kui palju õpilane teeb tööd, kuigi koduste tööde tegemine on tähtis ei ole seda
Kohtusime kuulsa Collins osalenud ligi 60 veedetud aja vähesust. filminäitlejannaga filmis, lisaks hulgaliselt külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks soovi täpset sünniaastat abikaasa Percy
Me õpime edaspidiseks eluks, mitte kooli jaoks Õpilaste poolt tehtud tööd on vaja hinnata. Kõik õpilased on tuttavad hinnete ja protsentide vahekorraga. 90%-100% on hinne 5, 70%-89% on hinne 4 jne. Paljude lase kodudes nõutakse ja tahetakse, et ikka nende laps õppiks väga hästi ning oleks väga tubli. Osades peredes isegi antakse raha või pakutakse preemiat selle eest, et lapsel kõik viied tunnistusel oleksid. Need lapsed, kes istuvad kodus, pöörates tähelepanu enamasti ainult koolitööde õppimisele, on küll targad, kuid kas nad suudavad ka elus läbi lüüa? Või äkki laps, kes pole küll kõige parem õpilane, kuid siiski on tal teadmised ning ka mingisugune elukogemus on nii öelda targem ja tugevam. Elus läbilöömiseks ei piisa ainult koolitarkusest. Kool õpetab meid ainult ise loogilisi järeldusi tegema ja mõtlema asjadele mitu käiku ette. Tooksin siinkohal näite siinuse, koosinuse ja tangensi kasutamisest. Kui mulle on antud võrand (1-s
Kui isa jõudis kombainiga minu juurde, võttis ta mind kombaini peale, mulle meeldis kombainiga sõita. IVlugu On saabunud aasta2024, sellest ajast ,kui ma õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses on möödunud 15 aastat. Esimesel kursusel oli mul õppimises raskusi, kuid pärast hakkas hästi minema ,omandasin lisaks ehitaja kutsele ka koka ja pagari eriala .15 aasta jooksul tegi majandus läbi kaks küllalt rasket majanduslangust ja just tänu mitmele omandatud erialale suutsin tööd leida pagarina siis, kui ehitusettevõte kus töötasin 50% töötajaid koondas. Praegu töötan jälle ehitajana,olen oma tööga ja palgaga rahul.Olen rajanud omale kodu väikelinna. See on kena 3-toaline korter ,mille olen oma kätega renoveerinud ja koos elukaaslasega sisekujunduse välja mõelnud.Minu peres kasvab laps ja laps tahab kindlasti koera .Vabal ajal käin koos perega hästi palju jalutamas ,reisimas ,laatadel ja spordivõistlusi vaatamas.Pean
See võiks esmalt imestada õpilasi ja äratada nende tähelepanu, et edasi me saaksime leida sobiva suhtlemisviisi. Teiseks ma küsiks nõuannet kolleegidelt, kuidas nad praktikas tegelevad klassiga, sest reaalsus võib tõsiselt erineda teoreetilistest teadmistest. Hea suhtlemine teiste autoriteetsete pedagoogidega võib ka veenduda õpilasi anda mulle sansi. Viimaseks tuleb lihtsalt ära elada proovi panemist perioodi (nagu ma mäletan kooli ajast, iga uue õpetaja jaoks oli meil katsetused). Ma arvan, et rahu ja hea tuju säilitamine on parem sõber sel ajal. 5. Väikesed nihelejad Ma mõtleksin, kuidas paigaldada mööbel klassis, et lastel oleks mugav seal aja viibida. Kui tegemist on hüperaktiivsete lastega siis võiks aidata võimlemisharjutused enne tunni algust või tunni keskel ülesannete vahel. Ülesannete tegemiseks oleks kindel piiratud aeg, kui töö ei
kindlat vaja teha , mul ei ole sellist vajadust , et ma peaksin arvutis istuma tunde päevi nädalaid või isegi kuid. Mina lähen arvutisse näiteks siis kui mul on selleks vajadus ja kui mul on selleks võimalus , ma usun , et ma ei ole ka selle pärast selline arvuti sõber , et ma juba väiksest peale olen kasvanud ilma arvutita ja ma olen oma elu jooksul väga vähe arvutit kasutanud. Umbes viis aastat või oli see kuus aastat tagasi sain ma oma esimese arvuti. Ma mäletan seda päeva veel väga hästi nii hästi , et see oleks olnud nagu eile. Ma olin koolis, oli külm ja kõle ilm, ma istusin klassis pastakas käes ja vihik nina all ootamas, et keegi teda pastakaga kõditaks. Kell oli siis umbes mingi pool kümme kui ma õigesti mäletan, siis oli käimas esimene tund milleks oli kehalinekasvatus. See oli nii igav kehalisekasvatuse tund, et sure või ära, tavaliselt minnakse
kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis olla
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald ? Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Kooli vägivald on selline asi, et selles osaleb iga õpilane olenemata vanusest või koolist. Kooli vägivalda esineb mingil määrale igas koolis, mis väljendub nii vaimse kui füüsilise vägivallana. Mis aga on minu jaoks kooli vägivald? Mina olen isiklikult osalenud koolivägivallas palju, aga enamus asju oli põhikoolis kui olin noorem. Olen osalenud nii kiusajana, kiusatavana kui ka vaatlejana. Kui praegu arutama hakata, siis ei ole ükski neist osadest teistest parem. Kiusatavana ei tahaks ju keegi meist olla, kiusajana on see pigem korra mingi lõbu, mis on lõppeb tavaliselt mingi jamaga ja pärast järele mõeldes saad aru, et ma ju ei tahaks et keegi mulle teeb nii ja miks siis mina teisi kiusan ja siis ongi pärast halb olla. Vaatlejana on võib-olla siiski natukene parem olla kui teistes osades, samas aga seda pealt vaatates on kiusatavast kahju, aga samas ei taha vahele pi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
