· Nende kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb · Erutust vastuvõtvad (retseptoorsed) närvirakud · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (aferentsed närvikiud) · Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (eferentsed närvikiud) · Reageerivast organist Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju · Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutustega ilma peaajust edastatud korraldusteta. · Sellisel juhul on tegemist automaatse refleksiga.
Kilpnääre toodab hormooni türoksiin. See mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri ja erutusprotesse. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. See on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Niisiis ilma kilpnäärmeta kõiguks meie kehatemperatuur üles-alla, ainevahetus kiirus oleks täielikult häiritud jne. Neerupealised toodavad hormooni adrenaliin. Adrenaliin annab organismile lisaenergiat erutuste näol. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Järelikult ilma adrenaliinita, ei saaks me nt nii kiiresti reageerida ohu peale. Käbikeha asub nagu ajuripatski peaajus. Ilma selleta ei oleks meil mingit rütmi magamisel ja ärkvelolekul ning käbikeha mõjutab ka ka naha pigmentide sünteesi. Mao taga asub kõhunääre ehk pankreas
pärinevatele ärritustele.ÜKS osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud näiteks imemis-või neelamisrefleks ka lihaste venitusrefleks.TEINE osa refleksidest omandatakse elu jooksul näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid,käitumisiseärasused ning liigutusvilumused.Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Teed mida mööda erutus kulgeb nimetatakse refleksidkaareks.Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse.Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Refleksikaar koosneb: 1)erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2)närvikiududest,mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5)reageerivast organist.
funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · südamelihaskude Närvikude Ehitus: · koosneb närvirakkudest funktsioon: · ärrituste, erutuste vastuvõtmine ja edasijuht. · Sünaps- võimalik erutuse ülekonna · Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime ELUNDID Katteelundkond Funktsioon: * nakh katab ja kaitseb organismi *nahaalune rasvkude pehmendab lööke *nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV kiirg.eest *UV toimel sünteerib nahk D-vitamiini, mis tug. Luustikku *talitleb hingamiselundkonda *termoregulatsioon Tugi ja liikumiselundkond · kehale toeks
Veel pole õigust, ammugi siis valet. Maarjamaa, sa oled mu leib ja mu liha. Sa oled mu nälg ja mu viha. Ma tean, et iialgi ei leina mind turuplatsi uhke sammas. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Aprillirahutuste kahjude hüvitamiseks kulub kuni 22 miljonit eesti krooni. Tulevik ei tule tagasi ja minevik ei nihku edasi. Oi kuidas keeb ja kihiseb elu kraater. Asjadest mõelda on aega ainult tagantjärgi. Inimesed poleks halvad, kui neid ei kihutaks elamuste ja erutuste põhjatu ja painajalik nälg, mis ei lase meeltel peeneneda, tundeil terveneda ja tõekspidamisi tekkida. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Oktoobri lõpu seisuga oli registreeritud töötus tööturuameti andmetel 2,1 protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Ainult trammipilet on taskus ja seisuplats ühine. Küll on raske see eluraskus Ja küll ta on tühine. Anna mulle tagasi mu kekspäev ja hommik. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab.
· Koe tüüp: Lihaskude · Ehitus: Rakud on pikad, kitsad, kokutõmbumisvõimelised. Lihaskoe alaliigid: · a) vöötlihaskude · b) südamelihaskude · c) silelihaskude (Vt. lk 11.) · Ülesanded organismis: Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi või selle osade liigutamine. · Koe tüüp: Närvikude · Ehitus: Koosneb närvirakkudest, millel on keha ja jätked. · Ülesanded organismis: 1) Ärrituste vastuvõtmine; 2) Tekkinud erutuste edasi juhtimine ja analüüsimine. · Koe tüüp: Sidekude · Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt rakuvaheainet on palju. Sidekudesid on mitu tüüpi, mis on erineva ehituse ja ülesannetega: · a) luukude · b) kõhrkude · c) rasvkude · d) veri (on vedel kude) Koed - ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude rühm. Loomsed koed: 1. Nii nagu taimed, koosnevad ka loomad erinevatest organitest ja need omakorda erinevatest kudedest. 2
südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi. Seob elundeid ja hoiab neid paigal. Hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete trantsport ühest kehaosast teise ja immuunsuse tagamine. Närvikude- kude, mis suudab vast võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja neid salvestada. Ärrituste vastuvõtmine ja töötlemine, erutuste edasikandmine ja salve4stamine. 2. HOMÖOSTAAS - võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. (Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega. ) Sisekeskkonna suhtelise püsivuse tagavad: higistamine, värisemine-lihaste korduvad kokkutõmbed tekitavad
Epiteelkoe liigid: katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel Sidekoe liigid: kohev sidekude, kiuline sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude, veri Lihaskoe liigid: silelihaskoed, vöötlihaskoed ( skeletilihaskoed, südamelihaskoed) Kudede ülesanded: Epiteelkude - katab organite sise- ja välispinde. Sidekude - Toetab, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, veri transpordib aineid, rasvkude pehmendab lööke. Närvikude - ärrituste vastuvõtmine, nende töötlemine, erutuste edasikandmine ja salvestamine. Lihaskude - kokkutõmbumine, Selgita Inimese kuuluvus: Loomariiki, keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda, inimese perekonda, targa inimese liiki Inimese aju erinevus teistest loomadest: suur aju ning arenenud ajukoor Epiteelkoe ehituslikud iseärasused: Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub, kilejas Sidekoe ehituslikud iseärasused: rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet
jooksul, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid jm. Refleksikaar koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub rutuse analüüs 4. närvikiududest(eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5. reageerivast organist. Ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs, ja vastuste suunamin elunditesse. Lihtsate reflekside korral ringleb impulses ainult seljaajus nind inimene reageerib liigutusega. MEELEELUNDID SILM SILM nägemiselund mis koosneb silmamunast ja abielunditest(laug,ripsmed,lihased) Laug,ripsmed,lihased kaitsevad silma. Silmalihased hoivad silma paigal. Pupill reguleerib silma langeva valguse hulka. Silmaläätse kuju muutmine aitab näha lähedale ja kaugele.
närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd, juhib organismi tahtlike liigutusi. Selle tegevusest oleme teadlikud, selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest. Refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. On nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud reflekse. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb. Selle ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuse analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5
maitsmise ja haistmise puhul Füüsikaline stiimul muutub meele organi abil närvisignaaliks transduktsiooni protsessis Peale transduktsiooni toimub sensoorne kodeerimine-sissetuleva inf omadusi kodeeritakse spetsiifiliseks Meelte erisamine toimib lihtsalt- erine sisend stimuleerib erinevaid sensoorseid närve ejl retsepotoreid Erinevused üheainsa meelde piirdes nt hapu v magus onkodeeriud selle meele närvirakkudes olebate seriidiliste erutuste mustrite poolt(mustrite teooria) AISTING Sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tegevusest nt ilm reageerib erinevalt hämara ja ereda valguse puhul, kui neid mõjutavad ka stiimuli muutused Sensoorne adaptsioon-stiimuliha harjumine kui saa stiimulit esitatakse pikema aj jooksule, meie tundlikkus stiimuli astu väheneb Milleks?- tuttavale stiimulile anname vähem sensoorset kaalukust, et saaks paremini reageerida muutustele
kaitseb ja katab teisi kudesid. Nahk kehapinnal, elundite sisepind, seedekulgla sisepind. Lihaskude toestab ja liigutab süda, veresoonte ja õõneselundite seintel vöötlihaskude skeletilihastes. paljutuumsed ja alluvad tahtele. silelihaskude soontes, sooles, maos. Rakud ühetuumsed, ei allu tahtele. südamelihaskude töötab automaatselt, sest kõik rakud on seotud Närvikude neuronitest koosnev loomade kude tähtja kujuga ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine, erutuste edasisaatmine. peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Hingamiselundkond Ninaõõs sissehingatava õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontrollimine Lima nõrgestab mikroobe. Ripsed püüavad kinni suuremad tolmukübemed. Kõri Bronhid kopsudes Kopsud sisse hingatud õhu siudmine verega. hingamiselundkonda eraldab vahelihas Kõrv kuulmis kui tasakaaluelund. Välis- kesk- ja sisekõrv väliskõrv lõpeb trummikilega. Külm, mikroobid. Kõrvavaik kaitseb mikroobide eest
3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid võtavad infot vastu Rakutuum juhib raku elutegevust Akson annab infot teistele närvirakkudele edasi Müeliintupp kiirendab impulsside / erutuste edasiandmist ühelt rakult teisele Neurogliia Närvitoes, mis täidab ruumi neuronite, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel o Kaitseb haiguste eest (tapab neid) o Kiirendab info edasiandmist närvirakkude vahel o Toestab o Toob närvirakkudele toitu 4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid
Kirjelda võimalikke seletusi. Psühhoanalüütikute järeldusena aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes REM une staadiumis, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. 14. Mis on taju? Aisting? Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei
kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 76
kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP – seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas – tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas – nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE – asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE – seljaaju valgeaines eesmisest
kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere alumistest osadest ja alajäsemetest 2) TALBKIMP seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalses osas tema närvikiud kannavad edasi impulsse, mis lähtuvad kere ülemistest osadest ja ülajäsemetest. 3) TAGUMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeainekülgmise väädi selgmises-pindmises osas nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 4) EESMINE SPINOTSEREBELLAARNE JUHTETEE asetseb seljaaju valgeaine külgmise väädi kõhtmises-pindmises osas - nende kaudu viiakse proprioretseptoritest erutusi väikeajju, nende erutuste põhja toimub organismi automaatsed liigurused, mis seotud keha tasakaalu hoidmisega. 5) SPINOTALAAMILINE JUHTETEE seljaaju valgeaines eesmisest
parasümpaatilised närvituumad, millest üks inerveerib silmaava ehk pupilli ahendajat lihast, teine ripslihast, mille abil toimub silma läätse kohanemine lähedal ja kaugemal olevate esmete vaatluseks (ehk mille vahendusel toimub silma akkommadatsioon). Silmaliigutaja närv inerveerib ka pisaranäärmed. Keskajus paiknevad närviraku kehade kogumikud, mis kannavad nimetusi punatuum (n. ruber), mustaine (subst. nigra) ja ka katteplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasi kandvate neuronite kehad. Need paiknevad nn nelikküngastikus ja nendest nelikküngastikust ülemistes toimub nägemismeele neuronite ülekanne, aga alumistes küngastes kuulmismeele erutuse neuronite ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alaneva juhteteed.Alanevad juhteteed toovad infot suuraju poolkeradest seljaajju . Ülenevad toovad seljaajust peaajju. F-d seotud kolmanda ja neljanda peaaju närviga. Mustaine ja punatuum on seotud lihaste toonuse hoidmisega ja
Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri, kaitsevad kõhuõõne elundeid ja annavad kehale kuju. Meie kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti-, sile- ja südamelihased. Skeletilihased on vöötlihased, need koosnevad kimpudeks koondunud vöötlihasrakkudest. Lihas koosneb lihasrakkudest keskosas ja kõõlustest algus- ning lõpposas. Skeletilihased tõmbuvad kokku kiiresti ja nende tegevus allub meie tahtele. Lihaste kokkutõmbed saavad toimuda närvidesse saabuvate erutuste tõttu. Lihastel peab tööks olema hea verevarustus, seda võimaldavad veresooned, mille kaudu tulevad toitained ja viiakse ära jääkained. Treenimisel lihased suurenevad, sest suurenevad lihasrakkude mõõtmed. Lihasrakke eluajal juurde ei teki, kui skeletilihaseid ei koormata, siis nad kõhetuvad. Peaaegu kõik lihased töötava vastandite paaridena, üks tõmbub kokku, teine lõtvub. Ühed lihased on sirutajad, teised painutajad, niiviisi saame kätt ja jalga painutada ja sirutada.
REM-uni. Miks me näeme unenägusid? Unenäod aitavad leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte. Unenäod ilmnevad üksnes kiire une ehk REM-une staadiumi, kuna 80% REMunest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osast läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused, mured, alla surutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja
30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumitest(hallainest) ja seda ümbritsevate närvikiudude(valgeaine)poolt moodustatud juhtteedest. Seljaajust tuleb välja 31 paari seljaaju (spinaalseid) närve. Seljaaju funktsioonid: 1. Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon:seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid,mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2. Juhtefunktsioon:seljaaju vahejaamaks erutuste edasiandmisel teistele närvikeskustele. Seljaajus paiknevad väga täpselt organiseeritud rakkude grupid, ühed saavad ja vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla oblongata), ajusild (pons) ja
30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumitest(hallainest) ja seda ümbritsevate närvikiudude(valgeaine)poolt moodustatud juhtteedest. Seljaajust tuleb välja 31 paari seljaaju (spinaalseid) närve. Seljaaju funktsioonid: 1. Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon:seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid,mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2. Juhtefunktsioon:seljaaju vahejaamaks erutuste edasiandmisel teistele närvikeskustele. Seljaajus paiknevad väga täpselt organiseeritud rakkude grupid, ühed saavad ja vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla
● Aisting – väliste signaalide resitreerimine meelte abil. Meelte sisend eneriavormis (footon nägemise puhul) või keemilist laadi (molekul haistmise ja maitsmise puhul). Füüsikaline stiimul muutub meeleorgani abil närvisignaaliks. Spetsiifilisuse teooria: meelte eristamine toimib lihtsalt. Mustri teooria: erinevused üheainsa meele piirides (nt. hapu või magus) on kodeeritud selle meele närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuste mustrite poolt. sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tugevusest. Sensoorne adaptatsioon – stiimuliga harjumine. ● Taju – meeleorganitelt saadud info tõlgendamine Nägemine. Valgust võtavad vastu fotoretseptorid. Värvitaju on trikromaatiline – ülejäänud värvid nende kombinatsioonist tulnud. Lühike lainepikkus - sinine Keskmine lainepikkus - roheline Pikk lainepikkus – punane Nt
Sümpaatiline aga reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese välises käitumises (n soojad emotsioonid võivad avalduda pupilli suurenemises, äkkvihas näo kahvatumine jne) KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga, ning on individuaalse ja liigmälu aluseks. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine; 2) erutuste edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3) närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimisel. Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närvi protsessiks on erutus ja pidurdus. Närvikeskkonna muutus ärritus e stiimulit vahendavad signaalis kutsuvad selleks kohandunud rakkudes e retseptorites esile seisundimuutuse, mis omakorda käivitab närviimpulsid. Retseptorid on
Hüpotalamus. Talamus. Vaheaju (diencephalon). Vaheaju peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus on vaheaju suurim osa, moodustades sellest ligikaudu 4/5. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks, ühendatuna intermediaarse massiga. Talamuses paikneb III ajuvatsake, mis jääb talamuse lateraalsete osade vahele. Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid praktiliselt kogu keha retseptoritelt. Talamus on otsekui aferentsete erutuste kollektor. nucleus ventralis anterior (eesmine ventraaltuum) ja n. ventralis lateralis (lateraalne ventraaltuum) reguleerivad motoorseid funktsioone, "suheldes" basaalgaglionite ja motoorse korteksiga n. anterior (eesmine tuum) ja n. medialis (mediaaltuum) on seotud limbilise süsteemiga ja prefrontaalse korteksiga ning reguleerivad meeleoluseisundeid n. dorsalis lateralis (dorsaalne lateraaltuum) on seotud teiste talamuse tuumadega ning suuraju koorega ning reguleerib emotsioone n
Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole, põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu.(Silmaava aheneb, pisaraid sekreteeritakse, tekib vedel sülg, eritub higi, südame löögisagedus langeb, pärgarterid ahenevad, hingamisteede silelihased ahenevad, maonäärme ensüümiderikka nõre teke, seedetrakti toonuse tõus, kusepõe kokkutõmbe tugevnemine, kusepõie sulgurlihase lõõgastumine.) Erutuste ülekanne vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides toimub ülekandeainete vahendusel. Nii parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkolliin. Vastavad närvilõpmed on kolinergilised närvilõpmed, mis jagunevad M- ja N-kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkolliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes närvilõpmetes ( v.a
Kirjelda võimalikke seletusi. Psühhoanalüütikute järgi aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes kiire une ehk REM une staadiumi, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. Unenäod tulevikku ei ennusta, vaid neis võivad ilmneda inimeste soovid, tundmused , mured, allasurutud tungid ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, võib unenägude täideminek olla tegelikult asjade loomulik käik.
Keskajus paiknevad kolmanda ja neljanda peaajunärvi tuumad. Kolmas on silmaliigutaja närv (innärveerib silmamuna lihaseid (6)nelja neist innärveerib silmaliigutaja- pupilliahendaja, ripsmelihased, pisaranäärmeid, ) Neljas on blokinärvi (ld. Nervous trochlearis) innärveerib alumist põikelihast. Keskajus paiknevad närvirakukehade kogumikud, mis kannavad nimetusi: punatuum ja mustaine ja katkeplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasikandvate neuronite kehad. Need paiknevad nelikküngastikus (4 kõrgemat moodustist)ja nendest nelikküngaste ülemistes toimub nägemismeelte neuronite erutuse ülekanne, aga alumistes kuulmismeele neuronite erutuse ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alanevad juhteteed. Funktsioonid on seotud struktuuridega: 1. Lihaste toonuse hoidmine ja liigutste koordinatsioon (eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutajateja painutaje vastastikuse tasakaalu hoidmine
tegur, mis defineerib organismide võimekuse ellu jääda. Elu ei olnud enam mitte keskkonnamõjudele vastuseis, vaid midagi, kus organism ja keskkond vastastikku sõltuvuses olid (seega siis korreleerusid). Francois Broussais (1772- 1838) oli üks neid arstiteadlasi, kelle arvates elu oli eeskätt väliste stimulatsioonide tulemus. Sarnaselt arutles John Brown (1735-1788), kelle kohaselt haigused oleksid pidanud olema väliste erutuste tulemus (so nn brunonian system of medicine). Jõutakse olukorrani, kus surma hakatakse pidama elu enda poolt esile kutsutud fenomeniks. Küsimus selles, et ükski organism ei toimi täiuslikult ning ebakõlad (või valed elamis-võtted ja sündmused elus ning organismis endas) hakkavad üha enam organismi kurnama ja kulutama. Broussais ja Brown leidsid, et välismõjud ei toimi kunagi ühtlaselt, nii saab mingi piirkond suurema negatiivse koormuse see viib haigestumise ja surmani
(vatsakeste sageduse vähendamiseks). Deblokeerumine – kaitseblokaadi kadumine ja kõigi kodades tekkivate impulsside edasikandumine d) Kodade fibrillatsioon Kirjeldus Vatsakeste ebaregulaarsed kokkutõmbed. Siin ei ole siinussõlmest lähtuvaid sünkroonseid erutusi, vaid toimuvad kodade lihaste kiired, ebaregulaarsed depolarisatsioonid (mis lähtuvad erinevatest kodades asuvatest erutuskolletest). Erutuste ülekandumine vatsakestele on täiesti ebaregulaarne. AV-sõlme ülejuhtevõime kohaselt antakse erutused edasi ebaregulaarselt. Sellest tekivad väga erinevad tahhükardilised, bradükardilised või normaalsagedusega vatsakeste rütmid. EKG-pilt Ebaregulaarsed bradükardilised, tahhükardilised või normaalsagedusel südamelöögid. Vatsakeste sagedus on muutlik. QRS-kompleksid on kitsad. 775
annaabi.ee 
