kannatuste eest venelastele kätte maksta. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis kuulutati 1944. aastal 31. jaanuaril välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Eestlased kuulusid idapataljoni ja Eesti SS Leegioni. Enamik Saksa poolel sõdinud eesti väeosadest hävis 1944. aasta septembris Punaarmee suurpealetungi käigus. Kolmandaks sõdisid eestlased vabatahtlikuna Soome armees. Eesti meeste osalusel moodustati 1941. aastal Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal koos metsavendadega Eesti pinnal. Üks põhjus miks eestlased Soomes sõdisid oli tahtmine pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põhjuseks Saksa okupatsiooni eest pääsemine. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200 jalaväerügementi, kuhu kuulus umbes 2500 Eesti vabatahtlikku. Osa eestlasi põgenes Läände soovist mitte sõdida ja üldse sõja eest põgeneda. Enamuselt
Minu mõtteid filmi "Risttuules" vaadates. Elisabeth Pikker 12.E1 "Risttuules" räägib Erna Tamme ja tema perekonna loo alates küüditamisest Siberisse kuni kaua igatsetud kodumaa pinnale naasemiseni. Lugu põhineb Erna reaalsetel kirjadel oma mehele Heldurile, kellega teel Siberisse mindi lahku. Erna jaoks peatus aeg sel hetkel, kui ta oma kodust vägivaldselt ära viidi. Aja peatumisest lähtub ka filmi audiovisuaalne lahendus (tableau vivant): kaadris on inimesed tardunud, kolmemõõtmelises pildis liigub vaid kaamera. Vaatasin seda filmi nüüd teist korda, kuna olin seda käinud varem kinos vaatamas. Teist korda oli parem vaadata, kuna olin rohkem kursis Siberisse küüditamisega ja oskasin rohkem seostada. Kuid pean tunnistama, et
Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere 23 IV MINU ELULUGU 25 4.1
eesotsas peaministri professor Jüri Uluotsaga. Kui esialgu usuti, et Eesti vabaneb Punaarmeest kiirelt ja kergelt, siis nii see ei olnud. Sakslased olid oma jõudusid üle hinnanud. Juuli keskel sakslaste pealetung seiskus ja hakkas positsioonisõda. Põhja-Eestis võttis Nõukogude võim kontrolli taas endale, vastupanuliikumist ei õnnestunud neil aga maha suruda. Nendes 1941. aastal arenenud sündmustes etendas olulist osa Soome abiga sissisõjaks ettevalmistatud luurerühm "Erna". Juulis toimetati "Erna" mehed Eestisse, nende ümber kogunes arvukalt metsavendi. Kuigi "Erna" peamisi eesmärke oli varustada soomlasi luureandmetega, asusid nad vaenlase vastu rünnakuid korraldama. Varitseti maanteedel, tulistati nõukogude autokolonne, hävitati okupatsioonivõimude käsilasi. Ühel "ernalaste" rühmal õnnestus hävitada Ravilasse väljasõiduistungile sõitev tribunal, teine oleks Kose juures peaaegu vallutanud Nõukogude tanketi.
küljed. Piltidel, mida valisin koos vanaemaga on umbes 40 või enama aastavanusega ning kus on kujutatud peamiselt minu vanavanemaid, kes on või olid minu jaoks väga lähedased inimesed. FOTO 1 See vana pilt on tehtud aastal 1935 Saaremaal, Torgu vallas, Karuste külas, Andrese kohas (nimetus koht tuleneb väga kauge esivanema Andrese järgi). Pildi keskel on Liina Vakum 1907-1945 (minu vanavanavanaema) oma tütretega Erna 1927-2010 (vasakul) ja Laine (sündinud1930a.) (paremal). Sõjaaeg oli raske ning paljuid küüditati Saaremaalt Saksamaale, siis sama saatus tabas ka minu vanavanavanaema Liinat ja tema meest Juhanit ja nooremat tütart Liinat, kuid Erna pääses küüditamisest, sest ta oli parajasti ühe peremehe juures tööl terve suve. Kahjuks Liina suri 1 septembril 1945 aastal Saksamaal Hemnitz’i linnas koondlaagris, aga Laine ja tema isa Juhan jäid ellu ning tulid sebtembrikuuks tagasi Saaremaale.
1898-1970 ¤ sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal ¤ nime Paul vahetas Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu ¤ perekond oli üsna vaene, isa töö tõttu tuli sageli kolida ning taskuraha teenimiseks andis Remarque juba varakult klaveritunde. ¤ kollektsioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu ning kirjutas. ¤ huvitus kaunist loodusest,kunstist(impressionism); igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele ¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917- 1918 laatsaretis. ¤ 1919 lahkus Remarque armeest, loobudes kõikidest ordenitest ja aumärkidest. ¤ Sõja järel suundus Remarque tagasi õpetajate seminari külakoolmeiseter lühikest aega, jättis ta õpetajaameti.
esimese päevaga puruks. - Saksa väed liikusid edasi kiiresti, ja juuli alguseks jõudsid lõuna Eestisse . - Nõukogude võimud tegutsed : moodustati hävituspataljonid, kelle ülesandeks oli tööstushoonete, sildade, õhkulaskmine ja metsavendade püüdmine . metsavendi kätte ei saadud, kuid selleest põletati talusi ja tapeti külaelanikke - Tuntuimaks metsavendade krupiks oli Erna ! See moodustati soome põgenenud eesti meestest ja saadeti juuli algul tagasi eestisse kolga lahte. Nad liikusid Järvamaale kautlasse, ja sellega Erna retk ja andsid saksa vägedele teateid punaarmee liikumistest Tallinn narva ja Tallinn tartu maanteel. Punavõimud jõudsid korraldada üldmobilisatsiooni - 21 juulil , alustasid saksa väed pealetungi. - 28 august marssisid saksa väed tallinna, tallinnast põgenesid punased laevadega ja
minema 1904-1932 sündinud mehed ja hiljem ka 1926-1928 sündinud poisid. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku, kes tulid võitlema eesti eest. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Soome armees võitlesid eestlased vabatahtlikult. Eestlased läksid sinna, et aidata Soomes Talvesõjas. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Erna luuregrupp tegutses aga Suvesõjas koos metsavendadega. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida, kuid enamus olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, Punaarmeesse ja Saksa armeesse oli eestlastel kohustuslik minna, kui kuulutati välja sundmobilisatsioon. Sunniviisiliselt armeedesse
kõrge. Ülejäänutest 33 % olid põllumehed, meremehed ja kalurid ning 27 % mitmesuguste erialade töölised. SOOMEPOISTE AJALOOST Soome Talvesõtta (1939 40) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises SISU brigaadis Lapual. Sõda lõppes enne kui nad rindele jõudsid. Võib arvata, et eestlasi võitles Soome rindeväeosades, kuid nende kohta puuduvad arhiivides andmed. Eesti vabatahtlikest moodustati 1941.a. algupoolel luuresalk ERNA (tinglik nimetus), mis sai eriväljaõppe ja saadeti juulis 1941 Eestisse, Punaarmee tagalasse. Salk saatis raadio teel luureandmeid Soome ja Saksa väejuhatusele. Kautla küla ümbruses pidas ERNA 31. juulil 1941 koos metsavendadega raske kaitselahingu NKVD ja hävituspataljonide üksustega. Päästeti metsas sõjapaos olnud tsiviilelanikud. 942.a. algul koondati 23 eestlast Soome kaugluuresse. Mehi õpetati välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse
Vabadus ei ole iseenesestmõistetav 22. märtsil vaatasime 2014. aastal avaldatud dokumentaalsetel ainetel põhinevatel Eesti eksperimentaalset ajaloolistmänguilmi "Risttuules", mille sündmustik iseenesest ei ole sugugi erakordne. Film käsitleb 1941. aaasta juuniküüditamist, mis puudutab paljusid eestlasi. Filmis kujutatakse peategelase Erna ja tema perekonna lugu 12 aasta jooksul, põhinedes ühe eesti naise Siberist saadetud kirjadel. Rezissöör on Martti Helde, operaator Erik Põllumaa ning muusika on teinud Pärt uusberg. Peaosades mängivad Laura Peterson, Tarmo Song, Mirt Preegel ning Ingrid Isotamm. Tegu on ühe suurepärase ja teistsuguse filmiga. Erineb ta teistest filmidest mitme asja pärast. Esiteks puudub filmis otsene kõne, kirjade teksti loetakse kaadri tagant. Tegeane justkui peab monoloogi,
Kätlin 52 5. Kaisa 60 30. Viktoria 52 6. Mariliis55 31. Debi 48 7. Gerli 62 32. Triin 48 8. Sille 58 33. Laine 63 9. Pille 54 34. Maie 52 10. Marianne 62 35. Milla 54 11. Signe 51 36. Jaqueline 56 12. Sigrid 57 37. Erna 80 13. Merit 42 38. Elle 65 14. Moonika 65 39. Anne 63 15. Terje 52 40. Hanna 54 16. Heli 73 41. Irma 42 17. Ruth 65 42. Karmen 59 18. Katrin 54 43. Kersti 55 19. Eva 63 44. Mia Mirabel 54 20. Annabel 56 45. Mariann 52 21
Dropkick Murphys Lasse-Asso Laido Background · Origin- Quincy, Massachusetts, US · Genres- Celtic punk, punk rock · Years- 1996-present · Associated acts- Street Dogs, The bruisers, The Ducky Boys..... Members and past members · Current- Ken Casey, Matt Kelly, Al Barr, James Lynch, Tim Brennan, Josh Wallace and Jeff DaRosa · Past- Rick BartoN, Mike McColgan, Jeff Erna, Joel Delaney and Marc Orrel Awards · Top Independent Albums- Signed and sealed in blood · Top Rock Albums- Going out in style Albums · Going out in style · Signed and sealed in blood · Blackout · Do or die · The meanest of times · The warrior's code · The gang's all here · https://www.youtube.com/watch?v= D7g3RuoreRc
Sakslased küll lubasid mitte luua pataljonist suuremaid väeosi, kuid rindeolukorra halvenedes hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Kuna see ei toonud soovitud tulemusi, alustati osaliste üldmobilisatsioonidega. Peagi kuulutati välja ka uus üldmobilisatsioon, millest põhiosa meestest koondati piirikaitserügementidesse. Soome armeesse ei satutud sunniviisiliselt. Sinna läksid eesti noormehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel. Moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega. Soome põgenenud eestlastest pandi aga kokku 200. jalaväerügement. Tegelikult ei olnudki eestlastel valikut, kelle poolel sõdida. Oligi ainult valik, kas põgeneda kodumaalt läänepoole, lootuses sõja lõppedes taasiseseisvunud Eestisse tagasi pöörduda, või minna rindele ning sealt võib-olla enam mitte elusalt tagasi tulla. Mõnel polnud võimalust lahkuda ja nii mindigi selle riigi armeesse, kes oma mobilisatsioonidega ennem ette jõudis.
1 1941. aasta SaksaNõukogude sõja puhkemine. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis. Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Punaarmee 22. Laskurkorpus SaksaNõukogude sõja puhkemine Saksamaa alustas operatsiooni ,,Barbarossa" ja ründas N.L. 22. juunil 1941, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav Punaarmee rünnakupäev Päev "M" oli 6. juuli 1941. 26
2008 oktoober-detsember AS Kurmik praktikant OSKUSED Keelteoskus: eesti keel emakeel inglise keel hea kõnes ja kirjas vene keel valdan suhtlemistasandil Arvutioskus: internet, Windows-keskkond Autojuhiload: B-kategooria alates 2009.aasta veebruarist MUU INFORMATSIOON 3 Saavutused: 2006 retk"Mini Erna" II koht 2005 Võrumaakonna maakonna III võrkpallis 2005 Laskejooksu II maakonnas 2003 maakonna III orienteerumises Huvialad: Jahindus, autosport ning võrkpall Ühiskondlik kuuluvus:1997-2006 Kaitseliidus Noorkotkas 2003-2005 Kooli metskonna ülem SOOVITAJAD AS Kurmik Martti Zeiger Oü Ruuderi Ehitus Ülo ruuder AS Yit Ehitus
järgult mindi üle ka sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad sooviga venelasele kätte maksta kõigi kannatuste eest. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Soome armee oli ea neile, kes ei tahtnud olla ei Saksamaa ega Venemaa poolel. Soome armeesse läksid eestlased vabatahtlikult, et aidata naabrit Talvesõjas. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal koos metsavendadega Eestimaa pinnal. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põhjuseks Saksa okupatsioonist pääsemine. !944. aasta jaanuaris moodustati 200, jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 Eesti vabatahtlikku. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal olid üsna piiratud. Punaarmee ja Saksa armee olid kohustuslikud, kui kuulutati välja sundmobilisatsioon. Eestlaste valik oli väike- põgeneda Läände või minna Soome armeesse
järgult mindi üle ka sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad sooviga venelasele kätte maksta kõigi kannatuste eest. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Soome armee oli ea neile, kes ei tahtnud olla ei Saksamaa ega Venemaa poolel. Soome armeesse läksid eestlased vabatahtlikult, et aidata naabrit Talvesõjas. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal koos metsavendadega Eestimaa pinnal. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põhjuseks Saksa okupatsioonist pääsemine. ! 944. aasta jaanuaris moodustati 200, jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 Eesti vabatahtlikku. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal olid üsna piiratud. Punaarmee ja Saksa armee olid kohustuslikud, kui kuulutati välja sundmobilisatsioon. Eestlaste valik oli väike- põgeneda Läände või minna Soome armeesse.
Terve ülejäänud tund ja veel vahetundi kulus põranda kuivatamiseks. Poisid arvasid, et nüüd on nad tööst pääsenud, kuid Plebs ütles, et töö lükkub järgmisele tunnile. Härra Marksonile otsustati lõpumärk kinkida ning sellele ei vaielnud keegi vastu. Plebs võtti märgi vastu ja tänas poisse, kuid kuidagi imelikul häälel. Poisid said aru, et midagi on valesti ning Markson märkas seda. Ta ütles, et tema naine Erna lamab kõrval toas ning on raskesti haige, mingi põrna häda. Poisid soovisid koheselt lahkuda, kuid Plebsi naine tahtis poisse näha. Erna ütles, et ta tahtvat vaadata ja kindlusele jõuda, et ta on eksinud. Nüüd ta saavat rahus surra, sest ta teab, et Mihklile jääb keegi, kes teda armastaks. Poisid ei öelnud midagi, kuigi nad teadsid, et see pole tõsi- nad ei olnud Plebsi just eriti kiindunud. Erna ütles oma mehe kohta, et too ei oska naistele meeldida. Sest ta ei näita neile
31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Suurem osa neist läks piirikaitsesse aga osa sattus ka Eesti leegionisse. Soome armees võitlesid eestlased vabtahtlikult. Nad olid sinna läinud, et aidata Soomet Talvesõjas. Algul eestlased seal küll lahinguväljale ei pääsenud, kuna neil puudus vastav väljaõpe. Hiljem kui väljaõpe oli Soomes omandatud pääsesid nad rindele. 1941. aastal tehti Soome läinud eestlastest Erna luuregrupp, kes tegutses Suvesõjas koos metsavendadega. 1944. aastal moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus 2500 eestlast, kes tulid Eesti eest võitlema. Paljud eestlased põgenesid Läände 1944. aastal. Nad hakkasid kartma, et Vene okupatsioon tuleb tagasi ja lahkusid Eestist. Nad olid valmis tagasi tulema Eestisse kui II maailmasõda on läbi ja Eesti on taas iseseisev. Pealmiselt suunduti Saksamaale ja Rootsi.
repressioonide teostaja okupeeritud maades, asendus värbamine osaliste sundmobilisatsioonidega. 31. jaanuaril 1944. aastal kuulutati välja üldmobilisatsioon ning varsti koondati põhiosa mobiliseeritutest piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. Eestlased, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsiliku Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, valisid ühinemise soomlastega. Nende osalusel moodustati 1941. aastal Erna luulegrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Tänu põgenikega tegeleva Eesti Büroo sihikindlale tegevusele moodustati 1944. aasta jaanuaris 200. jalaväerügement, kuhu kuulus ligikaudu 2500 vabatahtlikku (ülem- Soome kolonel Eino Kuusela). Peale Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse kodumaale, et Eestit kaitsta ning tulid sellega väga hästi toime. Paljud eestlased põgenesid välismaale lootusega peale sõja lõppu ja Eesti omariikluse
Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater. Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi
Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone ja politseipataljone. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Sõjaväeteenistusse mindi meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli vaja kaitsta. Jaanuaris 1944 moodustati 200.väeüksus, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Mina arvan, et eestlastel ei olnud palju valikuid, neil ei lastud palju valida. Ma olen kindel, et estlased tegid õiged otsused, kaitstes meie riiki. Samas said eestlased valida, kelle poolel sõdida, kuid enamus olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, millele järgnes aga välismaale põgenemine, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, ja metsadesse varjumine. Enamik
taastatakse iseseisev Eesti Vabariik. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse aga soovisid vähesed minna. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed. Soome armeesse mindi vabatahtlikult, selleks et põgeneda kommunistliku Venemaa ja natsliku Suur-Saksamaa armeega liitumise eest. 1941.a moodustati Soome sõjaväkke läinud meeste osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Suvesõjas. 1944. aasta alguseks oli Soome jõudnud üle 4000 eestlase. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustatigi 200. jalaväe rügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Eestlastel peaaegu puudus valikuvõimalus mobiliseerimise eest. Kui keeldusid armeesse minemast, lasti sind maha. Kuid eestlased said
aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks.Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur- Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Küll aga moodustati nende osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega kodumaa pinnal. Märtsis algas ulatuslik põgenemine Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Pärast Soome kapituleerimist tuli enamik soomepoisse Eestisse, et osaleda Eesti kaitsmisel. Ehkki oli poisse Eesti päästmiseks liiga vähe, näitas nende tegevus, et väikerahvaski võib leida oma huvidele vastava kolmanda tee ja rääkida kaasa oma saatuse määramisel. Ainus pääsetee Punaarmee eest põgenemiseks oli minek Läände. Tagasi loodeti
tekitanud eestlastes suurt pettumust ja pahameelt, oli vabatahtlikke vähe. Siis alustati osaliste sundmobilisatsioonidega. Kui punaarmee lähenes Eestile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Nüüd mindi sõjaväeteenistusse meelsamalt, sest ei tahetud, et taastataks Punaarmee okupatsioon. Suur osa Eesti väeosadest hävitati 1944 aastal suurpealetungi käigus. Armee, kuhu läksid mehed, kes olid valmis võitlema Eesti eest, läksid Soome armeesse. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal. Soome põgeneti 1943. aastal, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Umbes 4000 inimest põgenes sinna. Seal moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Pärast Soome kapituleerumist tulid soomepoisid Eestisse, et kaitsta meie riiki. Sõja ajal põgenes Eestist umbes 80 000 inimest. Põgeneti lääneriikidesse, sest seal oli rahumeelsem ja neid võeti hästi vastu. Samuti põgeneti ka Rootsi ja Taani
Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad. Olid Saksa vägede koosseisus. Idapataljonid- alguses kasutati julgestusteenistuseks, hiljem Punaarmee vastu. Politseipataljonid- Vahiteenistuses, võistluses partisantidega Eesti SS-leegionid asendati osaliste sundmobilisatsioonidega. Kõrgem juhtimine sakslastele, madalamad olid eestlaste 1944- Üldmobilisatsioon. Põhiosa piirikaitserügementidesse, osad leegioni täitmiseks. Soome Armee 1941- Erna luuregrupp, tegutses Suvesõja päevil, koosnes Talvesõja ajal põgenenud eestlastest 1944- 200.jalaväerügement, kuhu kuulus u. 2500 vabatahtliku. Tegutses ka Eesti ohvitsere, osaleti Eesti kaitsmisel Tartu pärast. Nimetati soomepoisteks.
Nõukogude poolel sõdis ka Eesti armee, mis oli liidetud Punaarmee koosseisu kui 8. territoriaalne laksurkorpus. 33000 Eesti meest mobiliseeriti nõukogude võimu poolt Punaarmeessse. Nende saatuse määras vanus ja elukoht, sest põhiliselt mobiliseeritud olid Põhja- Eestist. Kolmas valik oli Soome armee- sinna läksid mehed vabatahtlikult ja kellele ei meeldinud sõdida Suur- Saksamaa eest ega Punaarmee eest. Soome armees võidelnud korraldasid 1941. aastal Erna retke Eestisse ja 1944. aastal osalesid Eesti kaitsmisel. Kõige suurem valik tuli eestlastel teha 1944. aastal. Paljudel oli meeles esimene nõukogude okupatsiooniaasta: 1941. Aasta küüditamine. Raske südamega istuti paatidesse ja sõideti üle mere Rootsi. Sellise valiku tegi ligemale 70 000 eestlast. Paljud sellise valiku teinud inimestest hukkusid ilmastiku ja pommitamise tagajärjel. Kes ei põgeneud Läände otsustasid jääda kodumaale ja ka tehti
Siis alustati osaliste sundmobilisatsioonidega. Kui punaarmee lähenes Eestile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Nüüd mindi sõjaväeteenistusse meelsamalt, sest ei tahetud, et taastataks Punaarmee okupatsioon. Suur osa Eesti väeosadest hävitati 1944 aastal suurpealetungi käigus. Need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, ühinesid soomlastega Soome armees. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Soome põgeneti 1943. aastal, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Umbes 4000 inimest põgenes sinna. Seal moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Pärast Soome kapituleerumist tulid soomepoisid Eestisse, et kaitsta meie riiki. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest, põgenes osa eestlasi läände. Kümned
1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest; 2005 E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel); 2009 Avati Ungaris Kiskõrösis Sandor Petõfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst; 2010 Tallinna vapimärk. Kasutatud kirjanus http://ellen-niiit.weebly.com/looming.html http://www.elk.ee/?profile=ellen-niit http://et.wikipedia.org/wiki/Ellen_Niit http://ellenniiduleht.weebly.com/luuletused.html AITÄH!
Kuid 1944/45. aasta talvel eesti sõjameestest moodustatud 20. Eesti SS-diviis aitas peatada Punaarmee rünnakuid. Peale Saksamaa kapituleerumist langes enamik Punaarmee kätte vangi, vähesed jõudsid Inglise ja Ameerika okupatsioonitsoonidesse. Eestlased, kes ei soovinud sõdida kommunistliku Venemaa või natsliku Saksmaa eest, võisid ühineda Soome armeega.1941.-l aastal moodustati eesti noormeeste, kes Talvesõja päevil Soome rindele ei jõudnud, osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Eesti pinnal.1944-l aastal moodustatud 200. jalaväerügementi kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Peale Soome kapituleerumist paistsid Soomepoisid silma nii lahingutes Punaarmee kui Saksa vägede vastu. Osa eestlasi põgenes läände, otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest. Kümned tuhanded eestlased lahkusid välismaale, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes peale sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda.
Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsistliku Suur- Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Talvesõja ajal Soomes eesti noormehed rindele ei jõudnud, kuid 1941. Aastal moodustati nende osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Eestlastele sai selgeks, et vägivallale rajatud hirmuvalitsus oli lähenemas ning see tekitas meeleheitlikku põgenemist. Kes vähegi läbi sõja põgenemisava leidis, põgenes, et päästa vaid ainsat, mis järele jäänud - oma elu koos kaasakantava varaga. Seegi oli suur riskimine, sest ees ootas ohtlik meretee, mida kõik üle ei elanud. Põgenikud suundusid peamiselt
sündinud poisid. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnas ja sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmees ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida, kuid enamus olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, millele järgnes aga välismaale põgenemine, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, ja metsadesse varjumine. Enamik Eesti riigitegelasi langes nõukogude võimuorganite kätte.
Kodumaatundja Looduskaitsja Arvutikasutaja ... Valikulised erikatsed Laagrikorraldaja Laskur Suusataja Ajaloolane ... Tegevusvaldkonnad Korraldame võistlusi Suusatamine; Orienteerumine; Kabe-male, Laskmine õhk- ja sportrelvast; laskejooks-laskeorienteerumine; Erialalaagrid (langevarjuhüpe, purilend) Võidupüha paraad Mini-Erna retk Üleriigiline suve suurlaager Isamaa auks ole valmis! Alati valmis!
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja
täiendamiseks . Soome armee oli eestlaste jaoks kolmas võimalus , kes ei tahtnud sõdida kommunistliku Venemaaga ega natsliku SuurSaksamaa eest , kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel . Soome armeega liituti vabatahtlikult . Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi , kes tollal siiski rindele ei jõudnud , sest neil puudus vajalik väljaõppe . Küll aga moodustati 1941. aastal nende osalusel Erna luuregrupp , mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal . Jaanuaris 1944 moodustati 200. jalaväerügement , kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku . Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale , et osaleda Eesti kaitsmisel . Suur osa eestlasi põgenes 1944. aastal
piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. 1943. aastal algas ulatuslikum põgenemine Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. 1944. aasta jaanuaris moodustatigi 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Mingil määral sai eestlased valida küll, kelle pool sõdida, kuid enamus olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, millele järgnes aga välismaale põgenemine, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, ja metsadesse varjumine. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur Saksamaa
Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti omavalitsus 31. jaanuaril välja üldmobilisatsiooni, mis hõlmas kõiki aastail 1904-1923 sündinud mehi, kuid hiljem võeti teenistusse ka aastatel 1926-1928 sündinud mehi. Soome armeesse mindi vabatahtlikult, selleks et põgeneda kommunistliku Venemaa ja natsliku Suur-Saksamaa armeega liitumise eest. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Küll aga moodustati 1941. aastal nende osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. 1944. aasta alguseks oli Soome jõudnud üle 4000 eestlase (sh naised ja lapsed). Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustatigi 200. jalaväe rügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Eestlased põgenesid Läände eelkõige kartes Nõukogude okupatsiooni taastamist. Põgeneti
a likvideeriti NKK koos KL. 20. septembrit 1991.a NKK taasloomise tegelik kuupäev, esinaine Dagmar Mattiisen. 1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Esinaised läbi aegade 1927–1936 Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene esinaine. 1937–1940 Erika Oskar-Männik 1992–2005 Dagmar Mattiisen. 2006–... Airi Tooming Tegevus Koostöö Kaitseliidu, Päästeametiga, Politseiga, „Erna“ seltsiga, Kodanikukaitse seltsiga ning kohaliku omavalitsusega. Üleriigiline NKK spordilaager NKK koormusmatk Tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha, lisaks veel Naiskodukaitse aastapäeva, Kaitseliidu aastapäeva ja Naiskodukaitse mälestuspäeva. Naiskodukaitse tegevus on nii kirev ja mitmepalgeline, et raske on seda lühidalt kokku võtta – Naiskodukaitse pakub igaühele midagi! Õigused ja
Eesti SS-diviis aitas peatada Punaarmee rünnakuid. Peale Saksamaa kapituleerumist langes enamik Punaarmee kätte vangi, vähesed jõudsid Inglise ja Ameerika okupatsioonitsoonidesse. Eestlased, kes ei soovinud sõdida kommunistliku Venemaa või natsliku Saksmaa eest, võisid ühineda Soome armeega. Jaanuaris aastal 1944 moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehed, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Sõja ajal põgenes Eestist umbes 80 000 inimest. Lahkuti peamiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes peale sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Enamik Eesti riigitegelasi langes nõukogude võimuorganite kätte. Umbes 15 000 meest ja naist hakkasid metsavendadeks, et partisanidena võidelda Nõukogude või Saksa okupatsiooni võimu vastu.
andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris 1944 Punaarmee suurpealetungi käigus. Mis sai nendest meestest, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaaga ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid tahtsid võidelda iseseisva Eesti eest? Nemad otsisid muu võimaluse. Leiti võimalus ühineda Soome armeega või mindi metsa ja ühineti metsavendadega. Muidugi taheti tugevdada suhteid Soome ja kodumaa vahel. 1941 aastal moodustati Erna grupp, mis tegutses kodumaa pinnal koos metsavendadega. Suurem põgenemine Soome algas 1943.aastal märtsikuus, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1944. Aasta alguseks oli Soome jõudnud üle 4000 eestlase, sealhulgas naised ja lapsed. Paljud Soome läinud inimesed läksid pärast Soome ja Nõukogude vaherahu Rootsi ja jäid ka sinna. Üksikuid Soome jäänuid jälitati Nõukogude Liidu esindajate nõudmisel, mõned mehed anti pärast sõda Nõukogude Liidule välja. Nii
tekitada. NSVL ei hoolinud lääneliitlaste ega eestlaste tegemistest ja vallutasid alasid isegi siis, kui lääneliitlased oleks eestlastele appi tulnud. Riigi väed, milles võitlesid eestlased 1941- 1945. Punaarmee- korpusemehed ( hävituspataljonid, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus, 22. territoriaalne laskurkorpus) Saksa armee- leegionärid (idapataljonid, metsavennad, politseipataljonid, Eesti SS leegionid, piirikaitserügement) Soome armee- soomepoisid (200. Jalaväerügement, Erna luuregrupp) Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus ( 1941. Suhtuti ühtmoodi ja 1943-1944 suhtuti teistmoodi) 1941. aastal lootsid eestlased, et sakslased lasevad Eestil taastada iseseisvuse ning nad ei okupeeri Eestit, nad on paremad kui kommunistid, vene okupatsiooni suhtumine oli sakslastesse palju vaenulikum 1943- 1944. Mõisteti ,et natsionaalsotsialistid pole kommunistidest paremad. Repressioonid-juutide hukkamine ja koonduslaagrid muutsid ka eestlaste suhtumist. 23
1944. a kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mis tõi kokku umbes 38 000 meest. Neist moodustati 6 piirikaitserügementi. Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad, kuna kardeti Punaarmee naasmist. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti Leegioni täiendamiseks. Need mehed, kes ei soovinud võidelda Punaarmee või Suur- Saksamaa eest, ühinesid Soome armeega. 1941.a moodustati Soome sõjaväkke läinud meeste osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Suvesõjas. Suurem põgenemine Soome Saksa mobilisatsioonis pääsemiseks toimus 1943.a. Soome armee koosseisus loodi jaanuaris 1944 rahvuslik väeosa, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Jätkusõja lõppu oli soomepoistel võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamus ka tegi. Suhted Saksa okupatsioonivägede ja Soomest naasnud vabatahtlike
piirile. Teenistusse ei mindud vastumeelt, sest tarvis oli kaitsta Eestit, kui kodumaad. Mobiliseerituid koondati piirikaitserügementidesse. Enamik saksa pool sõdinuid hävis Punaarmeega võitluse. Saksamaa kapituleerudes langesid Eesti sõdurid Punaarmee vangi. Kolmandaks võimaluseks oli meestel võimalus ühineda soomlastega. Nende sooviks oli saavutada Eestis iseseisvus. Mõte koostööst Venemaa või Saksamaaga neile ei meeldinud. Moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses kodumaal Suvesõja ajal. Põgenemine Soome algas 1943.a. Taheti end päästa Saksa vägede eest. 1944.a. loodi 200. jalaväerügement. Eestlasi saadeti ohvitserikursustele ja arialalisele väljaõppele. Suur osa soomepoisse tuli tagasi Eestit kaitsma peale Soome kapituleerumist. Nad oli lahingutes vaprad, kuigi neid oli vähe, et saavutada kodumaa iseseisvus. Otsides pääsu kommunistide ja sõdimise eest suundusid kümned tuhanded eestlased välismaale.
kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehed, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Eestlastele kõige parem variant oleks olnud sõdida oma armeega Teises Maailmasõjas. Kahjuks saadeti Eesti armee Nõukogude võimu saabudes laiali ning endised ohvitserid hukati. Selle asemel otsustasid palju eestlased põgeneda. Populaarsemad põgenemiskohad olid rootsi ja Saksamaa. Kellel oli võimalis põgenes aga Atlandi USA-sse ja Kanadasse. Suur osa emigreerunud eestlastest
kuid sakslasedki ei soovinud midagi kuulda Eesti omariiklusest. Hoidumaks Saksa mobilisatsioonist algas eestlaste hulgas kõrvalehoidumine rindeteenistusest. Populaarseks muutus põgenemine Soome, et võidelda ühes soomlastega Punaarmee vastu. Enam kui 2000 eestlasest moodustati jalaväerügement JR200, mis 1944. aasta suvel osales kaitselahingutes Karjalas. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehed, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Eestlastele kõige parem variant oleks olnud sõdida oma armeega Teises Maailmasõjas. Kahjuks saadeti Eesti armee Nõukogude võimu saabudes laiali ning endised ohvitserid hukati. Selle asemel otsustasid palju eestlased põgeneda. Populaarsemad põgenemiskohad olid rootsi ja Saksamaa. Kellel oli võimalis põgenes aga Atlandi USA-sse ja Kanadasse. Suur osa emigreerunud eestlastest
toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad ning sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. 1941. aastal oodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Jaanuari 1944 moodustati 200.jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale,
Soomes koolitatakse eestlase tegutsema vaenlase tagalas. 2 päeva 3 ööd üle soome lahe läksid 15 mees suusatades , arvestasid 10 tunniga kuid enne minekut oli olnud torm ja jää oli katki. Salajane koolitus keskus, keskuse ümberkautsetele elanikele öelda et need on talvesõja ajal vaimselt vigastada saanud noored mehed. Kui soome astus sõtta said eesti poisid soome armee sõduriteks 24 juuni 1941. Helsingis luuakse eesti vabatahtlikke üksus millest tehti 67 meheline grupp nimega ERNA grupp. ERNA grupp tegi oma esimese dessanti 9. Juulil 1941. 1941. aastal oli Soome lahe mõlemad kaldad jälle N Liidu vastu võitlevate poolte käes, sai toaks sulg. Eesti sõjalendurid valvad sulgu õhust. 1934 kuulutavas sakslased Estis välja üldmobilisatsiooni. Sel ajal põgenes palju eestlasi soome kes saadeti sõjalistele välja õppele ja hiljem moodustati rügemendid . Kes said lahingukogemust ja hiljem naasesid Eestisse kus neile vastu tulnud rahva hulk pani neile
Nii tekkisid piirikaitserügemendid, sest kodumaad oli tarvis kaitsta. Isegi Saksamaa puhul oli eestlastel valikuid. Mõned valisid võitlemise Saksamaa poolel, mõned aga olid kokku kutsutud, et võidelda Eesti eest. Nii või teisiti said nad Venemaale kätte maksta ja hoopis isamaa poolt olla. Oma saatuse sepp olla õnnestus aga kõige rohkem neil eestlastel, kes ei valinud ei Punaarmeed ega ka Suurt Saksamaad, vaid hoopis ühinesid soomlastega. Nii moodustati 1941. aastal Erna luuregrupp, kes tegutses mõnda aega koos metsavendadega. Kui aga algas Saksa mobilisatsioon, siis hakkas järjest rohkem eesti mehi põgenema Soome. Nii moodustati rahvuslik väeosa 200. jalaväerügement, mis võitles Soome poolel venelastega ning hiljem ka Eestis. Soome poolel võitlemine oli eestlastele siiski kõige meeldivam, sest nii ei pidanud nad olema kummagi okupeerija poolel, vaid said olla isamaale abiks. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas olid vägagi mitmekesised
Kuidas kasutas Nõukogude Liit ära II maailmasõja algust? · Alul sõlmisis Balti Riigid NSVL-ga vastastikuse abistamise lepingud, millega lubati NSVL-i sõjabaaside rajamine baltikumi.(1939) Aasta hiljem okupeeris NSVL Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia Eestlased Punaarmees Hävituspataljonis, Laskurkorpuses, Tööpataljonid Eestlased Saksa armees Metsavendade poolt moodustatud üksused, Piirikaitserügemendid. Eestlased Soome armees Erna luuregrupp, Jalaväerügement Tunne II maailmasõja sündmusi! · Algas 1. september 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 28.sept sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude liit sõprus ja piirilepingu (MRP), 1939 1940 toimus NSVL-i ja Soome vahel Talvesõda, 1940 a. Hõlvas Saksamaa Taani, Norra, Belgia, Hollandi, Luksemburgi. 21. juuni 1941 alustas Saksamaa sõda Nõukogude liidu vastu. 7.dets 1941 ründas Jaapan USA Pearl Harboris
mindi nüüd meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli vaja kaitsta. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti leegioni täiendamiseks. Soome läinud eesti noormeestest moodustati 1944. aasta jaanuaris 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja algul Soome läinud noormehed. Otsides pääsu sõjategevusese ja kommunistide eest, põgenesid kümned tuhanded eestlased välismaale. Põgenikud suundusid pealmiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes sealt pärast sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Paljud inimesed varjusid metsadesse, sest taheti võidelda ise oma riigi eest, nad ei soovinud teise riigi armeega liituda. Nende tegevus pidi
annaabi.ee 
