ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES
aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l 2. Neer ladina keeles Ren neerud ladina keeles Renes Neerude funktsioon 1. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine) 2. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3. osmootse rõhu säilitamine
Third level Fourth level Fifth level K U v Uriin voolab neerudest alla piki kusejuha ja jõuab kusepõide. SE v Kusepõis on lihaseliste seintega, veniv kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. P v Kui põis on täis, tunneme vajadust seda tühjendada ning uriin ÕI väljub kehast kusiti kaudu. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level K OP SU D v Eemaldavad kehast süsihappegaasi ja vett veeauruna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level N A H K v
Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Elektrogardigramm on
· Arengu aeglustumine ja pidurdumine · Tehnoloogilised oskused · Toit mitmekesine · Sigimine ei ole seotud aasta aegadega · Kahel jalal liikumine · Kaks korda pikem eluiga Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud ja nahk. Vananemine I Molekulaarne tase: · väheneb seotud vee hulk · ainevahetuse aeglustumine · DNAs üha rohkem mutatsioone II Raku tase: · rakkude jagunemise arv piiratud · membraan augustub III Organsüsteemi tasand: · hambad kahjustuvad · väheneb imendumispind · kõhu kinnisus · toiduainete talumatus IV Organism tervikuna: · väheneb kehaline jõudlus · häirub bioloogiline kell Lühiajaline treening
*Hingamiselundkond-varustab organismi hapnikuga.Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Hingamisteed(õhk liigub seda teed),kopsud(gaasivahetus õhu ja vere vahel).Hingamisega kaasneb veekadu. *Ringeelundkord-transpordib kehas aineid.moodustuvad veri,veresooned(vedelik liigub seda mööda),süda. *Erituselundkond- eemaldab kehast ainevahetuse käigus mittevajalikud ained.Neerud,kusejuhad,kusepõis,kusiti. Ainete eritamises ka kopsud(süsihappegaas) ja nahk(higi). *Närvisüsteem- koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni.Kesknärvisüsteem(pea ja seljaajus toimub inform. töötlemine) ja piirdenärvisüsteem. Meeleelundid- saame inform, väliskeskkonna kohta *Sisenõresüsteem- reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid reguleerivad rakuvahetust,kasvu,värvuse kujunemist,ringeelundkonda,seedimist,sigimist. *Sigimiselundkond- järglaste saamiseks. Suguliselt.
väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Need kiled võivad koosneda ühest või mitmest rakukihist.Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Ripsepiteel esineb peaaegu kõigis loomarühmades ja etendab tähtsat osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Mõned epiteelkoe rakud võivad olla spetsialiseerunud ka mitmesuguste teiste ülesannete täitmisele: nad võivad vastu võtta välisäritusi, toodavad piima, (imetajatel), eritavad higi, vaha, rasu ja muid aineid. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku
Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Mõju südame veresoonkonnale Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid ja poolkuuklapid tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 6070x minutis.
teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Erituselundite peamiseks ülesandeks on organismi homöostaasi tagamine. Neerude funktsioonid: 1. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2. osmootse rõhu säilitamine 3. happe-leelistasakaalu regulatsioon 4. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine) 5. bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6
väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest. mõjude eest Taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ja termoretseptorid sooja ning külma. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. Nahas asuvad pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. Nahal elab normaalselt mitmeid mikroorganisme – seeni ja baktereid. Tugielundkond Liikumisvõime Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, tagamine peavad nad olema kinnitunud skeletile ehk toesele.
24-tunnine uriinkogumine. Uriinproovi võtmine kateetriga. Sellisel juhul kogutakse uriin püsikateetri pikenduse abil. Sellisel moel võidakse võtta ühekordset uriinproovi või koguda 24 tunni uriini. Uriinproovid. Uriintestides võib kasutada erinevaid reaktiivaineid. Nende abil võib avastada kuseteede nakkust palju kiiremini ja nende usaldusväärtust on kontrollitud. Eritamisharjumuste muutused Muutused fekaalides ja nende eritamises Muutused väljanägemises Võivad tuleneda seedetrakti häiretest. Sulguse, nakkuse põletike ja pahaloomulise kasvaja korral võib roe sisaldada verd. Muutused eritamissageduses. Tervel inimesel on tavaliselt küllaltki regulaarne roojamismall. Rpe peab olema sellise konstientsiga, et seda oleks kerge organismist välja viia. Kõhukinnisus. Kui jämesooles ei ole piisavalt imendumata jäänud kiudaineid, tekib kõhukinnisus ja see on levinud probleem.
FÜSIOLOOGIA: ERITUMINE 1. Eritumine Neerud Põhiline erituselund. Ööpäevas umbes 1-1,5L uriini Kopsud Eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol Nahk Higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5L vett, soolasid ja erinevaid jääkprodukte Seedetrakt Sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15L ööpäevas Erituselundite peamiseks funktsiooniks on organismi homöostaasi tagamine 2. Neerude funktsioonid 1) Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2)) Osmootse rõhu säilitamine 3)) Happe-leelistasakaalu regulatsioon 4) Eksretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist 5) Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6) Vereloome regulatsioon
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu
· Inimese väliskatteks on nahk. · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega. · Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. · Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. · Nahas asuvate higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. · Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin, mis annab nahale värvse ja takistab UV kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. · Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. · Nahal elab mitmesuguseid mikroorganisme seeni ja baktereid; enamik kaitsevad haigustekitajate eest.
oksüdeerimisel tekkivad aineid. süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja · Hingamiselundkonna hulka kusiti. kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus · Lisaks erituselundkonnale toimub gaasivahetus õhu ja vere osalevad ainete eritamises ka vahel. kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast Ringelundkond ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig · Transpordib kehas aineid
soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumises mõne organi liikumisel. Vereringe abil toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond: selle ülesanne on eemaldada kehast mittevajalikke aineid. Eritamise protsessi käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Lisaks neile osalevad eritamises ka kopsud(süsihappegaasi eritamine) ja nahk(higi eritamine). Närvisüsteem: selle ülesandeks on vahendada ja töödelda informatsiooni. Ta vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitlust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. Närvisüsteemi
· Vereringe kaudu toimub ka immuunsüsteem. · Ringelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis; 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete transpordis; 4)hormoonide transpordis; 5)organismi soojusregulatsioonis; 6)jõu edasikandmises mõne organismi liikumisel. Erituselundkond · Eemaldab kehast mittevajalikke aineid. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. · Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Sigimiselundkond · On vajalik järglaste saamiseks · Inimese sigimine toimub suguliselt. · Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakude ühinemisel.
............................lk 6 7) Süda ja ületreenimine....................................................................lk 7 8) Kasutatud kirjandus.......................................................................lk 9 Lk 2 Sissejuhatus Südame ja Veresoonkonda Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise.
ÜL: produtseerib hormoone tümosiini ja tümopoetiini; seal muudetakse lümfotsüüdid T- lümfotsüütideks, mis on võimelised hävitama organismi sattunud mikroobe või antigeene. 18. PANKREAS. e KÕHUNÄÄRE; HORMOONID; ÜL: Kõhunäärmel on nii ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produtseerib seedeensüüme sisaldavadt kõhunääret, mis osaleb seedeprotsessis; endokriinne funktsioon seisneb hormoonide tootmises ja verre eritamises. INSULIIN: B rakud produtseerivad; kiirendab glükoosi transporti rakkudesseja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. GLÜKAGOON: A rakud produtseerivad; kiirendab maksas glükogeeni lammutamist ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 19. INSULIIN REGULEERIB glükoosi regulatsiooni.. Tema puudusel tekib veresuhkru taseme tõus üle normväärtuse, tekib HÜPERGLÜKEEMIA. 20. MEESSUGUHORMOON; ÜL: E. TESTOSTEROON
Rooja aeglasel liikumisel jämesooles imendub sellest veelgi vedelikku läbi jämesoole seina ja roojamass muutub tahkemaks, mõnikord soolespasmide tõttu ka pabulakujuliseks. 12. Mida nimetatakse rooja retensiooniks? Defekatsiooni sageduse langus (roojamine kaks või vähem kordi nädalas) on kestnud viimased kolm-neli kuud. Muutused on rooja kontsistentsisja roojamist võidakse vältida. 13. Mis on enkoprees? Enkoprees avaldub tahtlikus või tahtmatus rooja eritamises. Psüühika või soolefunktsiooni häire põhjusel. Soolefunktsiooni häirena esineb enkoprees kõhukinnisuse tüsistusena nn ,,pükste määrimine". Sel juhul roe ,,lekib" kõva rooja ümbert väljapoole anaalsfinkterit. Enkopreesiroe on vedel või savitaoline. Seisund võib avalduda üksiku probleemina või koos mõne tundeelu ja/või käitumishäirega. 14. Kirjelda kõhukinnisusega patsiendi kliinilist pilti. Roojamine on valulik Kõhuvalu
–Wastes pass through a coiled collecting tubule –Passed into bladder and then are secreted from nephridopores. •Metanefriidid koosnevad avatud otsaga tuubulitest, mis koguvad kehavedelikke tsöloomist ning toodavad lahjendatud uriini eritamiseks. Malpighi sooned: •Neermõigud •Putukatel ja teistel maismaalse eluviisiga lülijalgsetel eemaldavad hemolümfist lämmastikuühendeid ning osalevad osmoregulatsioonis. Selgroogsete neerud: *osalevad nii eritamises kui ka osmoregulatsioonis. From filtrate to urine •Filtrate contains water, salts (like NaCl), bicarbonate ions, hydrogen ions, urea, glucose, amino acids
Vaheseintes asuvad veresooned ja närvid. Mass 70-80 g Seondumine *eksokriinne funktsioon: produtseerib seedeensüüme sisaldavat kõhunäärmenõret, mis Seedekanaliga kaksteistsõrmikusse jõudes osaleb seedeprotsessis. (toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud) *kõhunäärme endokriinne funktsioon seisneb hormoonide tootmises ja verre eritamises. · Joonis lk 118 81. Peensool: Peensoole osad Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühisooleks ja niudesooleks. *kaksteistsõrmik 25-30 cm pikk, lingukujuline peensoole algusosa. *peensoole ülemist 2/5 peetakse tühisooleks (v.a. kaksteistsõrmik) ja ülejäänud 3/5 niudesooleks. iseloomuliud Keskmiselt 5 m pikk.
kateetrite, paigaldatud proteeside jne. Infektsiooni vältimiseks järgitakse a-ja antiseptikat ning hinnatakse põletiku sümptoome. 14. Muutused mugavuses : valu seoses operatsioonihaava ja kirurgilise vahelesegamisega 15. Aktiivsuse mittetalumine seoses valu ning nõrkusega 16. Enesehoolduse defitsiit ( täpsusta missuguses ulatuses) seoses piiratud liikuvuse ja valuga 17. Võimalikud muutused soole kaudu eritamises : kõhukinnisus seoses langenud sooleperistaltikaga. Seda võib põhjustada anesteesia ning kasutatavad valuvaigistid. 18. Muutused toitumises. Haige saab toitaineid vähem kui ta keha vajab. Operatsioon on stresssituatsioon ning seetõttu on vaja enam vitamiine, valku. Need on olulised ka haava paranemise seisukohast. Haigel on tihti postoperatiivselt dieedipiirangud, valu, iiveldus ja oksendamine. 19. Oksendamine
H+K+ATPaasi abil. HCO3- transporditakse raku verepoolele basolateraalse Cl -/HCO3- vahetaja abil. Happe-eritavad subtüübid muudavad happe eritamise määra muutes pumpade arvu apikaalses plasmamembraanis. Pumbad on muidu vesiikulites. Kui on atsidoos, siis pump viiakse nt basolateraalsesse membraani (Cl-/HCO3- vahetaja). Sellisel viisil happe-eritav subtüüp vastab füsioloogilistele muutustele. Metaboolne atsidoos ja hüpokaleemia võimendavad neeru H+K+ATPaasi aktiivsust. Happe eritamises osalevad: Na +/H+ vahetaja, H+K+ATPaas ja Na+K+ATPaas, mis vahetab NH4+ K+ vastu. Happe eritamist kogumisjuhas võimendab atsidoos ja surub maha alkaloos. Angiotensiin II, aldosteroon, endoteliin stim. H +ATPaasi hapet sekreteerivates intercalated rakkudes kogumisjuhas. Prox toru imendab HCO3- ja eritab H+, hoolimata sellest milline on plasma HCO3- konts ja vere pH. Kui plasma bikarb. tase tõuseb, siis bikarb tase glomerulaarses filtraadis tõuseb ja bikarb
Teistest kudedest eraldatud basaal- vahel membraaniga Kaitseb teisi kudesid väliskeskkonna Esinevad epiteelrakud, närvilõpmed, mõjutuste eest vahel ka limanäärmed Võimaldab ainevahetust väliskeskkonna Ripsepiteel, eriline epiteelkude, kus raku ja organismi vahel välispinnal ripsmed, mis osalevad Eritab nõresid toitumises, hingamises ja eritamises Osaleb haavade paranemisel Naha epiteelrakud kaitsevad keha Sisekõrva epiteelrakud võtavad vastu väliärritusi Higinäärmete epiteelrakud eritavad aineid Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid Soole epiteelrakud imavad toitaineid 2. Lihaskude
Kõhukinnisus on defekatsiooni sageduse langus (harvem, kui 2 korda nädalas), rooja konsistentsi ja hulga muutus. Funktsionaalne kõhukinnisus- kaebused on esinenud viimase kahe nädala jooksul. Mis on rooja retensioon? Rooja retensioon - viimased kolm-neli kuud on esinenud defekatsiooni sageduse langus (kaks või vähem korda nädalas); rooja konsistentsi muutus; defekatsiooni vältimine. Mis on enkoprees? Avaldub tahtlikus või tahtmatus rooja eritamises (võib olla nii psüühika kui soolefunktsiooni häire). soolefunktsiooni häirena esineb enkoprees kõhukinnisuse nn “pükste määrimine”. Sel juhul roe “lekib” kõva rooja ümbert väljapoole anaalsfinkterit. Enkopreesiroe on vedel ja savitaoline. Millised on sagedasemad funktsionaalse kõhukinnisuse põhjused lapseeas? 1) alimentaarsed põhjused Valed toitumisharjumused (kiudainete vaene toit, liiga rasvarikas või valgurikas toit).
kude eraldivõetuna täita ei suuda. Ühetalitusega elundid koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Nahas asuvad retseptorid. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. Pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. 52 Tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehamassist. Seedeelundkond. Lagundab toitu. Toit tuleb lagundada sellisteks molekulideks, et keharakud saaksid seda omastada
Eriline tähtsus on hingamise regulatsioonil, mis võimaldab tekkinud happe- leelise tasakaalu häireid kompenseerida. Nt. kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus suureneb hüperventilatsiooni esile kutsumine ellimineeritakse CO2 molekule suuremal hulgal ja pH normaliseerub. Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon kahaneb hüpoventilatsioon. *Neerude osavõtt pH regulatsioonist- neerude ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises. Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH väärtust jälle normaliseerima. PH kasvu korral H+ renaalne eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse happe leelise tasakaalu häire. · Ainete transport veres. Hapniku transport erütrotsüütides seotuna hemoglobiiniga. Hingamisgaaside molekulid peavad, enne kui nad keemilisse ühendisse astuvad, oma reaktsioonipartnerini rändama lahustunud kujul
vastuvõtt ja organite töö koordineerimine. Katekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed...Epiteelkude katab organismi välispinda (kopse, veresooni jt) ümbritseb organeid. 1) Kaitseb väliskeskkonna kahjulikke mõjude eest (Nt. Nakkuste, vigastuste jt) 2) Toimub epiteelkoe kaudu kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades õhukesed kiled. Üks liik: ripsepiteel- tähtis osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Nt. Naha epiteelrakud kaitsevad keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, higinäärmete epiteelrakud eritavad aineid, soole epiteelrakud imavad toiduaineid. Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri...Ülesanne: ühendada teisi kudesid omavahel ning toetada elastseid kehaosi. Näited: Kollageen- loomsidekoe valk, moodustab sisekoe põhimassi. Luukude- jäik
Eriline tähtsus on hingamise regulatsioonil, mis võimaldab tekkinud happe- leelise tasakaalu häireid kompenseerida. Nt. kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus suureneb hüperventilatsiooni esile kutsumine ellimineeritakse CO2 molekule suuremal hulgal ja pH normaliseerub. Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon kahaneb hüpoventilatsioon. *Neerude osavõtt pH regulatsioonist- neerude ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises. Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH väärtust jälle normaliseerima. PH kasvu korral H+ renaalne eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse happe leelise tasakaalu häire. · Ainete transport veres. Hapniku transport erütrotsüütides seotuna hemoglobiiniga. Hingamisgaaside molekulid peavad,
annaabi.ee 
