1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted (loengute alusel)? a. Inimloomuse ebatäiuslikkus b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada d. Sisend, väljund ja must kast Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprots...
Sulghäälikute õigekiri Tööleht erista põhireeglit erandist, Sulghäälikud e klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud mõista reeglite ja esinevad nii sõna algul, sisu, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse erista helilisi ja järgi kirjutada, mõnikord ei
Meeleelundid 1. Inimese silmad on tähtsaimad meeleelundid, mille kaudu saame 90% infost. Mille poolt on inimese silmad kaitstud? (5) Kulmud, ripsmed, silmalaud, silmakoobas, pisaranääre 2. Kus paiknevad inimese nägemisretseptorid, millised 2 tüüpi nägemisretseptoreid tead? Asuvad võrkkestal. Kepikesed – töötavad hämaras, värve ei erista Kolvikesed – töötavad päevavalguses, eristavad värve 3. Nimeta kuulmist kahjustavad tegurid ja kuidas nendest hoiduda? (3) 1) Pidev müra (automüra, lärmamine jms) – kasutada kõrvaklappe, vältida mürarikkaid kohti 2) Ühekordne kõva pauk – kasutada kõrvaklappe, hoiduda paugutegemise ajal sellest kohast kaugele 3) Nohu – korralikult välja ravida 4. Kaugnägelikkuse korral tekib kujutis võrkkesta taha, silmalääts on liiga kumerdunud. Need inimesed
Sellisel juhul tekib eseme kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega. Oma nägemist saab parandada prillide abil. Lühinägevus kujutis tekib võrkkesta ette ja seetõttu peab kandma prille, millel on nõgus prilliklaas ehk miinusklaasidega prille. Kaugelenägevus kujutis tekib võrkkesta taha ning peab kandma prille, millel on kumer prilliklaas ehk plussklaasidega prille. Miks osa inimesi ei erista värve? On selliseid inimesi, kes ei erista värve, neid nimetatakse värvipimedateks ehk daltoonikuteks. Tavaliselt ei erista nad rohelist ja punast. See on pärilik ja esineb rohkem meestel kui naistel. See pole ka ravitav. Inimese värvilist nägemist ehk värvitaju kontrollitakse erinevate värvitabelite abil. Nendes on eri värvi ringid paigutatud nii, et need moodustavad kujutisi, mida normaalse nägemisega inimesed eristavad, värvipimedad aga mitte
sardiinid mesi keefir piim suitsujuust lõhnaküünal juuksevaht kohv Apelsiini mahl letso kassikonserv mandariin piparkook seep õun 5 Katsetulemused Kahekümne viiest minu valitud ainetest suutsin ära tunda seitseteist. Erista sin Ei erista nud Üheksast keemilisest ainest tundsin ära seitse. 8 7 6 5 4 Eristasin
Nägemine: KOKKUVÕTE · Inimene vaatab tavaliselt kahe silmaga, seetõttu näeb ta ruumiliselt. Norma nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtme asukohta. · Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. · Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid eserr hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenäge inimestel tuleb nägemise parandamiseks kanda kumerate ehk plussklaasid prille. · Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed vad ähmastena. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tu vait ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise paran miseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. · Nägemishäireks on ka värvipimedus. Värvipimedad ei suuda tavaliselt erista rohelist ja punast värvi.
Milliseid keele omadusi sellel lausel ei ole? Ei ole konstruktiivne (pole mõistetav), loov; ei ole struktureeritud (puuduvad reeglid); pole mõtestatud; ei võimalda suhelda 5. Mitmest foneemist koosnevad sõnad jäääär, ojad, poemüüja, vanaaastaõhtu, meenutus? 3; 4;7;8;6 6. Mitmest morfeemist koosnevad järgmised sõnad: aed, kaotati, ootasin, helistadeski? 1,3,2,3 7. Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? Täiskasvanud kuuleb kõnw rütmi, kõrgust ja rõhke, sõnu aga ei erista. 8. Kas sõnu "hiiglane" ja ,,haldjas" on raske mõista? Mis võiks põhjustada raskusi? Sest neil pole otsest sümbolit; halvastidefineeritavad mõisted 9. Defineerige sõnad: armastus, vanaisa, koer. Kas ja milliseid raskusi tekkis? Armastus: on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole
4. Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon. 5. Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tutvustada teadmisi. 6. Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke/sümboleid. 7. Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna „sinise“ jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Worfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 8. Mõiste hõlmab mingisuguste objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 9. Foneemitaju kujuneb keelespetsiifiliseks teiseks eluaastaks. 10. Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ja reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus
· Suur ja väike algustäht · Kokku ja lahkukirjutamine · Kirjavahemärkide õige kasutus (üttega lauses, koondlauses, rind ja põimlauses) · Oska koostada jutustust, kirjeldust, lihtsamat arutlust, arvamust, kirja, avaldust, elulookirjeldust ja seletuskirja · Käänded · Pöördsõna pöördelised ja käändelised vormid · Omadussõnade võrdlusastmed · Sõnamoodustuse põhimõtted · Lauseliikmed!!! · Erista liht ja liitlaused sh. rind ja põimlauset · Põimlausete + selle piirid · Lauselühendid ja lisandid · Otse ning kaudkõne
1) Mõiste hõlmab mingisugusete objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 2) Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3) Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna "sinise" jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Wolfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 4) Kuidas toetab nägemine kuulmist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 5) Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tuvastada teadmisi. 6) Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ha reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks.
Aga näiteks Äripäevas on sisuturunduse käibemahud kasvuteel. "Sisuturunduse osakaal kogu reklaamikäibest on hetkel 11 % ning arvatakse, et lähiaastatel tõuseb see 20-30 %. 5. Kõige sagedamini võib leida sisuturundus tekste firmadega seotud persoonilugudes ja ka firmade poolt pakutavate teemade promomis lugudes. Sisuturundust leiab: Ekspress Meedia alt ehk siis Eesti Ekspress, Maaleht, Eesti Päevaleht ja Delfi. 6. Kui inimesed seda ei erista siis nad ei teaks mis on oluline ja mis mitte. Ajakirjanduslikul sisul on kõik uuriv ja oluline. Sisuturunduses on oluline ainult see, et saaks enda asju reklaamida jne. 7. Ekspress Meedia, Ekspress, Maaleht, Eesti Päevaleht ja Delfi.
võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. 5. Mida nimetatakse kiiruseks? Valem. Kiirus näitab, kui pika vahemaa läbib keha antud ajavahemiku jooksul. 6. Mida nimetatakse kiirenduseks? Valem. Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus antud ajavahemiku jooksul. 7. Mis on gravitatsioon? Gravitatsioon on vastastikmõju, millele alluvad kõik kehad, nii kosmilised kui ka maapealsed. 8. Erista sirgjoonelist, kõverjoonelist, ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sellist liikumist, mille kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra, nim ühtlaseks liikumiseks. Vabalt kukkuv kini kirjeldab sirgjoonelinst liikumist.
kasutama (nt. ,,kõik metallid juhivad elektrit" --- elektrijuhtivus on eraldi, iseseisev omadus) MÕTLEMISVORMID: · läbi mingite mõistete mõtlemine (mõiste oluliste tunnuste kogum) · läbi otsustuste mõtlemine (jaatataksevõi eitatakse midagi) · läbi järelduste mõtlemine (olemasolevatest teadmistest saadakse uusi teadmisi, järeldusi) Järeldused: deduktiivne (üldiselt üksikule) nt. kõik daltoonikud ei erista punaseid ja rohelisi toone. juku on daltoonik. järeldus: juku ei erista punaseid ja rohelisi toone., induktiivne (üksikult üldisele) nt. vaatan eelmise nädala öiseid temperatuure, võin järeldada et kõikidel öödel oli temperatuur alla 0 (reast üksikutest faktidest tehakse järeldus) MOTIVATSIOON Motivatsioon on kõikide asjaolude koosmõju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. Käimapanev jõud = motiiv
Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad floresseeruvad punaselt (lähedalt vaadates) tõenäoliselt annavad märku oma kohalolekust. Tänaseks on välja selgitatud, et mitmed linnu-, kala-, ja putukaliigid kasutatavad orienteerumisel või liigikaaslaste äratundmisel ultravioletset nägemist. Näiteks mõned kalaliigid näivad inimestele täiesti sarnased, kuid kalad
Lahenda ülesanded 1-7 lk 101. Vasta küsimustele 1-5 lk. 101 T 16.05.2006 17. Valguse dualistlik käsitlus. 1. Milliseid nähtusi seletatakse valguse laineteooriaga? Difraktsioon, interferents, murdumine ja dispersioon. Valgus ise on elektromagnetlaine. 2. Milliseid nähtusi seletatakse valguse kvantteooriaga? Fotoefekt, valguse neeldumine ja kiirgumine. Valgus on kui footonite voog, mis kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. 3. Miks me ei erista raadiolainete puhul elektromagnetvälja kvante? Sagedusel 1MHz on ühe kvandienergia nii väike, et signaali tekitamiseks peab antenni jõudma 1010kvanti sekundis. Neid tuleb niipalju, et moodustavad raadiolained, mida aga kõrv ei erista. 4. Miks me ei erista gammakiirguse korral (kõige lühilainelisem elektromagnetiline kiirgus looduses, tekib aatomite tuumades radioaktiivsel lagunemisel) lainelisi omadusi? Siin on juba ühel kvandil niipalju energiat, et võib esile kutsuda
akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatuvus on 180 kraadi. Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust).( http://www.nip.ee/ 02.10.2011) Haigused, traumad, sünnikahjustused, eluaastatega kaasnev nägemise nõrgenemine -- silmaarstide arvates on umbes 15 000 inimest, kes on kaotanud vähemalt 65 % nägemisest. (http://www.videvik.ee/02.10.2011) Põhja Eesti Pimedate Ühingusse kuulub vaid ligi 600 inimest. (http://www.ppy.ee/02.10.2011) Nägemispuudega inimestel on vaja igapäevaste tegevuste hõlbustamiseks palju erinevaid abivahendeid või lausa hooldajat.
võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + - + 2.Kest tselluloosist, ligniinist
Nägemisprotsessi võib jagada neljaks osaks kujutise formeerimine võrkkestal optilise kujutise muundamine närviprotsessiks närviimpulsside vastasmõju ja nende juhtimine ajju signaalide interpreteerimine ajus. Nägemise fotokeemia Kollatähnis asuvad kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Kepikeste valgust neelavateks elementideks on rakkudes asuvad tasapinnalised kettad. Kettad koosnevad rodopsiinist, mis laguneb valguse toimel. Rodopsiin on üks silma võrkkesta valgustundlikke aineid, nägemispurpur. Kepikeste neeldumisspektri maksimum on lainepikkusel 500 nm. Lagunemine toimub 10-8 - 10-3 s jooksul. Rodopsiini regenereerimiseks kulub sadu sekundeid. Kolvikeste valgustundlikud elemendid on rodopsiinile lähedase koostisega.
Kallis direktor, Oktoober 1918 Me läksime rindele patriootliku õpetaja õhutusel. Läksime, nagu ta ütles, et võidelda oma isamaa eest. Praegu see enam nii ei tundu. Olen vist liialt kaua rindel olnud ja ei erista õiget valest, aga ma ei mõista enam mille eest me võitleme. Rindele jõudes olime kõik noored koolipoisid, kes tulid siia uhkusega, ilmselt selle pärast, et me ei teadnud, mis meid ees ootab. Näinud rindekoledusi kadus meie entusiasm, püüdsime nüüd vaid säilitada tervet mõistust. Keegi ei ole meile kunagi öeldnud mille eest me võitleme. Isamaa eest võitlemine ei ole põhjendus. Prantslased meie vastas võitlevad samuti kodumaa eest. Mis annab meile õiguse
võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte.Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud
Umbes nõrgad ning 20 muna seepärast peavad hoiustatakse hüljatud elama puudes, et olla rihukanalaste kaitstud kiskjate ja pesadesse või teiste komodo kaevatakse ise pesa. varaanide eest. Munad arenevad 7-8 Komodo varaan saab kuud, koorudes täiskasvanuks 8-9 aprillis. aastaselt ja elab umbes 30-aastaseks. Komodo varaan näeb objekte kuni 300 meetri kauguselt. Ta näeb ka värve, aga ta ei erista hästi Komodo varaani seisvaid objekte. kompimismeel on Komodo varaan väga hea, tema kasutab oma keelt, soomused tunnevad et maitsta, haista ja puudet närvide kompida. Tänu oma kaudu. hea haistmismeelele, võib söögi asukoha määrata juba 4-10 km kauguselt. Kasutatud allikad: https://www.wikipedia.org/ https://www.google.ee
Johanna Ross (sündis 1985.a.) on tugev nii kriitiku ja kirjandusteadlasena. Kirjanduse ja kirjandusteaduse juurde jõudis ta tänu filosoofiale, kus ta võttis kirjanduse kõrvalerialaks ja hakkas käima kirjandusteaduse loengutel. Hiljem alustas ta magistriõpet eesti kirjanduse erialal. Pärast sai ta tööd kirjandusteadlase ja kriitikuna. Talle endale on lugemine ja uurimine põnev ning teeb rõõmu. Oma tööd Johanna Ross kirjandusteadlase ja kriitikuna väga ei erista, vähemalt mitte teadlikult. Talle on öeldud, et ta võiks oma asju kirjutada nii nagu mõnda arvustust, sest need on tunduvalt huvitavamad. Kriitikuna on Rossi tööprotsess lihtne. Alustuseks peab ta lugema raamatu lihtsalt läbi kui tavaline inimene. See on temale kerge tegevus. Tuleb luua omale raamatust esmamulje. Pärast tuleb teha palju tööd, et see analüütilisemale kujule viia. Tuleb välja mõelda miks see esmamulje tekkis, kas põhjus oli rohkem raamatus või lugejas
üleminekuperioodi ja kelle tootmine on vastavuses märgi nõuetega. Talusid ja tootmistingimusi kontrollib Eesti Biodünaamika Ühing. Ökomärki tuleb lugeda kontroll- või garantiimärgiks, mis ei asenda kaubamärki, küll aga tõstab kauba mainet. Ainult neid märke väljaandvad riigiasutused võivad neid kaitsta kontroll- või garantiimärkidena tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1995, 4/5, 19) Art.6 ter alusel. Märgis ei erista ühe ettevõtja toodet teise omast, sama märki võivad kasutada kõik ettevõtjad, kelle tooted vastavad kindlaksmääratud tingimustele. Ökomärgi pälvinud põllumajandustootjaid on Eestis 70 ringis. Eestis Kasvatatud Kvaliteedi ja kodumaisusmärk Kvaliteedimärki "Eestis kasvatatud" saavad kodumaised tootjad kasutada värskete (töötlemata) aiasaaduste müügipakenditel või istikute nimelipikutel. Märk · aitab tarbijal eristada kõrgekvaliteedilsi aiasaadusi;
(geneetiliselt) kahjustunud üks koonusrakkude süsteem. · Monokromaatsus e täielik värvipimedus - paljud imetajad ei näe üldse värve; sh mereimetajad. · Tetrakromaadid linnud, kalad, reptiilid, ämblikulised, paljud putukad. · Pentakromaadid nt tuvid Värvipimedus (e daltonism): ühe v mitme põhivärvi eristamatus (u. 5-8 % meestest, 0,2-0,4 % naistest) Protanoopia, (dikromatism) kõige sagedasem (99%) ei erista punast-rohelist. Deuteranoopia (ei erista rohelist teatud punase ja sinise kombinatsioonidest) Tritanoopia (ei erista sinistkollast) Punase/rohelise värvi nägemine (pigmendi olemasolu) seotud sugukromosoomiga X. M on see dominantne omadus, N on kandjad (kuna N on 2 X kromosoomi, siis normaalselt ei avaldu, st avaldub ainult siis kui mõlemad X on defektiga; M on XY ja seega retsessiivne omadus avaldub fenotüübis). 1) P/R värvipimeduse kandja geen kandub värvipimedalt isalt üle tütardele, kes
Pupill- vikerkesta keskel paiknev simaava. Võrkkest- silmaava ümbritsev iiris. Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid
Refleks - kiire tahtmatul toimuv vastusreaktsioon ärritusele Refleksikaar - tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb Närviimpulss - mööda närvirakku liikuv elektriline signaal Uimasti - Kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn - valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemistugevus seostub silma võrkkestaga Kepikesed - valgustundlik rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed - valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Daltonism - värvipimedus Närvisüsteemi ülesanne ja jagunemine Ülesanne on vastu võtta infot nii väljast kui ka organismist ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlus Kesknärvisüsteem Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenävisüsteemi närvidega liigub info närvide ja peaaju vahel seljaaju juhib tahtele allumatuid ligutus...
; 3 romaani kirikut: Cluny, Hildesheimi, Püha Markuse Katedraalid:Mainzi, Speyeri, Wormsi 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Gooti stiil-Ristroidvõlv, teravkaar, roosaken, tugikaared katedraali Prantsusmaal: Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres, Reimsi 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali - roosaken - kuningate galerii - kääbusgalerii - 2 läänefassaadi torni Vitraaz on klaasimaal 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne.
Tõvestavad priionvalgud tekitavad priionhaigusi. 1) priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru. kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki =ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre Haigestumise võimalus 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand). 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3.Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus(lihunik, talunik, arst). 5
lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisignaalide abil), haistmismeel (üsna hea, lõhna tunnevad tundlatega), maitsmismeel (üsna hea, maitset tunnevad suistega) ja kompimismeel. Putukate vereringe on avatud. Putukad hingavad trahheedega, mis ulatuvad nende kõigi siseelunditeni. Hingeavad paiknevad kahel pool keha külgedel. Rohutirtsud siristavad tagasäärt esitiiva serva vastu hõõrudes, ritsikad aga
kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepingu mõiste (VÕS § 339) v Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Lepingute eristamine v Vale on arusaam, et üürileping on eluruumi puhul ja rendileping äriruumi puhul. v VÕS ei erista üüri- ja rendilepinguid mitte lepingu objekti järgi, vaid lepingu sisu järgi (rentnike ja üürnike õiguste ja kohustuste sisu järgi). Viljade saamise õigus v Oluline on, kas asja kasutajal tekib õigus asja viljadele või mitte. v Üürilepinguga saab üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab lisaks rentnikule õiguse saada asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Mis on vili?(1)
Jääaja mõju Eesti maastikule Tasane pind, voored, sügavad orud Muinasaja periodiseering (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg,rauaaeg) Erista muutusi. Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 Muinaskalmete liigid Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal
dustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). Kristalliline struktuur Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste skeemide abil, nn. võreelementide näol. Võreele- mendi all tuleb mõista vähimat aatomite kompleksi, mille paljukordne kordumine ruumis jäljendab ruumilist kristallivõret. Võreelemendi servade pikku-sest ja servadevaheliste nurkadest olenevalt erista- takse mitmeid kristallivõre tüüpe. Kristallivõre tüübid Kristallivõred (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võreelemendi sees; c) tahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel;
palju, et on tekkinud ohud, mis hävitavad meid endid. Inimese iseloom sõltub palju tema majanduslikust olukorrast. Tänapäeval saab kõike osta raha eest. Sealhulgas võimu, austust ning õnne. Ainult, et viimasega võib-olla ei pruugi kuigi hästi minna. Samas kujutab raha suurt ohtu meile. Inimene saab täiskasvanuks ning teinud oma valikud, hakkab ta oma elu looma ja korraldama. Vahel läheb mõnel nii hästi, et ta teenib raha ohtlikult palju ja ta ei erista head ja halba. Tihtipeale esimeseks märksõnaks suurte rahasummade puhul on meelemürgid. Pidutsetakse igal võimalikul hetkel ning hiljem jõuab kõik selleni, et nauditakse elu täiel rinnal, kui seda teha ei tohiks või käsil on midagi tähtsat. Jäädakse ilma töökohast, perest ning halveimatel juhtudel ka sõpradest. Tavaliselt on viimased need ,,abimehed", kes aitavad raha matta alkoholi pärast. On ka seikasid, kui keegi rikas inimene keerab ühe äritehingu luhta ning
Silmas ajuni mahub liikuma ühes sekundis palju informatsiooni. Silma võrkkesta osad, vastavalt kuju järgi on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on seotud värvide eristamisega ja kepikesed valgete, mustade, hallide toonide eristamiseks. Kanapimedus võrkkestas vähe kepikesi. Päris pimedas ei näe ükski loom ka, minimaalset valgust on ikka vaja. Värvide eristamisega kasutatakse sageli mõiste värvipimedus daltonismi korral, daltoonikud. Nad ei näe teatud värvitoone, ei erista rohelist ja punast. See, mida näeme, on elektromagnetilised lained. Aga ei eristata kõiki elektromagneteid, nt röntgenkiirgus. Kuulmismeel me kuuleme õhuvõnkeid. Trummikile, selle taga on keskkõrv (kõige väiksemad luud alasi, haamrike, jalus). Selle ülesanne on võimendada õhuvõnkeid, mis jõuavad sisekõrva, seal on tigu. Seal need võnked muudetakse närviprotsessiks. Võnkeid mõõdetakse hertsides. Inimene kuuleb 16 Hz 20 000 Hz
sarnaseid nähteid. Areene kasutatakse lahustitena (näiteks benseen, tolueen-mürgised vedelikud). Füsioloogilistes aktiivsetes ainetes alkaloidides (näiteks nikotiin, kofeiin) Aromaatseid tsükleid leidub valkude koostisainetes- aminohapetes. Areene leidub ka kivisöes ning naftas. Fenoolid on aromaatsete süsivesinike hüdroksüühendid, mille aromaatses tuumas asendab vesinikuaatomit üks või mitu hüdroksüülrühma. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust erista- takse ühe-, kahe- ja kolmealuselisi fenoole. Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tah- kekütuste) utmisel. Neid leidub kivisöe-, turba- ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenooleesineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida-Virumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt,
kellel on ka palju ühiseid jooni. Kes on siis poeet ning mis eristab teda tavakodanikust? Poeet võib olla kes tahes tantsija, kunstnik, muusik, kirjanik, fotograaf või leijutaja. Ühesõnaga saab seletada, et poeet on loomeinimene. Ta on keegi, kes loob. Näiteks kunstnik Pablo Ruiz Picasso või muusik Rein Rannap on loomeinimesed. Samuti võime loomeinimest iseloomustada kui täiesti tavalist inimest, kes paistab silma oma eriliste annetega. Samas ei erista teda ainult oma loomingu poolest. Ta paistab silma ka oma vabameelse ja eelarvamuste vaba olekuga. Väga iseloomulik on tundelisul ja emotsionaalsus, mis sageli väljendub ka nende loomingus. Näiteks masendus võib väljenduda sünges maalis või muusika palas. Suure emotsionaalsusega kaasneb tihti ka tasakaalutus. Poeeti iseloomustab veel mugavus ning fantaasia rikkus ning tahe neid ideid teostada. Oma mugavuse, fantaasia rohkuse ning kindla eesmärgiga loovad inimesed eristuvad
ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on äärmiselt oluline ülesanne: võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kepikesed võimaldavad nägemist nõrgas valguses. Kolvikesed aga vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Vaatenurk Vaatenurk on nurk, mille all ese paistab. Mida suurem on vaatenurk , seda suurem on kujutis silma võrkkestal. Kuidas me näeme? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta.
sest kodanike ühinemine riigiks on ju kõige vabatahtlikum akt. Riik on kord rajatud ning siis tingib elukoht vastava riigiga nõustumise. Riigi territooriumil elamine tähendab enda allutamist tema suveräänsele võimule. Kui näiteks inimesel on mõjuvõim enda keha üle, siis samamoodi on indiviid üks osa riigist ning seetõttu allutatud mingil määral suveräänsele riigile. Suverään tunneb ainult rahvust kui tervikut ega erista ühtegi selle liiget. Suveräänsuse jagamine on viga, mis tuleneb sellest, et suveräänse võimu mõistet pole endale täpselt selgeks tehtud ja et tolle võimu osadeks on peetud seda, mis tegelikult on üksnes tema tegevuse tagajärg. Riik kujutab endast kui vaimset indiviidi, kes on suverääni moodi aktiivne ning riigi mõistes passiivne ning mis kokkuvõttes ei saagi ületada kokkulepete piire. Rousseau võrdleb riiki kui avalikku isikut ning just seepärast peab valitsus täitma
See tähendab ootuste õigustamist ja vajaduste rahuldamist ja just sellisel moel, et teis nähakse inimest, kellega on kerge asju ajada. Klient, kes seda kõike on kogenud, tuleb ikka ja jälle teie juurde. Kui te pakute tippteenust, võidavad kõik: teie kliendid, teie firma ja teie ise. Ainus vääramatu reegel: kliendi jaoks teie oletegi firma! Suhtlemine kliendiga on lahutamatu osa teie tööst, mitte lisakohustus. Kliendid ei erista teid ja firmat, kus te töötate. Ei peagi eristama. Vastavalt kliendi mõtteviisile teie oletegi firma. Nad ei tea teie vastutuse ulatust, teie töökohustusi ega seda, mida isiklikult saate või ei saa nende heaks teha. Neile on see ükskõik, klientidele on need asjas teie mitte nende mure. Iga kokkupuude teenindajaga on üks lüli kliendi kogemuste ahelas
(nt. naaberlaine harja vahel). Laineperiood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks ehk ühe lainepikkuse läbimiseks. Sagedus näitab mitu täisvõnget tehakse ühes ajaühikus. Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat valguslaine kannab läbi pinna ühiku. 21. Nimeta põhivärvused. Sinine, roheline, punane. 22. Mis on osaline ja täielik värvipimedus ja kui tihti esineb? Osaline värvipimedus on see, kui inimene ei erista peamiselt rohelist ja punast värvust. (Daltonism) 23. Mis on ja kuidas tekib infra- ja ultravalgus? Infravalguse lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevat keskkonnast kõrgem. Ultravalguse lainepikkus on lühem nähtava valguse lainepikkusest ja seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad.
neile lõbu; hiljem hakkavad lalisemise abil teiste käitumist mõjutama; lalisemine hakkab vähenema esimeste sõnade tekkimisel Lalisemisperioodi alguses lalisevad maailma eri paikade lapsed samamoodi, selles vanuses võib laps omandada mistahes keele; neljanda ja kümnenda elukuu vahel muutub lalin järjest rohkem emakeelseks. 8- kuused Jaapani lapsed ei erista enam L ja R häälikuid, sest jaapani keeles neid foneeme ei eristata Aastase soomlase aju, nagu täiskasvanu omagi, ei erista Õ häälikut Juba enne rääkima õppimist omandab laps selle foneetilise süsteemi, mida iga päev kuuleb o Kajakõne ehk ehholaalia periood- 9. elukuu; laps imiteerib täiskasvanu kõnet; 9.-12. kuul hakkab lalin meenutama täiskasvanu lausungite mustreid
akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatuvus on 180 kraadi. Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust). Kuulmispuue Eestis elab kuni 2000 kurti inimest, kuid nende seas on väga vähe neid, kes üldse ei kuule. On suur vahe, kas inimene ei kuule sosinat või lennukimüra. Kuulmispuue on kas kaasasündinud või omandatud, pärilikku kuulmispuudet esineb ca 5% inimestest. Kuulmispuudega inimestele on loodud mitmeid abivahendeid nagu kuuldeaparaadid ja sisekõrva proteesid. Samuti aitab vaegkuuljatel edukamalt hakkama saada vibreerivad ja vilkuvad abivahendid.
Olulist suulise ettekande kohta Sageli tuleb õppeülesandena esitada seminaris suuline referaat-ettekanne - nii on see ka EMÜ eetikakursusel. Suulise kriitilise referaadi põhinõuded: Ettekanne olgu arusaadav ja loogiliselt liigendatud. Taaskord muutub oluliseks struktuur! Juba referaadi koostamise algfaasis pane tähele esinemiseks antud aega ning lähtu sellest. Nt eetikakursusel on ettekande pikkuseks määratud 20-30 minutit. Harjuta iseseisvalt läbi, kas mahud ajapiiridesse. Erista selgelt ja arusaadavalt refereerivat ning kriitilist osa. Avaliku esinemise kunsti on võimalik lõputult viimistleda, uuri järgi, äkki peetakse Su ülikoolis vastavaid erikursuseid? Vt lisaks: Ivari Horm, Ettekande koostamine. Kas kasutada slaidiesitlust? Uuri, kas see on aines kohustuslik. Mõtle ka sellele, kuivõrd suudad ise jälgida ettekannet, kus näitlikke abimaterjale pole? Võib öelda, et tänapäeva kuulajad on esitlustega juba harjunud, sestap tulevad slaidid kasuks.
3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke. 4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid? ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid hallid) ja ● kolvikesed (spetsialiseerunud värvide eristamiseks, ei funktsi väheses valguses). 5. Kuidas toimub info edastamine silmast nägemiskeskusesse? ➔ Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb vastaspoolse aju poolkera kuklasagarasse --- > RUUMILINE NÄGEMINE! ● Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad kepikesi ja kolvikesi, neis kulgevad
Seega võrkkestas olevad rakud võtavad vastu valgusärritusi, seal tekivad närviimpulsid, mis liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kaugelenägevus-silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged. Lühinägevus- silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel olevad objektid paistavad ähmastena. Sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm. Värvipimedus ehk daltonism- ei erista punast ja rohelist, pärilik haigus. Kanapimedus- hämaras näeb väga halvasti, põhjuseks A-vitamiini vaegusest tingitud nägemispigmendi vähesus. Keel Keele pinnal on näsajad moodustised-keelenäsad, kus paiknevad tunderakud ehk retseptorid. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. Aineosakeste kokkupuutel tunderakkudega tekivad närviimpulsid. Need kanduvad mööda närve ajukoore
7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Ehitati katedraale. Gooti stiili kõige silmatorkavamateks tunnuseks on teravkaar ja roidvõlv. Jumalaema kirik (Notre Dame) Pariisis, Amiensi katedraal, Chartesi katedraal, Reimsi katedraal. 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Vitraaz on klaasimaal, võib olla ka klaasitükkidest kokkupandud mosaiik. 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Romaani skulptuurid olid peamiselt reljeefid, ehk arhidektuurist sõltuvad. Reljeefid õpetava ja jutustava sisuga. .
Eesti toodete/teenuste ökomärgid Mahemärk Kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärk ei asenda kaubamärki, see on pigem garantiimärk, mis kaubamärgile lisatuna osutab ja kinnitab, et toode on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt. Ainult neid märke väljaandvad riigiasutused võivad neid kaitsta kontroll- või garantiimärkidena. Märgis ei erista ühe ettevõtja toodet teise omast, sama märki võivad kasutada kõik ettevõtjad, kelle tooted vastavad kindlaksmääratud tingimustele. EHE Ökomärk EHE - "Ehtne ja huvitav Eesti" on - tootemärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. EHE on süsteem, millega turismiettevõtted võivad vabatahtlikult liituda. Hiiumaa Roheline Märk Hiiumaa Roheline Märk - loodussõbralik teenindus
Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista. Valguse interferentsiks nim valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb. Avastas 1801. aastal inglise füüsik Thomas Young. Interferentsi tulemus punktis A on määratud lainete käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste erinevus (vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähis [1 m] MAX tingimus: valguslained tugevdavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus max = k.
õpetatavad teatud tasemeni,saavad oma eluga hakkama,ei vaja kõrvalist abi ja lähevad ka tööle; imbetsilsus-sõnavara areneb välja osaliselt,loogiline mõtlemine ja üldistamine ei arene välja,valdavalt mehhaaniline mõtlemine.Eneseteenendamisefa kõiges hakkama ei saa,terve elu vajavad kõrvalist abi.Nad on õpetatavad,käivad päeva keskustes; idiotism-raskusaste,ei ole õpetatavad ega arendatavad,sõnavara ei arene välja ning ei erista end ümbristevast.Nende laste jaoks on hooldekogud.Suhtlevad läbi liigutuste ja häälitsuste,nad ei ela üle 12-13 aasta sest niisuure ajukahjustusega on kahjustatud ka mingid elutähtsad organid(sisu!) 2) elu jooksul omandatud > statsionaarne- intellect jab sellele tasemele kuhu ta langes pärast traumat või haigust, regresseeruv- ravi tulemusel intellect läheb normi tagasi, progresseeruv-ravi mingeid tulemusi ei anna ning aja jooksul intellect langeb veelgi. 8
KOLVIKESED-eristavad värve ja vajavad rohkem valgust. Neid on kolme tüüpi, iga põhivärvuse jaoks. KAUGELENÄGEVUS- inimene näeb kaugele, lähedale mitte, aitab kaksikkumer lääts. Pigem vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta taha. LÜHINÄGEVUS- inimene näeb lähedale, kaugele mitte, aitab kaksiknõgus lääts. Pigem nooremas eas ning leevendub vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta ette. DALTOONIKUD ehk värvipimedad ei erista värvusi, pärilik puue ja esineb rohkem meestel. Pole ravitav. SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA... Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi.
annaabi.ee 
