olla üles ehitatud. 1. Üldine regulatsioon Enam kui kolmekümnes riigis reguleerib isikuandmete töötlemist nii era- kui ka avalikus sektoris üks üldine, kõikehõlmav seadus, mis reguleerib isikuandmete töötlemise eri aspekte. Näiteks on üks suurriikidest, kus kasutatakse just sellist mudelit, Saksamaa. Nimelt ollakse seal seisukohal, et moodne andmekaitseregulatsioon peab baseeruma ühel üldseadusel, mis on eriseaduste suhtes ülimuslik. Üldseadus peab sätestama fundamentaalsed ning täpsed normid isikuandmete töötlemiseks, seejuures võimalikult vähe peab jääma lahtisi sätteid. Spetsiifilisi valdkondi reguleerivad eriseadused on õigustatud ainult juhul, kui tekib vajadus teha erandeid üldreeglitest. Üldise regulatsiooniga andmekaitse mudelis on oluline osa järelevalvel. 2. Eriseadustel rajanev regulatsioon
Teenistuslähetus on ametniku saatmine ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikus täitma teenistusülesannet väljaspool alalise ametikoha asukohta või koolitusele väljaspool alalise ametikoha asukohta. Teenistuslähetusse saadetakse avalik teenistuja ehk riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teenistuses töötav isik, samuti eriseaduste alusel teenistuses olevad ametnikud, nt kaadrikaitseväelased. Teenistuja on kohustatud lähetusse minema ning tingimused on üldjuhul samad, mis töölähetuse puhul. Teenistuslähetuse perioodil säilitatakse teenistujale palk ja tema ameti- või abiteenituskoht. Välislähetuseks nimetatakse teenistuja lähetamist välisriiki. Teenistuja välislähetusse saatmise korra, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja nende
töö tegemise asukohta. Lähetusse saab saata ainult töölepingu alusel töötavad isikut ehk töötajat. Tööandjal on õigus saata töötaja töölähetusse kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks ning töötajal on kohus asuda lähetusse. [1] Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem. Töölähetust reguleerib töölepinguseadus. Teenistuslähetusse saadetakse avalik teenistuja ehk riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teenistuses töötav isik, samuti eriseaduste alusel teenistuses olevad ametnikud, nt kaadrikaitseväelased. Teenistuja on kohustatud lähetusse minema ning tingimused on üldjuhul samad, mis töölähetuse puhul. Teenistuslähetust reguleerib avaliku teenistuse seadus. Ametilähetus on erandlik, kuna juhtorgani liikmetele ei laiene tööseadused ning seetõttu ei kehti ka töölähetuse mõiste. Siiski võib erinevate juhatuste ning nõukogude liikmeid lähetada eeldusel, et on olemas juhtivate organite nõusolek, nt nõukogu
tehtavate otsuste kujundamisel, esitada sealjuures vajadusel omapoolseid seisukohti ning vastuväiteid 3. haldusakti õigusliku aluse esiletõstmist toetab seaduslikkulse printsiip 4. halduse tegevus on põhimõtteliselt avalik ja isikul on õigus saada informatsiooni teda riivava haldustegevuse põhjuste kohta. Põhjenduse sisu Nõudeid haldusakti põhjenduse sisule kirjeldab haldusmenetluse seadus küllaltki üldiselt. Mõningane täpsustamine on võimalik eriseaduste abil. Probleem peitub siin selles, et nõudeid sisule ja ulatusele on üldnormidena raske kindlaks määrata, sest need sõltuvad väga suures osas konkreetse juhtumi asjaoludest, vastava õigusvaldkonna eripärast ning otsuse tegemise aluseks olnud põhjustest. Kohus peab seetõttu haldusakti põhjenduse ulatust ning sisu õiguspärasust igal üksikjuhtumil eraldi hindama Haldusaktide põhjendamise kohustuse eesmärgid
anda üldaktidena määrusi. KOV on seotud nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seaduslikkuse pm-ga, st riivel peab olema alati õiguslik alus. o Sõltuvalt sellest, kas määrusega regul a-õ suhteid III isikutega (määrusel esineb välismõju) või KOV üksuse sisesuhteid, kehtivad või vastavalt ei kehti määruse suhtes HMS sätted. Mõlemal juhul vaja arvest PS, KOKS, asjaomaste eriseaduste ja KOV enda õigustloovate aktide regulatsioone. Saab erist põhi-, eelarve-, maksu-, ehitus-, ametiasutuste põhi-, heakorramäärust jne. o Reeglina sis määrused õigusnorme kui üldreegleid, siis üldisus pole alati vältimatu tunnus: nt valla ja linna eelarve tuleb volikogul seaduse kohaselt vastu võtta määrusega, kuigi õigusnorme see ei sisalda.
Kuid väljakujunenud elustandardi hoidmiseks peaks uuringute kohaselt inimese pension olema ca 65-70% sissetulekust. Sellise taseme saavutamiseks on soovitav toetuda kõigile kolmele pensionisambale. See on püha vara, kus riiklik pension moodustab vaid osa. Lisaks indekseerimisele on valitsus soovinud tulumaksustada pensionid, mis ületavad 4000 krooni. See puudutaks eelkõige kõrgeid riigiametnikke, nagu riigikogu liikmed, kõrgemad sõjaväelased ja kohtunikud, kes saavad pensioni eriseaduste alusel. On seisukohti, et eripensionid tuleks Eestis üldse kaotada. Ideaalse pensioni- ja tulumaksusüsteemi iseloomustaja on ühetaolisus ehk võimalikult väike erandite hulk. Praegusel juhul tekitab riik endale teadlikult kaks sotsiaalse õigluse probleemi. Esiteks on väljavalitutele kehtestatud põhjendamatult suured eripensionid, teisest küljest riik tunnetab, et sotsiaalse õigluse jaluleseadmiseks tuleks neid pensione kuidagi vähendada, näiteks tulumaksustada
Välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel on kitsendav asjaolu. 10 6.REKLAAMISEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA Kehtiva reklaamiseaduse, mis võeti vastu 12.03.2008 aastal, väljatöötamise eesmärk oli kaasajastada reklaamialase tegevuse õiguslikku regulatsiooni, samuti koondada võimalikult suur osa eriseaduste reklaamialasest regulatsioonist reklaamiseadusesse. Töötati välja reklaamiseaduse uus terviktekst, kusjuures mitmed 11.06.1997 aastal vastu võetud reklaamiseaduse sätted sisalduvad ka täna kehtivas reklaamiseaduses, sealhulgas nõue, mille kohaselt kange alkoholi reklaam on keelatud ajalehe või ajakirja esi-või tagaküljel. Viimase sõnastust on kehtivas seaduses muudetud keeldu on laiendatud kogu alkoholi suhtes. Täna
läbivaatamiseks. Apellatsioonikohtul on kaks divisjoni. Tsiviildivisjon (Kõrge kohtu ja ringkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebused) ja Kriminaaldivisjon(Krooni kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonikaebused). Lordide Koda on Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Samal ajal on see kohus ka Ühendatud Kuningriigi kõrgeimaks kohtuks ning seega ka näiteks Šoti kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Lordide koda vaatab läbi umbes 50 asja aastas. Tribunalid moodustatakse eriseaduste alusel mingi konkreetset liiki vaidluste lahendamiseks. Tribunalid koosnevad juristidest ja ilma juriidilise hariduseta vastava eriala spetsialistidest. Protseduur on kiirem, vähemate vorminõuetega ja odavam, kui üldkohtutes. Tribunalid on moodustatud töövaidluste, sotsiaalkindlustuse- ning mitmesuguste omandiõiguse ning maksude asjade läbivaatamiseks. On olemas ka sisetribunalid. Lordkantsleri nimetab ametisse kuninganna peaministri ettepanekul. Lordkantsleri isikus
läbivaatamiseks. Apellatsioonikohtul on kaks divisjoni. Tsiviildivisjon (Kõrge kohtu ja ringkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebused) ja Kriminaaldivisjon(Krooni kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonikaebused). Lordide Koda on Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Samal ajal on see kohus ka Ühendatud Kuningriigi kõrgeimaks kohtuks ning seega ka näiteks Soti kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Lordide koda vaatab läbi umbes 50 asja aastas. Tribunalid moodustatakse eriseaduste alusel mingi konkreetset liiki vaidluste lahendamiseks. Tribunalid koosnevad juristidest ja ilma juriidilise hariduseta vastava eriala spetsialistidest. Protseduur on kiirem, vähemate vorminõuetega ja odavam, kui üldkohtutes. Tribunalid on moodustatud töövaidluste, sotsiaalkindlustuse- ning mitmesuguste omandiõiguse ning maksude asjade läbivaatamiseks. On olemas ka sisetribunalid. Lordkantsleri nimetab ametisse kuninganna peaministri ettepanekul. Lordkantsleri isikus
1919: lõpetatakse vallakohtute tegevus senisel kujul, nende ülesanded pannaks osalt rahukohtunikele ja rahukogudele. 1920. a: EV PS (7. ptk: "Omavalitsusest). "Omavalitsuste kaudu teostab valitsemist kohapeal riigivõim, kuivõrd seaduses ei ole selleks loodud eriasutusi." Siit tulenevalt: 1) KOV on kohalik valitsemine 2) pole vahet KOV-i ja riigi valitsemise ülesannete vahel 3) KOV on seega kohalik valitsus ehk teostab valitsemise ülesandeid mitte üksikute eriseaduste alusel, vaid seetõttu, et ta on see asutus, kelle võimkonda endastmõistetavalt kuuluvad kohapealse valitsemise ülesanded. 4) KOV-dele on kindlustatud iseseisvus nende võimkonda kuuluvate asjade otsustamisel nad on vabastatud keskvalitsuse eeskoste alt. Seega KOV on riigihaldus (riikliku KOV-i teooria) 1934: EV PS-i muutmise seadusega võeti maaomavalitsustelt nende õigusliku eksistentsi alus ehk
Saksamaalt,aga kasutati ka Prantsusmaa,Itaalia ja Norra karistusõigust Karistusõiguse allikad Eesti karistusõigus jaguneb põhi- ja haru karistusõiguseks.Põhi karistusõigus käsitleb kuritegusid ja nende koosseise,haru karistusõigus aga väärtegusid ja nende koosseise.Kõigi kuritegude koosseisud paiknevad KarS-is,seevastu väärteod võivad olla sätestatud nii KarS-i eriosas kui ka muudes seadustes. Väärtegude koosseisude jagamisel KarS-i ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest et need teod mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (liiklusseadus) nähatakse ette vastava seaduse lõpus. Vastava eriseaduse puudumisel on väätegu sätestatud KarS-is Tähtis on see et ka väljapool KarS-i asuvate süütegude suhtes kehtib KarS-i üldosa. Eriosa eristamine üldosast KarS-is Mandrieuroopas on levinud karistusõiguse jaotus üld-ja eriosas.Ajalooliselt on üldosa hilisem kui eriosa
küsimuse korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu tema isiku põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus. HMS sätted kehtivad või vastvalt ei kehti sõltuvalt sellest, kas määrusega reguleeritakse avalik-õiguslikke suhteid kolmandante isikutega(määrusel esineb välismõju) või KOV üksuse sisesuhteid. Mõlemal juhul on määruse andmisel vajalik arvestada PS, KOKS, asjaomaste eriseaduste, samuti KOV enda teatud õigustloovate aktide(nt valla/linna põhimäärus) regulatsioone. Vastavalt rakendusvaldkonnale võib eristada KOV üksuse: Põhimäärus Eelarvemäärus Maksumäärus Ehitusmäärus Ametiasutuse põhimäärus Kaevetööde, heakorra-, koerte ja kasside pidamise jt eeskirju 8.5. Statuudid Statuudid - PS § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu
2) ametliku rahakursi kindlaks-määramine; 3) riigi kulla- ja valuutareservide hoidmine ja kasutamise korraldamine. Enamiku riikide keskpangad on riiklikud, s.o. täielikult riigile kuuluval kapitalil. Kuid ka teistsuguste omandisuhete korral segakapital (Jaapan, Belgia, Austria jt), erakapital (USA Föderaalreservi süsteem, Itaalia jt) tegutseb keskpank põhiseaduslikul alusel eriõigustes, reguleerituna eriseaduste ja aktidega ning teda ei saa samastada kommerts-pangaga ega tavalise riigiasutuse või ettevõttega. Riigi keskpank on omaette põhi-seaduslik institutsioon sõltumatu ja vastutav. Eesti Pank asutati 1919. aastal aktsiapangana, mis sel ajal oli tavaline nähtus. Kuid vajaliku vaba kapitali puudumise tõttu aktsiaid realiseerida ei õnnestunud ning ainuaktsionäriks jäi vabariigi valitsus, kes täitis seega ka aktsionäride täiskogu ülesandeid. 1927./28. aasta
valiku puhul tuleb eeelistada seda lahendust, mis riigi ja ühiskonna huvides kõige kasulikum kirjalik vormistamine välistab vaidlused praktikas on sellised otsused alati kirjalikult vormistatud Õiguse analoogiat ei soovitata rakendada protsessuaalõiguse harude normistike lünkade puhul Samuti ei soovitata õiguse analoogi rakendada ei veksli- ega tshekiõiguse õigusaktides. Analoogia rakendamist peetakse kohatuks veel eriseaduste normistike lünkade puhul, kui tegemist võib olla ühiskonna intresside piiramisega analoogia kohaldamise järlmina. Küll aga soovitatakse õiguse analoogiat kohaldada sotsiaalõiguse suhete reguleerimisel. 50. Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, kusjuures samas välistavad mõlemad vastastikku teineteist. reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga
Tallinn, 2000, lk 45-52 2 Senise kuritegude ja haldusõiguserikkumiste eristamist luubumise põhjenduste kohta vt. KarSE § 2 phjs 2 Sellise lahendusvariandi kasuks otsustati seetõttu, et pideva õigusliku regulatsiooni laienemise tingimustes ei ole enam võimalik kõikide karistavate tegude koondamine ühtsesse seadstikku. 7 Väärteokoosseisude jagamisel KarS ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest, et need teod mille karistatavus tuleneb kindlalt valdkonda reguleerivatest seadustest. Seega moodustavad ka väärtegusid sisaldavad muud seadused KarS mõttes selle eriosa ja ka väljapool KarS sätestatud väärteokoosseisude näol on tegemist karistusseduse eriosa normidega. Seega kõikjal, kus KarS kasutatakse mõistet seadus või määratletakse mingi mõiste karistusseadustiku eriosa tähenduses, laieneb selle regulatsioon ka väljapool KarS paiknevatele
Ainult selline andmete edastusviis võimaldab tehniliselt läbi viia dokumentide kiire automaatkontrolli ja viia registri töömaht esitatud dokumentide läbivaatamisel miinimumini. Osaühingu notariaalselt tõestatud asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja asendab kiirmenetluses tüüppõhikiri. Tüüppõhikiri on alternatiiv vabatekstilisele notariaalsele asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale. Tüüppõhikirja alusel asutamisest jäävad aga välja eriseaduste alusel loodavad osaühingud, sest tüüppõhikirjaga pole võimalik näha ette kõiki erisusi ja lisatingimusi, mida eriseaduste alusel loodavad osaühingud peavad oma põhikirjaga sätestama. Protsessi sammude kirjeldus Kandeavalduse koostamine - sisestatakse ettevõtte üldandmed ja osanike andmed ning lisatakse põhikiri, asutamisotsus /-leping, juhatuse liikmete lepingud ning tööinspektsiooni teavituskiri.
Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. Töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige: Töömahu ajutine suurenemine 6 Hooajatöö tegemine Töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas (renditöö puhul) Mõne töötaja ajutine asendamine (lapsehoolduspuhkus max 3 aastat) Eriseaduste alusel konkursi teel valitud töötajad (haldusasutuste juhid koolidirektorid jne) Tähtajalise töölepingu järjestikku sõlmimise piirang Töösuhe on algusest peale tähtajatu, kui tähtajaline tööleping on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatel mõjuvatel põhjustel: sõlmitud samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui 2 korda või pikendatud rohkem kui 1 kord 5 aasta jooksul
abstraktset hulka juhtumeid. Üksikaktid korraldavad registreeritavaid juhtumeid ja loovad üksiknorme. Üldaktid Dekreet – sisaldab õigusnorme, on üldakt, omab seadusega võrdset õigusjõudu, omab õigusliku alusena põhiseaduse volitust, väljastajaks on avalik administratsioon. Erakorralisi dekreete antakse välja julgeoleku tagamiseks ja eriseaduste põhjal. Hädadekreet on üldakt, mida teostatakse ainult hädaolukordades. Hädadekreedid asendavad seadusi. Seadlus – tuleneb PS §109st, mis sätestab, et kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib President vajaduse korral anda seaduse jõuga seadlusi. 35 Määrused – on seadusele alluvad halduse üldaktid
o jne. Seaduses nähakse ette ka avalik-õigusliku juriidilise isiku põhikirja kinnitamise kord. Nii kinnitab näiteks Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu. Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri, seda siis kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse omadest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 32 D. HUVI KUI KRITEERIUM Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende
1) õiguse analoogiat ei soovitata rakendada protsessuaalõiguse harude normistike lünkade puhul - see võib viia menetlusnormide stabiilsuse hävimisele, mis omakorda juhib suvaõiguse n.ö tagauksest sisse; 91 2) samuti ei soovitata õiguse analoogiat rakendada ei veksli- ega tsekiõiguse õigusaktides; 3) analoogia rakendamist peetakse kohatuks veel eriseaduste normistike lünkade puhul, kui tegemist võib olla ühiskonna intresside (ühiskonna kasu ehk üldise huvi) piiramisega analoogia kohaldamise järelmina; 4) küll aga soovitatakse õiguse analoogiat kohaldada sotsiaalõiguse suhete reguleerimisel. P.2. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu:
edasilükkamatu riiklik vajadus (PS § 108); ja 2. hädadekreete –olukord, kus VV on välja kuulutanud eriolukorra - RK ei saa või ei jõua kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus (PS § 87 p 8). Dekreetseadus — ülima õigusliku jõuga dekreet, mis konkureerib seadustega (võib muuta, asendada seadust). Seda tavaliselt ei loeta kokkukuuluvaks demokraatlike režiimidega. Erakorraline dekreet — on välja antud riigi kaitseks põhi- ja eriseaduste alusel. Tuuakse sisse teatud juriidiline sündmus või kellegi toimingud, mis seavad ohtu riigikorra eksistentsi (sõda, vandenõu, mäss, maavärisemine jne). Hädadekreet —antakse situatsioonide puhul, mis nõuavad kiiresti rakendatavat abinõud, et olukord hullemaks ei läheks. Intra legem määrus — antud seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Määrust võib anda ainult siis kui on olemas seaduses spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus, mitte mingil juhul generaaldelegatsioon
Nii kinnitab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu (RS § 24 lg. 3). Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 näeb ette võimaluse, kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse II osa 3. peatüki sätetest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 4. Huvi kui kriteerium Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on
Nii kinnitab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu (RS § 24 lg. 3). Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 näeb ette võimaluse, kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse II osa 3. peatüki sätetest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 4. Huvi kui kriteerium Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on
I osa - raamat I-IV - kõrgem administratsioon, sõjaväevalitsused II osa - raamat V-VIII - regulaararmee III osa - raamat IX-XI - irreguraalarmee IV osa - raamat XII-XVII - sõjaväeasutused V osa - raamat XVIII-XXI - sõjaväemajandus VI osa - raamat XXII-XXIV - sõjaväe kriminaal-, distsiplinaar- ja kohtuasjad. Kuigi eelltoodud 24 raamatus oli kavandatud välja anda kõik tähtsamad sõjaväelised seadusandlikud aktid, jäid mõned raamatud välja andmata ja need asendati teiste eriseaduste ning korraldustega. Analoogiliselt maavägedele oli kavandatud välja anda kodifitseeritult ka Mereväe Määruste kogu (?) kokku 5 osas 18 raamatus järgmiselt: I osa - raamat 1-2 - kõrgemad mereväevalitsused II osa - raamat 3-7 - mereväeasutused III osa - raamat 8-11 - mereväeteenistus IV osa - raamat 12-15 - mereväemajandus V osa - raamat 16-18 - mereväe kohtuasutused ja jurisdiktsioon. Tegelikult ei avaldanud mereministeerium raamatuid 11, 12, 15, vaid need asendati
2. Põhiseaduslik alus 1920. a: EV PS (7. ptk: "Omavalitsusest). § 75: "Omavalitsuste kaudu teostab valitsemist kohapeal riigivõim, kuivõrd seaduses ei ole selleks loodud eriasutusi." Siit tulenevalt: 1) KOV on kohalik valitsemine 2) pole põhimõttelist vahet KOV-i ja riigi valitsemise ülesannete vahel 3) KOV teostab valitsemise ülesandeid mitte üksikute eriseaduste alusel, vaid seetõttu, et ta on kohalik valitsus see asutus, kelle võimkonda endastmõistetavalt kuuluvad kohapealse valitsemise ülesanded. 4) KOV-dele on kindlustatud iseseisvus nende võimkonda kuuluvate asjade otsustamisel nad on vabastatud keskvalitsuse eeskoste alt. 1 Seega KOV on riigihaldus (riikliku KOV-i teooria).
Näiteks ei või töötaja ja tööandja kokku leppida 20-kalendripäevases põhipuhkuses, kuna tegemist oleks töötaja jaoks seaduses sätestatust halvemate tingimuste kohaldamises. Töötaja kahjuks kõrvale- kalduv kokkulepe on algusest peale tühine, mistõttu ei tohi tööandja viidatud kokkuleppele tugineda ja töötajal puudub kohustus seda täita. 5. TLS § 2 ei välista ega piira teistsuguse regulatsiooni kehtestamist eriseadustega. TLS ja töösuhteid reguleerivate eriseaduste normide vastuolu korral tuleb lähtuda üldnormi ja eri- normi suhtest, mis tähendab, et vastuolu või erinevuse korral kuulub kohaldamisele erinorm. Näiteks on mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaeg ning töötasu arvutamise ja maksmise erisused reguleeritud TLS asemel liiklusseaduses, laevapere liikmete tööaeg aga mereteenistuse seadu- ses. Seega võivad eriseadused näha ette erineva, sh TLS-st vähem soodsama regulatsiooni. § 3. Võrdse kohtlemise põhimõte
annaabi.ee 
