nurksagedusega w (rad/s) järgmiselt: n = 60n = 60 w / 2p . 8 U 0 - U nom dU = × 100 % , (5) U nom kus U 0 on koormusvoolule I = 0 vastav klemmipinge. 3. Reguleerimiskarakteristik I e = f ( I ) näitab ergutusvoolu I e sõltuvust koormusvoolust I jääval klemmipingel U = const ja pöörlemiskiirusel n = const . Generaatori ekspluateerimisel on vaja kindlustada püsiv klemmipinge erinevate koormus- voolude puhul. Kuna koormusvool I on tihedalt seotud ankruvooluga I a , siis valemi (4) põhjal koormusvoolu kasvamisel klemmipinge langeb. Jäävat klemmipinget on võimalik säilitada ergutusvoolu I e muutmisega. Ergutusvoolu saab muuta kas käsitsi või
tõsta pinget võrdeliselt sagedusega; sageduse langetamisel alla nimisageduse langetada pinget võrdeliselt sagedusega. Kuidas mõjub faasipingete mittesümmeetria asünkroonmootori tööle? Libistus ja kaod suurenevad; käivitusmoment langeb. Kui 3faasilise asünkroonmootori üks toitefaas katkeb siis mootor ei käivitu; mootori töö ajal ülejäänud faaside vool suureneb 1,7 korda. Kas sünkroongeneraatori ergutusvoolu muutmisega saab muuta generaatori pinget? Saab üksikult töötava generaatori korral. Mille mõjul tekib sünkmasina õhupilu magnetväli? Rootori ja staatori mähiste voolu mõjul. Mis on sünkroonmasina ankrureaktsioon? Staatorimähise pinge mõju rootorimähise voolule. Sünkroonmasina ankrureaktsiooni tagajärjel tekib staatorimähises ankrureaktsiooni pinge. Sünkroonmasina vääratusmomendi avaldis pPmax/. Sünkroonmasina nimimoment on 0,9...1 vääratusmomenti.
6. Kuidas tekitatakse sõltumatu ergutusega elektrimootoris magnetväli? Sõltumatu ergutus- ergutusmähist toidetakse generaatorivälisest allikast/ Sõltumatu ergutusega elektrimootori (vt joonis 6.6) karakteristikud on samalaadsed kui püsiergutusega mootoril. Kuna toited on eraldatud, siis on võimalik neid eraldi muuta. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. Pöörlemiskiirust saab muuta kas muutes ankruvoolu või ergutusvoolu tugevust, reeglina muudetakse siiski ankruvoolu tugevust. 7. Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli? 7. Rööpergutus- ankrumähisega rööbiti ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Rööpergutusega elektrimootoris (haruvoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud rööbiti ja saavad sama toitepinge. Ergutusmähise keerdude arv on suur, seda võrreldes ankrumähisega, tema elektriline takistus on seega suur ja
Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 7. Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli? Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 8. Kuidas tekitatakse jadaergutusega elektrimootoris magnetväli? Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 9. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Ankrumähise voolutugevuse muutmisega. 10. Kuidas saab sõltumatu ergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Muutes ankruvoolu või ergutusvoolu tugevust, reeglina muudetakse siiski ankruvoolu tugevust. 11. Kuidas saab rööpergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Muutes näiteks ankruvoolu tugevust. 12. Kuidas saab jadaergutusega elektrimootoris muuta pöörlemiskiirust? Vähendades koormust? Suurendades tühijooksu voolutugevust. 13. Kuidas saab püsiergutusega elektrimootoris muuta pöörlemissuunda? Ankrumähise voolusuuna muutmisega (toitepinge polaarsuse muutmisega). 14
kompaundmasin, mille poolustel on nii rööpergutusmähis kui jadaergutusmähis. Jadaergutusmähis Rööpergutusmähis Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises (vasakult teine joonis) või ergutusmähises (vasakult kolmas joonis). Polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss- ja miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit
mille poolt tekitatud momenti iseloomustab kõver 2. Kui käivitamisel kasvab kiirus sünkroonkiiruse lähedale, tõmbub mootor teatud kiiruse ja momendil sünkroontalitusse. Ergutusmähisega sünkroonmootorit iseloomustavad nn U-kõverad ehk staatorivoolu sõltuvus ergutusvoolust. Kõveratel on olemas miinimum punkt, milles staatorivool on sama võimsuse juures kõige väiksem. Selles punktis tarbib masin aktiivvõimsust. Ergutusvoolu vähendamiseks ehk alaergutamisel tarbib sünkroonmootor võrgust pingest mahajäävat ehk induktiivse iseloomuga voolu, üleergutamisel aga pingest etteruttavat ehk mahtuvusliku iseloomuga voolu. Seega saab ergutusvoolu reguleerimisega muuta võrgust tarbitavat reaktiivenergiat. 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor Püsimagnetiga sünkroonmootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega. Püsimagnetitega sünkroonmootori rootori ehitus on lihtne, mis tõttu
.............................................................................................. 5 Ülesanne nr. 1 Juhtimisskeemi pingestamine ja mootori jõuahelate kaitsmine lühise eest toimub liinikaitselüliti QF abil. Mootori ülekoormuskaitse toimub maksimaalvoolurelee KA1 abil, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ankruahelasse, avanev kontakt aga nullpingerelee KA6 mähise ahelasse. Skeemis on ette nähtud ka kaitse magnetvälja kadumise eest, milleks on skeemi lülitatud ergutusvoolu kontrolli relee KA5, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ergutusmähisega LM, sulguv kontakt aga jadamisi nullpingerelee KA2 mähisega. Kaitse iseenesliku käivitumise eest on teostatud nullpingereleega KA2. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on skeemi lülitatud lahendustakisti R4. Juhtimisahelad on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1 ja F2. Lõpulütitite mitterakendumisel on avarii lõpulülitit, mis katkestavad toite.
Kus rektiivne EMJ täielik kompnsatsioon vastab mingisugusele keskmisele masina töö kestval talitusel. 25. Võõrergutusega alalisvoolugeneraator (lk 88) (joonis 5.3) Ergutusahelasse ühendatud reostaat annab võima-luse ergutusvoolu ja masina põhimagnetvoo reguleerimisks. Ergutusmähist toidetakse alalis-vooluallikast, mida sel juhul nim. ergutiks. Tühijooksukarakteristik
Staator võib olla kolme- või viiefaasiline. Generaatori elektriskeem ja pinge graafik, mis võetud töömähiste otstelt enne alaldit. Alaldi on lülitatud generaatori töömähiste vooluringi selleks, et akut saab laadida ainult alalisvooluga ja osa elektrienergiast kulubki aku laadimiseks. Alaldina kasutatakse täisperiood diood alaldit, millel iga faasi tarvis on kaks dioodi. Paljudel generaatoritel on veel teine alaldi generaatori ergutusmähis ergutusvoolu tarvis. Alaldi vajab ka jahutust. Jahutuseks paigaldatakse alaldi generaatori keresse või otsakaane külge, et kasutada ühist jahutussüsteemi. Alaldi paiknemine : 1 rootor, 2 alaldi, 3 harjahoidik, 4- pingerelee Vahelduvvoolugeneraatori klemmipinge graafik peale alaldit Graafiku joon ei ole sirge. See joon muutub sirgele lähedasemaks siis, kui rootori pöörlemissagedus suureneb, või kui suurendatakse staatorimähises faaside arvu.
124 Jadaergutusmähis Rööpergutusmähis Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises (vasakult teine joonis) või ergutusmähises (vasakult kolmas joonis). Polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss- ja miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit
124 Jadaergutusmähis Rööpergutusmähis Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises (vasakult teine joonis) või ergutusmähises (vasakult kolmas joonis). Polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss- ja miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit
tühijooksul töötava mootori kiirus lubamatult suureks, täiskoormusega mootor võib aga hoopiski peatuda ja sattuda seega lühistalitlusse või aktiivse staatilise momendi korral hoopiski sattuda vastulülituspidurduse talitlusse raske koorma langetamisel. Joonis 1.22 Selliste lubamatute talitluste vältimiseks tuleb ette näha kaitse magnetvälja kadumise eest , mis lülitab mootori ergutusvoolu katkemisel välja. Selleks lülitatakse mootori juhtimisskeemi ergutusvoolu kontrolli relee KA. Vastavat juhtimisskeemi sõlme on kujutatud joonisel 1.23.a. Joonis 1.23 Ergutusvoolu kontrolli relee KA mähis ühendatakse jadamisi mootori ergutus- mähisega LM. Kui ergutusahel on korras, on relee rakendunud ja tema kontakt kontaktori KM mähise ahelas suletud. Kui ergutusahel katkeb, kaotab relee KA toite,
ALALISVOOLU-RÖÖPERGUTUSMOOTOR Mootorireziimis on elektromagnetiline moment võllimomendist suurem mehaanilise momendi (hõõrdekao ja ventilaatorikao) võrra. Rööpergutusmootori mehaaniline tunnusjoon on sirge. Loomuliku mehaanilise tunnusjoone kalle ehk jäikus sõltub ankruringi takistusest R. Käivitusvool sõltub: pingest ja ankruringi takistusest. Tehistunnusjooned saab: * pinge U, * magnetvoo (ergutusvoolu) ja *ankruahela takistuse R muutmisel. 1 loomulik tunnusjoon, 2 reostaattunnusjooned ankruringi takistuse suurendamine suurendab tunnusjoone kallet, tunnusjooned lähtuvad ühest punktist 0. Pidurdusviisid Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus moment takistab liikumist. Elektrimasina töö on ümberpööratav, s.t. ta võib töötada generaatori, mootori või piduri olukorras. Rööpergutusmootoril on võimalikud järgmised pidurdused:
Välislühise korral ei reageeri kuna kõikide fiidrite summaarne vool=0, aga siselühise korral reageerib kui kõikide fiidrite vool on 1suunaline. 16. Koormusvähenduskaitse Ül. vähendada koormust järsu võimsusvajaku korral. Alapingekoormusväh.kaitse- ül. taastada norm.pinge koormuse osalise väljalülitamisega. Järsk reaktiivvõimsusvajadus on väiksem probleem kui järsk aktiivvõimsusvajak kuna seda on võimalik kompenseerida generaatori ergutusvoolu suurendamisega. Alasageduskoormusväh. kaitse lülitab osa koormusi välja etteantud järjekorras, et taastada õige aktiivkoormus. 17. Võimsuslüliti tõrkekaitse Kui pärast väljalül. käsku VL kontaktid jäävad suletuks, annab reservkaitse uue käsu VL-le. Probleemiks suure viite tõttu rakendumise aeglus ja ebapiisav tundlikkus. Seega kasut. tõrkekaitset mis on kiirem kui reservkaitse. Kasutatakse kahte üksteist dubleerivat releed, millest ühe viiteaeg on suurem
Üks õhupilu lisapooluse ja ankru vahel ja lisapooluse ja ikke vahel. Viimane õhupilu valmistatakse mitte magneetilisest materjalist. Harjad kinnitatakse teatavas asendis. Kus rektiivne EMJ täielik kompnsatsioon vastab mingisugusele keskmisele masina töö kestval talitusel. Võõrergutusega alalisvoolugeneraator (joonis 5.3) Ergutusahelasse ühendatud reostaat annab võima-luse ergutusvoolu ja masina põhimagnetvoo reguleerimisks. Ergutusmähist toidetakse alalis- vooluallikast, mida sel juhul nim. ergutiks. Tühijooksukarakteristik (joonis 5.3b) Saavutanud nimikiiruse ja hoides seda katse lõpuni
sest võimsuskadu takistuses on seda suurem mida väiksem on šuntiv takistus. Ankru šuntimist kasutatakse väiksema võimsusega ajamites lühiajaliseks kiiruse vähendamiseks enne lõplikku peatamist. 5. Reguleerimine impulssmeetodil. Põhimõtteliselt saab kasutada mis tahes mootori kiiruse reguleerimiseks võrgutoitel aga ka toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis tüüpi või liiki, isegi mitteelektrilised. Abimasinate ülesandeks on luua iga peamasina võllil lisapöördemoment, mis tasakaalustab koormuse erinevused ning tagab pöörlemise sünkroonsuse. 2.2 Peavoolumootor 2.2.1 Alalisvoolu-peavoolumootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IeR E=kЕфω
2)induktiivne koormus (kõver 2); 3)mahtuvuslik koormus (kõver 3) ·Koormatakse kuni nimivooluni nimipingel ·Seejärel vähendatakse koormust järk järgult ·Klemmipinge tõuseb 1. ja 2. juhul kuna vähenevad pingelang ja ankureaktsiooni demagneetiv toime), 3. juhul langeb magneetiva toime nõrgenemine Reguleerimiskarakteristik (ie = f(I1), U1 = U1n = const, n1 = nn = const) ·Näitab, kuidas tuleb muuta generaatori ergutusvoolu koormuse muutumisel: 1)tegevkoormus (kõver 1); 2)induktiivne koormus (kõver 2); 3)mahtuvuslik koormus (kõver 3) ·Tegevkoormusel I tõustes U langeb, selle hoidmiseks on vaja tõsta ie-d ·Induktiivsel koormusel I tõustes U langeb järsemalt, on vaja suuremat ie-d ·Mahtuvuslikul koormusel I tõustes U tõuseb, on vaja vähendada ie-d
2)mootorid, mis töötavad elektrjõu mõjul. Mootorid jagunevad asünkroon, sünkroon ja alalisvoolu mootorid. Võrrandite kooslahendamise tulemusena saame mootori mehaanilised karakteristikud; s.o. langevad sirged Enim kastuatavamad mootorid on kolmefaasilised asünkroonmootorid. n=f(M). Mehaaniliste karakteristikute kalle sõltub ankruahela takistusest Ra+Rk. Nimipinge ja ergutusvoolu 11. Elektrimasinate liigutuse aluseks on kasutusala ja võimsus. Võimsuse järgi ..0,5kW pisimasinad, korral, kui Rk=0, on tegemist loomuliku mehaanilise karakteristikuga. Kui aga Rk>0, siis on tegemist 0,5..20kW- väikese võimsusega masinad, 20..250kW keskmisevõimsusega, üle 250kW suure võimsusega reostaatkarakteristikutega. masinad. Kasutusala järgi: 1) trafod 2) vooluliigi järgi (vahelduvvoolu ja alalisvoolumasinad) vahelduvvoolu 25
Ankru s^untimist kasutatakse väiksema võimsusega ajamites lühiajaliseks kiiruse vähendamiseks enne lõplikku peatamist. 5. Reguleerimine impulssmeetodil. Põhimõtteliselt saab kasutada mis tahes mootori kiiruse reguleerimiseks võrgutoitel aga ka toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis tüüpi või liiki, isegi mitteelektrilised. Abimasinate ülesandeks on luua iga peamasina võllil lisapöördemoment, mis tasakaalustab koormuse erinevused ning tagab pöörlemise sünkroonsuse. 11. Alalisvoolu-peavoo1umootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IeR
mis asub laserseadme sees ja milles on juba valmis gaasisegu (ingl pre-mix gas). Segu suundub resonaatorisse ilma pumba, turbiini, puhuja vms abivahendita, piisab balloonis olevast survest. Ka resonaator erineb eelkirjeldatud traditsioonilise laseri resonaatorist oluliselt. Nagu juuresoleval joonisel näha, koosneb optiline resonaator kahest peeglist ja kahest paralleelsest RF (radio frequency) elektroodist. Kahe elektroodi vahele juhitakse gaasisegu ning elektroodilt saadud ergutusvoolu abil tekitatakse laserkiir. Protsessi käigus eraldub samuti väga palju soojust ja seetõttu on elektroodid varustatud vesijahutusega, mille abil juhitakse tekkiv soojus resonaatorist välja. Sellist jahutusprotsessi nimetatakse difusioonjahutuseks, millest tuleneb ka seadme nimi. Jahutuseks kasutatakse suletud tsirkulatsiooniga deioniseeritud vett ja resonaatorist tulev vesi jahutatakse omaette jahutis. Difusioonjahutuse eeliseks on see, et gaas ei kuumene ning
Kui samaaegselt muuta voolu suunda nii ankru- kui ka ergutusmähises, siis mootori pöörlemissuund ei muutu. See tõsiasi on nii alalis- 116 kui ka vahelduvvooluvõrgust toidetavate universaalmootorite tööpõhimõtte aluseks. Joonisel näidatud mootorite pöörlemiskiirust nimikiirusest allapoole saab reguleerida ankruahelasse lülitatud takistiga R1reg. Mootorite kiirust nimikiirusest ülespoole saab reguleerida ergutusvoolu vähendamise ja magnetvälja nõrgendamisega takistiga R2reg. a) Ua Uerg b) Uerg Ua S1 S2 S2 S1 R1reg R2reg R2reg R1reg
suured ja moment konstantne. 28. Jadaergutusmootori nurkkiiruse reguleerimine. Jadaergutusmootoril kasutatakse põhimõtteliselt samu reguleerimisviise mis rööpergutusmootoril. Ankruahela takistuse suurendamisega saab kiirust ainult vähendada. Lubatud moment on konstantne, võimsus väheneb. Jadaergutusmootori kiirust võib reguleerida ankru- või ergutusmähise suntimisega. Ankru suntimisel kiirus väheneb ergutusvoolu suurenemise tõttu. Ergutusmähise suntimisel kiirus suureneb. Lubatud võimsus on püsiv. Lubatud moment väheneb. 29. Asünkroonmootori nurkkiiruse reguleerimine. Rootori takistuse muutmine. Siit järeldub, et asünkroonmootori nurkkiirust saab muuta libistuse (s.t. rootoriahela takistuse ja pinge muutmise teel), pooluspaaride
tekitada mootorile raskusi. · Mootorit juhitakse teekonnalülititega, mis tagavad liikuvate osade töö ja õige- aegse peatumise. · Mootorit juhitakse lülititalitluses mootor lülitatakse õigel ajal sisse ja välja ning mootor töötab vastavalt oma loomulikult mehaanilisele karakteristikule. · Mootorit juhitakse sujuvalt muutes toitepinget, sagedust või ergutusvoolu tekitatakse sobivad mehaanilised karakteristikud, mis tagavad ettenähtud töö. · Mootorit juhitakse astmeliselt mootor lülitatakse enne peatumist aeglasemale kiirusele. Liikumine võib toimuda ühe kindla kiirusega või erinevate kiirustega etteantud vahemikust. Kiiruse juhtimine võib toimuda avatud süsteemis (ilma tagasisideta) või suletud süsteemis (tagasisidega kiiruse järgi)
on: U = k n, kus k generaatori ehitust arvestav tegur, magnetvoo suurus, n- rootori pöörlemissagedus. 14. Valemist selgub, et pöörlemissageduse kasvul võib generaatori poolt väljastatav pinge kasvada tarvitile ohtlikuks. Selle vältimiseks ühendatakse ergutusmähise ahelasse pingeregulaator. 15. Väljundpinge madaldamiseks vähendab pingeregulaator rootorimähise ergutusvoolu ja viimane vähendab omakorda väljundpinget esilekutsuvat magnetvoogu. 16. Pinge muutusi kutsub esile ka tarvitite üheaegne sisse- ja väljalülitamine. Juhul, kui tarviteid on palju kasutusel, siis koormusvoolu kasvuga kasvab ka staatori mähise magnetvoog, mille suund on rootori magnetvoole vastassuunaline. NB! Seetõttu väheneb mähise poole mõjutav magnetvoog, mis omakorda vähendab väljundpinget. 60
harjade puudumine, PUUDUSED:Pole lihtsat võimalust muuta sujuvalt rootori pöörlemiskiirust. Ei ole nii lihtne ümberlülitada teispidi pöörlemiseks(kommutm). Töökindlus suurem ja hind odavam. ASÜNKR JA ALALISMTORI PÖÖRLEMISKIIRUS Asünkrmootori pöörlemiskiiruse reguleerimiseks saab muuta voolu sagedust, faasi muutmine Alalisvoolum reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse tõstmine, kui masina ehitus seda võimaldab, toimub ergutusvoolu vähendamisega. Saab muuta ka : toitepinget, ankruvooli ankru sildamine takistiga, ergutusmähise sildamine takistiga. HAMMASRATASMOOTOR oma ehituselt sarnased hammasrataspumpadele. Mootorisse juhitav vedelik avaldab survet hammasratastele, mille tulemusel tekib mootoris pöördemoment, mis kantakse üle mootori teljele.Mootoril on suur pöörlemiskiirus. KOLBRADIAAL Silindrid koos kolbidega on paigutatud ümber mootori telje. Sõltuvalt telje asendist on mootori sisselaskeavaga
Kolme- või viiefaasilisel elektromagnetilise (sõltumatu-, võõr-) ergutusega generaatoril on lihtsam ehitus ja väiksemad gabariidid sama võimsuse juures võrreldes alalisvoolu generaatoritega (viimaseid tänapäeva masinatel enam ei kasutata). Ergutusmähisesse (rootorimähisesse) juhitakse vool välisvooluallikast, seega saab sõltumatu ergutuse. Harjad ja kontaktrõngad on vajalikud seetõttu, et ergutusmähis on tähekujuliste rootoripoolte vahel ja pöörleb koos rootoriga. Ergutusvoolu suurus on 2 kuni 3 A. Kaasajal on sellist tüüpi generaatorid leidnud laialdasemat kasutamist autodel ja mõnedel liigendtraktoritel. Endaergutusega vahelduvvoolugeneraatori ehitus Generaator koosneb: · Staatorist, mis on valmistatud elektrotehnilise terase plekkidest · Staatori mähisest · Rootorist · Ergutusmähisest (1 või 2) · Alaldist · Otsakaantest · Rihmarattast · Ventilaatorist · Integraalskeemil regulaatorist
124 Jadaergutusmähis Rööpergutusmähis Alalisvoolumootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises (vasakult teine joonis) või ergutusmähises (vasakult kolmas joonis). Polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss- ja miinusjuhtme vahetamisega) pöörlemissuunda muuta ei saa. Seda illustreerib parempoolne joonis, kus vasakpoolse (esialgsega) võrreldes on muudetud nii ergutusvoolu kui ankruvoolu suunda, juhtmele mõjuva jõu suunda see pole muutnud. Alalisvoolumootorit ei tohi käivitada otselülitamisega liinipingele. Tekkiv käivitusvool on nimivoolust kuni paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit
kommutaatorit vedrudega, mille surve on 420____500 gf. voolu tugevust nii, et generaatori pinge oleks ankru pöö- Üks harjapaar on ühendatud massiga, teine -- mõlema rete muutumisel püsiv (joon. 42), Vaadeldav pingeregu- ergutusmähise ühe otsaga. laatör töötab kaheastmeliselt. Väiksema pingetõusu korral Süütelülitile vajutamisel ühendab käivitusrelee klem- vähendab ta ergutusvoolu lisatakisti lülitamisega ergutus- mid B ja G ning aku vool läbib generatorkäiviti peavoolu- ahelasse (I reguieeriimsaste). Edasisel pinge tõusul hakkab 76 ta lühistama ergutusahelat (II reguleerimisaste). Pinge 77
karakteristiku jäikust nii, et nimikiirus ei muutu. Jadaergutusmootoreid kasutatakse elektertranspordis, kus mootorvagunil on näiteks kaks mootorit. Siis on võimalik kiiruse muutmine toitepinge muutmisega, mis saavutatakse kahe mootori ühendamisel jadamisi ja rööbiti. Ankru pöörlemiskiirus: n = ((U-Ia(Ra+Rk)/cE Seosest selgub, et on võimalik saada rööpergutusega mootori erinevaid karakteristikuid ka toitepinge vähendamisega (pöörlemiskiirus väheneb) ja ergutusvoolu (magnetvoo) vähendamise abil, kui Re > 0 (pöörlemiskiirus suureneb). 55) Hammasratasmootori tööpõhimõte ja kasutuskohad Kasutatakse väiksematel, peamiselt ratas samuti traktoritel. Levinuim on välishambumisega pump. Pumba kahest ühesuurusest teineteisega hambuvast hammasrattast on üks ühendatud ajamiga, teine jookseb kaasa. Tagasivoolu vältimiseks sobitatakse hammasrattad tihedalt keresse. Võivad arendada töösurvet 120...160 atm. Valmistatakse 6...12 hambaga.
annaabi.ee 
