Belgia metsad 1. Tänapäeval moodustab mets 22 % Belgia territooriumist ehk katab 700 000 hektarit. Võrreldes Eestiga on seda vähe. 2. 47% laialehelised (tamm 13%, pöök 7%, pappel 5%, muud 22%). Okaspuud 41% (harilik kuusk 25%, mänd 9%, lehis 2%, ebatsuuga 3%, muud 2%). 3. On jaotunud riigi kolme piirkonna vahel: 78% Valloonias, riigi lõunaosas, 21% Flandria piirkonnas, riigi põhjaosas, 1% Brüsseli piirkonnas, riigi keskosas. 4. Enamik Belgia metsadest kuulub eraisikutele: 58 %. Erametsade keskmine pindala on 2,5 hektarit omaniku kohta ning riigis on üle 100 000 metsaomaniku. 42% metsadest on jaotatud riiklike omanike vahel. Siia kuuluvad riigimetsad, mis on riigi piirkondade (11 %), valdade (28 %) ja provintside, riiklike sotsiaalkeskuste ja kirikukogude (3 %) omanduses. Need metsad kuuluvad metsandussüsteemi ja neid majandavad. -Majanduslik: puidutootmine. Mets annab inimestele palju tööd nii otseselt kui kogu sektoris (saeveskid, paber, paneelid, jne);
ha). Metoodika on reguleeritud metsa korraldamise juhendiga ja kinnitatud keskkonnaministri määrusega. Lausmetsakorralduse põhjal saab edukalt koostada ka metsavarusid iseloomustavaid aruandeid. Kuni 1992. aastani inventeeriti Eesti metsi selle metoodika alusel iga kümne aasta tagant ning kogutud inventeerimisandmete alusel valmisid ka metsavarude ülevaated. Hiljem on regulaarselt inventeeritud ainult riigimetsi. Erametsade inventuur on sõltunud nende registreerimisest maakatastris, omanike huvist metsi majandada ja rahast (Aastaraamat Mets 2013). Oluline on siiski saada kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, sellest tulenevalt alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventuur on valikuuring, millega saab suhteliselt lihtsalt ja kiirelt teavet metsade kohta.
tulekahjud, haigused, kahjurid ja teised loodusõnnetused, mehaanilised puude ja pinnase kahjustused. Kõikides metsades, vaatamata omandiõigusest, peab olema üldriiklik metsakaitse tuletõrjevahendite süsteem, sealhulgas järelvalve, ärahoidmise ja kaitse abinõud, mida finantseerivad metskonnad ja omavalitsused. Koduloomade söötmine riigimetsades on keelatud, juhul kui keskkonnajuht pole teisiti määranud. Loomasööt erametsade raiealadel ja noorendikel alla 20 aastase puistu vanusega on keelatud. Hävinud või kahjustatud metsad tuleb uuendada kahju tekitajate rahade arvelt ja kui ei ole võimalik kahju tekitajaid välja selgitada, siis riigi, metsakuberneride ja omanike rahade eest. Leedu riik eraldab ka vahendeid metsakahjurite ja -haiguste suurte kollete tõrjeks (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.6. Eramets Metsakorraldusprojektid tehakse kõikide erametsade jaoks, olenemata nende suurusest.
15000 10000 5000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Diagramm 1. Riigimetsa ja erametsa lageraie Tulpdiagrammil on välja toodud lageraie teostus hektarites nii riigimetsas kui ka erametsas viimase kuue aasta jooksul. Nagu diagrammilt näha võib on lageraide teostamine 2014. aastaks suurenenud nii era- kui ka riigimetsas. 2015 aastal on lageraie teostamine riigimetsades jätkanud tõusu, aga erametsade puhul langenud. Riigimetsamaa Aasta (ha) Erametsamaa (ha) 2010 7937 29012,4 2011 8076 28582,4 2012 8364,9 27651,8 2013 8512,1 28417,6 2014 9319,8 37499,2 2015 10330,3 34241,9 Tabel 1. Riigimetsa ja erametsa lageraie Selles tabelis on ära toodud täpselt kui palju tehti lageraiet hektarites. Tabelit vaadates näeme,
Inimesed saavad mõistliku tegevusega metsa kasulikkust tunduvalt suurendada, luues üha enam uusi võimalusi selle kasutamiseks. Paraku ka vastupidi oskamatu ja hetkehuve tagaajava kasuahne tegevusega võib metsast saadavate väärtuste hulk ja selle kasulikud omadused tunduvalt väheneda või halvemal juhul viia metsa isegi hukuni. Et seda ei juhtu, on vaja südametunnistust ning laiendada oma teadmisi metsast ja selle kaitsmisest, see kehtib nii riigimetsade kui ka erametsade kohta. Metsade majandamine nõuab väga palju hoolt ja vaeva. Kuna nende kasvuperiood on väga pikk, siis ei ole kerge kasvatada elujõulist metsa, selleks on vaja palju abilisi. On asutused mis hoiavad ja kasvatavad riigimetsi. Eestis on selleks RMK- Riigimetsa Majandamise Keskus. RMK on loonud metsaistutamisetalguid, mis on muutunud eestlaste hulgas väga populaarseks. Igal aastal käib metsi istutamas ligi seitse tuhat inimest
Alates sellest ajast on istutatud peaaegu 250 000 ha erametsi. Peaaegu 2/3 Iiri metsadest on vanuses 20 aastat või alla selle. Tänu mahedale kliimale ja suhteliselt pikale vegetatsiooniperioodile on puistute aastane juurdekasv suurem kui enamikus ELi maades. Märkimisväärne osa metsadest on kiiresti lähenemas esimese harvendusraie tegemise ajale. Erametsanduse aastane raiemaht on hetkel 200 000 m³, kuid aastaks 2018 suureneb see miljoni kuupmeetrini aastas. “Iiri erametsade suurim väljakutse on puiduressursi mobiliseerimine. Enamik sellest puidust kuulub metsakasvatajatele, kelle keskmine metsaomandi suurus on üheksa hektarit,” ütleb Pat Hennessy. “On tähtis, et Iiri metsanduspoliitika toetaks metsaomanikke nende puidu turule toomisel. IFA usub, et kõige tõhusam vahend, mis aitaks tõsta Iiri metsakasvatuse majanduslikku tulukust, on metsaomanike aktiivne koostöö.” Palju ühisjooni
hoopis vastupidi. Riigimetsades on haavaenamusega puistuid üldiselt rohkem Eesti mandriosa kirde-edelasuunalisest poolitusjoonest lõuna pool (#2). Erandina on haavikuid siiski vähe Kagu- Eestis ning suhteliselt palju Lääne-Eestis (Kullamaa ja Varbla metskonnas) ning Saaremaa lõunaosas. Riigimetsade pindalast katavad haavikud vaid 2,1%, erametsades pisut rohkem – 2,7%. Seejuures on kõige rohkem eravalduses haavikuid Saaremaal (6,9% erametsade pindalast) ja Läänemaal (4,5% erametsade pindalast) ning õige vähe Hiiumaal (1,2%) ja Põlvamaal (1,5%). Hoopis suurematel pindadel on haaba segametsades. Kõrvalpuuliigina kasvab ta peamiselt viljakamate kasvukohtade kuuse- ja kaseenamusega puistutes. Üldiselt ongi Eestis ühe liigi metsi (puhtpuistuid) üsna vähe. Märgitakse, et koguni kaks kolmandikku meie metsadest on segapuistud [8]. Haavapuidu (kõikide puistute koosseisus olevate haabade) tagavara on suurem Ida-Virumaa, Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa riigimetsades
eelduseks. 8 Arengud metsamajanduses Indikaator Baastase Perioodi saavutustase Aktuaalsete 70% 90% inventeerimisandmetega kaetud majandatava erametsamaa osakaal Uuendusraie maht ja pindala 5,85 milj m3 ja 22 400 10,1 milj m3 ja 34 500 ha/a ha/a (SMI 2000-2008) (2011-2020) Erametsade uuendamise osakaal 20% 40% uuendusraiete mahus Valgustusraiete pindala 22 200 ha/a (STAT 2009) 32 400 ha/a Harvendusraiete pindala 14 200 ha/a (SMI 2007) 34 500 ha/a Juurepessu antagonistidega Puudub Kevad-suvised raiealad on töödeldud raiealade pindala töödeldud 9
Traditsioonilise, kõiki metsaeraldusi kirjeldava lausinventeerimisega kogutud andmeid kasutatakse eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks, kuid nende põhjal saab edukalt koostada ka metsavarusi iseloomustavaid aruandeid. Kuni 1992. aastani inventeeriti selle metoodika alusel valdavat osa Eesti metsadest 10 aastase tsükliga ning kogutud inventeerimisandmete alusel valmisid ka ülevaated metsavarudest. Hiljem on regulaarselt inventeeritud ainult riigimetsi, kuid erametsade inventuur on sõltunud nende registreerimisest maakatastris, omanike huvist metsi majandada ja ka vajalike rahaliste vahendite olemasolust. Kõik lausinventeerimisega kogutud metsaandmed kantakse metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse (Metsaregistrisse). Saamaks kõiki metsi hõlmavat ja aktuaalset ülevaadet Eesti metsavarudest, alustati 1999. aastal statistilise metsainventuuriga (SMI). Statistiline metsainventeerimine on valikuuring,
Ei lubata danenud kohti mädanikku 1% Joonis 8. Halupuude kvaliteedinäited (Soome), Työtehoseura foto. P uidu kütusteks vääristamise tehnoloogiad Kuigi peamiseks puitkütuseliigiks eramajapidamistes on jäänud traditsiooniline küttepuit halupuudena, on erametsade majandamisel oluliseks tuluallikaks muutu- mas ka hakkpuidu tootmine. Hakkpuitu tarbivate katlamajade ja koostootmisjaamade rajamine on selliste kütuste järele loonud stabiilse nõudluse. Esimese tõuke puitkü- tuste tootmiseks sobilike tehnoloogiate arendamiseks Põhjamaades andis 1970-ndate aastate naftakriis, mis sundis importkütustest sõltuvaid tööstusriike kasutusele võtma oma taastuvate kütuste varusid. Tehnoloogiate täiustamisele tänapäeval aitavad kaasa 12
ühenduse tähtsusega aladeks. Neist arvudest võib järeldada, et paljud alad kuuluvad mõlemasse kategooriasse. Nende alade kogupindala on hinnanguliselt 30 000 km2, sellest 6 000 km2 on meri ja 15 000 km2 siseveekogud. Maismaa-alad, sh siseveekogud, hõlmavad 18,2 % Kreeka kogupindalast. 8 Metsakorraldus – Kreeka Kreeka riigimetsa kaitse ja majandamise ning samuti erametsade kontrolli ja järelevalve eest vastutab Metsaamet. See organisatsioon tegutseb Metsade ja Keskkonna Arengu ja Kaitse Peasekretariaadi nime all ning koosneb peakontorist ja regionaalsetest kontoritest. Keskkonna, Energia ja Kliimamuutuse Ministeeriumi alluvusse kuuluv peakontor on kogu Metsaameti haldusstruktuuri kontrollorgan ja koosneb 6 direktoraadist. Need vastutavad metsapoliitika koostamise, pikaajaliste
4.3. Maavarad Jõgeva valla territooriumil on arvestatavad turba (hästilagunenud ja vähelagunenud turvas), ehitusliiva ja –kruusa varud. Täielikult või osaliselt paikneb valla maadel 7 turbamaardlat, 2 ehituskruusa maardlat, 8 ehitusliiva maardlat ja 1 ehituslubjakivi maardla. Kaevandamine toimub neist üheksas [7]. 4.4. Mets Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast 136 900 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 54 020 ha ja riigi omandis olev maa 33 301 ha. Erametsade pindala on 52 279 ha. Metsamaa tagavara on Jõgevamaal 29,144 miljonit tm, keskmine hektaritagavara riigimetsas 171 ning erametsas 172 tm/ha. Kaasikute osakaal puistute pindalast moodustab maakonnas on 43%, kuuskikute osakaal 22% ja männikute osakaal 17%. Puistute keskmine vanus on riigimetsas 58 ja erametsas 52 aastat. Metsamaa Jõgeva maakonnas jaguneb: hoiumetsad 9700 ha (7,1%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%) [8].
[4], ehkki tollane talude rajamise põhjend tundub kindlasti tõsiselt võetavam kui tänapäevane idee varude ammendamisest majanduskasvu tagamise nimel. Mets sulle, raha mulle. Metsade puidutagavara on alates 1940. aastast ühtlaselt ja järjepidevalt suurenenud. Siin pole midagi imestada, sest väga tugeva raie tõttu oli koos metsade pindalaga selleks ajaks vähenenud miinimumini ka nende kogutagavara. Joonisel 2 on näha keskmise hektaritagavara muutused riigi- ja erametsades. Erametsade arvestusse on haaratud ka 1939. aasta põllumajandusloendusel selgunud metsaheinamaad ja -karjamaad, mida praeguse käsitluse järgi võib pidada metsamaaks [11]. Riigimetsade keskmise hektaritagavara suurenemine 1,6 korda ning erametsades 3,7 korda tähendab aga omakorda (koos metsade pindala laienemisega) üldtagavara suurenemist sajandi lõpuks riigimetsades 2,2 korda ning erametsades lausa 6,5 korda. Just nendele arvudele tuginevad praeguse metsakasutuse õigustajad.
seetõttu ebatäpsed. Pärast kollektiviseerimist läks enamik erametsadest kolhooside ja sovhooside kasutusse ning põllumajanduslike majandite metsakorraldusega alustati 1956. aastal. Kuni 1992. aastani korraldati kõiki Eesti metsi regulaarselt, kusjuures revisjoniperioodiks oli enamasti 10 aastat. Alates 1993. aastast on regulaarselt inventeeritud jälle ainult riigimetsi, kuid maareformi tulemusena tekkinud erametsade kohta jäi info lünklikuks ning kogu Eesti metsavarudest hakkas ülevaade kaduma. See oli üks peamine põhjus, miks 1999. a käivitati statistiline metsainventeerimine ehk lühendatult SMI. Oma olemuselt on SMI süstemaatiline valikuuring, kus üle Eesti paigutatud väikesepindalalistel ringproovitükkidel tehtud mõõtmiste tulemustena saadud andmed üldistatakse kogu riigile. Proovitükid on
maksimaalsed produktsiooni tulemused, mis on isegi üle 20 tonni hektari kohta,viitavad maksimaalsele kasvupotentsiaalile optimaalsetes kasvutingimustes, kuid ei ole kindlasti laialdasemal kasvatamisel saavutatavad. Rootsis ulatub energeetiliste pajukultuuride kasvupind 13-16 tuhande hektarini (1). Eestis on üle poole metsaressursist tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne kui metsamajandites. Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks
iga-aastase noorsõdurite võtmise kohta sise- ja sõjaministeeriumi jaoks. 8. 1888. politseireform. Politseikordnik, urjadnik. 9. juuni 1888 oli politseireform. Politsei moodustasid: maakonna politseiülem (vanemabi, nooremabid, urjadnikud vallas), linna politseimeister (jaoskonnaülem ehk pristav, rajooni ülevaataja, kordnik), tervishoiupolitsei, kriminaalpolitsei, sandarmeeria. Ülesanded: korrakaitse ja seaduste avalikustamine, sõjaväkke võtmise korraldamine, erametsade kaitse, vaesustõendite väljaandmine, raha, kaalude ja mõõtude kontrollimine, epideemiate leviku tõkestamine. Urdjanik täitis maakonnaülema ja tema vanemabi korraldusi, allus vahetult maakonnaülema nooremabile. Ülesanded: korra ja julgeoleku tagamine vallas, õigus algatada jälitustegevust, õigus arreteerida kuriteos kahtlustatavaid isikuid mitte ainult kuriteopaigal, vaid ka juhul, kui kahtlusaluse
ning sellest tulenev suur transpordikulu. Märgaladelt pilliroo ning hundinuia kogumist energiaotstarbel piirab ka mõlema liigi paralleelne kasutatavus ehitusmaterjalina. [4] 11 Metsaressurss Üle poole Eesti metsaressursist on tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne kui metsamajandites. [4] Raieprognoos aastateks 2001- 2010 annab optimaalseks aastaseks kasvava metsa raiemahuks (ilma sanitaar- ja valgustusraieta) 12,6 miljonit tm ehk 5,6 tm ühe hektari metsamaa kohta, seda eeldusel, et kõik Eesti metsad on leidnud endale omaniku. SMI5 andmetel on Eesti metsamaa pindala 2,27 miljonit ha. [4]
Liidus on põhjapolaarjoonest kuni Guajaana metsadeni esindatud enamik maailma suuri metsaökosüsteeme (parasvöötme, boreaalsed, alpi, vahemere, subtroopilised, troopilised metsad). Peegeldades looduslikke tingimusi, põllumajanduse, söödaheinamaade ja metsanduse korraldust ning sotsiaalseid mõjutegureid, annavad metsaga seotud liikide struktuur ja metsa osakaal loodusmaastikus tunnistust ,,multifunktsionaalsetest" hüvedest ja teenustest, mida ühiskond metsadelt ootab. Erametsade (35%) ja riigimetsade (65%) vahekord võimaldab rakendada mitmeid erinevaid metsade majandamise meetodeid ja teha erinevaid metsandusega seotud valikuid.(1) Riigimetsade keskmine suurus EU-15s ulatus üle 1000 ha, erametsa keskmiseks suuruseks oli 13 ha. Erametsi haldab enam kui 15 miljonit metsaomanikku, kes on valdavalt mittetööstuslikud väikeomanikud ja haldavad metsi säästvuse põhimõtte alusel. Paberipuidu
1. Suurenes põllumaade arvel ehk põllumajanduslikus kasutuses olnud maad metsastusid looduslikult. 2. Metsanduse poliitika oli väikesed aastased raiemahud. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine. SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha.
Eesti Metsainstituudi erialaspetsialistid tegid jätkuvalt olulisemaid uuringuid. Maareformi seaduse rakendamine näitas, et vähemalt pool Eestimaa metsadest saab olema eramets. Eeltoodu rõhutas vajadust riikliku nõuande ja järelevalve süsteemi loomise järele. Eesti metsanduse arendamise toetamiseks otsis ministeerium välispartnereid. Peeti läbirääkimisi Põhjamaade ja Maailmapangaga. Rootsi Kuningriigi metsaamet oli juba varem huvi tundnud meie erametsade majandamise ja korraldamise vastu. 1993. a. kevadel organiseeris prof. Artur Nilson Eesti metsameestele Rootsis kuuajalise kursuse metsamajandusest turumajanduse tingimustes. Metsaameti koostöökogemustest Soome ja Rootsi partnerorganisatsioonidega selgus, et loodusväärtustele tähelepanu pööramata ei ole metsade järjepidev majandamine võimalik. Naabermaade suhtumine tugines oluliselt 1992. aastal ülemaailmsel keskkonna- ja
nagu liintraatide kaabliga asendamine ja ohutumate postitüüpide ja isolaatorite kasutamine. Selleks, et leida sobivaid lahendusi on abiks Berni konventsioon, kus on välja toodud võimalike lahendusi ning mida tuleks jälgida. Veel oleks ennetatava meetmena soovitatav väljaspool Natura alasid asuvate püsielupaikades maaomanikele saamata jäänud tulu kompenseerida, mis vähendaks vastuolusid riigi ja maaomanike vahel. Väljaspool Natura 2000 alasid on vajalik toetada rangelt kaitstavate erametsade toetamine, kuna see kaitseb ka teisi linnuliike ja seda näeb ka ette arengukava aastani 2020. Suur-konnakotkaste pesade ümbruses (pesast 500 m kaugusel) põhjustavad uued rajatised olulise ohuriski ning häirivad suur-konnakotka pesitsemist. Eriti oluliseks peetakse neid objekte, mis ehitatakse kohta, kus varem asustus puudus. Uute hoonete rajamisel tuleks kasutada ennetavaid meetmeid. Meetmete peamiseks eesmärgiks on suur-konnakotka häirefaktori vältimist.
metsamajandamine. Samalaadsed kokkulepped on vaja saavutada ka erametsa omanikega. 3. Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks või tingimuste esitamiseks. 4. Alustada töid lendorava tehistingimustes paljundamise ja tühjaks jäänud, kuid jätkuvalt perspektiivsetesse elupaikadesse taasasustamiseks. 5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC sertifitseeritud tooteid, mis pärinevad keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult
metsamajandamine. Samalaadsed kokkulepped on vaja saavutada ka erametsa omanikega. 3. Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks või tingimuste esitamiseks. 4. Alustada töid lendorava tehistingimustes paljundamise ja tühjaks jäänud, kuid jätkuvalt perspektiivsetesse elupaikadesse taasasustamiseks. 5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC sertifitseeritud tooteid, mis pärinevad keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult
üldistused. Eestis on sel moel metsi inventeeritud alates 1999. aastast. Enne 1999. a. kasutati metsade lausinventeerimist (lausmetsakorraldus) ja seda tehakse paralleelselt SMI-ga ka tänapäeval (andmed kajastuvad metsaregistris). Seisneb metsade laustakseerimises (lausmõõdistamises). SMI kasutusele võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga ka lausmetsakorraldust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Riik vajab aga metsanduse reguleerimiseks, suunamiseks ja arendamiseks adekvaatset infot metsade seisundi ja kogu metsaressursi kohta. SMI kaudu saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab
tagatisraha tasumine on kohustuslik. (2) Lageraie tegemisel on tagatisraha tasumine kohustuslik järgmistes metsatüüpides: 1) sinilille kuusikud; 2) jänesekapsa kuusikud; 3) jänesekapsamustika kuusikud. (3) Keskkonnaminister võib metsa majandamise eeskirjaga vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsatüübi tervikuna raie tegemise tagatisraha tasumise kohustusest, kui selles metsatüübis on erametsade uuendamise võtete rakendamise ulatus ja tulemuslikkus oluliselt paranenud. (4) Metsa uuendamise tagatisraha tasumise kohustust ei kohaldata riigimetsa majandamisel. (5) Keskkonnaminister või tema volitatud isik vabastab metsaomaniku taotlusel ja kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse kulul tehtud metsakaitseekspertiisi alusel metsaomaniku tagatisraha tasumisest juhul, kui
Samas on Hispaania, KREEKA ning Itaalia poolne saastamine kasvuhoonegaasidega hoopis suurenenud. Probleemseim sektor on transport, kus 1990-2008 kasvas kasvuhoonegaaside emissioon 24 % võrra (Euroopa Keskkond 2010) 25 Maailma metsavarud ja nende kasutamine. Maailma metsade pindalas toimunud muutused viimastel aastakümnetel. Troopiliste- ja parasvöötme metsade, riigi- ja erametsade, looduslike metsade ja istanduste, tulundusmetsade ja kaitsemetsade osakaal maailmas. Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid? Maailma metsade kogupindala moodustas FAO metsaressursside hinnangu (GFRA 2010) andmetel 4 miljardit hektarit ehk umbes 31 % maismaa kogupindalast (Global Forest Resources Assessment, 2010), s.t 0,6 ha inimese kohta. Seega on maailmas tervikuna metsa inimese kohta enam kui 2 korda vähem kui Eestis.
erametsamaa pindalast ja kogutagavarast. Kuigi Eesti metsamaa pindala on viimase 50 aasta jooksul oluliselt suurenenud, on männikute osakaal metsamaa üldisest pindalast samal ajal aasta-aastalt vähenenud. Meie männirikkamad piirkonnad on läänesaared, mandri loode- ja põhjaosa ning Kagu-Eesti. Saaremaal ja Hiiumaal moodustavad männi enamusega puistud peaaegu kolm neljandikku riigimetsade pindalast, mandril on kõige enam männikuid Harjumaal (63% riigi- ja 29% erametsade puistute pindalast). Kagu-Eestis (Põlva-, Võru-, Valgamaal) katavad männikud üle poole puistute pindalast. Vähem leiab männimetsi Jõgeva- ja Tartumaal (vastavalt 23% ja 25%). Harilik mänd oli kase kõrval üks esimesi puuliike, mis pärast mandrijää taandumist (10 000-11 000 aastat tagasi) osales meie metsakoosluste kujunemisel. Ulatuslikum levik algas 9000 aasta eest, millele lõi soodsa eeltingimise Antsülusjärve transgressioonist tingitud põhjaveetaseme tõus
7,6 tm /ha/a ja väikseim tammel (2,3 tm/ha/a) Eesti puistute keskmine vanus riigimetsades on 58 aastat ja erametsades 53 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (75 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30 a.). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Kui varem oli tegemist riigi- ja kolhoosi-sovhoosimetsadega, siis praegu peamiselt riigi ja erametsadega. Korraldatud metsamaa pindala 2000. aastal oli riigimetsades 802 203 ha ja erametsades 363 219. Küllaltki erinev on erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall-lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (46,7% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 0,9% pindalast, siis erametsades on suurim kaasikute 2 pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel
(ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit vähekvaliteetne. . Hooldusraiete tehnoloogiad Olenevalt metsaomaniku võimalustest ja puuliigist, puistu vanusest ning pinnasest, kasutatakse Eestis väga erinevaid puistu ülestöötamise tehnoloogiaid ja mehhanisme. Väikesepinnaliste erametsade omanikud teevad töö tavaliselt ära käsitsi, kasutades mootorsaagi (45-54 cm3 mootori töömahuga ja 33-45 cm pikkuse saeplaadiga kerge mootorsaag; Husqvarna, Partner, Jonsered, Stihl, Dolmar jt.) ja hobu- või traktorkokkuvedu. Raiutud puit tuuakse tavaliselt metsast välja sortimentidena, sest seda pika tüvena välja vedades kahjustatakse liialt kasvamajäävate puude tüvekoort. Mida rangem on metsa kaitsereziim, seda ettevaatlikum peab olema tehnoloogia ja mehhanismide valikul
annaabi.ee 
