Mina pooldan Eesti Reformierakonda Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Esikohale seame inimese vabaduse Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994. aastal arenes koostöös uute liberaalide algatusrühmaga Eesti Reformierakond. Mõiste "liberalism" pärineb sõnast "vaba" (ladina keeles - 'liber'). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalidena usume, et iga inimene on parim otsustaja omaen...
Mulle meeldib Eestimaa Roheliste poliitika. ÜLDPÕHIMÕTTED Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi: EER) mõistab, et planeedi Maa ressursid ei kanna välja miljonitest liikidest ühe INIMESE praegust eluviisi. Tema mõju ümbritsevale keskkonnale on kasvanud niivõrd suureks, et see on hakanud ohustama mitte ainult teiste liikide, vaid ka inimkonna enese, sealhulgas ka eestimaalaste toimetulekut ning jätkusuutlikkust. EER esindab inimesi, kes on valmis tegutsema selle nimel, et Eesti maa ja seda ümbritsev keskkond oleks elukõlbulik ja tagaks toimetuleku siin asuvale kogukonnale ka tulevikus, järeltulevatele põlvkondadele. Jätkusuutlikkus ja keskkonnahoidlikkus peavad kasvama nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas ning EER liikmed on valmis selles protsessis osalema. EER koondab individuaalseid vabadusi austavaid, kaaskodanikest ja nende toimetulekust hoolivad ning kogukonna ühishuvi teenimisele pühendunud inimesi. Teenides oma ka...
Erinevad Eesti erakonnad. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis leidub praegu kokku kuus Riigikogus esindatud erakonda: Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kokku kogu Eesti peale leidub 13 erakonda ja 3 noortekogu. Tegevuse lõpetanud erakondasi on Eestis kokku 49 erinevat erakonda. Palju kära ja reklaame tekitavad valimised. Igaüks reklaamib oma parimaid külgi ja esindavad oma vaatenurke. Lubatakse kokku suuri erinevaid lubadusi ja tegusi. Toimub palju erakondade korraldatud üritusi ja jagatakse tasuta asju. Kõige suuremat kära on läbi aegade valmistanud Eesti Keskerakond kes on ka meie suurim erakond. Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas
Eesti 20. saj algul (poliitikas) · Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht ,,Postimees" -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov) -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905.a Vene- Jaapani sõda=> KRIIS !
Millisesse erakonda ma kuuluksin? Erakonnaks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Hetke seisuga on Eestis kuus Riigikogus esindatud erakonda, millele lisaks on need jagunenud veel kaheks: parem- ja vasakpoolseteks. Praegusel ajal pole mul kindlasti soovi liituda mõne erakonnaga ning üsna tõenäoline, et ka tulevikus ei tee seda. Kuid kui teeksin seda kunagi, siis kindlasti ei liituks ma Keskerakonnaga. Nimelt leian, et Keskerakond lubab inimestele kõikvõimalikke asju kokku, kuid reliseerida ei suudeta enamusi neist ning need mis ellu viiakse, on mingi konksuga. Näiteks võib tuua olukorra, kui Keskerakond lubas
EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI Tegutses aastatel 1988-1995. Loodi EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks. Esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus. Eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Partei loomiseks tegi ettepaneku Vello Väärtnõu, kes ütles esimesena avalikult välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim. Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.1...
Millisesse erakonda ma tahaks kuuluda või üldse ei tahaks. Eestis on palju erinevaid erakondi. Igal inimesel on võimalus leida endale vastavalt oma vaadetele sobiv erakond. Kuid millisesse erakonda kuuluksin või ei kuuluks mina? Kui ma kuuluksin mõnda erakonda siis oleks see parempoolne, sest nii palju kui minu mõtted poliitikasse jõuavad on need parempoolsed. Samuti on sellised ka minu huvid. Minu üks vanematest teenib märkimisväärse summa tehes selle jaoks rasket tööd. Kui sealt võtta maksudeks maha suurem summa, kui neil kes teenivad palju väiksema töö eest vähem raha, oleks see, minu arust, ebavõrdus. Samasugune ebavõrdsus lasub Keskerakonnal. Erakonnal millesse ma kindlalt
peasekretär aastatel 2003 ja 2007-2011. Aastal 2007 kuulus ta XI Riigikogu koosseisu, aastatel 2004-2005 ja 2006 Riigikogu X koosesseisu. Michal oli aastatel 2002-2003 Tallinna Kesklinna vanem. Aastal 2002 töötas ta peaministri nõunikuna ning 2001- 2002 oli ta regionaalministri nõunik ning büroo juhataja. MAJANDUS-JA TARISTUMINISTER KRISTEN MICHAL Hannes Hanso on Eesti Vabariigi kaitseminister alates 14.septembrist 2015. Ta kuulub Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. KAITSEMINISTER HANNES HANSO Liisa Oviir on Eesti Vabariigi ettevõtlusminister alates 14. septembrist 2015. Ta kuulub Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. ETTEVÕTLUSMINISTER LIISA OVIIR Hanno Pevkur on Eesti Vabariigi siseminister alates 26. märtsist 2014. Ta kuulub Eesti Reformierakonda. Aastatel 2012–2014 oli Hanno Pevkur Eesti Vabariigi justiitsminister. Aastatel 2009–2012 oli Pevkur sotsiaalminister (vastutav töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkondade eest).
Vähemuste õiguste garanteerimine Mitmeparteilisus Eraelu puutumatus Diktatuurile iseloomulikud tunnused Üks ametlik ideoloogia Tsensuur Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks Tõsi, sest erakond on taodelnud endale pääsu võimule. Igal Eestis elaval täisealisel inimesel on õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda Tõsi, sest igal kodanikul on õigus seda otsustada. Eestis on parteiline plurarism. Riigikogus on esindatud 4 erakonda. Eestis on vasakpoolsed ja parempoolsed parteid. Poliitikas on kajastatud erinevad huvid. Parempoolsed parteid arvavad, et inimene ise peab eeskätt oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama. Vasakpoolsed parteid arvavad, et põhivastutus inimese elujärje eest lasub riigil.
Millises erakonnas ma oleksin Eesti on palju erakondi ning igal inimesel on võimalus leida endale sobiv ja meelepärane. Hetke seisuga on Eesti 22 erakonda ning riigikokku kuulav nendest Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Need jagunevad omakorda veel parem- ja vasakpoolseteks. Praegusel ajal pole mul kindlasti soovi liituda mõne erakonnaga ning üsna tõenäoline, et ka tulevikus ei tee seda. Kuid kui teeksin seda kunagi, siis kindlasti ei liituks ma Keskerakonnaga. Nimelt leian, et Keskerakond lubab inimestele kõikvõimalikke asju kokku,
aastal Mai Treial, Jüri Saar, Mario Sootna ja Tiit Tammsaar; 2005.aasta kongressil valitud aseesimehed on Mai Treial, Ester Tuiksoo, Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli. Rahvaliidu struktuur on üles ehitatud vastavalt Eesti Vabariigi territoriaalsetele haldusüksustele maakondadele. Kõigis 15 maakonnas on olemas ERL maakonnaorganisatsioonid, lisaks eraldi organisatsioonid Tallinnas, Tartu ja Narva linnas, kokku 18 allorganisatsiooni 10 000 liikmega. Erakonda juhib liikmete kongress, mis toimub vähemalt kord aastas. Kongressi vaheajal juhib erakonda kongressi poolt kinnitatud volikogu ( 80 liiget). Jooksvaid küsimusi otsustab volikogu poolt kinnitatud juhatus ( 17 liiget). Riigikogu IX koosseisus oli Rahvaliidul 11 esindajat, neist kuus kuulusid Rahvaliidu fraktsiooni ja neli (kaks ühinemise ajal Maaliitu ja kaks Perede ja Pensionäride Erakonda kuulunud inimest) Koonderakonna fraktsiooni. Riigikogu X koosseisusus alustas Rahvaliit 13
Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 18. augustil 1989. Nii Res Publica kui Isamaaliit võrsusid samade gruppide ja liikumiste pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise Isamaaliidust Res Publicasse. · Isamaaliit - Erakond Isamaaliit. Moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001. 4. juunil 2006 otsustas erakonna suurkogu moodustada koos Res Publicaga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit.
Elada siin vähemalt 5 aastat, sooritada nii riigikeele kui ka põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda loojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. Õigused Eesti kodanikul: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes Õigus kuuluda erakonda Õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel Õigus osaleda rahvahääletusel Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles Reklaamiliigid: Valimisreklaam: tutvustab erakonda, inimesi, ideid, valimislubadusi; inimeste mõjutamiseks Sotsiaalreklaam: inimeste teavitamine; väärtuste ja hoiakute kujundamine; tervisekäitumise mõjutamine
Võib õelda ka, et meedia ongi selleks suurimaks mõjutajaks olnud, sest erakondadest, nende liikmetest, nende headest ja halbadest omadustest ja käitumisest räägitakse peaaegu iga päev. Pidevalt võime kuulda sellest, kas televiisorist või siis lugeda ajalehest või isegi kuulda mõnda asja raadiost. Perekonna poolsed mõjutused minu arvamuse kuunemisele on seotud enamasti sellega, et kui vanemad pooldavad ühte erakonda, siis mõnikord isegi tahtmatult juhtub lapsega samamoodi, et laps hakkab pooldama sama erakonda, mida pooldavad vanemad. Kuna vanemad on mingi ajani lapsele väga tähtsad, siis hakkab see arusaam välja kujunema juba väga noorest east peale. Edaspidi, kui vanematel laste otsuste osas enam nii suurt rolli ei ole, on nad ikkagi need, kes annavad oma lapsele nõu, kui viimane seda vajama peaks. Mingi mõjutus on ka sõprade ppolt, kuna kui sul on mõni sõber, kes kuulub mingisse
Erakonnajuhid on erakondade peamised esindajad avalikkuses nähakse sageli erakonnajuhti kogu erakonnana. Erakonnajuht kujundab peamiselt erakonna maine ning seetõttu saab erakond juhi vahetudes alati n-ö uue hingamise. Demokraatlikus korralduses ei saa juht otseselt enda järgi kohandada erakonnajuhi positsiooni, vaid see roll on suhteliselt rangelt ette kirjutatud. Erakonnajuhil on võrdlemisi vähe otsustusvabadust. Ta saab küll prioritiseerida teatud teemasid ning erakonda suunata, aga üldiselt on mõju pigem väike. Mart Helme käe all on EKRE kindlasti muutunud avalikkusele tuntumaks ja populaarsemaks. Ta on avalike esinemiste ja kindlatele teemade tähtsustamise abil kujundanud EKREst, mis varasemalt oli tähtsusetu ja tõsiseltvõetamatu erakond, kuvandi, et see on ,,tõelise eestlase" partei ning reaalne konkurent senistele põhilistele erakondadele. Ent erakonnajuht peab
Keskne poliitika eesmärk- keskklass Vasakpoolne-mädasoo Arvamus ideoloogiast- jutustab rohkem, kui tegutseb LIIKMED 14 300 inimest Juhatuses 16 liiget Esimees- Edgar Savisaar Aseesimehed- Enn Eesmaa ja Kadri Simson Erakonna fraktsioonist lahkunud LIIKMED Enn Eesmaa liitus aastal 2002. Kadri Simson liitus 1995a. Jüri Ratas astus Keskerakonna liikmeks aastal Priit Toobal astus erakonda 2001a Mailis Reps liitus erakonnaga 1998a https://www.youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees Haridus käik: 1966 Vastse-Kuuste 8-klassiline kool 1966-1968 Tartu 7. Keskkool 1968 Tartu Kaugõppekeskkool 1973 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloolane AJALUGU ERAKONNA LOOMINE 1991a Rahvarinde baasil 204 liiget asutasid
järel b) Manifest riigi valitsuse pidulik, kirjalik pöördumine rahva poolt c) Autonoomia oma valitsus d) Vabadussõda eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude Venemaaga e) Landeswerh 1918-1919 Läti pinnal tegutsenud saksa väe koondis 6.Reasta õiges kronoloogilises järgekorras. VT 1 ÜL 7. Millest oli tingitud Eesti sis.pol.aastatel 21-30 pidev valitsuse vahetumine? Miks? Põhjenda. Tav. valiti 6 erakonda, koalits 2-3 erakonda. Erinevad huvid. Ei suudetud ühel nõul olla 8. Aastaid 1920-34 on E Sis.pol. iseloom mitmeparteilise dem'na. Iseloom.seda 2 väitega. Erinevad huvid, mitu erakonda, 11 valitsust 9. Otsusta, kas loetletud sündmused Eesti sis pol otsused leidsid aset enne või pärast Vaikiva ajastu algust? a) Vapside aktiivne tegevus - enne b) Loodi ainupartei Isamaaliit pärast c) Suruti maha kommunistide mäss - enne
lubadusi nagu nad valimis ajal neid lubasid siis tundubki ,et just see erakond on kõige parem ning ei tekigi oma arvamust. Muidugi on ka sõbrad need kes mõjutavad seda kuna samuti õues saadakse kokku räägitakse näiteks enne valimis erakondadest ning siis igaüks räägib milline erakond just temale kõige rohkem meelejärgi on ning kui kellegil teisel on teistsugune arvamus hakatakse kohe negatiivseid näiteid tooma selle erakonna kohta ning siis mõtledki ,et miks siis ma ei võiks sama erakonda valida mida valivad minu sõbrad. Kuigi kuna valiku teen ma ikkagi selle järgi millisest erakonnast just minule kõige rohkem kasu on ning näen ,et just nemad täidavad enda lubadusi nii nagu nad seda lubanud olid. Veel üks tähtis mõjutus tegur on tänapäeval meedia. Meedias näidatakse kõike ilusa ja kenana ,et panna inimesi uskuma ,et just nende erakond on parim ning samas erakonnad pakuvad välja selliseid lubadusi mis
1995. aasta 5. märtsil toimusid VIII Riigikogu valimised 1992. aasta põhiseaduse alusel. Valimiste võitjateks olid Keskerakond ja Koonderakond, kellega liitusid eelmistel valimistel kõrvale jäänud Maarahva Ühenduse moodustanud erakonnad. Alates 1995. aastast valitakse Riigikogu 4 aastaks. 7. märtsil 1999. aastal valis Eesti kodanikkond IX Riigikogu. Riigikogu valimise seaduses ettenähtud viie protsendi künnise ületas seitse erakonda - Keskerakond, Isamaaliit, Mõõdukad, Reformierakond, Koonderakond, Eesti Maarahvaerakond, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. 2. märtsil 2003. aastal valis Eesti kodanikkond X Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Isamaaliit ja Rahvaerakond Mõõdukad (alates 10.02.2004 Sotsiaaldemokraatlik Erakond). 4
2. Kas Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond? Põhjenda oma arvamust. Jah, kuna üksteise abistamiseks ja heaolu loomiseks on nii mõndagi tehtud. 3. Mida tähendab erakond? Mis on erakonna eesmärgiks? Erakond - kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Erakonna eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas. 4. Kes võivad kuuluda Eesti Vabariigi erakonda? Eesti Vabariigi erakonda võivad kuuluda vaid Eesti Vabariigi kodanikud. 5. Mille poolest erinevad vasakpoolsed erkonnad parempoolsetest? Vaskapoolsed rõhutavad sotsiaalset õiglust ja võrdsust ühiskonnas, parempoolsed aga indiviidi vabadust, konkurentsi ja õigust valikule; Vasakpoolsed pooldavad riigi suuremat rolli majanduses ja kodaniku elus, parempoolsed riigi vähest sekkumist majandusse ja kodaniku ellu; Vaskapoolsed pooldavad astmelist tulumaksu, parempoolsed võrdelist ehk proportsionaalset. 6
traditsiooni järgi esindavad nad pigem tööliskonna huve. Nende peamine mõte on, et riik tagab ja vastutab üksikisiku sotsiaalse turvalisuse eest. Parempoolsed see-eest leiavad, et üksikisik vastutab ise oma heaolu eest, mistõttu kogub riik vähem makse ja pakub inimestele väiksemat sotsiaalturvat. Rõhuasetus on eelkõige üksikisiku vabadusel valida, kuidas ta oma sotsiaalturvat tagab. Praegu on Riigikogus 4 erakonda: Reformierakond, Keskkerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Parempoolsed erakonnad on IRL ja Refeormierakond, vasakpoolsed SDE ja Keskerakond. Reformierakond on liberaalse vaatega ja pooldab proportsionaalset maksusüsteemi ja tulumaksu % vähendamist (hetkel on 21%), sest kaudsed maksud on Eestis tõusnud. Tähtsad on vaba turu majandustja avatud turg ning vajaduspõhised toetused. Riigi ülesanne on
· Vabariigi valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid Kohtuvõim · Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru · Õigust mõistab ainult kohus · Kohus on tegevuses sõltumatu I aste Maakohtu(tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtu (kaebused isikute- ja ametiasutuste vastu) II aste Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) III aste Riigikohus (Tartus) Kodanike osalemine poliitikas · Erakonda kuulumine · Valimistel osalemine · Massiliikumistes osalemine · Kodanike ühendustes osalemine Erakond ehk partei on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus · Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik · Ühte erakonda võib kuuluda korraga · Erakonna liimeid ühendab sarnane maailmavaade Vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond) · Sotsialism (ühiskondlik)
Registrisse kanti, Erakond Eestimaa Roheline, 6.detsembril 2006.a. Erakonna alguseks võib lugeda ka 2005 aastat, kus 10 inimest andsid allkirja lepingule. Nende kümne inimese seas oli näiteks Marek Strandberg. Tegelikult oli erakond ajaloos ka varem eksisteerinud. Eesti Roheliste Erakond, nad alustasid 1992 a, kuid lõpetasid oma tegevuse 1998 a, kuna erakonna suurus pidi olema 1000 liiget, aga neil oli ainult 250. Enne oma uue erakonna asutamist toetati üksikkandidaate või siis erakonda, mis oli küllalt keskkonna sõbralik. Nüüd lähme natuke rohkem ajalukku tagasi. 20.septembril 1989 loodi Eesti Roheline Liikumine(ERL). See oli esimene registreeritud erakond ENLKP kõrval. Esimesse juhatusse kuulus ka Lennart Meri ning Andres Tarand. Aastani 1992 oli Eestis kaks rohelist erakonda. Teine oli Eesti Roheline Partei(ERP), mille lõid Kivistik ja Made, kes lahkusid ERL-st. 1990 aastal sai ERL Ülemnõukogusse 8 kohta ning Ülemnõukogu juhiks valiti Arnold Rüütel
kuhu kuuluvad poliitikud oma maailmavaadete järgi, ning sageli on ka kaasatud palju tuntuid inimesi, kes tegelikult ei tea suurt midagi riigi valitsemisest ja seadustest. Vabad valimised peaksid olema need, kus inimesed saaksid valida oma südametunnistuse kohaselt nende inimeste poolt, keda nad näeksid meelsasti kas riigikogus või linna/valla volikogus. Meil aga tuleb valida praegu mitte inimeste järgi, vaid erakondade järgi põhimõttel, millist erakonda oma lubatustega eelistada, selle pean valima selles valimisringkonnas. Vaba ei ole see täiesti minu arust seetõttu, et kui ma valin erakonda, siis ei pruugi aga just see inimene mulle seal meeldida, kelle poolt ma peaksin hääletama selles valimisringkonnas. Ausus valimiste puhul on see, kui ei osteta hääli ja ei manipuleerita inimestega. Kui lubatakse midagi valimiskampaaniate ajal ja samas pärast see nii ei ole. Aus ei ole valijate suhtes ka see, et
Seega valijad, kes neile oma hääle andsid, lähevad kaotsi. Valimiskünnis on valimissüsteemi puhul siiski oluline ja oluline on ka selle suurus. Nimelt se hoiab eemale parteisid, kes võivad olla ekstreemsemate vaadetega või teisalt, kui on vähem parteisid, kes parlamenti pääsevad, siis teeb see valitsuse moodustamise lihtsamaks ja tagab suurema stabiilsuse samuti. Eestis viimastel valimistel pääses Riigikokkku 4 erakonda ning see tegi valitsuse moodustamise lihtsamaks. Juhul kui oleks saanud mõni väike partei nagu rohelised Riigikokku lisaks, siis nendel võib olla mõne hääleline roll, mis võib saatuslikuks saada valitsusele, kes enam siis ei suudaks läbi suruda oma eelnõusid. Selle süsteemi puhul valivad inimesed parteid ehk valitakse siiski maailmavaadet kui inimest ennast. See annab võimaluse valijaskonnale otsustada, millise suuna peaks võtma valitsus oma ametiaja jooksul
Erakonnad Urmas Lehtsalu Erakond Maria Rääk 12KÕ Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis on praegu viis suuremat erakonda: Erakond Isamaa ja Res Publica, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud. Minu nägemus selle erakonna suhtes on kahjuks või õnneks negatiivne. Juba selle erakonna esimees Edgar Savisaar paneb ahhetama. Selle inimese mõttemaailmast ei ole vist kunagi võimalik aru saada
3.Vabariigi Valitsus kuidas moodustatakse?, millal tagandatakse?, millal ära kaob?, peamised ülesanded! Uus valitsus moodustatakse nii peale RK valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. President määrab valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Viimane tutvustab RK ees oma plaani ja saadikud hääletavad tema poolt või vastu. Eestis moodustatakse enamasti koalitsioonivalitsus, st. et valitsust juhivad mitu erakonda. Tihti vahetub valitsus kiiremini kui parlament. Selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriiside kõige radikaalsemaks lahenduseks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 inimest RK saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Õigusalase tegevuse vallas: Esitada parlamendile seaduseelnõusid
13. Too välja avatud ja suletud nimekirjade peamised põhimõtted. – Avatud nimekiri: Kandidaadi nimekirja sees otsustab rahvas, valides konkreetse kandidaadi poolt, nimekiri järjestatakse kandidaadi saadud häälte arvu järgi. Suletud nimekiri: Hääli saab anda kõigile vastavas nimekirjas estitatud kandidaadile, kuid kogutud mandaadid jaotatakse nende vahel, kelle partei on paigutanud nimekirja eesotsa. 14. Mis on erakond? Kes võivad EV-s kuuluda erakonda? – Erakond või partei on poliitilise organisatsiooni nimetus/sünonüüm. Erakond on kui ühendussild ühiskonna ja avaliku võimu vahel, kellele kodanikud usaldavad valimistel ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil. Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas
kohale, kas mõlemal osapoolel on teineteisele midagi pakkuda. Tippametnikke tuleks värvata ja tööl hoida eelkõige tema professionaalsuse alusel, mitte poliitilise tausta alusel. Minu arvamuse kohaselt, on Eestil sellega suhteliselt palju probleeme, sest minule on mulje jäänud, et paljud riigisektoris töötavad ametnikud ei teagi, mis nende tööülesanne on, nad lihtsalt on seal, sest naad kuuluvad parasjagu võimul olevasse erakonda või neil on lihtsalt seespool tutvusi. Ministrite voolavus ja valitsuste kestvus Autor: Tarmo Seliste Tarmo Seliste artikkel räägib ministrite voolavusest ja seda selles kontekstis, et see ei ole mitte halb nähtud ja ei näita valitsuse ebapüsivust, vaid just suurendab selle kestvust. Kuidas voolavus sõltub tegevusvaldkonnast ning, et vahetused leevendavad pingeid.
demokraatlikud. Ülemnõukogu valimised 1990. aastal toimusid põhimõtteliselt demokraatlikel alustel. Juba eelmine Ülemnõukogu oli võtnud vastu mitmed otsused ja seadused, mis rajasid teed iseseisvale riigile. 1992. aasta 20. septembril valiti sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel VII Riigikogu. Valimistel võisid osaleda erakonnad, valimisliidud, ühendused ja üksikkandidaadid. Valimistel osales 8 valimisliitu, 5 erakonda, 39 ühenduste nimekirja, 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 Riigikogu liikmekandidaati. Valimistel kogusid enim hääli valimisliit Isamaa, kes koos Mõõdukate ja ERSP-ga moodustasid valitsuse. Parlamendis kujunesid välja selge opositsioon ja koalitsioon. Parlamendi esimeheks valiti Isamaa nimekirjas kandideerinud Ülo Nugis. 1995. aasta 5. märtsil toimusid teised Riigikogu valimised 1992. aasta põhiseaduse alusel. Valimiste võitjateks olid põhiliselt
väga soodsad. Asjade loomuliku areng on etteaimatav või lihtsalt ette määratud. Asjade loomulikuks arenguks võib minu arvates suurel määral pidada aja kulgu ning sellega kaasnevat eestlaste arengut: 20.sajandiks oli eestisoost haritlaste tase nii suur, et seoses 1905. aasta revolutsiooniga Venemaal, kujunesid meil välja omad rahvuslikud erakonnad. Eesti alal tegutses peale Venemaa Sotsiaaldemokraatliku töölispartei tookord kolm erakonda: Eesti Reahvameelne Edu erakond, mis kasvas üle Eesti demokraatlikuks erakonnaks. Edu erakonna liider oli meile teada-tuntud Jaan Tõnisson. Seda erakonda toetasid rikkamad talupojad, linnakodanikud , intelligents. Eesti Maarahvaliitu, mille eesostas tegutses Konstantin Päts, toetas talurahvas. Eesti tööerakonna peategelane oli Jüri Vilms. Teda toetas linnade keskklass. Nende parteide esimehed mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumisel.
kõrvalamõju). Nende hulka kuuluvad näiteks kõik riigikukutajad, välisspioonid ja pommipanijad. Väga oluliseks töövaldkonnaks on võitlus korruptsiooniga, mille alla mahub nii ametnike otsene altkäemaksuvõtmine kui ka soodsate tehingute suunamine oma sõpradele tuttavatele, samuti võitlus salakaubandusega. Peamiselt need valdkonnad finantseerivadki organiseeritud kuritegevust. 16. KAS POLITSEIPREFEKTID JA TEISED KÕRGEMAD POLITSEIAMETNIKUD VÕIVAD KUULUDA ERAKONDA? Politseiametnik ei tohi kuuluda erakonna juhtorganitesse (prefektid ja veel kõrgemad politseiametnikud ka erakonda), äriühingu juhtorganeisse, kontroll- ega revisjoniorganeisse ega tohi osaleda streikides. 17. KAS POLITSEIAMETNIK VÕIB KUULUDA MÕNE ERAKONNA JUHTORGANISSE? Ei tohi. 18. NIMETAGE KOLM OLULIST TUNNUST, MILLE POOLEST JULGEOLEKUASUTUSED ERINEVAD TEISTEST ASUTUSTEST. 1)julgeolekuasutuste ülesanne on tagada julgeolekut vahetult (erandiks on mõned
Varem ei teadnud ma, et parem-vasakpoolne jaotus just Prantsusmaalt alguse või et tööstusrevolutsioon oli põhjus, miks enesemääratluses sai tähtsaks ka majanduslik väärtuskonflikt, kus vasak pool ehk madalam klass soovis võrdsust, kuid parem pool ehk kõrgklass aga just ebavõrdsust loomulikuks pidas. Uus kontseptsioon oli minu jaoks Eesti valijaid iseloomustav “paremale kaldumise” tendents, kus keskmine Eesti valija näeb enda erakonda parempoolsena, kui seda näevad teised, eriti just vaadates vasakpoolseid Keskerakonda ning Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Tundub, et parempoolsus on Eesti valijate silmis justkui ideaal, mille poole aktiivselt püüelda. See selgitaks ka Eesti parteide ebavõrdset paigutamist, kus kuuest neli antud artikli uuringu kohaselt paremal pool paiknevad. Üks üllatavamaid tõsiasju, mis artiklist selgus, oli, et postkommunistlikes riikides, nagu seda on
1.hiskond- tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mjutavad ksteist. Avalik sektor Erasektor Kolmas sektor nt. vallavalitsus nt. hotell nt. noortekeskus Kodanikud ja demokraatia Tingimused, et tiskasvanu saaks taotleda kodakonsust: 1)Eesti keele algtaseme eksami sooritamine 2)Phiseaduse ja kodakonsusseaduse tundmise eksami sooritamine 3)Antud isik on Eestis elanud vhemalt viis aastat Erakondade tegevuse eesmrk on saada vimule. Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad I.R.L ja Reformierakond. Opositsiooni moodustavad Keskerakond ja SD. Demokraatia: 1.Riik peab arvestama vhemuse igustega. 2.Kik inimesed on seaduse ees vrdsed. 3.Vimude lahusus. Totalitarism: 1.Vim on koondunud he isiku vi grupi ktte. 2.Riik sekkub inimeste eraellu. 3.Riigis kehtib range tsensuur.
3) Tähtsamad erakonnasüsteemid. Üheparteisüsteem – riigis esindatud vaid üks partei, teised keelatud. Puudub erakondadevaheline konkurents ja vastasmõju, mis on igasuguse erakonnasüsteemi toimimise aluseks. Dominantse partei süsteem – ühe partei suur ülekaal, võtab 50% parlamendi kohtadest ja moodustab üksi valitsuse, teised mängivad kõrvalist rolli. Kaheparteisüsteem – riigis kaks põhilist erakonda, üks võidab valimistel üle poole parlamendi kohtadest ja moodustab valitsuse. Teine saab reeglina 40% kohtadest, peab jääma opositsiooni. Mõõdukas mitmeparteisüsteem – põhierakondi rohkem kui kaks (3-5). erakondadevahelised maailmavaatelised erinevused pole suured, on võimalik jõuda kompromissidele ja moodustada valitsuskoalitsioone. Äärmuslik mitmeparteisüsteem – põhierakondi on palju (üle 5, vahel üle 10).
10 võõrsõna meediast 1. Tegelikult oli asja tuumaks minu punane džiip, millega ma väga harva sõidan, ja mis ei tahtnud mind korralikult teenindada. 2. Tõsi, ei ole erakonda, kes poleks oma valimislubadustega bluffinud. 3. Kivimaa arvates ei peaks aga heategevust kindlasti afišeerima. 4. Ebalust ärataks ka tõsise šokohooliku plaan magusa söömine lõpetada. 5. Maksu- ja tolliamet on uurimiste käigus tabanud suures koguses ainet, mis oma välimuselt sarnaneb hašišile. 6. Nõuan revanši ja teen talle järgmisel korral tuule alla! 7. Elroni pressiesindaja sõnul on firma rongid sel aastal juba viis korda ära
tähelepanul kõigi oma liikmete suhtes. Kõigi ühiskonnaliikmete kohus panustada ühiste eesmärkide saavutamisse. Milline on Eesti liikmeserakond Juhatus · Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna juhatusse kuulub 21 liiget, esimees, neli aseesimeest, peasekretär ja üldkogul valitud juhatuse liikmed. Juhatuse volitused kestavad kaks aastat. Juhatuse ülesandeks on võtta erakonna nimel vastu poliitilisi otsuseid ja avaldusi, esindada erakonda suhetes teiste erakondadega, esitada ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi erakonna Riigikogu fraktsioonile ja Vabariigi Valitsuses esindavatele ministritele. Juhatuse tööd juhib esimees Sven Mikser. Volikogu · Volikogu moodustub erakonna juhatuse liikmetest, riigikogu fraktsiooni liikmetest ning iga piirkonna valitud esindajatest. Volikogu koguneb vähemalt 4 korda aastas. Volikogu esitab ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi
Poliitikamaastikul tähendab see gruppi inimesi, kes usuvad, et VABADUS on tähtsaim väärtus, kuid see tähendab midagi enamat kui vabadust teenida raha Ühtse erakonnana antakse 2006a-st ajakirja Eesti Eest Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond Erakondade sünd Isamaaliit- moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan Parts, Taavi Veskimägi; Juhan Parts oli peaminister 2003- 2005. 4
ellujäämise eesmärgil. See muidugi ei kehti kõigi varaste kohta. Minu praegune panus Eesti majandusse on suhteliselt väike. Enamik ajast kulub õppimisele. Töökohta mul hetkel ei ole, sest nagu enamik tudengitest on ilmselt tõdenud, ei ole poole kohaga tööd leida väga lihtne. Praegusel koondamiste ajal on töösoovijaid palju ja nende seas on ka rohkesti kõrgema haridusega inimesi. Väikese panuse saan ma siiski anda ka praegu, näiteks käies valimas. Sellega saan ma toetada erakonda, kes minu arvates võiks teha riigi heaks parimaid majanduslikke otsuseid. Kuigi sellele panusele võib siiski suure küsimärgi juurde panna, sest Eesti riigiaparaat ei tundu antud hetkel väga hästi toimivat. Eestile oleks ilmselt kasulikum, kui saaks valida konkreetseid kandidaate riigikokku, mitte ainult erakonda. Ehk tuleks luua süsteem, kus majandusküsimustega tegelevad ainult majandusinimesed, spordiga spordiinimesed jne.
Reaalkooli vilistlane Andres Tarand Andres Tarand sündis 11. jaanuaril 1940. Tallinnas. Andres Tarand lõpetas Tallinna Reaalkooli 1958.aastal (73. lend). Ta kuulub praegu Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Andres lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli klimatoloogia erialal. Andres Tarandil on kaks poega: Indrek ja Kaarel Tarand. Ta pojad on ka tuntud Eesti inimesed. Indrek on pragune Europarlamendi saadik ja Kaarel on ajakirjanik.
(19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Ilves oli liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999, mil Rahvaerakond ühines Mõõdukatega, tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni 2002 esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime.
Peab olema min 15 aastane. Sooritama eesti keele eksami, va juhul kui on lõpetatud eesti kool. Peab olema eestis elanud min 8 aastat, püsivalt 5 a. Peab sooritama kodakondsus- ja põhiseaduse tundmise eksami. Peab omama kindlat sissetulekut ja elukohta. Peab andma vande. Et kodanikuks saada, peab olema makstud riigilõiv ning peab kirjutama omakäeliselt enda eluloo kirjelduse. Ainult kodanikud võivad: valida riigikogu, osaleda rahvahäälestusel, kuulouda erakonda. Kodaniku kohus on kaitsta riiki riigi kohus on kaitsta oma kodanikku.
SISSEJUHATUS Tänapäeval kiiresti areneval infoajastul toimub enamus poliitilisest kommunikatsioonist läbi meedia. Ühiskonnas toimuvat ning tulevikus aset leidvat saab mõjutada aga meedia kaudu. Ajakirjandus täidab olulist rolli rahva informeerimisel, aga ka avalikkusele andmete kättesadavaks tegemisel. Valisin oma uurimistöö teema lähtuvalt huvist saada teada millist erakonda kajastatakse riigikogu valimiste (6.märts 2011) eel kõige enam. Hüptees Hüpotees: Reformierakonda kajastatakse meedias kõige enam. Hüpoteesi püstitamisel tuginesin 2007 aasta riigikogu valmiste tulemustele, kus enim hääli kogus Reformierakond. Protseduur Uuritaval perioodil 13.oktoober 2010-13.jaanuar 2011 võtsin vaatluse alla Õhtulehe ja Postimehe interneti väljaanded. Valisin need ajalehed seetõttu, et
Millest räägitakse, kui räägitakse ministriportfellidest? See tähendab, et koos ametikohaa saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Miks töötab valitsuse juures palju ametnikke? Sest valitsusel on nii palju erinevaid valdkondi ja ülesandeid, et nad palkavad selleks ametnikke. Miks ametnikus seoses valitsuse vahetamisega ei muutu? Sest valitsuse vahetusega jäävad ülesanded ikkagi samaks. Üheparteiline valitsus - kui valitsuse ministrid kuuluvad ühte erakonda Koalitsioonivalitsus - kui valitsuses on erinevatest erakondadest ministrid Valitsuskoalitsioon - erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks Valitsuskriis - olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele Peaminister - valitsuse juht Minister - valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Portfellita minister - minister, kellel ei ole oma ministeeriumi Ministeerium -
paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestada. Kui rahvale meeldib mis riigis on viimase nelja aasta vältel toimunud siis saavad nad hääletada sama presidendi ja ka erakonna poolt. Samuti on neil ka võimalus valida mõnda muud erakonda või presidendikandidaati kui nende teod ja lubadused paremad tunduvad. Demokraatlik riik ei saaks toimida ilma rahvata kellele ei ole antud võimalust valimistel osaleda ja otsuseid teha ilma, et nende valikuid keegi mõjutaks. Tugeva riigi aluseks on tugev ja tark rahvas.
paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestada. Kui rahvale meeldib mis riigis on viimase nelja aasta vältel toimunud siis saavad nad hääletada sama presidendi ja ka erakonna poolt. Samuti on neil ka võimalus valida mõnda muud erakonda või presidendikandidaati kui nende teod ja lubadused paremad tunduvad. Demokraatlik riik ei saaks toimida ilma rahvata kellele ei ole antud võimalust valimistel osaleda ja otsuseid teha ilma, et nende valikuid keegi mõjutaks. Tugeva riigi aluseks on tugev ja tark rahvas.
määramata ajaks edasi ja jäi lõpuks toimumata.VI Riigikoguks nimetatakse tagantjärele ka 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Esimene Riigikogu taasiseseisvunud Eestis oli VII Riigikogu, mis valiti 1992. aasta Riigikogu valimistel 20. septembril 1992 sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel. Valimistel võisid osaleda nii erakonnad, valimisliidud, ühendused kui ka üksikkandidaadid.Valimistel osales 8 valimisliitu, 5 erakonda, 39 ühenduste nimekirja ja 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 Riigikogu liikmekandidaati. Valimas käis 67,84 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.Valimistel kogusid enim hääli valimisliit Isamaa, kes koos Mõõdukate ja ERSP-ga moodustasid valitsuse. Parlamendi esimeheks valiti Isamaa nimekirjas kandideerinud Ülo Nugis. 1995. aasta 5. märtsil toimusid teised Riigikogu valimised 1992. aasta põhiseaduse alusel.
ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma iseseisvuse. Näide: Sveitsi Konföderatsioon Eesti Vabariik Riigikogu esimees - Eiki Nestor Riigikogu kolm tähtsamat ülesannet on vastu võtta seadusi ja otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ning arendada välissuhtlust. Riigikogu koosseis: Koalitsioon: Keskerakond, Soltsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa Opositsioon: Reformierakond, Vabaerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Mitu erakonda ületas künnise? 6 erakonda Vabariigi valitsuse moodustavad peaminister ja ministrid. Valitsuse koosseisu kuulub peaminister Jüri Ratas ja 14 ministrit. Riiklik haldus - 15 maakonda Eesti omavalitsuse haldusreform: 213 haldusüksuse asemel on 79 Võrumaa haldusjaotus: Antsla vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Võru linn, Võru vald
1) Üldised põhimõtted 2) Sõltumatus 3) Ajakirjanik ja inforamtsiooniallikas 4) Reklaam 5) Vastulause 6) Avaldamisreegel Ajakirjanikuvabadus · Võrdne õigus poliitiliste arvamuste esitamiseks · Üksikisiku õigus vastata kriitikale ja rünnakutele · Õigus reklaamida võistlevaid kampu ja teemasid · Ajakirjanik ei tohi kuuluda ühesssegi erakonda · Õigus avaldada oma arvamus kanali tähelepanu alla sattunud küsimustest. Sotsiaalne meedia - Suhtlus inimeste vahel internetis erinevate kanalite läbi (rääkimine,jagamine,soovitamine) - Võimalused on lõputud ja erinevad iga aastaga meeletul kiirusel . Reklaam Demograafilised näitajad ( rahvus,sugu,vanus..)
üllatava, kuid mõtlemapaneva kogemuse osaliseks. Arvamusfestival on eelkõige poliitiline sündmus, kus sel aastal toimusid debatid erinevatel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Festivalil puutusin kokku paljude teiste toredate vabatahtlikega ning ühega neist jätkus jututeemat kauemakski, kapoliitilistel teemadel. Küsisin oma 30-aastaselt kaasvabatahtlikult väikese eelarvamusega, kas tema poliitilised vaated on välja kujunenud, kui püsivalt ning millist erakonda tema toetab. Vanust arvestades olin 100% kindel, et tegu on teadliku valijaga, kellel kindel seisukoht, kuid selgus, et ta kuulub küll juba pikemat aega erakonda, kuid on oma valiku osas üsna skeptiline. Küsimusele, kui kaua on möödas erakonda astumisest, kõlas vastus: "Liitusin üsna noores eas, sest see oli popp. Eks siis noored kõik liitusid üksteise järel, kuna tundus lahe." Probleem, et inimesed ei tea midagi poliitikast, ei kehti ainult noorte puhul. Selline
annaabi.ee 
