##DEMOKRAATIA## Rahvavim, snavabadus, vrdlus, referendum, vimude lahusus . Demokraatia on valitsemie vorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, teiseks on vimude lahusus(vimud peaksid olema tasakaalus) ja kolmandaks on seaduse limuslikus ja lpuks kodanikuiguste austamine.(Demos ja kratos V.Kreeka). Referendum on rahvahletus. Demokraatia tekkis 18. saj. 3 vimu: kohtuvim, tidesaatja, seadusandlik. Demokraatia vormid tnapeval on: 1)Esindusdemokraatia - rohkem levinud vorm tnapeval. Valitakse esindajad, kes esindavad rahva huve.(Niteks parlamenti, kohalikesse omavaltsustesse, europarlamendi liikmed) 2)Osalusdemokraatia ehk otsenedemokraatia - valijaskond otsustab kollektiivselt hiskonnaelu thtsate ksimuste le. 3)Elitaardemokraatia - demokaraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitika son tagasihoidlik phitegijateks ja otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. ##VABAD VALIMISED## Valimiste funktsioonid (ehk lesanded) - regulaarne ja seadusprane vimuvahendumine. 1
################################################################################ ##################################################Platoni poliitiline petus. Ksimusepstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja ksitleb sellisena ksimust, millised on hiskonnaelu ja selle vormi valiku igustamise printsiibid. Poliitilise elu filosoofiline ksitlus pab vastata mitte ksnes ksimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, kui eelkige ksimusele, kuidas on sedalaadi vited igustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilist petust on tavaks nimetada petuseks ideaalsest polis`est, ja seda selles thenduses, et siin on eelkige ksitluse all idee-prane polis ja mitte niivrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Kuid nhtavas maailmas faktiliselt eksisteerivad nhtused, mille hulka kuuluvad ka polis`ed, ei saa Platoni ontoloogia kohaselt omada seda tiuslikkuse astet, mis on nende olemustel olem
a) Saada töötu abiraha b) Osaleda koolitustel c) Taotleda raha oma firma asutamiseks d) Saada ravikindlustus ÜHISKONNAELU Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal. Ühiskonnaelu sektorid: I sektor – Avalik sektor – poliitika, riigiasutused (Eesti Kaitseväe peastaap, Maksu- ja tolliamet) II sektor - Erasektor – majandus (AS ,OÜ) III sektor - Mittetulundussektor – ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA) KODANIKUÜHISKOND (-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele.
a) Saada töötu abiraha b) Osaleda koolitustel c) Taotleda raha oma firma asutamiseks d) Saada ravikindlustus ÜHISKONNAELU Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal. Ühiskonnaelu sektorid: I sektor Avalik sektor poliitika, riigiasutused (Eesti Kaitseväe peastaap, Maksu- ja tolliamet) II sektor - Erasektor majandus (AS ,OÜ) III sektor - Mittetulundussektor ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA) KODANIKUÜHISKOND (-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele.
a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus, Muhu vallavolikogu b. Erasektor: kommivabrik ,,Kalev", Prisma 3) Avalikud poliitikad: a. Hariduspoliitika b. Eluasemepoliitika c. Sotsiaalpoliitika d. Keskkonnakaitsepoliitika 4) Definitsioonid a. mittepoliitiline, poliitikast hoiduv -> apoliitiline b
1)geograafilised ja looduslikud olud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Geograafiliselt paiknes Vana-Kreeka aladel mis olid vga knkalised ning liigendatud paljude saarte ja poolsaartega mis tttu on kreeka tugevalt killustunud ning sajanditega srvukateks sltumatuteks riikideks jagunenud . Kreeklasi peeti tsivilisatsiooni lhtekohaks euroopas . Mere tee oli siiski levinud ning sellekoudu suhelid teiste maadega . Vana-Rooma oluliselt tasapinnalisem maaala kui Vana-Kreekas , mullastik oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti plluharimisega . Rannajoont oli oliliselt vhem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega vhem. Geograafilised olud lid ka paremad eeldused hise riigi tekkeks. 2) Kreeka- koloonia, mis see on, miks tekib, mis on tagajrjed? Kuhu? 8.sajandil tekkinud kolonisatsiooni kigus rndasid paljud Kreeklased parema tingimustega maade juurde elama(riikide kus oli palju metalli ning rauda) . Ning neist tekkisid suur
40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Presidentalism USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi. President juhib valitsuse tööd ja peaministri ametikoht puudub, seega presidendi institutsioonil on suur võim. Kas Obama saamine USA presidendiks näitab USA ühiskonna äärmist demokraatlikkust? Põhjendage. Tooge välja nii Jah kui Ei pool. Jah, puudub inimeste diskrimineerimine rassi järgi. USA toetab multikultuursust ja pluralismi. Ei, rassiline diskrimineerimine on ühiskonnas olemas, kuid pole domineeriv. Unitaarriik on riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Eesti. Föderaalriik on riik, kus kohaliku elu korraldamisel on piirkondadel suurem vabadus. USA Siirdeühiskond
*Rahvuslikud *Ideoloogilised KODUNE TÖÖ Uuri kodus välja vanemate, vanavanemate amet ja elupaik. ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust. riik-võimu- ja valitsusasutuste süsmum, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil.. ERINEVAD ÜHISKONNAMUDELID 1.agraar- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. *keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. *Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast *agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 2
Kõik kommentaarid