) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!). Erütrotsüütide purunemisel (hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub ei seo enam hapnikku! Valgelibled e. Leukotsüüdid eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Leukotsüütide põhitüübid: 1) Neutrofiilsed granulotsüüdid fagotsütoos. 2) Basofiilsed granulotsüüdid eritavad histamiini põletik!, ja hepariini hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid põletiku takistamine. 4) Lümfotsüüdid võitlus infektsioonidega (antikehad, "mälu" jne.) 5) Monotsüüdid "suured õgirakud". TUGIKOED: SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE, KÕHRKUDE . Tugikudedes tavaliselt rakuvaheainet palju,aga rakke vähe.Erandiks on rasvkude! Tugikoed on elastsed, kuid tugevad SIDEKUDE on tavaliselt kohev! MÕISTED: Fibroblastid noor, arenev sidekoe rakk Fibrotsüüdid
Segavad faktorid Lõikamisel tekkinud moonutused, fikseerimisel tekkinud moonutused , Artefaktid – igasuguse töötluse käigus tekkinud tehislikud struktuurid nt. Neurofibrillid Klassikalised rakkude või kudede värvimised * hematoksüliin ja eosiin(HE) – kõige enam kasutatud histoloogiliste värvide kombinatsioon. Hematoksüliin värvib tuumad siniseks. Seondub hästi tuumavalkudega(arginiinrikaste histoonidega) kuid võivad värvuda ka mõned tsütoplasmavalgud. Eosiin värvib eosinofiilsed struktuurid, põhiliselt tsütoplasmas, erinevat tooni punaseks, roosaks või oranziks. *Massoni trikroom – sobib hästi rakkude eristamiseks ümbritsevast rakuvaheainest. -ECM -Keratiini ja lihaskiud värvuvad punaseks, kollageen siniseks või roheliseks -Tsütoplasma helepunane v roosa -Tuumad varieeruvad pruunist kuni mustani *Heidenhaini hematoksüliin – toob esile ristivöödilisuse skeletilihasrakkudes *Giemsa värvid(verevärvinguks)- koosneb metüleensinisest, eosinist ja asuur B-st
alarühmi on 2 suuremat, mille nimed on granulotsüüdid (tsütoplasma sisaldab terakesi e 1 graanuleid) ja agranulotsüüdid (tsütoplasma ei sisalda graanuleid). Granulotsüüdid jagunevad omakorda vastavalt sellele, milliste värvainetega graanulid värvuvad. Need, mille graanulid värvuvad aluseliste värvainetega, nimetatakse basofiilsed granulotsüüdid. Need, mille graanulid värvuvad happeliste ainetega, nimetatakse eosinofiilsed e. atsidofiilsed. Need, mille graanulid värvuvad neutraalsete ainetega, nim. neutrofiilsed granulotsüüdid. Neutrofiilsed jagunevad omakorda vastavalt tuuma küpsusastmele. Kui tegemist on noorte neutrofiilsetega, siis on nad kepptuumsed ja kui neutrofiilne granulotsüüd saab vanemaks, siis nim. teda segmentuumsed (siis võib tal olla 2-3 segmenti) Agranulotsüüdid jagunevad 2 rühma. Monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Nende
hapnikuga seondatud ühendit HbO2-te ja veres tekib hapnikupuudus. Valgeliblede funktsioon kaitsefunktsioon; lähevad käiku siis, kui mikroobid organismi satuvad (võõrkehade fagotsüteerimine rakkude õgimine); Osa valgekehadest töötavad välja antikehi (antikeha kaitsekeha mikroobide suhtes, neutraliseerivad mikroobid ära). Mis laadi erinevaid vorme valgelibledel on? Kranolütsiidid: 1) neutrofiilsed leukotsüüdid reageerivad neutraalsetele värvainetele 2) eosinofiilsed happeliste ainetega 3) basofiilsed aluseliste ainetega, sinakad Lümfotsiidid kuuluvad akranolütsiidi hulka: plasma ei sisalda terakesi, tuum suur ja ümaramat laadi Laboratoorne määramine võimaldab saada korralikku informatsiooni erinevate haiguste kohta Leukotsütaarne valem näitab erinevate valgeliblede koostis protsentides Eosinofiilsete sialdus suureneb allergiliste põletike korral Hüptsüüdid ja monotsüüdid võimaldavad something-something
Aglutinatsioon Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad allergiliste reaktsioonide käigus. Basofiilsete granulotsüütide funktsioon on seotud immuunreaktsiooniga. Lümfotsüüdid kaitsevad organismi haigustekitajate eest. Monotsüüdid on tõhusateks fagotsüütideks.
Aglutinatsioon- Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs- Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid- jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid- neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad allergiliste reaktsioonide käigus. Basofiilsete granulotsüütide funktsioon on seotud immuunreaktsiooniga. Lümfotsüüdid- kaitsevad organismi haigustekitajate eest. Monotsüüdid- on tõhusateks fagotsüütideks. Trombotsüüdid- Neil on oma osa verevoolu sulgemises. Trombotsüüdid
b. Valgelibled e. leukotsüüdid: - kokku 5 –9 t/cmm, eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Leukotsüütide põhitüübid: 1) Neutrofiilsed granulotsüüdid – diam. 10-12 mikronit, tuum 2- 4 osaline, ül.- fagotsütoos. 2) Basofiilsed granulotsüüdid – diam. 10-12 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – eritavad histamiini – põletik!, ja hepariini – hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid – diam. 11-14 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – põletiku takistamine. Lümfotsüüdid – diam. 6-14 mikronit, ümar tuum, ül.- võitlus infektsioonidega (antikehad, “mälu” jne.). 5) Monotsüüdid – läbimõõt 12-20 mikronit (!), tuum ümar või kõver, ül. – “suured õgirakud”. c. Trombotsüüdid e. vereliistakud:- trombotsüüdid ei ole rakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad
1. Veri ja lümf (puuduvad kiud) 2. Kitsamas mõttes sidekude (kiud- ja eriomadustega koed) 3. Skeletikoed (kõhr- ja luukude) Veri Koosneb vormelementidest (rakud) ja vedel vaheaine (vereplasma). Verd on 7% kehamassist. Plasma on 55-60% verst, rakke (erütrotsüüte) 45%, 1% leukotsüüte. Vormelemendid(rakud) on punalibled, valgelibled ja vereliistakud e. trombotsüüdid A. Granulotsüüdid a. Basofiilsed b. Neutrofiilsed c. Eosinofiilsed B. Agranulotsüüdid a. Monotsüüdid b. Lümfotsüüdid Erütrotsüüdid kaksiknõgusad (suur pindala) , ilma tuumata. Punased hemoglobiini tõttu. Hea suuruse võrdlus teistele rakkudele. Eluiga ca 120 päeva, lõhustatakse põrna makrofaagide poolt. Kõikde ringlevate punaliblede kogupindala 3800 m2. CO mõjul langeb hapnikusidumisvõime. Leukotsüüdid A. Granulotsüüdid, sisaldavad tsütoplasmas valgusõmeraid, B. agranulotsüütidel need puuduvad
kanaembrüos, IFM, PCR, ELISA, NR antikehade määramiseks. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – veiste herpesviirus-1 (BHV-1) (infektsioosse rinotrahheiidi viirus) -> Veiste infektsioosne rinotrahheiit/pustuloosne vulvovaginiit Viirus – poolsfääriline, lipiidse ümbrisega, diameetriga 150 nm, 2-ahelaline bihelikaalne DNA , paljuneb rakutuumas, intranukleaarsed eosinofiilsed inklusioonid, indutseerivad komplementisiduvaid-, neutraliseerivaid- ja pretsipiteerivaid antikehi. Patogenees - viirus kahjustab ülemisi hingamisteid, sugu teid: respiratoortrakti mukoosat, genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist. BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige kergem variant), süsteemne protsess (seotud vireemiaga – viirus kandub teistesse organitesse), neuraalne levik
o Aminohapped,rasvhapped,glükoos,kusiained,hormoonid,mediaatorid vitamiinid o Ioonid o Gaasid (O2,CO2) 8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. · Erütrotsüüdid-tuumata,eluiga 120p. · Leukotsüüdid- tuumaga rakud · ~65%Granulotsüüdid a. ~62%Neutrofiilsed,fagotsüüdib põhiliselt koos monotsüütidega b. ~4%Eosinofiilsed,osalevad allergilistes reaktsioonides c. ~1%Basofiilsed,toodavad aineid mis soodustavad põletikureaktsiooni tekkes · ~25-35%Agranulotsüüdid a. Lümfotsüüdid b. Monotsüüdid Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse,liikumapanevaks jõuks kemotaksis (neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained)
o Aminohapped,rasvhapped,glükoos,kusiained,hormoonid,media atorid vitamiinid o Ioonid o Gaasid (O2,CO2) 8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Erütrotsüüdid-tuumata,eluiga 120p. Leukotsüüdid- tuumaga rakud ~65%Granulotsüüdid a. ~62%Neutrofiilsed,fagotsüüdib põhiliselt koos monotsüütidega b. ~4%Eosinofiilsed,osalevad allergilistes reaktsioonides c. ~1%Basofiilsed,toodavad aineid mis soodustavad põletikureaktsiooni tekkes ~25-35%Agranulotsüüdid a. Lümfotsüüdid b. Monotsüüdid Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse,liikumapanevaks jõuks kemotaksis (neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest
Kui hüpoksia lakkab, lõpeb kohe ka EPO vabastamine rakkudest. Tegemist on tüüpilise negatiivse tagasiside regulatsiooniahelaga. Leukotsüüdid: · Leukotsüüte jaotatakse granulotsüütideks ja agranulotsüütideks sõltuvalt sellest, kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid e teraksesi v mitte. · Granulotsüüte jaotatakse graanulite värvumise järgi: basofiilsed granulotsüüdid, eosinofiilsed granulotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid. · Agranulotsüüte jaotatakse omakorda: lümfotsüütideks ja monotsüütideks. · Trombotsüüdid · Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed graanulotsüüdid. · Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis
Kui hüpoksia lakkab, lõpeb kohe ka EPO vabastamine rakkudest. Tegemist on tüüpilise negatiivse tagasiside regulatsiooniahelaga. Leukotsüüdid: · Leukotsüüte jaotatakse granulotsüütideks ja agranulotsüütideks sõltuvalt sellest, kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid e teraksesi v mitte. · Granulotsüüte jaotatakse graanulite värvumise järgi: basofiilsed granulotsüüdid, eosinofiilsed granulotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid. · Agranulotsüüte jaotatakse omakorda: lümfotsüütideks ja monotsüütideks. · Trombotsüüdid · Üks osa leukotsüüte on amööbitaoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed graanulotsüüdid. · Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis
palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Valgelibled liiguvad vajadusel läbi veresoonte seinte, tegutsevad kudedes. Leukotsüütide põhitüübid: granulotsüüdid rakkude sees sõmerad, mis värvuvad erineva pH-ga värvidega neutrofiilsed granulotsüüdid ülesandeks fagotsütoos basofiilsed granulotsüüdid eritavad histamiini ja hepariini (hüübimise takistamine) eosinofiilsed granulotsüüdid põletiku takistamine agranulotsüüdid rakkudes pole tavaliste histoloogiliste värvidega värvuvaid sõmeraid lümfotsüüdid võitlus mikroobidega (fagotsütoos, antikehade tootmine) monotsüüdid fagotsüteerivad mikroobe, võõrkehi, purunenud ja ebanormaalseid keharakke Leukotsütoos valgeliblede hulga suurenemine, tavaline ägeda põletiku puhul. Leukopeenia vähe valgeliblesid, sageli ravimitest.
kahjustusega. Organismi kaitse patogeensete sissetungjate eest. Üldine roll – immunoloogiline kaitse. Endoteliaalsed rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine, valged verelibled püütakse kinni, nad lamenduvad ja liiguvad edasi kudedesse, kus fagotsüteerivad bakteri. Leukotsüütide jaotus: 1. Granulotsüüdid - tegutsevad peamiselt fagotsüütidena. • Neutrofiilsed (40-75%) • Eosinofiilsed (1-6%) - nende arv suureneb allergiliste reaktsioonide korral. • Basofiilsed (0-1%) - sisaldavad histamiini, mis laiendab vererooni ja parandab verevoolu põletikukohas. 2. Agranulotsüüdid • Lümfotsüütidid • monotsüütidid 9. Vere hüübimise füsioloogia. Vere hüübimise etapid. Vereliistakud. Hüübimise faktorid ja von Willebrandi faktor. Sisemine ja välimine hüübimise rada. Hüübimise häired. Vereliistakute füsioloogiline roll
Erütrotsüüdid saavad O2 ja CO2 trantsportida, kuna nende kujud on deformeeritavad ja pääsevad läbi kapillaaride. Leukotsüüdid (tuumaga, läbimõõt 7,5 - 20 Mm, eluiga 12 h- mitu aastat) suuruselt ja funktsioonilt erinevad. Leukotsüüte jaotatakse sõltuvalt sellest kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid või mitte: I Granulotsüüdid 12 h- 2 päeva, 1 mm3 -4900, leukotsüütidest 50-70%: * neurofiilsed- toimivad fagotsüütidena, * eosinofiilsed- org. kaitsevõime tugevdamine, * basofiilsed - võimelised produtseerima palju histamiini. Kõigi 3. vahel ühtlane tööjaotus. Neutrofiilid ja monotsüüdid (4-8 % leukotsüütidest, sisaldavad mittespetsiifilisi esteraase ja ületavad kõigi teiste rakkude fagotsütoosivõime).toimivad fagotsüütidena e. õgirakkudena. Nad pistavad nahka endast väiksemaid kehakesi ja aineosakesi. Neis on palju lüsoome
mutatsioon (SNP). Geen asub11 kromosoomi lühikese õla (p) 15.5 regioonis. Hemoglobiin beeta valk on 146 ah pikk ja molekulaarkaal on ~15,867 Da. SRA puhul asendab HBB valgu kuuendas positsioonis hüdrofoobne valiin hüdrofiiliset glutamiinhapet • Seda tingib SNP, mille puhul kuuenda koodoni keskel T asendab A • SNP muudab GAG koodoni (kodeerib Glu) GTG koodoniks (kodeerib Val) Leukotsütaarne valem ehk leukogramm A. Granulotsüüdid Neutrofiilsed granulotsüüdid 40-75 % Eosinofiilsed granulotsüüdid 1-6 % Basofiilsed granulotsüüdid 0-1 % B. Agranulotsüüdid Lümfotsüüdid 15-45 % (T- ja B-lümfotsüüdid) Monotsüüdid (makrofaagide eelkäijad) 2-10 % 23 Kliiniline näide: diapedees ehk ekstravasatsioon - endoteliaalsed rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine (integraalsed membraani valgud) - liikuvad valged verelibled “püütakse kinni”
Organismis täidavad kaitsefni, mis väljendub rakulises kaitses - fagotsütoosis. Leukotsüüdid jaotatakse kaheks suureks grupiks: * granulotsüüdid - tsütoplasmas sõmerad – granulocyti 1) neutrofiilsed granulotsüüdid – neutrofiilid. Kepptuumalised neutrofiilid – noorvormid. Tuum kepitaoline. Segmenttuumalised neutrofiilid – küpsed vormid. Tuum segmenteerunud. Fn: neutrofiilid on fagotsüüdid (bakterite õgijad). Esmased rakud, mis reageerivad põletikule. 2) eosinofiilsed granulotsüüdid – eosinofiilid. Punased sõmerad. Fn: allergiliste ja põletikuliste reaktsioonide modulleerimine. 3) basofiilsed granulotsüüdid – basofiilid. Tuum on S-tähe kujuline. Fn: toodavad hepariini – takistab vere hüübimist ja aktiveerib lipolüüsi. Toodavad histamiini (allergilise reaktsiooni vahendamine). * agranulotsüüdid – tsütoplasma ühtlane, sõmeradeta – agranulocyti 1) lümfotsüüdid – jagunevad B- ja T-lümfotsüüdid
ühendatud väga peenikeste niitjate struktuuridega Osalevad põletikuprotsessides, rakud võivad väljuda veresoonest ja liikuda edasi põletikukolde suunas Iseloomulik kõrge fagotsütoosivõime, mistõttu nimetatakse rakke ka mikrofaagideks – fagotsüteerivad ensüümide abil rakusiseselt mikroobe, vabastavad põletiku stimuleerivaid ensüüme ja puhastavad kahjustatud piirkonda Põhiline rakuvorm mäda koostises Eosinofiilsed e atsidofiilsed granulotsüüdid Sõmerad värvuvad happeliste värvidega intensiivselt lillakas-roosalt Arenevad punases luuüdis ja rakkude eluiga on 6-8 päeva, seejuures veres ringlevad rakud kuni 8 tundi, 9-10µm Tsütoplasma värvub nõrgalt basofiilselt ning sisaldab ümaraid atsidofiilseid sõmeraid Vanemate eosinofiilide tuumad koosnevad 2-3 segmendist (segmenttuumaline eosinofiil) ja värvuvad kahvatult
Kui hüpoksia lakkab, lõppeb kohe ka EPO vabanemine rakkudest. Tegemist on tüüpilise negatiivse tagasiside regulatsiooniahelaga. LEUKOTSÜÜDID · Leukotsüüte jaotatakse granulotsüütideks (ca 65%) ja agranulotsüütideks (25...35%) sõltuvalt sellest, kas nende tsütoplasma sisaldab graanulite terakesi või mitte. · Granulotsüüte jaotatakse graanulite värvumise järgi: basofiilsed garnulotsüüdid(0,5...1%), eosinofiilsed garnulotsüüdid(2...4%) ja neutrofiilsed garnulotsüüdid(ca 62%) ·Agranulotsüüte jaotatakse omakorda lümfotsüütideks (ca30%) ja monotsüütideks (ca 5%). ·Üks osa leukotsüüte on amööbi taoliselt liikuvad ja võimelised fagotsüteerima organismi sattunud baktereid ja võõrkehi. Fagotsüütidena tegutsevad peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid. ·Basofiilsete granulotsüütide terakesed sisaldavad hepariini ja histamiini, mis laiendavad veresooni ja
funktsioon- kaitsefunktsioon. Valgelibled jagunevad alaliikideks, alarühmi on 2 suuremat, mille nimed on granulotsüüdid(tsütoplasma sisaldab terakesi e graanuleid) ja agranulotsüüdid(tsütoplasma ei sisalda graanuleid) Granulotsüüdid jagunevad omakorda vastavalt sellele, milliste värvainetega graanulid värvuvad. Need mille graanulid värvuvad aluseliste värvainetega, nimetatakse basofiilsed granulotsüüdid. Need, mille graanulid värvuvad happeliste ainetega, nimetatakse eosinofiilsed e. atsidofiilsed. Need, mille graanulid värvuvad neutraalsete ainetega, nim. neutrofiilsed granulotsüüdid. Neutrofiilsed jagunevad omakorda vastavalt tuuma küpsusastmele. Kui tegemist on noorte neutrofiilsetega, siis on nad kepptuumsed ja kui neutrofiilne granulotsüüd saab vanemaks, siis nim. teda segmentuumsed (siis võib tal olla 2-3 segmenti) Agranulotsüüdid jagunevad 2 rühma. Monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Nende tsütoplasmas
Hematokrit-(b/ax100%)näitab, mitu % vere mahust mood vererakud, põhiliselt punalibled M 37-49% N 36-46% Vererakud: *erütrotsüüdid(5milj mm2 veres, tuumata, eluiga u.100p, sisaldavad hemoglobiini, kõik ühesugused), *leukotsüüdid(4000-10000mm3, tuumaga, eluiga 12 tundi kuni mitu aastat, läbipaistvad, kuuluvad erinevatesse rühmadesse), *trombotsüüdid(150000-300000mm3, tuumata, eluiga 5-11p, ühesugused) Leukotsüüdid jagunevad: *granulotsüüdid(neutrofiilsed-fagotsüüdid, eosinofiilsed-kaitse, basofiilsed-produts histamiini), agranulotsüüdid (lümfotsüüdid-kaitse, monotsüüdid-fagotsüüdid) Vereplasma valgud: albumiinid, globuliinid, fibrinogeen(vere hüübimine), süntees maksas Vereloomeelundid: *Punane luuüdi rinnak, roided, koljuluud, vaagnaluud, pikkade toruluude proksim. epifüüsid, *Lümfisõlmed, *Tüümus, *Põrn Vereloome regul: *Organismi hapnikuga varustatus, *Hormoonid (erütropoetiin, trombopoetiin, testosteroon),
(100 bakterit elu jooksul), ’’patrullivad’’ kudedes või püsivad kusagil ’’ankrus’’. Samuti tekivad monotsüütidest dendriitrakud. diapedees – valgeliblede võime veresoonkonnast väljuda ilma, et tegemist oleks veresoone seina vigastamise või kahjustamisega. Seda protsessi kutsutakse leukodiapedeesiks. Leukotsütaarne valem : 1. Neutrofiilsed granulotsüüdid 40-75% 2. Eosinofiilsed granulotsüüdid 1-6% 3. Basofiilsed granulotsüüdid 0-1% 4. Lümfotsüüdid 15-45% 5. Monotsüüdid 2-10% Erinevate patoloogiliste seisunditega kaasnevad suuremad või väiksemad muutused leukogrammis. Valgeliblede loome ehk leukopoees. Granulotsüüdid tekivad punases luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes. Leukopoeesi reguleerib reguleerivat kolooniat stimuleerivad faktorid ehk CSF. Osaliselt reguleerivad olemasolevad leukotsüüdid: nt
Erütrotsüüdid saavad O2 ja CO2 trantsportida, kuna nende kujud on deformeeritavad ja pääsevad läbi kapillaaride. Leukotsüüdid (tuumaga, läbimõõt 7,5 - 20 Mm, eluiga 12 h- mitu aastat) suuruselt ja funktsioonilt erinevad. Leukotsüüte jaotatakse sõltuvalt sellest kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid või mitte: I Granulotsüüdid 12 h- 2 päeva, 1 mm3 -4900, leukotsüütidest 50-70%: * neurofiilsed- toimivad fagotsüütidena, * eosinofiilsed- org. kaitsevõime tugevdamine, * basofiilsed - võimelised produtseerima palju histamiini. Kõigi 3. vahel ühtlane tööjaotus. Neutrofiilid ja monotsüüdid (4-8 % leukotsüütidest, sisaldavad mittespetsiifilisi esteraase ja ületavad kõigi teiste rakkude fagotsütoosivõime).toimivad fagotsüütidena e. õgirakkudena. Nad pistavad nahka endast väiksemaid kehakesi ja aineosakesi. Neis on palju lüsoome põied, mis sisaldavad hulgaliselt ja kõrge
Organismi immuunsuses osalevad vererakkudest valgelibled e leukotsüüdid, mis jagunevad vastavalt sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. Basofiilid osalevad histamiini ja hepariini ainevahetuses – põhjustavad allergiliste reaktsioonide korral turset. Lümfotsüütidest Iseärarasused erinevates kudedes Rohkem kui pooled kõigist lümfoidrakkudest paiknevad gastrointestinaal- ning respiratoorsete teede
annaabi.ee 
