Käesoleva töö teema on narkomaania Eestis, sellega seotud terviseprobleemid, haavatavad grupid ja ennetusmeetmed. Antud töös kirjeldame narkootikumidest tingitud surmade arvu, mida inimesed ette võtavad oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks ja kuidas saavad õed tervise edenduslikult sekkuda narkomaania korral
parasiidid ja bioloogiliselt aktiivsed ained – ensüümid, hormoonid, koekultuurid. Ohurühmad, nende iseloomustus. I ohurühma ohutegurid: ei põhjusta inimese haigestumist. II ohurühma ohutegurid: • võivad põhjustada inimese haigestumist (haigestumine elukeskkonnas); • ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas), kuid ei põhjusta ohtu elanikkonnale; • nende vastu on tõhusad ravi- ja ennetusmeetmed. III ohurühma ohutegurid: • võivad põhjustada inimese rasket haigestumist • ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas); • oht elanikkonnale • nende vastu on tõhusad ravi- ja ennetusmeetmed IV ohurühma ohutegurid: • võivad põhjustada inimese rasket haigestumist (haigestumine elukeskkonnas); • ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas); • ohtu elanikkonnale • nende vastu ei ole tõhusaid ravi- ja ennetusmeetmed. Tooge näiteid.
Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetmed: vaktsineerimine, tööhügieen, töötajate väljaõpe. Keemilised Prillide puhastamine puhastusvahendiga - Puhastusvahendeid kasutades võib nahka kaitsev rasvakiht kaduda. Allergilisi reaktsioone tekitavatel ainetel on seetõttu lihtsam läbi naha tungida ning kasvab nahaärrituse ja ekseemi tekkimise oht Psühholoogilised Negatiivsed kliendid; Tööstress; Kasutatud kirjandus http:// tootervishoid.pikk
Korrastamine: 1) Dokumendid võetakse registraatorist või kiirköitjast välja 2) Metallkinnitid (klambrid) eemaldatakse 3) Dokumendid paigutatakse säilitamiseks sobivasse ümbrikusse (mapp) ja kinnitatakse. Arhiivi hoidlas on keelatu: Suitsetada, kasutada lahtist tuld, kasvatada taimi, hoida kõrvalisi esemeid. Ohuplaan Koostamisel: * Analüüsitakse erinevaid riske (4 gruppi) ( tulekahju, veekahjustused ) * Planeeritakse ennetusmeetmed * Töötatakse välja õnnetuse reageerimise protsetuurid * Koostatakse ohuplaan ( kinnitatakse asutuse juhi käskkirjaga ) AKT - Vormistatakse üldplankile nagu ka käskkirjad ja avaldused VEEL VAJA TEADA: Kui ei ole AKT-i sisuga nõus, siis enne kui dokumendile allakirjutan on võimalus kirjutada oma eriarvamus ja see lisatakse aktile.
.........................................................................................9 3.Bioloogilised ohutegurid.....................................................................9 4.Elekter........................................................................................10 4.1. Elektrilöögi tagajärjed .................................................................10 4.2. Elektrilised ohutegurid.................................................................10 4.3.Ennetusmeetmed........................................................................10 VI Töötaja kohustused................................................................11 V Töötaja õigused.......................................................................11 1.Töötajal on õigus...........................................................................11 VII Õnnetusoht...........................................................................12 Kokkuvõte.....................................
Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamist korrapäraselt korrata. Kindlasti peab seda tegema pärast olulisi muutusi organisatsioonis või pärast tööõnnetuse või vahejuhtumi uurimist. Töötajate ja teiste tööandjate kaasamine riskihindamise protsessi Tööandja või tema esindaja ei tohiks riskihindamist läbi viia üksi. Kaasata tuleb ka töötajad või nende esindajad. Hindamisprotsessi osana tuleb riske arutada töötajatega ning teatada neile kõik järeldused ja kavandatavad ennetusmeetmed. Töötajatel ja/või nende esindajatel on õigus/kohustus: · osaleda riskihindamise korraldamise ja riskihindajate määramise aruteludes, · osaleda riskihindamises, · teatada keskastme juhtidele või tööandjatele märgatud riskidest, · teatada muutustest töökohal, · saada teavet enda tööohutuse ja töötervishoiu riskidest ning riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks vajalikest meetmetest, · paluda tööandjal võtta asjakohaseid meetmeid ning esitada
Kohus lisas, et pole põhjust jätta mittevaralist kahju välja mõistmata, sest seadus hüvitatava kahju liiki ei piira. Kohus leidis, et kaotusvalu lähedase surmast on korvamatu ja inimelule hinnasilti panna ei saa, kuid mittevaralise kahju välja mõistmata jätmiseks ei näinud kohus põhjust. Kui kõik tööandjad saaksid oma tööd korraldada hooletult, kartmata rahalist vastutust teiste inimeste elu ja tervise eest, siis jääks rakendamata paljud ennetusmeetmed. Selle tagajärjel võivad hukkuda paljud teised inimesed. Kuna Politseivalitsus korraldas oma tööd hooletult võimaldades Fuchsil elektrisokirelva kasutada ning selle tagajärjel Murakas suri, siis matusekulu summas 7500 raha põhjustas kostja. Rita Murakale tuleks välja mõista kogu tema poolt nõutud hüvitis 500 000 raha, kuna talle on põhjustatud suur kahju abikaasa kaotuse näol. Taotlus kohtule Hageja nõuab oma abikaasa hukkumisega talle tekitatud
juuni 2004 – keerist oli palja silmaga näha. ülejäänud on olnud võrdlemisi rahulikud ning suhteliselt nähtamatud. Kiirus Tornaadode kiirust mõõdetakse nagu tuulegi puhul m/s ühikuna. Suurem osa tornaadode tuulekiirusest jääb 50 m/s kanti, kuid kõige äärmuslikematel puhkudel võib kiirus ulatuda 133 m/s. Võitlusest tornaadodega Tornaadosid ei ole suudetud siiamaani kuidagi ära hoida. Tagajärgede leevendamiseks saab inimkond ainult võtta kasutusele ennetusmeetmed ning õigeaegselt ennustada tornaado tekkimist. Nende tegevuste abil saavad inimesed piisavalt kiiresti infot ja jõuavad varjuda turvalistesse kohtadesse. USAs näiteks tegutseb hoiatussüsteem, mis aitab tornaadosid ette ennustada ning vähendada nende poolt tekitatavaid kahjusid ning surme ennetusmeetmete abil. Tornado Watch - tornaadovalve - teatab, kui on soodsad tingimused tornaadode tekkeks.
organism ei reageeri : sea aafrika katk 2. Teise ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimesele haigestumist -näiteks haigestumine elukeskkonnas, töökeskkonnas : parasiidid, täid nende vastu aitavad ravimid ning need ei ole väga ohtlikud. Ei põhjusta ohtu elanikkonnale. 3. Kolmanda ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist - näiteks haigestumine grippi, selle vastu aitavad ravi ja ennetusmeetmed . oht elanikkonnale 4. Neljanda ohurühma ohutegurid võivad põhjustada rasket haigestumist nagu nt EBOLA viirus mille vastu ei ole ravimeid ega ennetusmeetmeid. oht elanikkonnale Kommentaarid Kommentaar: Riidetäit on väga ohtlikud - tüüfus levib nende kaudu. Gripi viirused v.a seagripp ja linnugripp kuuluvad II ohurühma
tõenäosus minimaalsele tasemele. 3. Õnnetustele reageerimise protseduuride väljatöötamine Kavandatakse personali esmane ja vajadusel pikemaajalisem tegutsemine igas erinevas hädaolukorras inimeste ja arhivaalide päästmiseks ning õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Määratletakse iga töötaja kohustused ja vastutus ohusituatsioonis 4. Ohuplaani koostamine Ohuplaani struktuur ning sisu sõltub rmtk (hoone) vajadustest ja eripärast. Ohtude ennetusmeetmed · Hoonekonstruktsioonide kontroll, nõrkade kohtade väljaselgitamine · Kasutusel võimalikult vähesüttivad materjalid · Tuleohutuse tagamine · Evakuatsiooniteede tagamine · Hoonesiseste infrastruktuuride kontroll ja hooldus · Valve- ja alarmsüsteemide olemasolu · Nõuetekohane hoiustamine Ohuplaan · Ohuplaan on dokument, mis määrab õnnetustele reageerimise protseduurid ja kahjustuste likvideerimise meetodid ning
Tulekahjus ja plahavtuses kannatunud inimesed vajavad haiglaravi ning neil võivad jääda tervisekahjustused terveks eluks. Oht elutähtsale valdkonnale piiratud "B", sest suure hulga kannatanute korral üle 10 inimese jääb maakonna meditsiiniline võimekus madalaks, keskkonnale rasked "D", varale piiratud "B". Piirkonna plaan 3 Ennetusmeetmed Kui mahuti põleb, siis ohutusala on kuni 800 m, kus piiratakse inimeste liikumist. Töötajad suunatakse kinnistesse ruumidesse ja vajaduse korral evakueeritakse. Hingamisteid tuleb kaitsta erivahenditega. Ohualale, mis ulatub kuni 100 meetrini ei jää ühtegi eluhoonet ega ettevõtet. Selleks, et vältida tule- ja plahvatusohtu, puhastada ala süttivast materjalist. Takistada diisli ja/või bensiini valgumist kanalisatsiooni, pinnasesse ja pinna- või põhjavette.
Masinate ohutus Tootja deklaratsioon: antakse masinale, mis ei saa toimida iseseisvalt ja on mõeldud ühendamiseks teise masinaga. Vastavusmärgi paigaldab masinale vastavusdeklaratsiooni väljaandja. Töösüsteemide projekteerimise põhimõtted istumine tuleb kohandada vastavalt töötaja anatoomilis-füsioloogilistele iseärasustele. keha liigutamiseks peab varuma piisavalt ruumi, eriti pea, käte, jalgade ja jalalabade jaoks. Ennetusmeetmed Vastava koolituse teostamine ja riskidest teavitamine Isikukaitsevahendite kasutamine –Kaitse prillid, kaitsekiiver, kõrvaklapid/tropid, kaitsekindad, kaitseriietus jne. Masinatele kaitseseadmete paigaldamine –Ohupiirkonna märkimine –Liikuvate osade katmine –Ergonoomiline masin Ergonoomiline masin = Inimesele kohandatud masin = Ohutu masin Ennetusmeetmed –Kaitsepiirete paigaldamine –Sensorite paigaldamine –Automaatkaitsete paigaldamine
Eestis: Viited puuduvad 6. Directive 98/24/EC - risks related to chemical agents at work http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:03:31998L0024:ET:PDF Käesolevas direktiivis sätestatud vajalike ennetus- ja kaitsemeetmete võtmiseks peaks tööandja hindama ohtlike keemiliste mõjurite olemasolust töökohal tulenevat mis tahes riski töötajate ohutusele ja tervisele. Seoses riski hindamisega määratletud ja tööandja võetud ennetusmeetmed peaksid olema kooskõlas vajadusega kaitsta rahva tervist ja keskkonda. Tööandja peab korrapäraselt tegema hindamisi ja mõõtmisi ning tundma tehnoloogia arengu uusi tulemusi, et parandada töötajate ohutuse ja tervise kaitset. Tööandja tagab, et töötajate ohutusele ja tervisele ohtlikest keemilistest mõjuritest tulenev risk tööl on vähendatud miinimumini. Eestis: Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 7
vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama et võtta arvesse muutunud asjaolusid ja olukorda parandama. Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad peavad tööandjad tegema koostööd ohutust tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse ja ennetusmeetmed ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate esindajatele kõnealustest riskidest ilma et see piiraks käesoleva direktiivi muude sätete kohaldamist Tööandja: võtab teisi kohalviibivaid isikuid arvesse võttes esmaabi andmiseks tulekustutustöödeks ja töötajate evakueerimiseks vajalikud meetmed mis on kohandatud ettevõtte ja/või asutuse tegevusalade laadile
B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой помощи esmajuhendamine первичный инструктаж
h) kollektiivsete kaitsemeetmete eelistamine üksikult võetavatele kaitsemeetmetele; i) töötajatele asjakohaste juhiste andmine. 3. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi muude sätete kohaldamist, peab tööandja ettevõtte ja/või asutuse tegevuse laadi arvesse võttes: a) hindama ohtu töötajate ohutusele ja tervisele, muu hulgas töövahendite valikul, keemiliste ainete või valmististe kasutamisel ja töökohtade sisustamisel. Pärast hindamist ja vastavalt vajadusele peavad ennetusmeetmed ning tööandja rakendatavad töö- ja tootmismeetodid: -- tagama töötajatele pakutava ohutuse ja tervise kaitse taseme paranemise, -- olema kaasatud ettevõtte ja/või asutuse kõikidesse tegevusaladesse kõikidel hierarhilistel tasanditel; b) töötajale ülesannet andes võtma arvesse töötaja sobivust tervise ja ohutuse seisukohast; c) tagama, et enne uute tehnoloogiate kavandamist ja rakendamist konsulteeritakse töötajate ja/või nende esindajatega küsimustes, mis
Riskiallikad jagatakse nelja gruppi: -Ohud väljastpoolt hoonet (riskiallikate lähedus: tööstushooned, militaarobjektid, lennuvälja õhukoridorid) -Hoonesisesed ohud (kommunikatsioonide, seadmete seisund, tuleohutuse eiramine) -Arhivaalide koostismaterjalide ebastabiilsisest tingitud ohud (nitraatfilmide isesüttimine ebasobivates keskkonnatingimustes) -Ohud inimgruppidelt (vandalism, pommiähvardus, vargus), millega kaasneb paanika. -Planeeritakse ennetusmeetmed, st võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele. Meetmed võivad olla 2 -Ehituslikud, ruum on projekteeritud ja ehitatud vastavalt normidele ja eeskirjadele -Tehnilised, on olemas automaatne tulekahjusignalisatsioon, esmaste tulekustutusvahendite kättesaadavus, arhivaalide säilitamine karpides -organisatsioonilised meetmed, ohuplaani olemasolu, personali koolitus, valve tagamine.
tööhõive soodustamine. Peale selle tuleb õppida teiste riikide kogemustest ja soovitustest, kuidas kriisiajal tööturul töökohti säilitada ja tööpuudust vähendada (Luuk, 2009). 2008. aasta novembris avaldas Euroopa Komisjon Euroopa majanduse toibumise plaani eesmärgiga kavandada ja koordineerida tegevusi majanduskriisile reageerimisel. Plaan hõlmab mitut riigi algatust 1. tööhõive säilitamise ennetusmeetmed, mis väljenduvad ettevõtete toetamises, tagamaks töötajatele tööhõive või toetamaks töötajaid, kelle palka on kärbitud; 2. tööhõive suurendamise meetmed, mis soodustavad töötute tööturule naasmist ja pööravad tähelepanu igale konkreetsele töötusjuhtumile; 3. tegevused, mis pakuvad materiaalset toetust koondatutele, kes langevad sissetulekutoetust vajavate töötute kategooriasse ja neile, kes on tööturult välja
Teekattel olevad roopad on selgelt eristatavad ja nad mõjutavad sõidutrajektoori, kiirust ja ohutust. Roopad tekitavad teekasutajale liiklusohtlikke olukordi nii vihmase ilmaga kui ka kuivaga. Roopad Väga halb tuleb koheselt kõrvaldada. > 30 Tabel 1: roobaste hindamine Ohutuse tagamiseks tuleb selle parameetri seisukorra muutumist jälgida regulaarselt ja vajadusel võtta kasutusele vastavad ennetusmeetmed. Alates 2014 aastast kasutame roobaste mõõtmiseks seadet ViaPPS (Pavement Profile Scanner), mis võimaldab mõõta ka teekatte põikkallet ja tee kurvilisust. Seade läbib iga-aastase võrdluskontrolli enne tööperioodi algust, lisaks jälgitakse regulaarselt korrasolekut mõõtmiste ajal. [3] 8 3.2. Tasasuse hindamine
tüüpide puhul 5.3.2. Korrelatsioonianalüüs 5.3.3. Regressioonianalüüs 5.3.4. Sotsioloogiliste uuringute tulemuste usalduspiirid Kuritegevuse seisund (1 tund, 8. nädal) 6.1. Kuritegvuse seisund Eestis 6.2. Kuritegevuse seisund teistes riikides Kuritegevuse preventsioon Preventsioon jaguneb: 1) Üldpreventsioon (sotsiaalne, olustikuline e situatsiooniline) 2) Eripreventsioon Sotsiaalsed ennetusmeetmed süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, kiriku-, majandus-, liiklus- jms poliitika abil eesmärgiga luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu, et sel moel ära hoida tema hälbiv käitumine. Olustikulised ennetusmeetmed süütegude toimepanemisele kalduvate inimeste või kriminogeensete olukordade ja kohtade mõjutamine süütegude ennetamise eesmärgil. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb:
1996. aastal on EU-OSHA panustanud ohutumate, tervislikumate ja tootlikumate töökohtade loomisse. Agentuuri soomlasest direktor Jukka Takala: "Töökeskkondade muutmine loob uusi riske, millega tuleb tegeleda uuel viisil. Teenustesektor on Euroopas praegu peamine tööandja ning psühholoogilised ja korralduslikud nõudmised muutuvad üha olulisemaks. Lähiaastatel tuleb meil lisaks õnnetuste ennetamisele tegeleda oluliste tervishoiuküsimustega kogu elu jooksul. Traditsioonilised ennetusmeetmed tuleb ehk asendada terviklike lähenemisviiside ja uuenduslike tavadega või tuleb traditsioonilisi ennetusmeetmeid täiendada. Lisaks tuleb meil näha kaugemale olemasolevast suremust käsitlevast statistikast. Tööga seotud probleemide tegelik ulatus hõlmates tööga seotud haigusi ning mitte ainult õnnetusi võib olla mitu korda suurem. Agentuuril on nendest ulatuslikematest tervisemõjudest teavitamisel täita tähtis roll."
Õiguslik lähenemine Tagada saastusega seotud kulutuste ÕIGLANE jaotamine · See kes saab keskkonda mõjutavast tegevusest "kasu" peab ka maksma kahju ärahoidmise meetmete eest siin on saastaja "kahjutekitaja" rollis. · "õigust saastada" ei ole ja saastaja peab aktsepteerima sotsiaalset regulatsiooni, ilma et tal tekiks hüvitise saamise õigust · Printsiip rakendub otseselt näiteks saastetasu jne · Kaudselt näiteks keskkonnaalane vastutus,ennetusmeetmed, keskkonnamõju hindamine KOKKUVÕTE saastaja maksab on "prima facie" eetiline norm, mille alusel saastaja maksab alati, kui ei ole küllaldast põhjust, et keegi teine maksaks Erandid _Õiglus Ühe isiku poolt teisele tekitatud "ebaõiglust" saab "korrigeerida" kahju hüvitamise läbi) · Me kõik anname oma panuse keskkonna mõjutamisse ja järelikult peame taluma teatud saastust. · Naabrusõiguse "talumise kohutus"
välja dokumendi- ja arhiivihaldust ähvardavad ohud, selleks on vajalik kindlasti teha riskianlüüs. Riskianalüüsi käigus saab määrata kindlaks võimalikud ohuallikad ning hinnata nendest lähtuvate ohtude tõenäosust inimestele, hoonetele, tööruumidele, serveriruumidele, hoidlatele ja arhivaalidele. Saadud tulemuste alusel saab välja 58 töötada ennetusmeetmed võimalike hädaolukordade ärahoidmiseks ning tekkida võivate kahjude vältimiseks. Riskianalüüsi tegema hakates tuleb pidada meeles, et analüüsi ei tehta ainult paberkandjal olevatele dokumentidele ning arhiivihoidlatele, vaid mis tahes andmekandjal olevatele dokumentidele, sealhulgas ka digitaaldokumentidele, ning serveriruumidele. Muude teemade juures ka tähtis ka andmeturve, mis on seotud digitaalarhiveerimise ja digitaalsete dokumentide kasutamisega andmebaasides.
§10. Riskiklassi määramine ja riskide järjestamine (1) Igale analüüsitud õnnetusele määratakse riskiklass. Riskiklass tuleneb õnnetuse toimumise tõenäosusest ja õnnetuse tagajärgede raskusastmest. (2) Kui ühte õnnetust on analüüsitud mitmes osas, siis antakse talle ka mitu erinevat riskiklassi. §11. Ennetusmeetmete kavandamine (1) Komisjon töötab iga õnnetuse riski vähendamiseks välja meetmed ennetavate meetmete rakendamiseks. (2) Ennetusmeetmed jaotatakse: 1) ettepanekud vajaliku kaitstuse taseme tagamiseks; 2) ettepanekud operatiivjõudude vajaliku efektiivsuse tagamiseks; 3) ettepanekud informatsiooni edastamiseks elanikkonnale; 4) ettepanekud planeerimise ja projekteerimise osas. §12. Riskianalüüsi vormistamine (1) Riskianalüüs vormistatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kehtestatud dokumentide vormistamise ja riigisaladuste tagamise nõuete järgi paberkandjal ning
(4) Riskide võrdlemiseks kantakse erinevad õnnetused riskimaatriksisse (lisa 3). (5) Riskimaatriksisse kantakse riskide järjestamisel saadud järjekorranumber. (6) Sõltuvalt analüüsitud õnnetuste arvust võib riskianalüüs sisaldada mitut riskimaatriksit. § 11. Ennetusmeetmete kavandamine (1) Iga õnnetuse riski vähendamiseks töötatakse välja ennetavate meetmed. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) Meetmed esitatakse alustades riski enim maandavatest meetmetest. (3) Ennetusmeetmed jaotatakse: 1) ettepanekud vajaliku kaitstuse taseme tagamiseks; 2) ettepanekud operatiivjõudude vajaliku efektiivsuse tagamiseks; 3) ettepanekud informatsiooni edastamiseks elanikkonnale; 4) ettepanekud planeerimise ja projekteerimise osas. (4) Meetmete tegemisel arvestatakse selle efektiivsuse ja majandusliku kulutuse suhet. § 12. Riskianalüüsi vormistamine (1) Riskianalüüs vormistatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kehtestatud dokumentide
ning moodustab olulise osa säilituskavast. Ohuplaani olemasolu on kohustuslik igale teabeasutusele. Arhiivide korral on see nõue sätestatud arhiivieeskirjaga. Ohuplaanide koostamine muutus populaarseks 1980. Aastatel ja seda ennekõike just seoses ennetava säilitamise kontseptsiooni levikuga teabeasutustes. Ohuplaan töötatakse välja ohuplaneeringu protsessi käigus. Ohuplaneering koosneb järgmistest etappides: ohtude hindamine, ennetusmeetmed, kogude prioritiseerimine, kriisireguleerimismeeskonna loomine, toetusvõrgustiku loomine, õnnetustele reageerimise kava koostamine, taastamiskava koostamine, ohuplaani kokkupanemine, personali koolitus ja kava regulaarne plevaatamine. Ohuplaanide koostamise kohta on avaldatud mitu juhendit. Ohuplaan on dokument, mis kirjeldab õnnetuste ennetusmeetmeid, õnnetustele reageerimise protseduure ja kahjustuste likvideerimise meetodeid. 19) pabermaterjalide kuivatamine
(4) Riskide võrdlemiseks kantakse erinevad õnnetused riskimaatriksisse (lisa 3). (5) Riskimaatriksisse kantakse riskide järjestamisel saadud järjekorranumber. (6) Sõltuvalt analüüsitud õnnetuste arvust võib riskianalüüs sisaldada mitut riskimaatriksit. § 11. Ennetusmeetmete kavandamine (1) Iga õnnetuse riski vähendamiseks töötatakse välja ennetavate meetmed. [RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (2) Meetmed esitatakse alustades riski enim maandavatest meetmetest. (3) Ennetusmeetmed jaotatakse: 1) ettepanekud vajaliku kaitstuse taseme tagamiseks; 2) ettepanekud operatiivjõudude vajaliku efektiivsuse tagamiseks; 3) ettepanekud informatsiooni edastamiseks elanikkonnale; 4) ettepanekud planeerimise ja projekteerimise osas. (4) Meetmete tegemisel arvestatakse selle efektiivsuse ja majandusliku kulutuse suhet. § 12. Riskianalüüsi vormistamine (1) Riskianalüüs vormistatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kehtestatud
kontrollimise kulutused) (kitsas tähendus) või peab ta maksma kõikide tema põhjustatud saastetagajärgede heastamise (sots kulutuste) eest (lai tähendus). Printsiip rakendub kas otseselt (saastetasu kui stiimul saastuse vähendamiseks) või kaudselt (kkalane vastutus, eriti kui tegu vastusega suurema ohu allika poolt tekit kahju eest, kus kahju tekitamisega seotud ebakindlust tõlgend saastaja kahjuks; ennetusmeetmed, eelkõige parima võimaliku tehnika kasutamine; KMH, kus kõik seotud kulutused tasub arendaja). Õiguslik lähenemine (Bugge): tagada saastusega seotud kulutuste õiglane jaotamine. See, kes saab kk mõjutavast tegevusest ,,tulu" peab maksma ka ka kahju ärahoidmise meetmete eest siin on saastaja kahjutekitaja rollis. ,,Õigust saastada" ei ole ja saastaja peab aktseptima sots regulatsiooni, ilma et tal tekiks hüvitise saamise õigust.
annaabi.ee 
