NARKOMAANIA EESTIS Rühmatöö (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool NARKOMAANIA EESTIS Rühmatöö Juhendaja:  Tallinn 2016


Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. LÜHIÜLEVAADE TERVISEPROBLEEMIST.....................................................................4 1.1. Narkomaania....................................................................................................................4 1.2. Suremus Eestis.................................................................................................................4 1.3. Haigestumus.....................................................................................................................5 1.4. Tervisekäitumine..............................................................................................................6 2. NARKOMAANIA EESTIS....................................................................................................8 2.1. Olulisemad riskifaktorid ja põhjused...............................................................................8 2.2. Haavatavad grupid...........................................................................................................8 2.3. Peamised ennetusmeetmed...............................................................................................9 3. ÕDEDE TERVISEEDENDUSLIKUD SEKKUMISVÕIMALUSED.................................10 ARUTELU................................................................................................................................11 2


SISSEJUHATUS Käesoleva töö teema on narkomaania Eestis, sellega seotud terviseprobleemid, haavatavad  grupid ja ennetusmeetmed. Antud töös kirjeldame  narkootikumidest tingitud surmade arvu,  mida inimesed ette võtavad oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks ja kuidas  saavad õed tervise edenduslikult sekkuda narkomaania korral.  3


1. LÜHIÜLEVAADE TERVISEPROBLEEMIST 1.1. Narkomaania Narkomaaniaks   nimetatakse   psüühilist   või   füüsilist   sõltuvust,   mis   on   tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Peamiseks tunnuseks on inimese võimetus igapäevaselt hakkama saada ilma sõltuvusaineta ning mille vajakajäämisel tekivad ärrituvus, unehäired, soov ainet tarvitada või valud. (https://et.wikipedia.org/wiki/Narkomaania) Narkomaania   muutus   Eestis   eriti   teravaks   probleemiks   seoses   HIV-epideemiaga,   mis   sai alguse   süstivate   uimastisõltlaste   rahvastikurühmas   2000.   aastal. (http://www.tai.ee/tegevused/tervise-edendamine/narkomaania-ennetamine) 1.2. Suremus Eestis Peamiseks põhjuseks Eesti narkosurmade puhul on opioidide fentanüül laialdane tarvitamine uimastisõltlaste seas, mis moodustavadki suure osa uimastitarvitamisega haigestumusest ja suremusest Euroopas. Eestis põhjustab valdava osa suremusest fentanüül, mis on morfiinist 80-100 ja heroiinist vähemalt 15 korda kangem kuid mujal Euroopas põhjustab suremust ja heroiin. Fentanüül on tuntud afgaani nime all ja turul levinud ülikõrge puhtuse ning kanguse astme   tõttu   on   joobe   tekitamiseks   ainet   väga   väheses   koguses   vaja   ning   seetõttu   on üledoseerimise   oht   suur.   (https://lainespekter.wordpress.com/2015/03/16/narkopoliitika- murekohad-eestis-kusimustele-vastab-siseministeerium/)  4


Tabelis on väljatoodud  surmade arv aastatel 1999 - 2012, mille tõusutrend näitab, et olukord  ei liigu paremuse suunas ja probleem tõsineb. Tabel 1. Narkootikumide tarvitamise tõttu surnud isikute sooline jaotus 1999-2012  19
99 20
00 20
01 20
02 20
03 20
04 20
05 20
06 20
07 20
08 20
09 20
10 20
11 20
12 Kok
ku Mehe
d 18 25 39 81 31 88 52 59 74 60 12
0 89 10
8 15
2 996 Naised 4 6 6 5 5 10 5 9 7 7 13 12 15 18 122 Kokk
u 22 31 45 86 36 98 57 68 81 67 13
3 10
1 12
3 17
0 1118 Kesk
mine 
vanus 29 28 25 24 28 26 26 26 28 29 29 29 30 31 Allikas: surma põhjuste register 2012, Tervise arengu Instituut 2012, EMCDDA 
standardtabel 6 1.3. Haigestumus HIV epideemia levib ulatuslikult süstivate narkomaanide hulgas. AIDSi-ajastu  alguseks maailmas  loetakse  1981. aastat,  Eestis  diagnoositi  HIV-infektsioon esmakordselt 1988. aastal. Eestis elab hinnanguliselt umbes 11 000 HIV-positiivset inimest (Lai et al 2009). Kui 1990ndatel, HIV-ajastu esimese 12 aasta jooksul püsis haigestumus Eestis madalana ning HI-viirus   levis   peamiselt   seksuaalsel   teel,   siis   2000.   aasta   suvel   arenes   plahvatuslik epideemia, tingituna HIV levikust süstivate narkomaanide (SNide) hulgas. Eesti jaoks kõige kõrgem esmashaigestumus registreeriti 2001. aastal (1081 uut juhtu miljoni elaniku kohta) (Terviseamet 2010, Statistikaamet 2010). Euroopa piires oli Eesti veel 2008. aastal endiselt kõrgeima HIVi haigestumusega (545 uut HIV-juhtu 407 miljoni elaniku kohta) riik. Ühtlasi kuulus   Eesti   nende   kolme   Ida-Euroopa   ja   Kesk-Aasia   riigi   hulka,   kus   HIV   levimus täiskasvanud elanikkonna seas on hinnanguliselt >1% (UNAIDS 2008). HIV/AIDSi-epideemiast   Eestis   on   seni   enim   haaratud   süstivad   narkomaanid.   Erinevad uuringud on näidanud, et ligikaudu 50% SNidest Harjumaal ja 70% Ida-Virumaal on HIVi nakatunud.   SNide   koguarvuks   on   Eestis   hinnatud   14   000   ning   süstiva   narkomaania levimuseks täiskasvanud rahvastikus 2,4% (sealjuures >4% Harjumaal, 3,5% Ida-Virumaal ja 5


< 1% mujal Eestis) (Uusküla et al 2007). Olulisi regionaalseid erinevusi peegeldab ka uute HIV-juhtumite registreerimine: kõigist 2009. aastal noteeritud uutest HIV-juhtudest pärines 82% Harjumaalt (Tallinnast) ja Ida-Virumaalt. Kuigi uute haigusjuhtude absoluutarvud olid nimetatud  kahes piirkonnas sarnased (vastavalt  150 ja 189), oli  haigestumusmäär  kaugelt kõrgeim Ida-Virumaal (111/100 000 vs 38/100 000 Tallinnas). Valdav osa HIV-nakatunuist on noored mehed. Kuigi naiste osakaal on HIV esmasjuhtude hulgas viimase kümnendi vältel pidevalt tõusnud (20%lt 2000 kuni 59%ni 2009), ei ole haigestunud naiste absoluutarv aastate lõikes   tegelikult   kuigivõrd   muutunud.   Eelkõige   tuleneb   naiste   osakaalu   tõus   meeste haigestumuse   olulisest   langusest.   (http://www.kliinikum.ee/leht/arvamus/414-hivaidsi- epideemia-eestis-aidsiajastu-neljanda-aastakuemne-kuennisel) 1.4. Tervisekäitumine Tervisekäitumisteks   loetakse   käitumisi,   mida   inimesed   võtavad   ette   oma   tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise   kahjustamiseks.   Tervisekäitumiste   alla   kuulub   terve   rida   käitumisi,   sealhulgas meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud; arstilt saadud   soovituste   ja   ravirežiimi   järgimine,   nt   toitumissoovitused,   diabeedi   või kõrgvererõhutõvega   seotud   ettekirjutused;   ning   iseseisvalt   sooritatud   tervisekäitumised,   nt toitumine,   kehaline   aktiivsus;   kahjustavatest   käitumistest   nt   suitsetamine,   alkoholi liigtarvitamine, riskiv seksuaalkäitumine. (Conner ja Norman, 2008: 2-3) Tervist mõjutab inimese tervisekäitumine ehk inimese valikud, tema sotsiaalne keskkond ja sotsiaal-majanduslikud tegurid, kuid olulist rolli mängivad ka geneetilised ja füsioloogilised, sealhulgas soolised eeldused. (Liivet. G., 2015/2016:4)  Narkomaania   puhul   peab   arvesse   võitma,   et   kõik   inimesed   ei   ole   valmis   tarvitamisest loobuma,   mistõttu   peab   vähendama   tarvitamisega   kaasnevaid   riske   (haigestumus, riskikäitumine,   üledoosid)   ning   julgustama   uimastisõltlasi   võtma   ühendust   tervishoiu-   ja sotsiaalteenustega. Eestis on rakendatud mitmeid maailmas tunnustatud kahjude vähendamise meetmeid.   Näiteks   on   süstivatel   narkomaanidel   võimalik   süstlavahetuspunktides   vahetada süstimiseks   kasutatud   vahendid   (süstlad,   filtrid,   vedelik)   uute   vastu,   mis   aitab   piirata HiV/AIDS-i   ja   hepatiidi   levikut. 6


(https://lainespekter.wordpress.com/2015/03/16/narkopoliitika-murekohad-eestis- kusimustele-vastab-siseministeerium/)  Narkomaaniaravi-   ja   rehabilitatsiooniteenuste   pakkujad   Eestis   on   võõrutusnähtude   ravi, sõltuvus- või järelravi, rehabilitatsioon ja nõustamiskeskused ning 2005 aasta andmetel sai narkomaania   ravi   kokku   1339   inimest. (http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/ narkoravi_vangistuse_alternatiivkaristusena._justiitsministeerium._2007.pdf) Uimastisõltuvusprobleemidega isikutele ja nende lähedastele suunatud nõustamis-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenused on patsiendile tasuta. (http://www.narko.ee/teenused-taisealistele-ja- lahedastele/)  7


2. NARKOMAANIA EESTIS 2.1. Olulisemad riskifaktorid ja põhjused Eestit iseloomustab püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarbimises laste   ja   noorukite   seas,   uimastite   esmatarbijate   vanuse   pidev   langus,   kõrge   veenisiseselt narkootikume   tarbivate   isikute   arv,   HIV-nakkuse   kiire   levik   (ennekõike   veenisüstivate uimastisõltlaste seas), Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv. Peamised   narkootikumide   tarbimise   riskifaktorid   ja   põhjused   on   vähene   tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine,  narkootikumide kerge kättesaadavus, vaba aja veetmise   võimaluste   vähene   varieeruvus,   ebameeldivad   elusündmused   (lähedase   inimese kaotamine, kohanemisraskused), uudishimu, soov eksperimenteerida, sõprade ja eakaaslaste eeskuju   ja   surve,   pere,   lähedus-   ja   turvatunde   puudumine,   ühekülgne   arusaam narkootikumidest, negatiivne enesehinnang, ennasthävitav käitumine.  Ühiskondlikul tasandil võib välja tuua järgmised narkomaania ja HIV levikut soodustavad tegurid on kõrge töötuse ja vaesuse tase ühiskonnas, ühese seisukoha puudumine sõltuvusse jäänud isikute ja nende abistamise suhtes,  narkomaania ja HIV-nakkuse teema tagaplaanile jäämine   ühiskonnaelu   ja   päevapoliitika   teiste   teemade   kõrval,   olukorda   mõjutada   saavate inimeste   (õpetajad,   ametnikud)   vähene   kompetentsus   antud   probleemi   käsitlemisel, haridussüsteemi   orienteeritus   stabiilsete   isikuomaduste   ja   keskendumisvõimega   õpilastele, vanemate ülekoormatus ja suutmatus lastele tähelepanu pöörata, meedia edastatud negatiivne eeskuju   (ennekõike   noorte   seas   autoriteeti   omavate   meediakangelaste   edastatud   sõnum narkootikumide tarvitamise normaalsusest ja headusest), kontrolli puudumine narkootikumide ja   nende   tarbimise   kohta   edastatava   informatsiooni   üle,   Vastutegevuse   koordineerimatus. (https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/ Tervislik_eluviis/narkomaania_ennetamise_riiklik_strateegia_aastani_2012.pdf)  2.2. Haavatavad grupid Haavatavad   grupid,   kes   on   vastuvõtlikumad   uimastiprobleemide   tekkele.   Haavatavad noorterühmad   on   näiteks   noored   õigusrikkujad,   ebasoodsas   olukorras   olevad   ja vähemusrühmadesse kuuluvad noored. Haavatavus on seotud riskiva käitumisega,  sest tõuseb oht muutuda sotsiaalselt  tõrjutuks, omada puudulikke ühiskondlikke sidemeid ja ressursse, mis omakorda tõstab uimastitarbimise ning sellega kaasnevate probleemide tekkimise tõenäosust. Valikuline ennetus tegeleb kõikide inimestega   haavatavates   rühmades   hoolimata   inimese   individuaalsetest   riskifaktoritest 8


uimastiprobleemide   tekkeks. http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/narkomaania/narkomaania-ennetamine 2.3. Peamised ennetusmeetmed Narkomaania puhul tuleb arvesse võtta, et tegemist on komplekse sotsiaalse probleemiga, mille   vähendamine   ühiskonnas   võtab   aega   aastaid   või   isegi   aastakümneid,   mistõttu   pole tehtud töö tulemused koheselt märgatavad. Eelkõige tuleb vähendada sõltlaste nõudlust uimastite järgi. Seda on võimalik tagada läbi uimastiprobleemidega inimeste sõltuvusravi ja taastusabi (rehabilitatsiooni) teenuste. Piisava arvu   kvaliteetsete   teenuskohtade   tagamine   loob   eeldused   sõltuvusprobleemidega   inimestel uimastitarvitamise vähendamiseks ning lõpetamiseks. Sõltuvusravi ja rehabilitatsiooniga peab kaasnema   sotsiaalse   taasühiskonnastamise   protsess   (töö   otsimisele   suunamine,   elukoha leidmine, harimisvõimaluste loomine jne).  Narkomaania   puhul   peab   arvesse   võitma,   et   kõik   inimesed   ei   ole   valmis   tarvitamisest loobuma,   mistõttu   peab   vähendama   tarvitamisega   kaasnevaid   riske   (haigestumus, riskikäitumine,   üledoosid)   ning   julgustama   uimastisõltlasi   võtma   ühendust   tervishoiu-   ja sotsiaalteenustega. Eestis on rakendatud mitmeid maailmas tunnustatud kahjude vähendamise meetmeid. Näiteks on süstivatel narkomaanidel võimalik süstlavahetuspunktides (Eestis on neid umbes 20 ringis)   vahetada süstimiseks kasutatud vahendeid (süstlad, filtrid, vedelik) uute vastu, mis aitab piirata HiV/AIDS-i ja hepatiidi levikut.   Narkootikumide tarvitamise languse ning kahjude vähendamise saavutamiseks peab nõudluse vähendamise   osaks   olema   illegaalsete   uimastite   kättesaadavuste   piiramine.   Edukaimaks strateegiaks   pakkumise   vähendamisel   on   mõju   ulatuselt   osutunud   ressursside   suunamine suurte   kahjudega   raskete   narkootikumide   kättesaadavuse   piiramisele. (https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/ Tervislik_eluviis/narkomaania_ennetamise_riiklik_strateegia_aastani_2012.pdf)  9


3. ÕDEDE TERVISEEDENDUSLIKUD SEKKUMISVÕIMALUSED  Sõltlastega   aitavad   esmast   kontakti   luua   ja   neid   raviks   motiveerida   nn   madala   lävega nõustamiskeskused,   süstlavahetuspunktid,   perearstid   ja   haiglad. (http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/ narkoravi_vangistuse_alternatiivkaristusena._justiitsministeerium._2007.pdf) Õendusabi tuleb osutada peredele, tehes koostööd nendega erinevates olukordades. Suunata sotsiaaltöötajate, nõustajate ning erinevate tugi- ja eneseabi rühmade poole, jagada vastavat kirjandust, teostada järelvalvet.  10


ARUTELU Eesti on narkootikumide kasutamise poolest esikohal Euroopas. Narkootikumide tarvitamisest tingituna on surmade arv aastate jooksul tõusu teel. Peamiseks põhjuseks on kõrge töötuse tase Eesti ühiskonnas, vähene terviseteadlikus, narkootikumide kerge kättesaadavus, sõprade ja lähedaste puudumine või nende kahjulik mõju, eriti nooremas täiskasvanu eas.  Ennetamis-   ja   ravivõimalused   on   Eesti   suured   ja   leitakse   pidevalt   uusi   meetodeid   ravi pakkumiseks. Uimastisõltuvuse ravi on enamasti tasuta ja kergesti kättesaadav. Ravi tõhusus oleneb siiski patsiendi motivatsioonist ja tahtest uimastisõltuvusest vabaneda.  11


KASUTATUD KIRJANDUS Ahven,   A.,   Narkomaaniaravi   vangistuse   alternatiivina   (uuringu   aruanne), Justiitsiministeerium kriminaalpoliitika osakond (2007) Tallinn; (17) (Loetud aadressil: http:// www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/ narkoravi_vangistuse_alternatiivkaristusena._justiitsministeerium._2007.pdf )(19.02.2016) Conner, M., and Norman, P.  (Eds.) (2005). Predicting  Health Behaviour:  Research and Practice with Social Cognition Models, 2nd Ed. Maidenhead: Open University Press. Loetud aadressil: http://eope.eek.ee/tervisekaitumine/ (24.02.2016)  Laine,   M.,   Narkopoliitika   murekohad   Eestis   (16.03.2015)   Tallinn,   Loetud   aadressil https://lainespekter.wordpress.com/2015/03/16/narkopoliitika-murekohad-eestis-kusimustele- vastab-siseministeerium/ (20.02.2016)  Liivet G., (2015/2016) Täiskasvanu tervisekäitumine, Tallinna tervishoiu kõrgkool http://www.narko.ee/teenused-taisealistele-ja-lahedastele/ (Loetud 22.02.2016) Sotsiaalministeerium,   Narkomaania   ennetamise   riiklik   strateegia   aastani   2012   (Loetud aadressil:  https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/ Tervis/Tervislik_eluviis/narkomaania_ennetamise_riiklik_strateegia_aastani_2012.pdf ) http://www.tai.ee/tegevused/tervise-edendamine/narkomaania-ennetamine  (Loetud 22.02.2016) https://et.wikipedia.org/wiki/Narkomaania (Loetud 22.02.2016) 12

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. LÜHIÜLEVAADE TERVISEPROBLEEMIST
  • 1.1. Narkomaania
  • 1.2. Suremus Eestis
  • 1.3. Haigestumus
  • 1.4. Tervisekäitumine
• 2. NARKOMAANIA EESTIS
  • 2.1. Olulisemad riskifaktorid ja põhjused
  • 2.2. Haavatavad grupid
  • 2.3. Peamised ennetusmeetmed
• 3. ÕDEDE TERVISEEDENDUSLIKUD SEKKUMISVÕIMALUSED
• ARUTELU