· alaline valmisolek teisi haavata · Riikide katsed kehtestada vägivalla monopol, keelata duellid. 19. saj. duellide kõrgaeg Mandeville uhkusest ja au · Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad "taltsutada koletisi" inimesi, kes ei arvesta teistega · Antiikaegne voorus versus germaani au · Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine · Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine · Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga Uusaegne aadliau(Mandeville) · "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning
katsetas selgete värvidega ning uut tüüpi vormidega. Matisse oli nii maalija, graafik kui ka skulptor ning suur optimist, elu jaatav ning armastav virtuoos. Kuigi kõigi oma loominguliste kõrgtippudeni jõudis ta pingelise tööga, nõudlikkusega enese vastu, ensedistsipliiniga. Nende kergete ja helgete maalide taga, mis on otsekui spontaanselt sündinud õnnelikul inspiratsioonihetkel, peituvad tegelikult rangelt korraldatud igapäevane töö, suured vaimsed pingutused, enesesalgamine kindla eesmärgi nimel: võtan kätte ja teen valmis. Ta ütles, et unistab ajast, mil kunst muutub igale vaimset ja kehalist tööd tegevale inimesele leevendavaks ja rahustavaks vahendiks, millekski niisuguseks, nagu mugav tugitool väsinud inimesele. Tema maalid sunnivad vaatajaid peatuma, nautima imelist värvimängu, joonte mõtestatust, selget ja ootamatut kujundlikkust, kõiki neid omadusi, mis koosvõetuna muutuvad rõõmuküllaseks, ülevaks muusikaks. Kunsti põhimeeleolu peab olema
Romaan on läbilõige ühe eestlase, Ullo Paeranna, eluloost, mis sõlmub Eesti Vabariigi sünnilooga. Sellesse mahuvad Ullo luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. Romaani sisu on Ullo juttude ja lugude tsiteerimine ja ümberjutustus Jaak Sirkli poolt, kes on Ullo vana koolivend Wikmani Gümnaasiumist. Nad saavad Ulloga aegajal kokku ning Ullo jutustab talle oma eluloo. Ullo sündis Ulrich Berendsina. Isa Eduard Berends(ärimees, külarätsepa poeg) ja ema Aleksandra Trimbek (hüüdnimi Sandra; tõmmukas, mustajuukseline, võõrapäraselt ilus)
Teose keskne tegevuse aeg toimub 20. sajandi Eestis ning selle aja sündmustekeerises. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paerannaeluloo. Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). 4) Lühikokkuvõte – umbes pool lehekülge. Ullo Paerand (enne eestistamist Ulrich Berends) sündis 1915. aastal. Ullo isa oli jõukas, sest oli mõne hea äritehinguga kokku ajanud märkimisväärse varanduse. Ullo oli väga andekas poiss. Ta suutis juba seitsmeaastaselt lugeda võõrkeelseid raamatuid ja oskas mitut erinevat keelt. Kui Ullo oli teismeline, hakkas isa äridel halvemini minema ning ta jäi lõpuks pankrotti
kalduvused; neuroos kui kaitse. ·alateadvuses ·kompulsiivsed ·takistused viivad tõsistele ärevushäiretele ·muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses Kolm rühma neurootilisi kalduvusi (suhetes) 1. liikumine millegi suunas (teiste armastus, kuuluvus kuhugi jne.) - moving toward · tüüp: järelandlik n. isiksus (compliant type) sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud. · neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution) olla armastatud vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele enesepiiramine, vähesega leppimine armastus 2. liikumine millelegi vastu (kättemaks, võitlus jne.) - moving against · tüüp: agressiivne n.isiksus (hostile type) võitlus, nõudmised, impulsiivne, võim. · neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution) teiste üle domineerimine teiste ärakasutamine sotsiaalne tunnustus
kalduvused; neuroos kui kaitse. ·alateadvuses ·kompulsiivsed ·takistused viivad tõsistele ärevushäiretele ·muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses Kolm rühma neurootilisi kalduvusi (suhetes) 1. liikumine millegi suunas (teiste armastus, kuuluvus kuhugi jne.) - moving toward · tüüp: järelandlik n. isiksus (compliant type) sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud. · neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution) olla armastatud vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele enesepiiramine, vähesega leppimine armastus 2. liikumine millelegi vastu (kättemaks, võitlus jne.) - moving against · tüüp: agressiivne n.isiksus (hostile type) võitlus, nõudmised, impulsiivne, võim. · neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution) teiste üle domineerimine teiste ärakasutamine sotsiaalne tunnustus
Riik on kunstlik inimene, ehkki kõrgem ja tugevam kui inimene, kelle hoidmiseks ja kaitseks ta loodud. Selles suveräänsus on hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Õigusemõistmine on liigesed, rikkus tugevus, karistus närvid, nõunikud mälu, õiglus ja seadused kunstlik mõistus ja tahe jne. Monarhia aga on türannia Mandeville Sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil. Uhkusest ja aust Antiikvoorus enesesalgamine, aadliau eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. Pierre Nicole Valgustatud enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh ka võõrastel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. Hugo Grotius Õigustatud vaid kaitsesõda. Lisaks, kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti
ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Paavst kutsus rüütleid lõpetama sisetülid ja asuma teele Hommikumaad vallutama. Rüütlid kujutasid ristisõda omalaadse relvastatud palverännakuna ja peale Urbanus II kõnet hakkas kujunema omalaadne ristisõja usutunnistus, milles liitus religioosne enesesalgamine lootusega rikkalikule maisele tasule, millega Jumal hüvitab oma armastatud laste sõdalaspingutused. Augustinuse teooria järgi oli taevasesse Jeruusalemma jõudmine iga õige kristlase kõrgeim kutsumus. Harimatu rüütli kujutluses identifitseerus taevane Jeruusalemm reaalsega, Palestiina Jeruusalemmaga. Ristiretkeideoloogia suutis osavalt katta rüütlite maised taotlused usulisega ja Urbanus II suutis oma kõnega mõjutada nii rüütlite kui lihtrahva meeli, et
hüved nagu feodaalvaldus, lõpuks kõrgkeskajal au internaliseerimine (sisemine, karakteriomadused) 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitsmine(kui isand ei käitu õiglaselt ei pea teda kaitsma), peab kaitsema nõrgemaid, kohustus kaaskodanike ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Vastandas germaani (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine) ja antiigi au(ülemklasside enesesalgamine). Uhkus ja kadedus käivitavad töövõime. Mood ja rikkus näitavad staatust. Uusaegne aadliau – aadlik ei tohi petta ega valetada, peab täpselt ära maksma mis ta laenab omasugustelt, kuid ta võib juua, vanduda, olla võlgu kaupmeestele, jätta kuningas ja isamaa maha, olla jumalakartmatu, magada kellega tahes. Enesepiiramine ei olnud uusajal vajalik. 7. Montesquieu aust monarhiates Valeau, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Aadliku normide rikkumine on esesealandamine.
feodaalvaldus), kõrgkeskajal hakkasid lugema isikuomadused. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal 1) Kohustus kaaskodanike, kristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada inimesi, kes muidu ei arvestaks teistega. Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au: Antiikaegne ülemklasside enesesalgamine. Germaani elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. 7. Montesquieu aust monarhiates Monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhin. hirmul. Igal seisusel on omad normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Edev ning kade konkurents asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju
nimel. Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. 4. Feodaalne au. Vallutaja au, millest saab järkjärgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal. Kavaleri-ideaal. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes. 2) kohustused Jumala ees. 3) kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest. Antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. 7. Montesquieu aust monarhiates. Au monarhiates on 'vale au' ei põhine voorusel ega headusel, vaid ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus
hooli Feodaalne au au on vabade meeste atribuut au legitimeerib nende kõrgemat staatust saab alguse vallutustega algselt au aluseks füüs. suurus ja tugevus, hiljem välised hüved(feodaalvaldus) Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse 1) Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees Mandeville uhkusest ja au eri vormidest antiikaegne au ülemklasside enesesalgamine germaani au elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine kindlates asjades peab vastama au nõuetele enesepiiramine tasutakse aust tuleneva naudinguga uusajal enesepiiramine ebavajalik uuelaadiline au käitumise asemel omand ja riietus rikkus on staatuse näitamiseks uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad Montesquieu aust monarhiates au monarhiates on vale au, mis põhineb ülendatud arusaamal iseendast au iseloomustab esmajoones aadlit aadliau tähtsaim nõue on julgus
Au on vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust. Vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5) Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Kavaleri-ideaal. Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) kohustused Jumala ees 3) kohustused naiste ees 6) Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Antiikvoorus on enesesalgamine, Germaani au on eneseimetlemine. Kindlastes asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. Aadliau. Au suurlinnades materiaalne küllus ning poliitiline stabiilsus teevad enesepiiramise ebavajalikuks. Prestiizi ei näita mitte niivõrd käitumine, vaid see, mida me omame ja kuidas me riietume. Mood muudab selle muutlikuks, pidevalt on vaja omandada uusi staatuse sümboleid
5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: - kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight); - kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid); - kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Vastandas antiikaegse vooruse (ülemklassi enesesalgamine) ja germaani au (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine). Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga aadliau - 4 au suurlinnades enesepiiramine ebavajalik; uuelaadiline au suurlinnas ("võõraste ühiskonnas") - käitumise asemel rõivad ja omand, mood staatuse näitamiseks. Uhkus au ja kadedus on töövõime käivitajad. 7
Aadlisoo (nobilitas) kujunemise alused: need, kelle esivanemate hulgas Bernard Mandeville (1670-1733) polnud orje. Au on vabade meeste atribuut, algselt au aluseks füüsiline suurus ja Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) Germaani au: elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine Rüütliau probleemid Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine saab tasutud
eraviisilised pahed ja avalikud hüved. · Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad "taltsutada koletisi" inimesi, kes ei arvesta teistega · Antiikaegne voorus (ülemklassid pidid oma au säilitamiseks, ennast maha salgama, näitama kangelaslikkust, olema moraalsed, käituma ideaalilähedaselt) versus germaani au (käitusid eneseväärikalt, ei rikutud teatud reegleid) · Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine · Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine · Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi · "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas..
Veritasu. Tseremoniaalsus. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitse. Nt kuningas Arturi legendid. Kolm peamist suunda: - kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight) - kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) - kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine 7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on "vale au" - põhineb ülendats arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus). 1
15. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj tekkis nö 'kavaleri-ideaal'. Peab olema truu ning õiglane. Õiglus on veel kõrgem printsiip kui enda või isanda kaitsmine. Õiglus avaldus mitmes suunas: 1. kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste ees 2. kohustused Jumala ees (nt Püha Graali otsimine) 3. kohustused naiste ees. 16. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Mandeville vastandas kaks erinevat au mõistet: antiikaegse au (ülemklasside enesesalgamine), mis põhineb tegelikul voorusel eneseväärikal toimimisel, suurte tegude tegemisel-, ja teiselt poolt germaani au (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine), mis on feodaalau aluseks. Mandeville ütles, et ka germaani au puhul (mis oli tema ajal) pidi kindlates asjades ennast piirama, peab vastama au nõuetele, ning et selline enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga (saad kätte elumõned). Mandeville'i sõnul enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad
Nt ei saa lennukisse minna, kuna kujutatakse ette, et kukutakse alla. Kui ma kellelegi ei meeldi, olen ma inetu. - Muutuvad domineerivaks jooneks isiksuses. 3 rühma neutoorilisi kalduvusi (suhetes): 1. Liikumine millegi suunas (teise armastus, kuuluvus kuhugi jne) – moving torward. -tüüp: järeleandlik n. Isiksus (compilant type) – sõltuvus, kuuluvus, olla armastatud. - Neurootilise konflikti lahendus: enesesalgamine (self-effacing solution). Olla armastatud, vajadus kaitsva ja hoolitseva partneri järele, enesepiiramine, vähesega leppimine. Armastus. 2. Liikumine millegi vastu (kättemaks, võitlus jne) – moving against. Tüüp: agresiivne n. Isiksus (hostile type). Võitlus, nõudmised, impulsiivne, võim. Neurootilise konflikti lahendus: võim (expansive solution). Teiste üle domineerimine, teiste ärakasutamine, sotsiaalne tunnustus, teiste imetlus
Ambitsioonid hakkavad väljenduma just siis kui võimule saab Wilhelm II. Saksamaa puhul on sisepoliitikas oluliseks märksõnaks föderalism. Föderalismist hoolimata võib rääkida riigist, mida valitses hegemoonia, seal ei ole tõelist demokraatiat. Ekspansioon oli igas valdkonnas, oli kiiresti ja tulemuslikult arenev riik. Ka rahvastik kasvas seal plahvatuslikult. Oli moderniseeruv riik. Domineerivaks vaimulaadiks oli väikekodanlik kõlbelisus. Au sisse tõstetakse militaarne enesesalgamine, saksa eetika rõhutab kohustuste tingimatut täitmist. Juhtiv roll oli konservatiividel. Sisepingeid teatud määral tekitab sotsialismi suur mõju tööliskonnas. Saksamaa oli tõusev suurriik. Saksamaa ühinemine Preisimaa eestvedamisel ,,vere ja rauaga" Bismarck oli veendunud et rahvast ühendab ühine vaenlane, ta valis selleks Prantsusmaa. Ühinemine käis läbi kolme sõja: Taani, Austria, Prantsusmaaga. Otto oligi tõeline ühendaja, oli Preisimaa kantsler 1862-90, ühendatud pea- ja
mida peeti olulisemaks kui vasallisuhtega kaasnevat truudust. Levisid kuningas Arturi legendid. 3 rüütliau peasuunda: 1) Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees (Püha Graali legendid) 3) Kohustused naiste ees (Guinevere ja Lancelot) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada neid, kes teistega ei arvesta. Vastandas antiikaegse vooruse (ülemklasside enesesalgamine, askeetlik eluviis) ja germaani auga (elumõnude nautimine, enda glorifitseerimine). Kindlates asjades peab inimene vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. Suurlinnades kehtis teistlaadi au: seal valitsesid materiaalne küllus ja stabiilsus, seega polnud end piirata vaja. Uuelaadiline au võõraste ühiskonnas ehk suurlinnas käitumise asemel tähtsustusid omand ja riietus inimesi hinnatakse välimuse järgi. Mood
Kodanlaste terav kriitika mõttetu verevalamise vastu. Au funktsioonid ühiskonnas Bernard Mandeville'i (16701733) uhkuse ajalugu 1714 Fable of the bees, or: Private Vices, public Benefits mingitest asjadest, mida peame inimese juures halvaks, võib tõusta kasu ühiskonnale. Ta vastandab kahte erinevat au mõistet. Üks põhineb tegelikul voorusel ehk antiikaegne vooruse aul (Aristoteles ja Cicero), teine on germaani au ehk feodaalau. Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine. Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda ülistamine. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletisi" inimesi, kes ei arvesta teistega. Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi: "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile
kannatavad, ilmajäetud, haiged, inetud, vaid nemad on vagad ja Jumala poolt õnnistatud. Teie tugevad ja üllad, olete kurjad, õelad, täis iha, rahuldamatud, jumalatud, teie olete neetud igavesti."" Juutidest algas orjade mäss moraalis, mis on olnud edukas ning halvanud kogu ühiskonna. Preesterlik klass pööras kadedusest ja jõuetusest alamklassid isandate vastu, seejärel edendas alamates klassides jõuetust, süü- ja patutunnet. Kõige tulemuseks on süütundest tulenev asketism ja enesesalgamine. Preestrid ässitasid nõrgemad klassid üles distantsi paatose väärtõlgendusega, nad veensid alamklasse, et nende suhe ülemklassiga ei ole mitte "hea ja halva" vaheline suhe, vaid et tegelikult on nende vastas "kurjus" ise. "Halb" muutus "kurjaks". Hea ja halb ei ole enam paratamatu ja objektiivne suhe tugevama ja nõrgema vahel, vaid muutub muudetavaks ja tahtlikuks. "Kuri" pole objektiivne, vaid on tahtlik ja muudetav. Nietzsche võrdleb nõrku ja tugevaid lambatallede ja röövlindudega
Jeesuse ja Sokratese tapsid need, kes uskusid, et on eksimatud. Religioon on nii hea kui halb. Kõige tugevam kõlbeliste normide kujundaja "Kui me lõpetame nende moraalitõdede ignoreerimise, mis ristiusus ei sisaldu, ei pea me veel hakkama ignoreerima seda, mis seal sisaldub." Halb on nii ainult ilmalik kui ainult religioosne moraal. Isikupärasuse areng Teatud liiki religioon pärsib isikupärast käitumist. Nt kalvinism enesekontroll, enesesalgamine, Jumala tahtele allutamine. Nagu arvamuste paljusus on hüve, on seda ka eluviiside paljusus. Isikupärasuse areng on ühiskonna heaolu ja arengu eeltingimus: "Kui tegevust ei juhi mitte inimese enda loomus, vaid teiste inimeste tavad ja harjumused, on puudu üks kõige põhilisem inimliku õnne komponent ja absoluutselt kõige põhjapanevam isikliku ja sotsiaalse arengu element." Nooruses peaks inimesi kasvatama ja õpetama vastavalt tavadele, et nad tunneksid ja kasutaksid
annaabi.ee 
