Arhetüüp - Narkissos Narkissos Vanakreeka mütoloogias jahimees Erakordne ilu ja enesearmastus Ennustati pikka elu, kui ennast ei näe Äärmiselt uhke - tõukas eemale kõik, kes armastasid Nemesis ahvatles noormehe tiigi äärde - armus omaenese peegelpilti ning suri Nartsissism Enesearmastuse, -imetlemise ja veetlusjõu suunamine iseendale. Normaalse nartsissismiga inimene ei pea teisi halvustama, et oma enesearmastust välja elada. Haiglaslik nartsissism - nartsissistlik isiksushäire Alaväärsus kompleksi kompenseerimine teisi alavääristades Terve nartsissim - inimese visioonid ja arusaamad enese suhtes. Mõiste sünd Psühhoanalüüsi käigus 1931. aastal kirjeldas Sigmund Freud nartsissistliku isiksushäiret - algus
ainsaks suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti oma individuaalsest vabadusest ja loovutavad selle ,,poliitilisele kehale", lähtudes kasulikkuse kaalutlustest, mis on täielikus vastavuses nende ,,enesearmastusega". Ja sellest hetkest alates on valitavas valitsuses kehastuv üldine tahe absoluutseks valitsejaks. Kodanikud säilitavad oma vabaduse, sest on osa sellest tahtest. Ühiskondliku lepinguga ütlevad nad pidulikult lahti ,,isekusest" kui enesearmastuse vormist ja annavad kollektiivile õiguse võtta tarvitusele meetmeid isekate kodanike vastu. Nad saavad riikliku garantii oma omandile-oma enesearmastuse objektile, kuid riik valvab selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suured varanduslikud erinevused. Selle eest, et üldine tahe ja ühtlasi ka riik ei laguneks üksteisele vastutöötavateks üksiktaheteks, kannab hoolt ,,tsiviilreligioon", kuhu kuulub ka patriotisimikultus-tegemist on
üksikisikutena vabad, oma ainsaks suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti oma indivuduaalsest vabadusest ja loovutavad selle ,,poliitilisele kehale", lähtudes kasulikkuse kaalutlustest, mis on täielikus vastavuses nende ,,enesearmastusega". Ja sellest hetkest alates on valitavas valitsuses kehastuv üldine tahe absoluutseks valitsejaks. Kodanikud säilitavad oma vabaduse, sest nad on osa sellest üldisest tahtest. Ühiskondliku lepinguga ütlevad nad pidulikult lahti ,,isiksusest" kui enesearmastuse vormist ja annavad kolektiivile õiguse võtta meetmeid isekate kodanike vastu. Nad saavad riikliku garantii oma omaneile oma enesearmastuse objektile -, kuid riik valvab selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suured varanduslikud erinevused. 6 Selle eest, et üldine tahe ja ühtlasi riik ei laguneks üksteisele
Paigas, kus noormees oli lebanud, õitses uus ilus lill, mida hakati hüüdma Narkissose nime järgi nartsissiks. Echo kurvastas selle üle nii, et kaotas viimsegi elujanu ja muutus kaljuks. Olympose jumalad hoolitsesid aga selle eest, et ta hääl maailma kostma jääks, ja nii tekkis kaja. Müütilise Narkissosse järgi võeti kasutusele väljend nartsissism. Nartsissistliku inimese psühhiaatriline definitsioon hõlmab mitut hävitavat enesearmastuse vormi mitte ainult edevust, vaid ka enese tähtsustamist, endasse süvenemist, enesekesksust ja üleolevat või põlgavat hoiakut teiste suhtes. See on suur probleem ning ka paljude psühhiaatriliste häirete ravi tüsistus. Samas on nartsissismi seostatud enesest lugupidamisega, mida psühhoterapeudid peavad tavaliselt väärtuslikuks ja edasiarendamist vajavaks omaduseks. Seetõttu on äärmiselt tähtis eristada
" 3. Tavade psühholoogia Kõrgeseltskonna tavade uurimise päris Pascal Montaigne´lt. Erinevalt temast lõi Pascal kindla konseptuaalse skeemi, tuletas inimese käitumise kõik elemendid ühestainsast allikast- enesearmastusest. Käsitledes enesearmastust inimese tegutsemise peaprintsiibina, tegi ta sellest omamoodi "kõlbelisest aktsioomist" järeldusi, mis viimaks sattusid sellega sügavasse vastuollu. Pascali tavade psühholoogia peaeesmärgiks oli enesearmastuse diskrediteerimine. Tal õnnestus üsnagi rikkalik empiiriline materjal "enesearmastuse puu" harudele paigutada. "Mõtetes kirjutas Pascal, et inimene soovib säästa oma Mina, ega taha mõelda omaebatäiuslikkusele. Iseenda eest püüb ta põgeneda välisesse olemisse: meelelahutusse, lõbude jahtimisse, seltskonnatutvustesse, mis millekski ei kohusta, hasartmängudesse jm. Niisuguse elu pärisosaks on tühisus
Inimese enda loomuseks on keha ja vaim, kuid need mõlemad on inimese jaoks ka suurimad mõistatused kuna pole veel täpselt kindel ja selge, et mis on täpselt mis. Siin maailmas ei ole midagi, mida ei saaks muuta. Meie mõistus on see, mis saab asju loomulikuks, kuid samas ka kõik hävitada. 3. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Enesearmastuse ja inimliku mina ainukeseks olemuseks on armastada ainult iseennast ja arvestada ainult iseendaga. Inimene tahab olla ideaalselt veatu ja täiuslik, kuid keegi me pole veatu. Inimese vead kutsuvad teistes esile eelkõige vastumeelsust ja põlgust. Vigu üritatakse teiste eest varjata, kuid tõde ennast hävitada ei suuda. Inimelu on üksainus ja pidev meelepete. Inimesed muud ei teegi kui ainult petavad üksteist ja kiidavad üksteist
Kalypso- Kalypso on vanakreeka mütoloogias nümf, kes elas Ogygia saarel ning hoidis seal mitmeid aastas vangistuses Odysseust. Teda peetakse üldiselt titaan Atlase tütreks. Kirke- oli väidetavalt Aietese õde (Rohkem infot ma ei saanud ) Labürint- Kreeka mütoloogia kohaselt on labürint Kreeta kuningas Minosele ehitatud suur palee. Nartsissism Nartsissism tähendab enesearmastuse, -imetlemise ja enda veetlusjõu suunamist iseendale. Pandora laegas Pandora oli vanakreeka mütoloogias esimene naine, õnnetuste tooja inimkonnale. Ja kuskilt tuli selline ütlus nagu pandora laegas kuna, ta tõi alati endaga kaasa õnnetusi. 10. Ta oli teose ,, Kuningas Oidipus" autor ja üks kuulsamaid mehi kelle teoased levisid ja säilisid kaua. 11. Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele
ei ole. Rõõmsal meelel minnes jääb hea tunne südamesse ja siis on alati hea tagasi tulla ning seda enam, et kodu peaks olema selline koht kuhu peab olema alati hea tulla ja kõikidel pereliikmetel. Kodu peaks olema ka selline koht, kuhu saab tulla peitu maailmas valitseva ebaõigluse ja viha eest. Ega asjata pole hispaanlased öelnud:"Minu kodu on minu kindlus." Arvestades kõike eelnevat püüan ma mõtiskleda ka selle üle, et kas minu viha sügavam põhjus võiks peituda ka enesearmastuse puudumises. Hermann Hesse on kirjutanud oma raamatus Stepihunt, et: ,,/.../ilma armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus, et enesevihkamine on täpselt seesama, mis kõige hullem egoism, ja kutsub lõpuks täpselt sama õudse isoleerituse ja meeleheite esile" (Hesse 2012) Seda arvamust kinnitaks ka essee algul esitatud väide, millega ma nõustusin sissejuhatuses, et viha minus on stress. Ma usun, et koledused, mis on
Oma peateoses "Ühiskondlikust lepingust" leidis, et ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, ainsas suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti individuaalsetest vabadustest ja loovutavad need poliitilisele kehale lähtudes kasulikkuse kaalutlustest ja enesearmastusest. Nad annavad kollektiivile õiguse võtta meetmeid isekate kodanike vastu, saades nii garantii enda omandile oma enesearmastuse objektile. Samas leidis Rousseau, et riik peaks valvama selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suures varanduslikud erinevused. Selle eest, et üldine tahe ja riik ei laguneks kannab hoolt "tsiviilreligioon", kuhu kuulub ka patriotismi-kultus. teosed: "Arutlus teadusest ja kunstidest", "Arutlus inimsetevahelises ebavõrdsuse allikaist ja alustest", "Julie ehk Uus Helose", "Ühiskondlikust lepingust" ja "Emile ehk kasvatusest" ning "Pihtimused" 5. Georg Wilhelm HEGEL
enesevihkamise, kõikeläbiva süütunde jne. Enda heaolu eest hoolitsemine tundub olevat justkui patt. Altruismi kõige äärmuslikum vastand- minaism (enda võimuiha rahuldamine on kõige tähtsam) Egoismi liigid: 1)Psühholoogiline egoism- inimestel on alati egoistlikud motiivid ja teisti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. 2)Personaalegoism- inimene on võimeline isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha- see on tema valik. Oma olemusest lähtuvalt ta valib enesearmastuse. 3)Individuaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4)Universaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid käituma egoistlikult igaüks enda heaks KOKKUVÕTE: Egoist on see, toimib ainult omahuvist lähtuvalt. Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist.
normaalsusest. Holistlik tervenemissüsteem käsitleb inimest tervikuna, tunnistades, et igaüks meist on ainulaadne ja eriliste vajadustega. Kehas on seitse peamist energiakeskust, mis asetsevad kindlates kohtades lülisambal. Neid tuntakse tsakratena. Need on teadvustasandid, mis mõjutavad meie reaalsustaju. Iga tsakra mõjutab oma piirkonna elundite ja jäsemete ja tervislikku seisundit. Tsakrate vahel voolav energia võib olla blokeeritud meie saamaimu, hirmu ja vähese enesearmastuse tõttu. Raamat "Sinu keha räägib sinuga" on tunnetuslikkusel ja loogilistele seostele ülesehitatud väljaanne. Lugeja võib võtta seda kui uskumust, programmeerides oma mõtted positiivseteks, leida seoseid oma meele ja keha vahel, tunda eneses enam elurõõmu ja jõudu. Püüda enam teadvustada oma alateadvuse sõnumeid ja saada temaga sinasõbraks. Raamatut lugedes tundsin ära olukordi, mis kinnitavad autori poolt täheldatut. Näiteks see, kuidas muutused
õiguse ja piiride vajadus; ja nii edasi). 3) Kuuluvuse ja armastuse vajadused - Kui nii füsioloogilised vajadused ja tuvalisuse vajadused on rahuldatud, tekib vajadus armastuse ja kuuluvuse järele. Olla osa sotsiaalsetest gruppidest, kus inimene tunneb ühtekuuluvustunnet ja armastust. Iga hea ühiskond peab selle vajaduse rahuldama. 4) Austuse vajadused - Meil kõigil on vajadus eneseaustuse või enesearmastuse ja teiste austamise järele. Meil on iha maine, tugevuse, saavutuste, tunnustuse, hinnatuse ja kindluse järele maailma ees. Eneseaustuse tagamine annab meile enesekindluse, väärikuse ja tugevuse tunde. 5) Eneseteostuse vajadus - Kui meil on kõik ülal loetletud vajadused rahuldatud, muutume varsti rahulolematuks, sest me ei ole see, kes me võiksime olla. See pärast on eneseteostus tähtis
keskmega otsast peale. Armastuse vajadused hõlmavad kiindumuse pakkumist ja saamist. Kui need on rahuldamata, tunneb inimene teravalt sõprade, kaaslase või laste puudumist. Selline inimene januneb inimsuhete järele, koha järele grupis või perekonnas ning püüdleb väga pingsalt selle eesmärgi saavutamise poole. (Maslow 2007: 83) Kõigil meie ühiskonna inimestel on vajadus või iha stabiilse, kindla, tavaliselt kõrge enesehinnangu, eneseaustuse või enesearmastuse ning teiste austamise järele. Neid vajadusi võib seepärast klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma. Need on, esiteks, iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. Teiseks, meil on iha maine või prestiizi, staatuse, au ja kuulsuse, domineerimise, tunnustuse, tähelepanu, tähtsuse, väärikuse või hinnatuse järele. Eneseaustuse vajaduse rahuldamine toob kaasa enesekindluse,
* Ilus nägu on meeldivaim vaatepilt, mida iganes on võimalik näha, mahedaim muusika on aga selle häälekõla, keda armastatakse. (La Bruyére) * Armastus on teinud ohke oma parimaks tõlgendajaks. (G. Byron) * Armastus valitseb oma riiki ilma mõõgata. (F. Petrarca) * Ka kõige väiksemas hütis on ruumi õnnelikule armastajapaarile. (F. Schiller) * Esimene armastus pole muud kui väike meeletus ja suur uudishimu. (B. Shaw) * Armastus on selle pärast nõnda ilus, et ta kaitseb enesearmastuse eest. (C. Hebbel) * See, kes armastab ja keda armastatakse, on kaitstud saatuselöökide eest. (A. de Musset) * Armastus on pime ning armastajad ei suuda näha kauneid meeletusi, mida nad korda saadavad. (W. Shakespeare) * Naised teavad väga alistuvad, et mees, kes kõneleb kauneid armusõnu, on vaid keskpäraselt armunud. (George Sand) * Armastus sunnib vaikima kõik muud kired; ta on käskija, kellele kõik võimud alistuvad. (Plutarchos) * Armastusjumal Amor on ühtlasi ka rahu jumal
Reaalsed „majanduslikud institutsioonid” (raha, kaubavahetus, kasum, eraomandus jms) ainult psühholoogiliste „fenomenide” (harjumuste, õiguste jne) avaldumise vormiks. Ajaloolis-geneetilise ja kirjeldav-statistilise meetodi ühendamine sotsiaaldarvinismi (olelusvõitluses inimeste vahel võidab tugevam) teooriaga. Thorstein Veblen (1857-1929) Peamised institutsioonid on meisterlikkus, vanematearmastus, enesejaatamine, tühine uudishimu, enesearmastuse püüd. Meisterlikkus määrab inimese püüdluse loomingulisele tööle ja materiaalsete hüvede saavutamisele. Filosoofilistelt vaadetelt I. Kanti pooldaja, võideldes marksistliku materialismi ja materialismi vastu üldse. Kaasaegse kapitalismi kriitika, eriti finantsoligarhia osas (jõudeklass). Puudujääke saab parandada radikaalsete reformidega. Majandusteoreetilisest aspektist kõige lähemal Saksa ajaloolisele koolkonnale, mida püüdis täiendada
Mida temale lubate, seda lubage esimese sõna peale, ilma nõumisteta ja palveteta, ilma tingimusteta. Lubage rõõmuga, keelake vastumeelsusega; aga teie keelamised peavad olema muutumatud. Ärge jagage oma kasvandikule sõnalisi õpetusi, ainult kogemus peab neid talle andma. Esimesed looduse tungid on ikka head; inimese südames pole sünnipäraseid pahesid. Ainuke inimlik kirg looduse kaasavarana on enesearmastus laiemas mõttes. Kuni enesearmastuse juhtija mõistuse ilmnemiseni on tähtis, et laps ei tee midagi teiste pärast, vaid ainult seda mis loodus temalt nõuab. Alles siis kui lapse hing on täiejõuline, võib temalt nõuda tegevust. Esimene kasvatus peaks seega lapse südame hoidmises pahede eest ja tema mõistuse kaitsmises kahjulike eksituste eest. Laske lastes lapseiga täielikule küpsusele jõuda. Milline on Émile kasvukeskkond? Émilet tahan ma kasvatada maal, kaugel närustest teenijatest, kaugel linna mustadest
partneritel võib alati olla midagi lisada. Kohtumistel peab olema selline päevakord, et iga osanik saaks rääkida teistega läbi enda mõtted seoses äriga. Äripartnerid peavad küll saama hästi läbi omavahel, kuid ei tohi minna emotsionaalseks, tuleb mõelda, mis on ettevõttele parim. Tuleb meeles pidada, et ettevõte on sinu partnerile sama tähtis kui sulle. Enda 15 enesearmastuse tõttu ei tohi partnereid kuulamata jätta. Partneritel võib midagi head olla ühisele ärile lisada. Kui partneriga ei saavutata konsensust, siis tuleks lasta küsida kellegi teise arvamust, kes oskab küsimusele vastata vaid ärilisest vaatenurgast. Tuleb teha samapalju tööd ettevõtte heaks kui partnergi. Kui partnerile tundub, et sa ei pühenda firmale sama palju kui tema, siis rikutakse omavahelised suhted, mis võivad lõppeda isegi uue partneri otsimisega.
põhimõtted – pole olemas midagi, mida ei saaks muuta loomulikuks; pole midagi loomulikku, mis ei võiks kaduda. Mõnikord pidavat inimene aga kõigist harjumustest hoolimata oma vaistule truuks jääma. 3. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Sellega, et inimesed pidevalt teineteist petavad, peab Pascal silmas seda, et inimliku mina ja enesearmastuse olemuseks on armastada ainult iseennast ja arvestada ainult iseendaga. See aga tingib olukorra, kus enda paremaks armastamiseks varjatakse oma puudusi nii iseenda kui teiste eest. Selleks, et sõpru alles hoida, silutakse nende ees nende kohta käivat tõde, pisendatakse nende vigu, avaldatakse kiitust ja poolehoidu asjade kohta, mis seda ei vääri ja oodatakse ka neilt samasugust käitumist enda kohta. Inimene on iseenda ja teiste ees üks suur
muretseda, sest neid peaks muretsema ka kõigile neile, kes töötavad tema heaks. Ühel üksikul töötajal, on aga kõik see, ilma suurema vaevata. Mida iganes ta vajab, või lihtsalt soovib, tuuakse talle kohale Hiinast, Peruust, Egiptusest või mõnest muust maailmajaost." Kaupu ei tooda selleks kohale, et seda inimest armastatakse, vaid seda tehakse omakasu ja enesearmastuse pärast, kuid see toob tegelikult kasu. · Moraali ja kommete päritolu ei tule altruismist, vaid ise tahame tunnustust ja selleks, et seda saada, peab tunnustama teisi vastastikune kauplemine. Nt Facebookis on võimalik teisi ,,like'ida", samal ajal eeldatakse, et nemad teevad seda ka vastu. · Matkib kristlikku inimesearmastust; tegelikuks liikumapanevaks jõuks on enesearmastus ja uhkus. See on teesklus, kuid see töötab.
(La Bruyére) · Armastus on teinud ohke oma parimaks tõlgendajaks. (G. Byron) · Armastus valitseb oma riiki ilma mõõgata. (F. Petrarca) · Ka kõige väiksemas hütis on ruumi õnnelikule armastajapaarile. (F. Schiller) 14 · Esimene armastus pole muud kui väike meeletus ja suur uudishimu. (B. Shaw) · Armastus on selle pärast nõnda ilus, et ta kaitseb enesearmastuse eest. (C. Hebbel) · See, kes armastab ja keda armastatakse, on kaitstud saatuselöökide eest. (A. de Musset) · Armastus on pime ning armastajad ei suuda näha kauneid meeletusi, mida nad korda saadavad. (W. Shakespeare) · Naised teavad väga alistuvad, et mees, kes kõneleb kauneid armusõnu, on vaid keskpäraselt armunud. (George Sand) · Armastus sunnib vaikima kõik muud kired; ta on käskija, kellele kõik võimud alistuvad. (Plutarchos)
erinevat riiki Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike 16.-17. sajand – moraali ja ühiskonna võimalikkus pattulangenud inimeste omavahelisi suhteid vahel. Riik võimaldab püüelda maiseid hüvesid edukalt Sõbrad kui inimese hüve ja vajadus? Valgustus – tasakaalustatud enesearmastuse ning indiviididevahelise Ent meie teod suunatud nende hüvele armastuse võimalikkus, inimarmastuse mõiste, hea riigi (vabariigi) võimalikkus Kõrgem “kohustuste” tasand kui õiglusest tulenev Romantism – armastus ainulaadsete inimeste vahel; samas kogu loodust ja Sõpruse vastastikusus. Eri tüübid inimkonda siduv printsiip; suunatud riigi kui kunstliku moodustise vastu, asemele Kas vastuolu
märkamata jäi. See printsiip on antud inimesele, et teatud puhkudel talitseda tema ülemäära ägedat eneseimetlust, ning juba enne säärase eneseimetluse sündi hoidis see vaos tema pimedat enesesäilitustungi.23 Ühelt poolt on inimene vägagi huvitatud iseenda heaolust, kuid teisalt tasakaalustab seda kaasasündinud vastumeelsus, mida 22 "Teadmatus pahedest teeb neile rohkemkasu kui teistele teadlikkus voorustest." (Justinus, Hist. II, 2, 15.) Tlk. 23 Rousseau teeb vahet enesearmastuse ja eneseimetluse vahel. Enesearmastus [amour de soi-m^eme] on kaasasündinud, eneseimetluse [amour-propre] omandab inimene "metsast" väljudes -- see on seotud edevusega ja tähendab enda nägemist teiste silmadega (oodates neilt tunnustust ja imetlust). Toim. 18 Jean-Jacques Rousseau me tunneme teist endasarnast kannatamas nähes. Ma ei usu, et peaksin kartma
10. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest, 18. saj Väidab, et moodne inimene ei ole võimeline õnnelik olema. Arutlustes eristab loomulikku ja ühiskondlikku inimest. Loomulik inimene saaks eksisteerida ainult ühsikonnast väljaspool, ilma igasuguste mõjutusteta. Loomulikku inimest iseloomustab enesearmastus. Ta on teistest sõltumatu, ei taha halba, ei taha muljet avaldada, ei tunne nende eest hirmu, Ühiskondlik inimene on ühiskonna poolt mõjutatud loomulike enesearmastuse asemel on eneseimetlus ehk uhkus, ta peab ennast teistest paremaks, võrdleb ennast teistega ja tal on pidev mure oma staatuse pärast. Ühiskondlik inimene on sõltuv teistest inimestest. Ta on valmis hävitama oma eesmärkide nimel. Selline inimene ei saa kunagi õnnelikuks, sest tema soovid pidevalt muutuvad(kui üks saab rahuldatud, tekib uus). Ta on kaotanud oma päris-mina ja sõltub võrdlusest teistega. Ta on
norme jne. Maksiimid on alati olemas. Et neid kontrollida on vaja teatud kriteeriume. Millist rolli mängib vormi ja sisu/mateeria eristus Kanti praktilises filosoofias? Et õigustada maksiime on vaja eristada vormi ja sisu. Sujektiivsed maksiimid on toimise siuks ehk mateeriaks. Mateeria on see, mida inimene teeb- teo mateeria on nähtumustes. Mateeria on see, kuidas inimene tavapäraselt käitub. Reelgipärane on see, et elu pakuks rahuldust ehk selleks on enesearmastuse ehk õnnelikkuse printsiibiks. Vorm annab objektiivse seaduse vormi mateeriale ehk sisule. Meelelaad on teo vorm. Sisu-asjad iseendas/ vorm-nähtumuste maailm. Milline on inimtoimingute materiaalsete määratlus-aluste üldine printsiip? Mis otsustab teo moraalsuse? Mida tähendab termin „imperatiiv”? Mis on hüpoteetiline imperatiiv? Mis on kategooriline imperatiiv ja milline on selle tuntuim formuleering?
eminentsi kõrv võiks kuulda mõnda vihjet proloogis, eriti aga kiidusõnu kulddelfiini, selle Prantsusmaa lõvipoja kohta. Kuid poeetide suursuguses loomuses ei valitse omakasu. Oletame, et poeedi loomus koosneks kümnest osast, siis oleks kindel, et mõni keemik teda analüüsides ja farmakopoliseerides, nagu ütleb Rabelais, leiaks sealt ühe osa omakasu ja üheksa osa enesearmastust. Ent sel momendil, kui uks kardinalile avati, olid Gringoire'il need üheksa enesearmastuse osa rahva imetluse hinguse mõjul nõnda kohutavalt paisunud ja tursunud, et hoopis ära lämbus see pisike omakasu-molekul, mida äsja leidsime igas poeedis ja mis muide on väga väärtuslik osa, sest see on see reaalsuse ja inimliku loomuse ballast, ilma milleta poeetide jalad maapinda ei puudutaks. Gringoire tahtis tunda, näha, kombata, kuidas need otsatud tiraadid, mis iga hetk kõigist ta pulmaluule osadest esile uhkasid, kogu seda rahvamassi (tõtt öelda logelejaid, aga mis sellest
Kuid ka teises suhtes oleks täiesti ebaõiglane teha vastutavaks religioon või isegi ainult kirik üksikute inimeste puuduste eest. Võrrelgem kogu kirikliku organisatsiooni ülevust kirikus viibiva keskmise kuulaja puudustega ja me tuleme kindlasti järeldusele, et proportsioonid hea ja halva vahel on siin palju enamsoodsamad, kui kus tahes teises sfääris. Loomulikult leidub ka vaimulike hulgas niisuguseid, kelle jaoks on nende püha amet vaid isikliku poliitilise enesearmastuse rahuldamise vahendiks. Nende hulgas leidub ka selliseid, kes poliitilises võitluses kahjuks unustavad, et nad peavad olema kõrgema tõe valvurid ja üldsegi mitte vale ja laimu kaitsjad. Siiski tuleb tunnistada, et ühe sellise vääritu vaimuliku kohta tuleb tuhandeid ja tuhandeid ausaid pastoreid, kes teadvustavad oma missiooni kogu ülevust. Meie valelikkusest laostunud epohhil on need inimesed sageli kui õitsvateks oaasideks kõrbes.