Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide areng ja energiavajadus. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline roll on organismis makroergilistel ühenditel?
  • Mitu fosfaatrühma?
  • Kuidas omastab enamik organisme keemilist energiat?
Organismide areng ja energiavajadus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor armsake15 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
rtf

Aine- ja energiavahetus

Lk 100-Aine-ja energiavahetus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Tõene 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6. Hingamisahela lõpp-produkt on O2 Väär Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Tõene Le

Bioloogia
thumbnail
14
docx

Aine- ja energiavahetus

AINE – JA ENERGIAVAHETUS Metabolism Organismis toimuvad sünteesi ja lagunemisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof  sünteesivad ise elutegevusejs vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest  valgusenergia fotosünteesiad (rohelised taimed)  keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof  saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.  elutegevuseks vajalik energia  sünteesimisprotsesside lähteaine saamine  enamus loomi on heterotroofid  samuti surnud orgaanisest ainest toituvad seened

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Aine ja energua vahetus

Aine- ja energiavahetus Põhijooned: Aine ja energiavahetuse järgi jaotatakse organismid 2 rühma: a)autotroofid ­ organismid, kes valmistavad ise anorgaanilist ainetest orgaanilisi aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel ­ fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel ­ kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid ­ kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid. Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assi ja dissimilatsiooniks. 1)assimilisatsioon ­ sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon ­ lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ­ ja lagundamisprotsessid, mille kaudu

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Aine- ja energiavahetuse mõisted

Aine- ja energiavahetus Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (nulg, rukkilill) Heterotroof ­ organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsiooniks (jõekäsn, vihmauss). Metabolism ­ organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon ­ organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Dissimilatsioon ­ organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Makroergiline ühend ­ madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt. ATP, GTP. Organism saab energiat ­ valgusenergiast, glükoosi lagundamisel, toitainete lagundamisel. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma elutegevuseks energiat. Seda ka

Bioloogia
thumbnail
5
doc

11 klass, fotosüntees, glükolüüs, organismi varustamine energiaga, glükoosi lagundamine, fotosünteesi tähtsus, aine- ja energiavahetus.

7. Kuidas on omavahel seotud organismi assimilatsioon ja dissimilatsioon? Organismi metabolism koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. 8. Milles seisneb organismi metabolism? Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ORGANISMI VARUSTAMINE ENERGIAGA 1. Milleks kasutab organism makroergiliste ühendite energiat? Makroergilised ühendid osalevad kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. (ATP, GTP, CTP,UTP) 2. Milliste orgaaniliste ühendite dissimilatsioonil saab kõige enam energiat? Lipiidid annavad dissimilatsioonil kõige enam energiat. 3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Organism kasutab energia saamiseks kõigepealt sahhariide siis lipiide ja lõpuks valke. 4. Kirjeldage ATP molekuli ehitust.

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Aine- ja energiavahetuse põhijooned

Aine- ja energiavahetus Aine- ja energiavahetuse põhijooni: Aine- ja energiavahetus toimub rakumembraani kaudu organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seisukohalt jagunevad elusorganismid järgnevalt: 1. Autotroofid ­ ise sünteesivad orgaanilisi aineid raku siseselt anorgaanilistest komponentidest. 1. Fotosünteesijad ­ kasutavad selleks päikeseenergiat 2. Gemosünteesijad ­ kasutavad selleks anorgaaniliste ainete lagunemisel vabanevat keemilise sideme energiat. 2. Heterotroofid ­ saavad toiduga valmis orgaanilise aine molekule. Toituvad teistest organismidest. Aine ja energiavahetus ehk (metabolism) - sünteesi ­ ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonna

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Aine ja energiavahetus küsimused ja mõisted

Aine- ja energiavahetus: Põhijooned: 1)aine ja en. Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma: a)autotroofid ­ org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel ­ fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel ­ kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid ­ kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon ­ sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon ­ lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4

Bioloogia
thumbnail
3
docx

BIOLOOGIA, METABOLISM = AINEVAHETUS- KORDAMINE

näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Fotosünteesil esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. ATP ­ assimilatsioonil kasutatakse, dissimilatsioonis tekib. On energiakandja, talletaja. Mahutab 30 kJ energiat Assimilatsioon ­ sünteesimine, üks ainevahetuse osadest. Vajab energiat, tekivad vajalikud orgaanilised ained.

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun