a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rauddiviisi kindral von der Goltzi juhatusel. Van der Goltz pidi ametlikult aitama Läti valitsust, aga reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi säilitamise ideed ja unistas vene enamluse lõpetamisest. 16. märtsil 1919 kukutasid sakslased neile tülikaks muutunud Ulmanise valitsuse ja Läti ajutisel valitsusel ei olnud muud
Välispoliitika 1920.-1930. aastatel Eesti tunnustamine. Olles huvitatud Saksamaa kiirest purustamisest, suhtus Antant Eesti taotlustesse heatahtlikult ning 1918.a. mais tunnustas nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa valitsus Eestit de facto. Pariisi rahukonverentsi- 1919.a. jaanuarist kuni 1920.a jaanuarini kestis. Eestis toetati vaid niivõrd, kuivõrd seda loeti vajalikuks enamluse kukutamise eest peetava võitluse kergendamiseks; iseseisvuse juriidilisest tunnustamisest hoiduti. Jaan Poska soovitas otsida uusi lahendusi. Sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. 2.veebruaril 1920.a kirjutati alla tartu rahuleping. Soome Vabariigilt 1920.a alguses saadud tunnustamine de jure. Murrang Lääneriikide senises poliitikas saabus 1921.a. jaanuari teisel poolel, mil Balti riike tunnustas Antanti Ülemnõukogu. Suve jooksul tunnustamine de jure enamikult Euroopa riikidelt.
laskemoona vähesus. Murrang. Algas vabatahtlike üksuste loomine(kalevlaste Males , Kuperjanovi üksuste loomine). Suur roll oli kooli õpilastel. Eestisse saabusid Briti laevad ja Soome vabatahtlikud . sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. 7. jaanuar algas Rahvaväe pealetung. Eestlased kavatsesid lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Landeswehr'i sõda. Läti kindral Rüdiger von Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal.Goltzi vaikival heakskiidul kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse ja korraldasid Lätis riigipöörde. 1919a. Eesti ja Saksa eelosad pidanudks jälitama enamlasi, kuid omavaheline vaen osutus tugevamaks. Esimesed kokkupõrkes saatis edu sakslasi, seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Sõja teine etapp oli Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetung. Sakslased said käsu taanduda ja 23. Juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguta sisse Võnnu linna
läbikukkumine. Paljud mehed ei teinud mobilisatsiooni käsust väljagi. Kardeti enamlaste tugevust liialt. Lõpuks algas vabatahtlike üksuste loomine ja suur hulk inimesi tuli sõjategevusele appi. Eestisse tuli ka välis abi briti laevastiku kaader. 7 jaan algas rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomus rongid. Vabastati Tartu ja Narva. Eestlastel õnnestus ka vallutada pihkva. Lätis tegutsevate saksa vägede juht Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse lõpetamise venemaal ja lootes sõlmida vene-saksa sõjalise liidu. Rahvuslased vallutasid ka võnnu alistades Goltzi. Pärast seda tehti Tartu rahu , mille käigus määrati kindlaks ida piir ja Venemaa tunnustas Eestit. Venemaa tegi seda selleks et valmistuda järgmiseks tugevaks rünnakuks. Tartu liberaalid Juhiks : jaan tõnisson Koondas ajalehe juurde rahva meelseid haritlasi.(postimees) Astus välja nii venestamise kui saksastumise vastu. Nad oli vastu veel baltisakslastele ja
Laidoner muutis kaosetaolise partisanivõitluse hästi organiseeritud ja sihipäraseks sõjategevuseks. Eesti Töörahva Kommuun. Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Narvas välja kommuun. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms Landeswehri sõda. Saksa vägede juht Lätis Rüdiger von der Goltz seab sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes sõlmida sõjalise liidu Antandi vastu. Baltisakslased korraldavad riigipöörde ja kukutavad Ulmanise valitsuse. Võnnu lahing. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Seetõttu tekkis enneolematu sõjavaimustus. Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine. Sekkusid Antandi esindajad. 3 juuli kirjutati alla vaherahu.
Eesti oli muutunud arengumaast tööstusriigiks. Põllumajandus: maale jõudis elekter, haritava põllupinna suurenemine, põldude väetamine, loomade arvukuse kasv. Tõuparandus ja sordiaretus. Ühistegevuslik liikumine. Väliskaubandus (Suurbritannia ja Saksamaa) ja sisekaubandus. Sisse: tööstusseadmed, keemiakaubad. Välja: või, peekon, muna, metsamaterjal. Välispoliitika Eesti tunnustamine: Pariisi rahukonverents (1919-1920)-Eestit toetati vaid niivõrd,kuivõrd seda loeti vajalikuks enamluse kukutamise eest peetava võitluse kergendamiseks; iseseisvuse juriidilisest tunnustamisest hoiduti. Tartu rahuleping 2.veebruar 1920-teostati kuna Pariisilt abi ei saadud ja oli vaja sõda lõpetama ning riigipiirid, majanuds jms tähtsad asjad Eesti ja Nõukogude Venemaal läbi arutada. 1921. septembris võeti Eesti, Läti, Leedu vastu Rahvasteliitu. Eesti ohutatus: Eesti tegi esialgu panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga.
sõdurite loosungiks sobis ülihästi "Maha sõda!". Valitsus oli alustanud sakslaste sissetungi kartuses tööstusettevõtete evakueerimist Eestist, mis tähendas tuhandete tööliste tööta jäämist ning ainsaks võimaluseks jäi sõja kohene lõpetamine. Enamlased avaldasid survet ka teistele sotsialistlikele parteidele, väites, et nende liidrid ei olevat huvitatudki rahu peatsest saabumisest. See väide leidis uskujaid ning paljud mõõdukad sotsialistid läksid ple enamluse toetajate ridadesse, mida oktoobri lõpuks oli ligi 20 000. Enamlaste kätte läks ka Eestima Nõukogude Täitevkomitee juhtimine ning alustati ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. (Laur 1997: 39, 40) 1917. a . oktoobris moodustasid enamlased võimu võtmiseks Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK). 23. okt. õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail hakkasid patrullima Punakaardi salgad. 26. okt
lõppenud. 2.veebraur 1920 kirjutatud rahulepingule määrati Eestile sobilik riigipiir, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla. Landeswehri sõda 1918 kuulutas välja Läti Vabariik iseseivuse, kuid sellega olid suuremad probleemid kui Eestil. Saksmaa oli valmis abistama Lätit, Läti kaitsejõudude tuumikuks kujunes välja baltisakslastest koosnev Balti Landerswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Saksa vägede juht Goltz seadis eesmärgi enamluse kukutamise Venmaal. Goltzi heakskiidul korraldasid baltisakslased Läti riigipöörde, mis õhutas Eestlaste viha Sakslaste vastu. 1919 kohtunud Eesti ja Saksa eesosade vahel tekkis vaen. Esimesel kokkupõrkel saatis edu saklasi, vallutades Võnnu linna. Landerswehri sõja teine etapp ehk Võnnu lahing algas sakslaste paletungiga. Eesti varuüksuste saabumsiega viis Golzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. 23 juuni marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna
gruppide kaudu, siis rahvusriikides on sallivus suunatud indiviididele. Rahvusriik ei tähenda rahvuslikku, etnilist või usulist homogeensust, vaid see on mingi ühe ja domineeriva grupi püüd organiseerida oma ühiselu grupi ajalugu ja kultuuri peegeldavaks eesmärgiga kontrollida taastootmise vahendeid. Rahvusvahelise ühiskonna moodustava korralduse enamik riike on just rahvusriigid, millede kodanikel, olgu vähemuses või enamuses, on kõigil samad õigused ja kohustused. Enamluse sallivuspoliitika aluseks on eelkõige vähemuse lõimumine enamuse poliitilisse kultuuri, kusjuures vähemuse religiooni, kultuuri ja ajaloosse suhtub rahvusriik kahtlustavalt. Otsustava tähtsusega valdkonnaks sallivusnormi jõustamisel on keelepoliitika põhirahvus nõuab tema keele kasutamist kogu avalikus asjaajamises. Üldse on rahvusriikides erinevuste jaoks vähem ruumi kui eelpool vaadeldud korraldustes, kuigi võib väljenduda ka teisiti: ehkki
a mais tunnustas nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa valitsus Eestit de facto. Eesti probleemide lahendamine lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks. 1919.a jaanuarist kuni 1920.a jaanuarini kestnud konverentsil tegelesid võitnud suurriigid aga oma ambitsioone rahuldavate rahutingimuste väljatöötamisega, pööramata erilist tähelepanu iseseisvunud väikerahvaste saatusele. Eestit toetati vaid niivõrd, kuivõrd seda loeti vajalikuks enamluse kukutamise eest peetava võitluse kergendamiseks; iseseisvuse juriidilisest tunnustamisest hoiduti. 1919.a suveks sai selgeks, et Pariisist pole Eestil midagi loota ning Eesti delegatsiooni juht välisminister Jaan Poska soovitas otsida uusi lahendusi. Eeskätt tuli kõne alla sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. See mõte sai teoks 2.veebruaril.1920.a alla kirjutatud Tartu Rahulepinguga. Murrang Lääneriikide senises poliitikas saabus 1921.a jaanuari teisel poolel, mil Balti riike
veelgi suuremad probleemid kui eestlastel. Kuna Esimeses maailmasõjas osalenud Läti kütipolgud olid astunud enamlaste teenistusse, pöördus Karlis Ulmanise valitsus abipalvega sakslaste poole. Saksa valitsus, kartes Punaarmee sissetungi Ida-Preisimaale, oligi nõus lätlasi abistama ning nii kujunes Läti kaitsejõudude tuumikuks baltisakslastest koosnev Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Antandi vastu. Kuna Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende ambitsioonikate plaanide täideviimisel üksnes tüliks, siis lasi Goltz end mõjustada nendest baltisaksa ringkondadest, kes unistasid ikka veel Balti (hertsogi)riigist. Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja kukutasid Ulmanise valitsuse. Eestis tekitasid teated Läti rii-
välja järgmised seaduspärasused: · majanduskriiside perioodiline kordumine; · töötute reservarmee kujunemine; · tööliste ekspluateerimise tugevnemine kapitalismi arenedes; · sotsiaalse revolutsiooni paratamatus; · tootlike jõudude ja erakapitalilerajatud tootmissuhete konflikt; · märkis esmakordselt ametiühingute ja streikide suurt tähtsust tööliste eluliste huvide kaitsmisel. Enamluse kaudu Venemaal muutus marksistlik unelm esmakordselt sotsialismi kujul tõelisuseks. Marksismi kaitsjate ja enamluse eesotsas seisis V. Lenin (1870-1924), kes arendas edasi Marxi ideid ja tema avaldatud tööd said lisaks uuele suunale ühiskonnateaduses -- leninismile, mis seisnes sotsialismi paratamatuses ja proletariaadi diktatuuri vajalikkuses selleni jõudmisel. 1.2.6. 20. sajandi majandusteooriad ja globaliseerumine Keinsism on 20
* 7. jaan 1919 algas Rahvaväe vastupealetung - vabastati Tartu ja Narva * 31. jaan 1919 Paju lahing (Eesti vs Punaarmee) - Eesti võit (üks verisemaid lahinguid) - vabastati Valga, Võru (pisut hiljem ka Petseri ja Aluksne) - eesti oli võõrvägedest puhastatud * veebruari keskel alustas Punaarmee uusi katseid Eesti vallutamiseks - lõpuks jäi peremeheks siiski Rahvavägi Landeswehr'i sõda: 5. juuni 1919 3. juuli 1919 * Lätis tegutsevate Saksa vägede juht seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Atlandi vastu * baltisakslased korralidasid Lätis riigipöörde ja kukutasid sealse valitsuse - ärevus ja viha sakslaste vastu Eestis * sakslased vallutasid 1. kokkupõrkes eestlastega Võnnu * Atlandi esindajate nõudel kehtestati ajutine relvarahu * Võnnu lahing - algas sakslaste pealetungiga - sakslased said korralduse taanduda * 3 mai 1919 Atlandi esindajate nõudel kirjutati alla vaherahu
a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rauddiviisi kindral von der Goltzi juhatusel. 16. märtsil 1919 kukutasid sakslased neile tülikaks muutunud Ulmanise valitsuse. Võimule upitati saksasõbralik valitsus A.Niedra eesotsas. Seni Liibavis (Liepaja) paiknenud sakslased alustasid pealetungi Riia suunal ning vallutasid selle enamlastelt 23
alustanud tööstusettevõtete evakueerimist Eestist. Evakuatsioon tähendas tuhandetele töölistee tööta jäämist ning ainsaks võimaluseks elatusallika säilitamisel näis olevat sõja kohene lõpetamine. Ühtlasi avaldasid enamlased tugevat survet teistele sotsialistlikele parteidele, väites, et nende liidrid ei olevat huvitatudki rahu peatsest saabumisest. Keerulises olustikus leidis seegi väide uskujaid ning paljud mõõdukad sotsialistid läksid üle enamluse toetajate ridadesse. Oktoobriks oli Eestis ligi 20 000 enamlast. Nende kätte läks kõigi TSS nõukogude tegevuse ühtlustamiseks moodustatud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine. Alustati 12 ettevalmistusi relvastatud võimu haaramiseks. Selleks organiseeriti punakaardi salku ja loodeti kasutada ka demoraliseerunud väeosi. Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Maapäeva 25. augusti
kodumaad. Tõotan ustavaks jääda…: Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992. Tartu, 2004. Lk. 940–942. Allikas D Väljavõtted illegaalsest ajalehest “Vaba Eesti” veebruar 1944 Eesti mees! On saabunud tund vabadusvõitluseks! /---/ Eesti teadlike ringkondade seisukoht Litzmanni ja Mäe mobilisatsioonikäskude suhtes on senini olnud eitav. /---/ Praegu on olukord põhjalikult muutunud. Rinne on lagunemas. Meie maad ähvardab ajaloo suurim oht – verise ja halastamatu vene enamluse näol. Selle surmaohu tagasitõrjumiseks peab iga eesti mees tulema lippude alla – meie kodumaa piiride kaitseks. /---/ Eesti rahvas ei taha osa võtta suurriikide omavahelistest tülidest ja maadeahnitsemiseks alustatud sõdadest, kuid oma maa piire kaitseme meie meeleheitliku otsustavusega. Tõotan ustavaks jääda…: Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992. Tartu, 2004. Lk. 1098–1101. 1.1. Nimetage kolm riiki, mille sõjavägedesse kutsumisest on allikates juttu? 1p 1.2
Vöru. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti punaste rünnakuhoog. Riigielu korraldamine, majandus, võitlus enamlusega, Saaremaa mäss esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra parandamine. Viljavaru kuni veebruarini. Linnades vähendati leiva kogus inimese kohta päevas 140 grammini. Olukord paranes märtsis, kui saadi abi Inglismaalt, võeti laenu Soomest ning suurriigid avasid krediidi kauba sisseveoks. Kuna valitsus tegeles nende probleemidega, oli see suureks abiks enamluse vastu, mis oli tõsine oht. Nende tegevust kordineeris Kingissepp. Taheti mässu teha detsembris, aga ideele saadi varakult jälile. Saaremaal toimus 1919. a veebruaris mäss, kuna söörlösöd olid mandrist ära lõigatud ning nii vastuvõtlikumad punaste propagandale. See suudeti raskete tagajärgedega maha suruda. Asutava Kogu valimised ja selle tegevus Sai teoks, kuna oldi enamlastest üle ning loodeti, et nemad suudavad olukorda normaliseerida, esimesed valimised 1919 aprilli algul
Peamised lahingud olid Petseri-Vastseliina- Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel ligi 3 kuud väldanud heitluste peremeheks jäi siiski Rahvavägi. Kõige edukamaks eesltastele osutus Eesti ratsaväe läbimurre Võru alt Väina jõeni ning sakslaste samaaegne läbitung Riia lähistel, mis sundisid Punaarmee põgenema ja tõid kaasa enamliku Läti Nõukogude Vabariigi hävimise. · Landeswehr´i sõda: Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Antandi vastu. Eestis tekitasid teated Läti riigipöördest ärevust ja õhutasid viha sakslaste vastu. 1919a. juuni algul Võnnu (Cesis) lähedal kohtunud Eesti ja Saksa eelosade vaen osutus tugevamaks. Esimeses kokkupõrkes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Landeswehr´i sõja teine etapp Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga. Nhes eesltaste
Samad põhjused sundisid ka neid taanduma, steppidesse laiali hajuma. Enamlaste poliitika sundis kasakaid uuesti kogunema ja võitlema enamlaste vastu, 1918 märts-aprill asuti pealetungile, hõivati varsti Ohrenburgi linn ja selle ümbruskond, tähtsaim pol keskus. Mõlemate kasakate puhul oli võitluse eesmärgiks seniste eesõiguste ja piirkondliku autonoomia kaitsmine. Samal ajal hakkas kujunema Lõuna-Vm-l ka I relv koondis, mis seadis eesmärgiks enamluse kukutamise. Pärast okt pööret hakkas endine sõjavägede ülemjuhataja kindral Mihhail Aleksejev looma Rostovis Doni ääres salajast valget liikumist, mis oleks suunatud enamluse kukutamisele, Vm taastamisele. Sellesse salaorg-i värbas ennekõike endisi ohvitsere, sõjakoolide kuulajaid, junkruid, üliõpilasi, vanemate klasside gümnasiste. Värbas ainult vabatahtlikkuse alusel. Org suurenes, püüdis laieneda ka kaugemale, veelgi kiiremini levis teave sellise org
rühmaks. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli aastatel 19171918 Konstantin Päts. Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest. Poliitiliste pingete ajutine leevendumine: Rahvakongress, Rahvuskongress, enamluse taandumine, Eestimaa nõukogude täitevkomitee, munitsipaalvalimised: Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). Eestimaa nõukogude täitevkomitee- 1917. aastal Eestimaal moodustatud tööliste, Eestimaal viibinud Venemaa sõjaväeosade ja Balti laevastiku sõjaväelaste,
Sellele kongressile kogunesid eelmisel päeval osalenud. Ainult eestlased. Rahvuskongressil oli küsimusi rohkem, nt kuidas erinevaid reforme läbi viia. Vilms tegi ettepaneku, et võiks Vene Föderatsiooni luua ja Eesti võiks seal olla osariik. Kiideti heaks. Selle elluviimine ei sõltunud üldsegi eestlastest. Vene Föderatsiooni sai moodustada vaid Venemaa. Enamlased korraldasid suure meeleavalduse Rahvuskongressi vastu. See näitas, milline lõhe oli Eesti erakondade ja rahva vahel. enamluse taandumine, Samal ajal toimus Venemaal enamlaste võimuhaaramiskatse, kuid see suruti maha. Viimaks leiti, et enamlased on halvad, neid hakati esmakordselt riigireetmises süüdistama, et Saksa on neid rahastanud ja luureandmeid saanud. Üritati arreteerida juhte. See tõi kaasa toetuse ajutise järsu langemise. Eestis pandi kirja kaks ajalehte: Kiir ja Utno Pradnõ. Eestimaa nõukogude täitevkomitee, Eestimaa Nõukogude kongress, esimene. Üritati leida ühine platvorm. Valiti Eestimaa
vägede kätte. Juulist kuni oktoobrini oli lätis sõjaline vaikus, eesmärk enne sõja lõpetamist, vabastada Latgale alad, olid vaja tarvis hõivata Latgale punaste olulisem koht, Lätlased sõlmisid sõjaväe lepingu leedukatega et allutada Dünaburg.Septembris tegid omapoolse katse Dünaburgi vallutamiseks poolakad. Ebaõnnestusid ka , viimane kõige väiksem sopp Kuramaa kubermangust läks nende kätte. Samal ajal valmistus Atandi riigite esindus suure joonelist operatsiooni , venemaa enamluse kukutamist, venemaa impeeriumi endise aegsete piiride taastamine. Loodeti kõigi vast iseseisvunud rahvaste peale. Kogu operatsiooni merelt pidid toetama britid ja prantsusmaa. Taheti vallutada moskvast, soomlased keeldused, poolakad ka . Tegelikkuses paistis et kaasa teevad loode armee, lääne armee ja eestlased ja lätlased. Eesti rahvavägi ja loodearmee saavutasid esialgu edu, läti aladelt alganud pealetung jäi ära. Lätlased pöörasid loode armeega tülli, relvastatud konflikt
alles kogunesid, mehi alles vooris Kuressaare alla kokku. Jaan Klaar - 242 jala- ja ratsaväelast, kes juba 18. veebr maabusid Muhu saarel. Mässuliste peajõud koondusid Kuressaare alla, mistõttu Klaari salgale vastupanu ei osutatud, 24. veebruaril ajas Klaari salgad laiali mässuliste salgad. Kõikjal jäi peale mandrilt tulnud regulaararmeed. Hiljem mässumeelses Saaremaal lõppes - tagant järgi on kiidetud saarlasi kui külmaverelisi sõdureid. Oluline enamluse seisukohalt selle poolest, et pärast neid kahte läbikukkumist - Tallinnas ja nüüd veebr mäss Saaremaal - pärast seda võtsid enamlased oma tegemiskavast igasugused avalikud tegutsemiskavad maha, nüüdsest keskenduti kihutustööle. 25. aprillil Ruhja katastroof ja teine juulis keskpaigas Tartu tagavarapataljonis toimunud vastuhakk ohvitseridele. Ohtlikum oli eestlastele enamlaste kihutustöö Tallinna tööstustööliste hulgas - toimusid vahetpidamatud streigid
annaabi.ee 
