Neljas tase Viies tase Hispaanlane Francisco Goya oli nii omapärane ja iseseisev ,et ühegi stiiliga teda päris lõplikult seostada ei saa. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Romantilise elutunde juurdumine Romantilise elutunde juurdumisel etendasid olulist osa inglise poeedid James Thomson, Edward Young, James Macpherson prantslastest Jean Jacques Rousseau, samuti saksa Tormi ja Tungi kirjanikud, eriti Johann Wolfgang von Goethe oma Noore Wertheri kannatustega, Johann Gottfried von Herder jt. James Thomson Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Kiirpilt Juhan Liivi luulesse Kirjanduslikku tegevust alustas Liiv luulekatsetustega ajakirjanduses. Esmased luuletused kirjeldavad valdavalt armastust ja mõtteid, leidub ka intiimsemaid pihtimusi ja hingevalu avaldusi. Liivi põhimõtteks on elu küllaltki tõetruu kujutamine. Elu ja loodust annab ta edasi humanismiideaalide valguses. Temaatiliselt leiame Liivilt loodus-, armastus-, ja isamaaluulet, ühiskonnakriitilisi luuletusi, elu- ja kunstinähtuste üle arutlevat mõtteluulet ja oma raskest saatusest inspireeritud autobiograafilisi luuletusi. Mõnikord võib näiteks loodusluule lõppeda ka patriootilise, filosoofilise või autobiograafilise puändiga. Juhan Liiv tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu. Ta luuletused räägivad inimese kiindumusest loodusesse ja looduse mõjust inimesele. Palju on Liiv luuletanud sügisest. Sügisluuletustes võib leida nii optimismi kui ka nukrameelsust. Luule...
20. sajandil kujunes "Faust" sakslaste uusaegseks eeposeks ning Peter Steini kolossaalse täistekstilavastusega Hannoveris, Berliinis ja Viinis lõpetasid sakslased teist kristlikku aastatuhandet. Vahest kõige enam on "Fausti" mõistmisse 20. sajandil uut lisanud sellised mehed, kelle vaated on põhjustanud teravaid lahkarvamusi: Rudolf Steiner, antroposoofia rajaja ja Goetheanumi ehitaja, Oswald Spengler, Õhtumaa allakäigu ja faustilise elutunde prohvet, ja Tallinnast pärit Alfred Rosenberg, natside juhtiv kultuurifilosoof, kes sellesama juba mainitud rahuldamatuse printsiibi, mis "Faustist" leida, kasutas ära avantüristliku poliitilise uusmüüdi loomisel.
Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud. Kunstniku maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel on üldjoontes sarnased Gauguini varasema kunstiloominguga. Ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahitil tehtud maaliteosed ei ole omapärased mitte ainult maalikunstis, vaid ka Gauguini äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. Eelkõige on Gauguini kunsti seostatud 19. sajandi lõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema
1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin 1967 alustas Eesti õpilaste Töömaleva 1969 esilinastus Tallinnfilmis ,,Kevade" 1960 alustas tipphelilooja Arvo Pärt 60ndate estraadilauljad: Sallo, Loop, Tennossaar, Lääts suletakse väiksemaid maakoole ja lapsed koondatakse koolkombinaatidesse 60ndate luule märksõnad optimistlik eluvaade kassetipõlvkond kõrgaeg 66-68, ilmus Alveri ,,Tähetund" Võrdlus 50ndatega suunamuutus, luule elutunde teisenemine luuleuuendus intellektuaalne luule vabavärss 60ndate Proosa muutus aeglaselt proosauuendus, elavnesid novellid tegelaste sisemaailm on tunnuslik muutus proosateoste vaatepunkt temaatikale mõjus teaduse ja tehnika areng proosa peegeldus oma aega 60ndate proosakirjanikud Smuul ,,Kirjad sõgedate keelast" Promet ,,Meesteta küla" Kuusberg" Enn Kolmu kaks mina" 60ndate noor põlvkond
väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Eelromantism Eelromantism (prantsuse keeles préromantisme) on mõiste, mis hõlmab 18. ja 19. sajandi algul romantismi ettevalmistanud ideelis-kirjanduslikke suundumisi: uus loodustunne, tundeelu esiletõus, huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. Romantilise elutunde juurdumisel etendasid olulist osa inglise poeedid James Thomson, Edward Young, James Macpherson (Ossiani laulud), prantslastest Jean Jacques Rousseau, samuti saksa Tormi ja Tungi kirjanikud, eriti Johann Wolfgang von Goethe oma Noore Wertheri kannatustega, Johann Gottfried von Herder jt. Mõnikord on terminiga 'eelromantism', ka 'vara-' või 'esiromantika' tähistatud nn. kõrgromantismile eelnenud perioodi - eesti kirjanduses umbes 18401860. Romantism kujutavas kunstis
Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud Kunstniku maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel on üldjoontes sarnased Gauguini varasema kunstiloominguga. Ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahitil tehtud maaliteosed ei ole omapärased mitte ainult maalikunstis, vaid ka Gauguini äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. Eelkõige on Gauguini kunsti seostatud 19. sajandi lõpu sümbolismi ja juugendstiiliga,
siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Eelromantism Eelromantism (prantsuse keeles préromantisme) on mõiste, mis hõlmab 18. ja 19. sajandi algul romantismi ettevalmistanud ideelis-kirjanduslikke suundumisi: uus loodustunne, tundeelu esiletõus, huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. Romantilise elutunde juurdumisel etendasid olulist osa inglise poeedidJames Thomson, Edward Young, James Macpherson (Ossiani laulud), prantslastest Jean Jacques Rousseau, samuti saksa Tormi ja Tungi kirjanikud, eriti Johann Wolfgang von Goethe oma Noore Wertheri kannatustega, Johann Gottfried von Herder jt. Mõnikord on terminiga 'eelromantism', ka 'vara-' või 'esiromantika' tähistatud nn. kõrgromantismile eelnenud perioodi - eesti kirjanduses umbes 18401860. Romantism kujutavas kunstis
mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud Kunstniku maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel on üldjoontes sarnased Gauguini varasema kunstiloominguga. Ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada 4 Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahiitil tehtud maaliteosed ei ole omapärased mitte ainult maalikunstis, vaid ka Gauguini äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. Eelkõige on Gauguini kunsti seostatud 19. sajandi lõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid
Selle mõtteks olevat Üliinimese viimne õigustamine(öigeksmõist). Kõige tabavama mõiste oma filosoofiale leiab Nietzsche "Võimu tahtes". Ta on seejuures mõjutatud Schopenhauerist ja Spinozast ja 19.sajandi bioloogiast. Nii leiab ta, et inimese käitumise aluseks ja eeskirjaks saab olla üksnes tahe elada ja ennast säilitada. Kõigi mõtete ja tegude motiiviks on tahe, mis vastandina Schopenhauerile ei ole pime, vaid eesmärgistatud: Tahte eesmärkideks on enesesäilitamine, elutunde kasv ja võime võita raskusi ja savutada suuremat võimu. See põhimõte valitseb kõikjal: "See maailm, jõu koletis, alguseta, lõputa, kindel, raudne jõu suurus ... See maailm on võimu tahe - ja ei midagi muud! Ja ka teie ise olete võimu tahe - ja ei midagi muud!" Sellelt taustalt lähtudes teostab Nietzsche väärtuste ümerväärtustamist: Vanad väärtused on pleekinud ja uued lähtuvad võimutahte printsiibist.
olulised kord ja usaldatavus. Et väikelapse õppimise erilisele loomusele parimal viisil vastu tulla, on kujundatud lapse ümbruses ruum, kus on rikkalikult käegakatsutavat laadi kogemusvõimalusi. Sest õppimine, mis on seotud keha ja meeltega, nõuab vahetult kehaorganitega kogetavat ümbrust. Arvesse tuleb aga mitte ainult meeleline, käegakatsutav asjade ja ruumide kvaliteet. Siin on oluline ka vähem silmatorkav faktor, nimelt ümbruses valitsev kord ja usaldatavus. Laste elutunde jaoks on otsustava tähendusega eile nähtut täna jälle kohata. Meie klassiruumide sisstses on lähtutud eelkirjeldatust ning iga ruum kajastab kindat maa elementi (maa, õhk, tuli, vesi). Maa- puit, kivid, muld, erinevad rohelised taimed sh. kindlasti sõnajalad, roosa kvarts jne. Õhk- avar, valgusküllane , heledates toonides ruum. Tuli - elektri kamin ja elektriküünlad, (tuleohutust arvestades), soolalambid.
mälestamine hingedepäeval. Hingedeajal väärtustati hõimuhinge, see väljendab armastust omaste ja kodu vastu. 15. Mineviku õpetus tulevikule. Elu loomulik ja orgaaniline jatkumine hoolimata väliseist muutusist, olevase sõltuvus minevasest, veresugulase kõikehaarva ühtekuuluvustunne ja sellest väljavõrsunud harras esivanemate kultus - siin on muinaseestlaste elufilosoofia, teotsemiseetika ja konkreetsete vahekordade loomise baas. Selle harmoonilise mõtteviiisi ja elutunde degenereerumiseks võib nimetada kristlikke orjaaja sajandeid. Hingejõudu ammutage endile ja andke edasi teistelegi abiks ja koostööks, elamiseks ja loominguks.
Puu on sümbol
Naturalism dekadentism
Rafineeritud
Aleksandriin 12 silpi
LXXVIII Spleen
Väljapäästamatu kirjeldus
Nahkhiired,ämblikud
Surma teema
Visuaalne esteetika
Üksindus
Dekadentlik estetika
Müstilisus, salapära, spleen
Sümbolistlik luule (filosoofiline taust, vormilised uuendused,
tähtsamad esindajad)
Vastand realismile
Romantilisema elutunde
Süntees
Kõik on omavahel seotud, platonistlik idee maailma
Luuletaja nagu vaataja
Tahti sõnumi meile saata
Esindajad:
Paul Verlaine
Freidrich Creutzer – allegoria / sümbol, irratsionaalsed tunned, müstline
sügaus, saladuslik
Arthur Rimbaud – saturnilised poeemid, melanhoolia, visionaarsed
proosapoeemid, raske aru saada, mis autor tahtis öelda
vaimu looming. 20. sajandil kujunes "Faust" sakslaste uusaegseks eeposeks ning Peter Steini kolossaalse täistekstilavastusega Hannoveris, Berliinis ja Viinis lõpetasid sakslased teist kristlikku aastatuhandet. Vahest kõige enam on "Fausti" mõistmisse 20. sajandil uut lisanud sellised mehed, kelle vaated on põhjustanud teravaid lahkarvamusi: Rudolf Steiner, antroposoofia rajaja ja Goetheanumi ehitaja, Oswald Spengler, Õhtumaa allakäigu ja faustilise elutunde prohvet, ja Tallinnast pärit Alfred Rosenberg, natside juhtiv kultuurifilosoof, kes sellesama juba mainitud rahuldamatuse printsiibi, mis "Faustist" leida, kasutas ära avantüristliku poliitilise uusmüüdi loomisel.
Selle mõtteks olevat Üliinimese viimne õigustamine(öigeksmõist). Kõige tabavama mõiste oma filosoofiale leiab Nietzsche "Võimu tahtes". Ta on seejuures mõjutatud Schopenhauerist ja Spinozast ja 19.sajandi bioloogiast. Nii leiab ta, et inimese käitumise aluseks ja eeskirjaks saab olla üksnes tahe elada ja ennast säilitada. Kõigi mõtete ja tegude motiiviks on tahe, mis vastandina Schopenhauerile ei ole pime, vaid eesmärgistatud: Tahte eesmärkideks on enesesäilitamine, elutunde kasv ja võime võita raskusi ja savutada suuremat võimu. See põhimõte valitseb kõikjal: "See maailm, jõu koletis, alguseta, lõputa, kindel, raudne jõu suurus ... See maailm on võimu tahe - ja ei midagi muud! Ja ka teie ise olete võimu tahe - ja ei midagi muud!" Sellelt taustalt lähtudes teostab Nietzsche väärtuste ümerväärtustamist: Vanad väärtused on pleekinud ja uued lähtuvad võimutahte printsiibist.
Daamikultus - läbis rüütlikirjandust keskse motiivina. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami, kelle kõikidele soovidele ta vastuvaidlematult allub, kinnitades oma jäägitut truudust. Rüütlikirjanduse tähtsus - tõstes esiplaanile daamikultuse ja armastuse teema, tähistas rüütlikirjandus ühtlasi jõulist nihet maise ja ilmaliku elutunde poole, eemale kirikudogmadest ja askeesist. Samas rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütelkonna kombestikku ja elunorme, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja. Trubaduurid - uut tüüpi, enamasti aadelkonnast pärit laulikud keda kutsuti nii Lõuna-Prantsusmaal. Trubäärid - laulikud Põhja-Prantsusmaal. Arturi-romaanid - kujutatakse kuningas Arturit ja tema rüütelkonda nii nagu kuuluksid need truvääride kaasaega.
aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks o Lõuna Prantsusmaal trubaduurideks Rüütlikirjanduse liigid 1. Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan 2. Lüüriline luule.Rüütliluule. Rüütlikirjanduse teemad: o Armastusteema. o Rüütlite kombestiku ja elunormide kujutamine. Tähtsus. 1. Keskaegne kirjandus kaotas anonüümsuse.Autor teada. 2. Kirjandus nihkus ilmaliku elutunde poole ja eemale kirikudogmadest. 3. Jäädvustas rüütlite elu ja kombestiku 4. Kirjanduse ühiskondlik mõju suurenes. 5. Tõi kultuuri uue joone: austuse naise kui isiksuse vastu. Ehkki rüütlikirjandus sai põhimõjutused Prantsusmaalt, arenas see edasi mujal Lääne-Eüroopas.Eeskätt Saksamaal ja Inglismaal. 4.Rüütliromaan Koos rüütlikirjanduse tekkimisega 12.saj.arenas sealt välja üks kirjanduse alaliike rüütliromaan, mille tunnused on: o Rüütellikud kangelased
Ühtlasi muutus kogu põhiplaan selle kaudu ristikujuliseks. Otstarbevorm ja kiriku sümbol olid niiviisi ühte langenud ja tegid selle põhiplaani peaaegu seaduseks igale kirikule. Juhul, kui kirik oli pühendatud kahele pühakule, oli siiski võimalik ehitada ka kahe kooriga kirikuid. Pikilöövi kumbagi otsa paigutati siis üks koor ühes tema juurde kuuluva ristlööviga. Sellise otstarbest tingitud põhiplaani raamides andsid keskaja ehitusmeistrid ehitisele oma enda elutunde kohase vormi. Maria Laachi kloostrikiriku najal, (mis ehitatud umb. 1100.—1150. a. vahel) katsuksime lähemalt iseloomustada seda vormilaadi (joon. 7). Juba esime- sest pilgust jätab see 250 m pikk ja ristlöövis 100 m lai ehitis raskelt lamava hiiglakogu tunde. Oma tüsedate müüride ja tornidega näib ta laialt ja liikumatult rõhuvat maapinda, tuletades meelde sõjakantsi, mille ülesandeid ta sel sõjakal ajajärgul pidigi sagedasti täitma. Kehaka pikilöövi kummaski
ja argipäev. Rõõmus ning helge kahekesi-olemise ja jäämise hoog asendub leebe mõtlikkusega, mis oskab hinnata ka väikseid ande ja tähelepanuavaldusi, kus iga päev ja iga hetk saavad väärtuseks. Mehe ja naise armastuse juurde kuuluvad perekond, lapsed ja kodu. Ellen Niidu luule põhitoon on optimistlik ning helge, samas ka pisut nukratooniline, väljendades sellisena naise olemuslikku ellusuhtumist. Kriitikas on teda peetud oma põlvkonna naise elutunde ja maailmapildi avardajaks ning poeetiliseks tõlgendajaks kõige esinduslikumal tasemel.(Kalda, 1991) Ellen Niidu lasteluule on keelemänguline, laulumänguline ja ka temaatiliselt mänguline. Tema lasteluule on määratud last mõjutama, see on pedagoogiline suuremal määral kui täiskasvanuile kirjutatud luule. Luule abil tahab autor lapsi kujundada nagu kasvatajagi. Luule eesmärgiks on laste esteetilise meele ergutamine, nende vastuvõtlikuks tegemine heale luulele ning kunstile üldse
tuletada. Mõttekas on see, mida saab verifitseerida. Predikaadid „hea“ ja „ilus“ – millal on faktiotsustused – millal kui empiirilised kriteeriumid on andnud. Faktiotsustus on mõttekas; väärtusotsustus (tuleb pidada ilusaks midagi) on pseudolause. (1871 algus) Filosoofia ülesanne siin: Filosoofidele jääb loogilise analüüsi meetod. Filosoofia ülesanne: mõttetuse kõrvaldamine ja teiselt poolt, see mis alles jääb, on mõttekas. Metafüüsika kui elutunde väljendus (1871): Metafüüsika on mõtetus. Metafüüsika on ainult elutunde väljendamine – see pole verifitseeritav, empiiriliselt tõestav. Inimesel on vajadus ennast väljendada, sellest ka kunsti olemasolu. Mis on siiski metafüüsika (1871-1872). Metafüüsika seletamine – kasvab välja müüdist. Lõppjäreldus: metafüüsika on mõttetu, sest ta näeb välja kui teadus aga ta pole teadus. Teadus jääb mõttekuse piiridesse. Metafüüsika on elutunde väljendamine, aga siis tuleb
Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on nimetanud teda sümbolistiks. Gauguini maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel, on üldjoontes sarnased kunstniku varasema kunstiloominguga, ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahitil maalitud teosed on kunstniku äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. "Kollane Kristus" (1889) P.Cezanne (1839-1906) Prantsuse impressionistlik ja postimpressionistlik kunstnik. Cézanne'i varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul. Tal on palju kujutlusvõime
ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Romantilise elutunde juurdumisel etendasid olulist osa inglise poeedid James Thomson, Edward Young, James Macpherson (Ossiani laulud), prantslastest Jean Jacques Rousseau, samuti saksa Tormi ja Tungi kirjanikud, eriti Johann Wolfgang von Goethe oma Noore Wertheri kannatustega, Johann Gottfried von Herder jt. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe
kumulatiivsest kasvust, liikumisest lõpliku tõe poole. Nietzsche postuleeris aga juba avaldamata jäänud noorusteoses "Tõest ja valest moraalivälises mõttes", et tõde on pelgalt kogum metafoore ja metonüümiaid, mistõttu ta valis oma mõtete väljendamise vahendiks range arutluse asemel metafooridest tulvil aforismid. Kuna ta pööras seejuures ülimalt suurt tähelepanu stiilile, leviski arusaam, mille kohaselt Nietzsche teosed on vaid luule, tema subjektiivse elutunde väljendus. Säärane positivistlik lähenemine, mis ammutab toitu Nietzsche traagilisest elusaatusest, on tänaseni elujõuline, eesti keeles võib näiteks lugeda Joachim Köhleri klatsiraamatuid Nietzsche kohta. Samuti lokkab täna Nietzsche autoriteedi toel "eruditsiooni" demonstreerimine tsiteerimise kaudu -- et kui juba mõtleja aforismides kirjutab, siis miks ei võiks me neid oma äranägemise järgi pruukida.
Indiviid on fragmentaarne ja juhuslikest kontaktidest loodud. Teistsugused sotsiaalsed suhted, eepilise asemel minimalism, ilusa asemel inetus, argisus, üleva puudumine, mittekunstiline keel (släng, kõnekeel, suulise kõne kvaliteedid), võivad tekkida nt uued suhted: laps õpetab vanemaid mitte vastupidi, 20.saj tekkinud muutused, kommunikatsiooniporbleemid. Peeter Sauteri (1962) debüütromaan ,,Indigo" (1990) noore põlvkonna elutunnetus ning selle elutunde spetsiifika: otsimine, millega ei jõutud kuhugi. Mõjud ja intertekstid: ameerika biitnike proosa, erinevad joodikunarratiivid (Bukowski, Jerofejev jt), klassikaline rock- lüürika (nt Dylan). Olulisemad tekstid: romaanidiloogia ,,Ära jäta mind rahule. A love story" (2013) ja ,,Sa pead kedagi teenima" (2016). Looming järgib elu enda narratiivset kaarti (noorus-abielu-lapsed-lahutus-keskiga-järgmine abielu-vanadus). Sauteri kokkupuude
Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest. Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole. "Lõbus teadus" - kujutab igavest tagasipöördumist (ringkäiku) "suurima raskusjõuna". Igavese ringkäigu mõtteks on üliinimese viimane õigustamine (õigeksmõist). "Võimu tahe" - inimese käitumise aluseks ja eeskirjaks saab olla üksnes tahe elada ja ennast säilitada. Kõigi mõtete ja tegude motiiviks on eesmärgistatud tahe. Tahte eesmärkideks on enesesäilitamine, elutunde kasv, võime võita raskusi ja saavutada suuremat võimu. "Antikrist" - kristluse vastu. "Ecce homo" - enese ülehindamisest.
Ainult G. Suits, avaldanud 1922. a. erakordselt sisuka värsiraamatu "Kõik on kokku unenägu", loobus esialgu uusloomingust. A. Haava, K. E. Sööt, V. Ridala ja E. Enno taandusid samuti. Luuleprotsessi kandsid eelkõige M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, J. Barbarus ja J. Kärner. Uusi andeid tuli juurde väga vähe: kõige veenvamalt esines J. Sütiste (esikkogu "Rahutus", 1928), V. Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse. Nüüd toimus hargnemine: iga luuletaja keskendus otsima oma aineala ning välja töötama individuaalset poeetikat. Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M
Ainult G. Suits, avaldanud 1922. a. erakordselt sisuka värsiraamatu "Kõik on kokku unenägu", loobus esialgu uusloomingust. A. Haava, K. E. Sööt, V. Ridala ja 91 E. Enno taandusid samuti. Luuleprotsessi kandsid eelkõige M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, J. Barbarus ja J. Kärner. Uusi andeid tuli juurde väga vähe: kõige veenvamalt esines J. Sütiste (esikkogu "Rahutus", 1928), V. Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse. Nüüd toimus hargnemine: iga luuletaja keskendus otsima oma aineala ning välja töötama individuaalset poeetikat. Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M. Under süvenes oma enesetunnetuslikus lüürikas inimest ahistavasse ja