Mulla tahke Mulla lahuses Juures Taime maapealses faas osas. Toitainete passiivne omastamine: 4 - transpiratsiooniga - difusiooniga. Toitainete aktiivne (valiv) omastamine: asendusadsorptsiooni teel (taimede hingamisel eraldub CO 2, mis reageeri H2O H2CO3 H+ + HCO3. TOITEAINETE OSA TAIMEDE ELUTEGEVUSES Lämmastik (N) on tähtsaim element kogu orgaanilise maailma tegevuses. Asendamatu valkudes, mis koosnevad aminohapetest. KASV: N puudused ja ületunnused kergest äratuntavad. N puudus: taime kasv pidurdub, lehed peened, taim kahvatu, väheneb õite arv ja seemne saak. Üleväetamise puhul on taime kasv lopsakas, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi, teraviljad lamanduvad. Taimedes N 0,5-4%. ARENG: Taimedes P tunduvalt vähem 0,1-0,3%
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid
Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? Tauri Tamm Tartu 2009 AINEVAHETUS EHK METABOLISM Ainevahetus on protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Ainevahetusest võtavad osa järgmised elundkonnad: Hingamiselundkond Seedeelundkond Vereringe Erituselundkond Katabolism ja anabolism Metabolism jaguneb: ANABOLISM ehk sünteesiprotsesside kogusus, mille käigus omastatakse toitained ja moodustatakse organismi koostisosad ning varuained. Anabolism seisneb väikestest lihtsatest molekulidest suurte ja
amööb ja silmviburlane. Kinglooma kuju meenutab kinga. Kingloomad on umbes 0,1 0,3 m pikkused. Ebasoodsaid keskkonnatingimusi elab ta üle tsüstina. Kinglooma ehitus Keha katavad ripsmed. Keha eesotsast kuni keskosani kulgeb suuväli, mille tagumises otsas on rakusuu, mis viib lühikesse torujasse rakuneelu. Rakuneelu lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool. Seedimata toidujäänused aga heidetakse rakupäraku kaudu välja. Ehitus... Elutegevuses tekkivate jääkainete ja liigse vee koguvad kingloomad kahte pulseerivasse vakuooli. Pulseerivatel vakuoolidel on toomkanalid, mis suurendavad nende võimet eemaldada tsütoplasmast liigseid aineid. Kinglooma kehas on kaks tuuma suurtuum ja pisituum. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust ja pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Ehitus... Kinglooma paljunemine Kingloom paljuneb ristipooldumise teel. Aitäh!
vesinikuaatomid seovad elektrone nõrgemini kui hapniku aatomid. Vesiniksidemed positiivse osalaenguda vesinikaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet Pindpinevus vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Organismi veebilanss tasakaal organismi siseneva veemassi ja väljuva veemassi vahel Veebilanssi paigastnihkumine viib häireteni organismi elutegevuses. Füdrofiilsus ainete omadus vees lahustuda Hüdrofoobsus ainete omadus vees mitte lahustuda nt õlid, rasvad Hüdrolüüs suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel
Sahariidid- ssivesikud,orgaanilised hendid,koostis : ssinik,vesinik,hapnik. Mono-,oligo-,polsahhariidideks. Suhkrud. Monosahariidid: lihtsuhkrud,madamolekulaarsed orgaanilised hendid,ssinike aatomite arv on tavaliselt kolmest kuueni. Olulisemad on riboos ja desoksriboos. Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad glkoosi molekulideks.
EVOLUTSIOONITEOORIA KOKKUVÕTVALT Evolutsioon* - elu järk-järguline areng lihtsamatest ainurakkudest keeruliste hulkrakseteni. Elu tunnused on : 1. Rakuline ehitus 2. Kasvamine, areng 3. Reageerimine keskkonnaärritustele 4. Homöostaas* (püsiv sisekeskkond) 5. Evolutsioneerimise võime 6. Teatud keskmine eluiga 7. Metabolism* (aine-ja energiavahetus): toitumine, hingamine, eritamine. 8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, o...
HINGASMISELUNDKOND Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuses vajaliku energia. Hingamiselundkonna ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. glükoos + O2 = CO2 +H2O + energia Hingamiselundkond = hingamisteed(õhu liikumisteed organismis) + kopsud Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud
keerdunud. Miks on valgud ka DNA ahel spiraalselt keerdunud? · 1. Vähenevad DNA molekuli mõõtmed · 2. Tagab parema kaitse kahjustavate mõjude eest. · 3. Aitab pärilikul infol valikuliselt avalduda. · Geen on pärilikkuse elementaarfaktor. · Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud mis osalevad organismi elutegevuses ja ülesehituses. On ka selliseid geene mis kontrollivad teiste geenide avaldumist. · Geene saab funktsiooni alusel jaotada kaheks: S struktuurgeenid regulaatorgeenid ülesandeks struktuurgeenide avaldumise kontrollimine
Eemaldatakse enamasti 85-95% reoainest. Puhastamisel esineb 3 etappi. Etapid I etapp Mehaaniline puhastus. II etapp Bioloogiline puhastus. III etapp Keemiline puhastus. I etapp ehk mehaaniline puhastus Ujuprahi, liiva jms. eemaldamine reoveest. Füüsiliste võtetega kurnamine, sõelumine, setitamine. II etapp ehk bioloogiline puhastus Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilisi ained oma elutegevuses. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. III etapp Keemiline puhastus Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustavaks sademeks, mis settib veest välja. Võredel peetakse kinni jäme ujuvpraht ja kivid. Võrevarbade vahe on 3mm.Võrepraht transporditakse koos muude olmejäätmetega linna prügilasse. Liivapüünistes eraldatakse veest raskem abrasiivne materjal, mis muidu kulutaks
SO2) võib eralduda vulkaanipurskel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse . Väävli ühendeid SO2 H2S H2SO4 H2SO3 Kasutusalad Väävelhappe, kemikaalide, lõhkeainete, värvide tootmiseks. Mineraalväetiste tooraineks. Kautsuki vulkaniseerimisel. Paljude ainete kuivatamisel. Eksikaator Põlemine Väävel looduses Elusorganismide elutegevuses vajalik element. Looduses esineb protsesside vahel tasakaal Toimub väävli ringkäik looduses: Happevihmad Kütuste Põlemisel paiskub õhku SO2 , SO3, ja NOx. Oksüdeerudes põhjustab happe- vihmade teket. pH vihmaveel 6-5,5. pH happevihmal võib olla alla ka 4. Happevihmad põhjustavad taimede hävimist, metsade hukkumist, ehitusmaterjalide lagunemist, metallide korrosiooni. Lõpp
· Keha koostises Kõige olulisemad on valgud, neid pidevalt lammutatakse ja sünteesitakse. Täiskasvanu vajab valke 0,8 1,0 g/kg kohta; sportlastel 1,2 1,7. Need on eriti olulised kiirus ja jõualade arendamiseks, ainsaks aineks ei ole valk. Inimene vajab palju erinevaid ühendeid, mis osalevad ainevahetuse regulatsioonis vitamiinid ja mineraalained. NB! Ca Organismi varustamine vitamiinide ja mineraalainetega · Koguseline vajadus on väga väike tähtsus organismi elutegevuses ülisuur: · Näit B 12 vitamiin erütrotsüütide loome Organismi vedelikutasakaalu säilitamine vesi organismis: · 30 aastane mehed 60%, naistel 50% · 50 aastane mehed 55%, naistel 45% Veekaotus suureneb kehalisel tööl, sõltub: · Töö intensiivsusest, kestvusest · Riietusest · Õhutemperatuurist · Õhuniiskusest NB! Treenimine ja võistlemine kuumas kliimas Toitained: · Süsivesikud · Lipiidid · Valgud · Vitamiinid
Miks on seda vaja ? ................................................................................................................... ........................ ........................................................................................... ................................................ ................................................................... 23. Mis juhtub organismiga, kui toiduga saadav energia pole tasakaalus elutegevuses kulutatava energiaga ? Analüüsi erinevaid võimalusi. Kuidas saavad loomad ainevahetuse kiirust vähendada ? Miks on seda vaja ? ................................................................................................................... ........................ ........................................................................................... ................................................ ..................................................................
*Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imendumine *seedeelundkond *ainevahetusprotsessid rakkudes *erituselundkond *jääkainete eritamine *vereringe Reaktsioonid: *lõhustumisreaktsioon vabaneb energia *sünteesiareaktsioon kulub energia Ainevahetus protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda Seedeelundkond läbi inimese kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkond on keskmise pikkusega, sest me oleme segatoidulised. Ensüümid valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. 3 ensüümi: *amülaas suus, peensooles süsivesikud *pepsiin maos, peensooles lagundab valke *lipaas maos, peensooles lagundab rasvu
Rakuhingamiseks on vajalik hapnik ja glükoos. Selle käigus eraldub energia ning tekivad vesi ja süsihappegaas. Nii toitaineid kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda rakkude elutegevuses moodustunud süsihappegaasist. Naha osa hingamises on väga väike, ligikaudu üks-kaks protsenti. !!!!!!!!Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud(bronhid) ja kopsud.!!!!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ninas on palju verekapillaare, mis soojendavadki õhku. Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu
Sõjandus ei huvitanud Aleksandrit, tema isa petumuseks. Pärisorjuse kaotamine Pärast Krimmi sõja sokki, kaotati 1861. aasta 19 veebruari keisri manifestiga pärisorjus kogu riigis Talupojad said õiguse maad osta, tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning ise seisvalt kohtuasju ajada Mõisnikud ei võinud kontrollida talupoegade elu Semstvo- ja kohtureform 1864. aastal Pärast pärisorjuse likvideerimist ning külakogukondadele suurema otsustusõiguse ning kohaliku piirkonna elutegevuses suurema vastutuse andmist Pärisorjuse Kaotamine tegi ümberkorraldused ka teistes ühiskonnaelu valdkondades. 1860-1870 aastate reformid muutsid tunduvalt Vene impeeriumi majanduslikku, poliitilist, sõjalist ja kultuurilist palet. ... Nende reformide peamised tulemused olid järgmised: Seisulikud vahed vähenesid Majanduselu elavnes Kultuurielu elavnes Ühiskond "Vabanes vaimselt" Rahulolematuse kasv e. Aleksandri II surm
Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku ka oma majanduslikus tegevuses, eelkõige erinevate kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja plasmalõikusel, kuumutamisel, jootmisel, õgvendamisel ja karastamisel. Samuti kasutatakse erinevate metallide valmistamisel, reovete bioloogilisel puhastusel, tselluloosi valgendamisel ja klaasitootmise uutes tehnoloogiates. Samuti kasutatakse hapnikku meditsiinis.
ema ja lapse nägu. Sellest lähemad ja kaugemad kujutised on ähmased, sest imikud on lühinägelikud. Uuringud on selgitanud, et kuuekuused beebid suudavad hästi vahet teha erinevatel inimeste nägudel. Lõhnatundlikkus Vastsündinud beebid on täiskasvanutest palju lõhnatundlikumad, seda võimet kasutavad nad esimestel nädalatel oma vanemate tundma õppimiseks. Sel ajal pole vanematel soovitatud kasutada erinevaid parfüüme. Refleksid Vastsündinute elutegevuses on tähtis koht peamiste eluprotsessidega kohanemisel. Peale reflektoorselt toimuva hingamise, seedimise jms on neil kaasa sündinud hulk reflekse, mis kohanemist hõlbustavad. Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. Kasutatud kirjandus • http://goo.gl/AzM795 • Psüholoogia gümnaasiumiõpik 2002 lk 36-37
teda kahjustada.(ohtlik-punetised), kui naine haigestub punetistesse 3 kuu jooksul, kui on lapseootel, võib olla tagajärjeks väärarenguga lapse sund.Haigustekitajatest kahjustavad arenevat loodet veel süüfilised bakterid ja toksoplasmad. 4)Inimese ja ümbritseva keskonna vahel toimub pidev ainevahetus.See tagab järjepideva elutegevuse.Ainevahetus on protsesside kompleks,milles organism võtab väliskeskonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid väliskeskkonda.Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet,energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid(sahhariide,lipiide,valke)Vitamiinid osalevad koos ensüümidega ainevahetuses. 5)Teen trenni, söön tervislikult jms.
Taimede kohastumine Kohastumine on organismi ehituses ja elutegevuses toimuvad pöördumatud ja pärilikud muutused, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja paljunemiseks tulemuseks on kohastumused Kohastumus ehk adaptsioon on liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustav omadus avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel Okaspuud Neil on koonuseline kuju Nad on igihaljad Okkad takistavad aurumist
taimedega, olles viimaste juuremügarates. Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku sümbioosis liblikõielistega. Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustavatele bioomidele, muundades sealset vees lahustunud vesiniksulfiidi ja metaani organismidele eluks vajalikeks toite- ja energiaallikateks. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, lisaks tarvitab peremeesorganism mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Ühed väga tähtsad bakterid on mügarbakterid. Mügarbakterid varustavad õhust hangitud lämmastikuga ka taimi, kellega nad koos elavad. Lämmastikku vajavad taimed kasvuks. Sageli on looduslikus mullas aga lämmastikku liiga vähe ning selleks, et taimedele piisavalt seda elementi anda, väetatakse taimi lämmastikuühendeid sisaldavate väetistega.
4. Lõimise alusel jaotatakse mullad: · Liivmullad · Saviliivmullad · Liivsavimullad · Savimullad 5. · Huumus- on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. · Mullavesi-pärineb enamasti sademetestja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. · Mullaõhk-täitab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismid hingamiseks hapnikku. · Mullaelustik-segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. Mullaelustiku tegevus muudab nii mulla õhustatust kui ka struktuursust. 6. Muldade kujunemisel jaguneb ainete liikumine:
Toituvad jäänustest, neid lagundades. Paljunevad eostega(koosneb ühest rakust, levib õhus, tekivad uued seeneniidid) Ka hallitusseente eosed on õhus ning toiduained hakkavad hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel koosneb läbipaistvatest seeneniitidest. Pärmseened on üherakulised, toituvad vees lahustunud suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappegaas ja alkohol. Paljunevad pungudes ja eostega. Kübarseened, seened, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Juur koos seeneniitide põimikuga - seenjuur ehk mükoriisa. Eoslehekesed - kübara alapoolel paiknevad liistakud. Nende pinnal ja torukestel valmivad eosed. Viljakeha arenemiseks peab kaks mütseeli liituma. Hallikuid kasutatakse juustu ja antibiootikumide tootmiseks(pintselhallik-
vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Vesinik lihtainena on lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas. Kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Keemis temperatuur on -253 oC. Ei lahustu hästi vees. Koosneb kaheatoomilisestest molekulidest. Vesiniku molekulide vaheline jõuda on väga nõrk. Kuigi molekulid suudavad kergelt igalt poolt läbi saada. 2. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 = 2H2O 3
sisalduvaid süsivesikuid. Geenitehnoloogia abil püütakse jõuda selleni, et biokütus suudaks võistelda fosiilsete kütustega. Geenitehnoloogia võimaldab ka tõhustada biomassi lagundamiseks vajalike ensüümide tootmist või muuta nende omadusi. *jäätmete käitlemisel Uute meetoditega on aretatud baktereid, mis lagundavad pinnasesse ja veekogudesse sattunud keskkonnamürke. *pinnase bioremedistsioonil Paljud looduslikud bakterid kasutavad mürgiseid aineid oma elutegevuses kas energia saamiseks või ainevahetuses. Sel viisil muutuvad kahjulikud ained vähem mürgisteks ühenditeks. *biorelvade tootmisel On võimalik muundada looduslikud ohutud mikroobid ohtlikuks või muuta tõvestavat mikroobi nii, et see tekitab raskema ja surmavama haiguse kui algupärane tüvi. *ravimite tootmisel Arendatakse välja uusi ravimeid, olemasolevaid ravimeid püütakse toota tõhusamalt ja odavamalt. Õpitakse tundma ka haiguste geneetilist tagapõhja. *GMO-de valmistamisel
tuumad ühinevad saadakse kokku 23+23 kromosoomi. Enne keharakku pooldumist peavad DNA ahelad kahekordistuma. DNA molekuli kahekordistumisel keerduvad ahelad kõigepealt lahti ja kumagi ahelale sünteesitakse uus paariline. Geen on pärilikkuse elementaarfaktor. Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud mis osalevad organismi elutegevuses ja ülesehituses. On ka selliseid geene mis kontrollivad teiste geenide avaldumist. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt. Üks neist on pärit isalt teine emalt. Ühel geenil on kaks eri vormi e. alleeli. Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõjuga. Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nim dominantseks alleeliks.
maakihtides on erisuguste loomade kivistised. Siiski jäi teadlane seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistised on hukkunud organismide jäänused. JEAN BAPTISTE LAMARCK Prantsuse loodusteadlane. Tema arvates tekkis elu Maal isetärkamise teel. Esimestest algelistest olestest arenesid aste-astmelt järjest täiuslikumad organismitüübid. 1809. aastal ilmus "Zooloogia filosoofia". Teos tõi välja, et " Elu jooksul omandatud muutused päranduvad järglastele". Muutused elutegevuses põhjustavad muutusi organismide ehituses. Teatud tingimuste kestval kindlasuunalisel muutumisel muutuvad ka liigi kõik isendid. CHARLES DARWIN Inglise loodusteadlane. Esitas esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. Tema arusaama kohaselt põlvnevad olemasolevad liigid varem elanud liikidest nende muutumise läbi. Aastail 1832-1836 viibis Darwin ümber-maailmareisil purjekal "Beagle". Ta uuris taimestikku ja loomastikku ning uuris ka väljasurnud organisme
· surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest · peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine · taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12). · Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust)
Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%- ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kui terve inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust ja võib hakata oksendama. Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired.
? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümkatalüüsis ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ü Vitamiinide kestev defitsiit on organismile kahjulik ü Vitamiinid ei oma energeetilist väärtust ü Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid ü Üks vitamiin ei asenda teist vitamiini ü Vitamiinid pole rakkude ehitudkomponendid ü Vitamiinide meelevalde tarbimine pole kasulik ü Vitamiinide megadooside kasutamine on kahjulik ü
Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? Rommy Otti Tartu 2012 AINEVAHETUS EHK METABOLISM Protsesside kompleks, milles: organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Ainevahetus koosneb järgmistest protsessidest: Hingamine Toitumine, seedimine, imendumine Ainevahetusprotsessid rakkudes Jääkainete eritamine METABOLISMI JAGUNEMINE Anabolism ehk assimilatsioon on organismis toimuvate protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid, milles vajatakse energiat. Anabolismi vastandprotsess on Katabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on
mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O 2 c) ja _____tri____ hapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. Mittemetallid argielus Kuigi mittemetallilised elemendid hõlmavad kõigist elementidest ühe viiendiku, on mittemetallide aatomeid universumis üle _____99________ %. Mittemetallide osatähtsus inimese, loomade ja taimede elutegevuses on äärmiselt suur. Võtame näiteks süsiniku - eluslooduse alus - või räni - mineraalse maailma alus. Süsinik moodustab taimede kuivainest 45% ja loomade puhul 63%; enamik tuntud ühendeist on orgaanilised ühendid, st süsinikuühendid. Süsiniku allotroop ________teemant____ on kõige kõvem ja sädelevam vääriskivi. Grafiidist koosnevad kõik hariliku pliiatsi südamikud, millega sa koolis kirjutad, samuti kasutatakse grafiiti plastide täiteainena.
........................................................7 2 Sissejuhatus Seened on organismid, kes elavad igal pool meie ümber. Enamasti maapinnal, pinnases, metsakõdus, organismides ja organismide jäänustel, aga ka vees. Nad elavad seal, kus on piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust. Seentel ei ole oma elutegevuses valgust vaja, sest nad ei fotosünteesi. Seeni on väga palju, kuid enamasti on nad nii väiksed, et palja silmaga me neid ei näe. Seened täidavad aineringes väga tähtsat rolli, nad lagundavad surnuid organisme. Surnud organismidest toituvad seened eritavad übritsevasse keskonda aineid, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks. Seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega organisme. Osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud liigid ka palja silmaga nähtavad
Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon. Eksaminand teab: · bioloogiateaduses kasutatavaid põhimõisteid; · elu tunnuseid ja eluslooduse organiseerituse tasemeid; · teadusliku meetodi põhietappe ja rakendusvõimalusi; · organismides esinevaid peamisi keemilisi ühendeid ja nende funktsioone; · rakkude ehitust ja talitlust erinevates organismides (loomad, taimed, seened, bakterid); · ainevahetuse põhiprotsesse, nendevahelisi seoseid ja nende osa organismide elutegevuses, ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses, fotosünteesi lähteaineid ja saadusi, faase, tähtsust; · mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust, üldist käiku, tulemust; · erinevate organismide (taimed, loomad, seened, bakterid) paljunemise ja arengu seaduspärasusi; · inimese viljastumist, sünnieelse ja -järgse arengu seaduspärasusi; · pärilikkuse seaduspärasusi ja nende molekulaarseid aluseid; · viiruste ehituslikke iseärasusi ja paljunemist DNA viiruse näitel;
põlemisel, kõdunemisel. · Õhusaastet põhjustav gaas CO SÜSINIKOKSIID CaO VINGUGAAS KALTSIUMOKSIID KUSTUTAMATA LUBI · Väga mürgine · Valge sööbiv aine · Tekib mittetäielikul · Kasutatakse ehitusel HAPNIKU KASUTAMINE · Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 = 2H2O · Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku oma majanduslikus tegevuses. · Hapnikku kasutatakse ka meditsiinis. HAPNIK KUI LOODUSRIKKUS VAJAB KAITSET Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema
5) Mille poolest erinevad arusampinjon ja valge kärpseseen?- Arusampinjonil on roosakad eoslehekesed, sile jalg, nähtav rõngas, ning tal pole tuppe. Valgel kärpseseenel on aga lumivalged eoslehekesed, ebemeline jalg, vähenähtav rõngas ja tal on tupp. Milles seisneb seeneniidistiku eelis taimejuurte ees?-Seeneniidistik moodustab suurema pinna ja saab seega ka vett ja mineraalaineid kiiremini ja rohkem. 1)Miks on seened metsa ökosüsteemis tähtsad?- Nad lagundavad aineid, oma elutegevuses kasutavad neid taimed ja nii hakkab ringlus uuesti. Miks ei loeta samblikke taimede hulka?- Sest samblik koosneb peamiselt seenest. Miks on samblikud õhusaaste suhtes tundlikumad kui samblad?- Samblikel pole kaitsvat kattekudet ja kuna nad kasvavad aeglaselt ei suuda nad rakke kiiresti taastada. 1) Mis vahe on samblal ja samblikul? Kuidas teed neil väliselt vahet?- Sammal on taim Samblik seen. Samblal on risoidid, vars, lehed ja eoskupar. Samblikul aga tallus mis
kõrgele elavale hävitavalt. Eriti suur tähtsus organismidele on nähtaval valguskiirgusel lainepikkusega 400- 750 nm. Infrapunased kiired lainepikkusega üle 700 nm ei ole inimsilmale nähtavad, kuid on tähtsaks soojusenergia allikaks. Temperatuus: organisme kelle kehatemperatuur ei ole püsiv, nimetatakse kõigusoojasteks. Kõige täiuslikum termoregalutsioon on evolutsioonis välja kujunenud lindudel ja imetajatel s.t. püsisoojastel loomadel. Niiskus: vesi on raku elutegevuses erakordselt suure tähtsusega. Niiskus on maismaaorganismidele tähtis ökoloogiline tegur, kuid sademed ning eist sõltuvalt ka õhu- ja mullaniiskus jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt. Ökoloogilise teguri optimum on teguri väärtus mis sobib elusolendile kõige paremini. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, milles organismid saavad elad, kasvada ja järglasi anda. Organismi võivad olla:
märklaudraku genoomi. Baktereid, millesse on plasmiidide või viiruste abil siirdatud võõras geen, saab kasutada geeni paljundamiseks või vajaliku valgu tootmiseks. Bakterid sobivad hästi ensüümide tootmiseks. Bakterites toodetud ensüüme kasutatakse paljude toiduainete valmistamisel. Bakterid aitavad toota keskkonnasäästlikku kütust. Paljud looduslikud bakterid kasutavad mürgiseid aineid oma elutegevuses kas energia saamiseks või ainevahetuses. 6. Millised probleemid kaasnevad geenitehnoloogia rakendamisega? · Geenitehnika ohustab inimese tervist ja moonutab inimese suhet loodusega · Inimene ei peaks genoomiga maipuleerides häirima loodust, looma uusi liike ega ühendama seniste liikide genoome · GMO võib kahjustada tervist ja keskkonda · On kadunud osa taimede ja loomade geneetilisest mitmekesisusest
11.Mullas lõimise järgi jaotatakse muldi liiv-, savi-, liivsavi ja savimuldadeks. 12.Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka kooslusega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13.Huumus tekkib taimejäänuste ja mulla mikroobide murendumisel, s.o kui need oksüdeeruvad, liituvad ja lõhestuvad. 14.Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. 15.Taimedele on kergesti omastatav nn. vaba vesi, nt mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas liikuda mitmes suunas- niiskemast mullast, kuivemasse ja ka mullas vertikaalselt alt üles või ülevalt alla. 16.Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskesti omastatav või omastamatu. 17.Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. 18
võivad olla isegi surmavad. 4.Iseloomusta orgaaniliste ainete oksüdeerumist, pürolüüsi mõiste. Orgaanilistes on maksimaalne süsiniku oksüdatsiooniaste +III. Seega võivad enamik orgaanilisi aineid oksüdeeruda ning oksüdatsiooniprotsessidel eraldada energiat, mis teeb neist tähtsad energiaallikad. Energia eraldumise tõttu on orgaaniliste ainete oksüdatsiooniprotsessid eksotermilised. Oksüdatsioonil vabanenud energiat kasutatakse looduses organismide elutegevuses, aga ka inimtegevuses masinate käivitamiseks. Pürolüüs Aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma hapniku juurdepääsuta. 5.Struktuurvalemite ja graafiliste valemite koostamine nimetuse järgi ja vastupidi. 6. Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vastavalt süsinikahela pikkusele võivad alkaanid olla nii gaasilised, vedelad kui ka tahkel
TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid.
Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv element. Kaltsiumipuudus esineb happelistel muldadel. Magneesium Kesksel kohal klorofülli molekulis. Vaegus avaldub kloroosina: lehed muutuvad kahvatuks, roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt.
nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistlikud(politseid, petajad). Isiksus-teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina teaduskitumise suhteline psivus ja vime reguleerida ennast ja suhteid mbritseva keskkonnaga.
Logistika ettevõtted saavad erinevate koostööpartnerite kaudu tootmises, transpordis, ladustamises, info edastamisises, jäätmekäitluses kasutada loodussäästvaid lahendusi. Oluline on eelpool nimetatud lülide oskus kasutada taastuvaid varasid, võtta kasutusele uusi mootorikütuseid nt biokütus, päikeseenergia, info edastamisel interneti põhiste telekommunikatsioone nt maili teel digitaalselt allkirjastatud dokumendid, „ Pilve“-tehnoloogial põhinev tarkvara, pakendid muuta elutegevuses kasutatavaks energiaks. Kui me mõtleme roheliselt ja viime rohelised ideed logistika ahela erinevatesse lülidesse, siis sellega me tagame tulevikus võimaluse muutuda järjest vähem sõltuvaks taastumatust energiast. Sõltumatus taastumatust energiast suurendab omakorda meie konkurentsivõimet ja tagab energia varud. Selline lähenemine logistikas toob ettevõttele kaasa suuremad tulud ning kasulikkuse meie elukeskkonnale.
14. Baktereid kasutatakse: a. orgaanilise happe tootmine b. ensüümide tootmine c. aminohapete tootmine d. antibiootikumide tootmine e. toidupaksendaja tootmine f. vitamiinide tootmine 15. Bakterid ja aineringe- jääkainete ja surnud organismide lagundamine. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud, varustades neid hapnikuga. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest , peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine . Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda.
Niidid kasvavad just sinna kus, kus on palju toitu. 4. Mis kasu saab puu ja seene vahelisest sümbioosist? 2p a) Puu- saab seenelt vett ja lahustunud mineraalaineid, kuna seeneniidid omastavad vett ja selles lahustunud toitaineid palju kiiremini kui taimejuur. b) Seen- saab taimelt fotosünteesisaadusi ja seentel on taimejuurtes stabiilne keskkond. 5. Millistest organismidest on samblik? Mis roll on kummalgi osapoolel sambliku elutegevuses? 3p Samblik on liitorganism. Mitme organismi koostöö võimaldab samblikel elada sellistes kohtades kus teised oragnismid ei tuleks toime. 6. Too vähemalt 2 näidet toiduainetest, mille tootmisel kasutatakse pärmseeni. 2p 1) alkohoolsete jookide valmistamisel, et kääritada suhkruid 2) taina kerkimisel 7. Saiataigna kerkimisel tekivad taigna sisse gaasimullid, mis gaas nendes mullides on? a) hapnik b) süsihappegaas c) lämmastik d) argoon 1p 8
· surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas votive bacteria ova seedimisest · peremeesorganism trite meningitis bakelite elutegevuses reckoned vitamin · timed hurtle leaved bacteria active timed tostada · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12). · Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust)
b)Heterotroofid- *saproobid- surnud orgaanika * parasiidid- tõvestajad * kahjutud kaaslejad- sümbiondid 5) Eluprotsesside kiirus Bakterites toimuvad protsessid on ~10X kiiremad, kuna nende ehitus on võrdlemisi lihtne. 6) Kosmopoliitne e. ülemaailmne levik a)väiksed mõõtmed b) kiire paljuemine c)väga erinevate keskkonnatingimuste kasutamine (äärmuslikud temp, rõhu jne väärtused) d) väga erinevate süsinikuallikate kasututamine elutegevuses. Ülesanded, teha kirjalikult. · Tunda ära bakteri jooniselt ja teada bakteri põhilisi osi. · Miks hakkavad rakud tasapisi surema IV faasis? · Võrrelda bakterirakku päristuumse rakuga ning tuua välja erinevused ja sarnasused. · Kirjuta pikemalt teemal:"Mis juhtuks siis, kui lagundajad bakterid Maalt kaoksid?"
Vasakust vatsakesest paisatakse viimase kokkutõmbel hapnikurikas veri suurimasse arterisse ehk aorti, millest kõigepealt eralduvad kaks arterit - esimene neist varustab südamelihast ning teine viib arteriaalse vere kaela pähe ja kätesse. Rinna- ja kõhuõõnes hargnevad aordist arterid, mis varustavad teisi kehaosi hapnikurikka verega. Arterid jagunevad omakorda kapillaaride tihedaks võrgustikuks. Kapillaarides toimub gaaside vahetus, mille käigus rakud annavad ära elutegevuses tekkinud CO2 ja saavad verest O2. Siin saab rakk verest ka elutegevuseks vajalikke aineid ning annab ära jääkained. Antud protsessi käigus saab arteriaalsest verest venoosne veri ja mööda kapillaare jõuab see veenidesse, mis ühinevad kaheks suureks veeniks ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks. Ülemine õõnesveen toob venoosse vere peast, kaelast ja kätest, ning alumine õõnesveen toob kõikjalt mujalt.
keemistemp. madal sulamistemp. kõrge toiteväärtus, rääsuvad õhu käes 22)Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? Rääsumisel tuleb juurde ebameeldiv maitse ja lõhn ja vältimiseks kasutada antioksüdante 23)Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas) 24)Miks inimene rasvub? Liigne osa rasvhappest, mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvkihina 25) Rasva tähtsus inimese elutegevuses energiaallikas, soojuse isolaator, rasva abil saab organism teatud vitamiine, kaitseb põrutuste eest, kaitsefunktsioon(hoiab neerud kindlas asendis) 26)Rasvade kasutamine määrdeained, ravimid, seep 27)Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? hüdrogeenimisel Transrasvad hüdrogeenimisel alles jäänud kaksiksidemed lähevad looduslikust cis vormist üle transs vormi ja tekivad transrasvad 28) Mis on küllastunud rasv? Tahke rasv, maismaloomade rasv Küllastumata rasv? Vedel,
annaabi.ee 
