Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sahhariidid (0)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Sahariidid- s�sivesikud,orgaanilised
hendid ,koostis : s�sinik, vesinik ,hapnik.

Mono -,oligo-,pol�sahhariidideks. Suhkrud.
Monosahariidid: lihtsuhkrud,madamolekulaarsed
orgaanilised �hendid,s�sinike aatomite arv on tavaliselt kolmest
kuueni.
Olulisemad on riboos ja desoks�riboos. Need
ribonukleiinhappe rna ja dna koostises.
Kuues�sinikulistest suhkrutest olumised on:
gl�koos ja fruktoos. C6H12O6,fotos�nteesi abil.
Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud
energiat saab kasutada elutegevuses.
Oligosahhariidid - madalmolekulaarsed
orgaanilised �hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel
�hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest gl�koosij��gist.

Sahhariidid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisuuu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Orgaanilised ained

Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh.,

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus üle 80%. Põhiline anorgaaniline aine on vesi. Organismide veesisaldus on 70% - 90%. Orgaanilistest ainetest on rakkudes: · kõige rohkem valke (sellepärast, et neil on rakus täita palju ülesandeid). · Lipiidid ­ rasvad, õlid, vahad. · Sahhariidid ­ glükoos, tärklis, tselluloos. · Nukleiinhapped ­ sisaldus on suhteliselt madal, aga hädavajalikud kõikidele rakkudele. · DNA ­ pärilikkuse kandja, üks elu tunnus. · RNA ­ oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik ­ keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud).

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Organismi keemiline koostis

KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) ­ süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) ­ väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) ­ magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) ­ enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine Kaalium- tsütoplasmas, veres, n

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Orgaanilised ained

organismide elutegevuse käigus. Kõige enam on rakkudes lämmastiku , fosforit ja väävlit, mis moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogu massist. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisesse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. Ehkki nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal., on nad vajalikud kõikidele rakkudele. DNA on pärilikuse kandja ning seetõttu peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks. RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tunnusena.

Keemia
thumbnail
4
doc

Konspekt - Organismide koostis

Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ­ 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist.

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Organismide koostis.

Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks elutegevuseks. Neid nimetatakse mikroelementideks. (Tabel 2) Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (enamasti üle 80%). Nende põhiosa moodustab vesi(organismis 70-95%) Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Nende kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Ehkki nukleiinhapete (DNA ­ pärilikkuse kandja ja RNA ­ päriliku informatsiooni avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14

Bioloogia
thumbnail
4
docx

BIOLOOGIA

suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine · regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) · kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad) · liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine) · energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides 2) Sahhariidid: · Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusamatiselised, siis nim. neid ka suhkruteks. · Monosahhariidid ­ ehk lihtsuhkrud, süsiniku aatomite arv molekulis on 3 ­ 6. esinevad tsüklilisel kujul. Väga aktiivsed ained. Viiesüsinikulistest monosah. on olulisemad riboos ja desoksüriboos. Need

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Organismide koostis

BIOLOOGIA KT 1 Kordamiseks. Lk. 4445 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. VÄÄR Makroelemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ainete koostisse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. TÕENE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. VÄÄR DNA

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun