Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama) ja tähendab soolatekitajaid.
Vitalistid väitsid, et ainult elusorganismides esineb salapärane elujõud, mille mõjul lihtsamatest anorgaanilistest ühenditest tekivad keerulised orgaanilised ühendid.Esimesena hakkas Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, Berliini ülikooli professor F. Wöhler. Wöhler soojendas ammooniumtsüanaadi lahust, mida tol ajal loeti tüüpiliseks anorgaaniliseks ühendiks, ja täheldas, et ammooniumtsüanaat muutus uureaks ehk karbamiidiks . Uurea on elusorganismis tekkiv valkude ainevahetuse lõppsaadus, mis väljub organismist uriini koostises. Nii anti 1828. aastal esimene hoop vitalismile. Seepeale väitsid vitalistid, et uurea süntees on võimalik vaid seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Kuid järgnevatel aastatel sünteesiti ka mitmeid muid orgaanilisi ühendeid. 1842. aastal sünteesis vene teadlane N. Zinin aniliini. Varem saadi seda taimse päritoluga värvainest indigost. 1848. aastal
5. Selgitage mõisted: Düstroofia - ehk toitumus- või ainevahetushäire kude muutub vääraks/ebaõigeks, tekivad ainevahetus produktid, mida normaalselt organismis ei ole või tekib normprodukte liiga palju. Seega on nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed muutused. Atroofia - elundi või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus. Nekroos - ehk kärbus kudede kohalik surm elusorganismis. Kasvaja - rakulis-koeline moodustis, mis tekib rakkude omapärase patoloogilise vohangu nn kasvajalise vohangu tagajärjel.
Need rakud ei suuda väljaspool organismi kaua elada.3)Lümfotsüüdid ja kasvajarakud pannakse segusse,mis stimuleerib nende ühinemist. Rakkude ühinemisel tekivad hübridoomid.4)Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid.5) Hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil.Minikannudes kasvavaid kloone testitakse vajaliku antikeha sünteesi suhtes. 6)Valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis või kunslikes tingimustes. 7)Antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast. Antiseerum-vereseerum,mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu.
halvasti.Tahkes olekus olevad metallid on: aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised tahked. Sobib VIIA-rühma-kahe aatomilised;mittemetallid;gaas.
*Rasvad lagunevad rasvhapeteks ja glütserooliks, neid saab lagundada ka tugevate alustega keetes: saadusteks rasvhapete soolad e. seebid ja glütserool. *mõned rasvad rääsuvad(oksüdeeruvad ja lagunevad) õhuhapniku toimel. Muutuvad kibedaks ja omandavad terava ebameeldiva lõhna. *Vetttõrjuvad ning veega ei märgu. Valgud *Molekulid koosnevad AMINOHAPETE(karboksüülhape, sisaldab NH2 rühma) jääkidest. *Valgud on elusorganismis kõige tähtsamad ühendid. *Võtavad osa organismi kasvamisest, paljunemisest, on ehitusmaterjaliks ja panevad liikuma. *Väga reageerimisvõimelised ja välismõjude vastu väga tundlikud. *Enamik valke muutuvad elutegevuseks kõlbmatuks 70 kraadi juures. *Taimed valmistavad valke ise teistest süsinikuühenditest.
7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? Sahharoos 9. Veresuhkru tase süües - tõuseb 10. Süsivesikute tähtsam funkt. organismis? Energia 11. Temperatuuri tõusu korral vedelikuvajadus? Tõuseb 12. Lipiidide tähtsam funktsioon? - Energiadepoo varu 13. Milline makroelemendi liig põhjustab turseid? Na 14. Milleks on Fe organismile vajalik? Hgb koostises, seotud O2 transpordiga 15. Mis on biokeemia? Teadusprotsessid elusorganismis 16. Tähtsaim bioelement organismis? C süsinik, põhielemendid C, H, N, O2,S,P 17. Millised on makrotoitained organismis? Valgud, lipiidid, süsivesikud 18. Mis on katabolism? Ainete lõhustumisprotsess 19. Organismi mitmekesisus on tagatud? Valkude tõttu 20. Millest valk koosneb? Aminohapped 21. Kas organism vajadusel sünteesib valke süsivesikutest? Jah 22. Kus on glükogeeni varu? Maks, lihased vähem 23. Luude tugevus on seotud? Ca 24
TEST 9 elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus
rõhk-(gaasid) kõrgemal rõhul reageerivad gaasilised ained kiiremini sest gaasi molekulid surutakse üksteisele lähemale, mis suurendab põrgete arvu;Katalüsaator- aine mis suurendab reaktsiooni kiirust, reaktsiooni lõpuks tema kogus ja koostis taastuvad, võetakse vähe, katalüsaatori lisamisel toimub reaktsioon madalama aktivatsiooni energiaga kui ilma katalüsaatorita ja energia barjäär ületatakse kiiremini(auto juures); Ensüüm-katalüsaator mis asub elusorganismis ja muudab ühe kindla reaktsiooni kiirust(veri hüübib); universaalkatalüsaator-muudab mitme reaktsiooni kiirust; katalüüs. Reaktsioon milles osaleb katalüsaator;keemiline tasakaal- pöörduva reaktsiooni olek mille puhul päri-ja vastassuunalised reaktsiooni kiirused on võrdsed; Konsentratsioon- suurendades lähteaine kontsentratsiooni liigub tasakaal paremale; suurendades saaduse oma siis vasakule; rõhk- (gaas) suurendamisel liigub sinna kus
Disahhariidid on kahest monosahhariidist koosnevad sahhariidid,näiteks maltoos ja laktoos.Kitiini struktuurseks ülesandeks on hoida keha struktuuri.Tärklise ja tselluloosi vahe seisneb selles,et tärklist kasutavad taimed varuja energiaallikana.Mikroelementideks nimetatakse neid elemente, mida on organismides küll väga vähe,kuid mis on siiski hädavajalikud enamiku organismide elutegevuseks,näiteks kloor,tsink,magneesiumValgud on aminohapetest elusorganismis moodustunud polümeerid.Valgud jaotatakse kahte rühma: aminorühm (NH2) ja karboksüülrühm (COOH).Denaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat jätku struktuuri alandamist väliste tegurite toimel.Renaturatsiooniks nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi,mis toimub siis,kui lõhustavate tegurite(kuumutamine,happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud.Kahe aminohappe
PFT-d Nanokäsna toimemehhanism Katse hiirtega Milles seisneb nanokäsna kasutegur? Nanokäsna eellugu Viirusvastane teraapia Antiseerumid Monokloonsed antikehad Madalmolekulaarsed (small-molecule) inhibiitorid Molekulaarjäljendatud polümerid EESMÄRK: kinni püüda mürkide molekulaarsed struktuurid Nanokäsna leiutajad UC San Diego Jacobs School of Engineering Liangfang Zhang nanotehnoloogia professor Mis on nanokäsn? NANOKÄSN ON BIOMIMIKAALNE vahend, mis toimib mürgi peibutisena elusorganismis Millest nanokäsn koosneb? KOOSTIS: Polümeersetest nanoosakestest kest Pakitud erütrotsüütide rakumembraani segmentidesse d=85 nm Nanokäsna "valmistamine" 1. Võetakse väike kogus verd 2. Tsenrifuugitakse 3. Pannakse lahusesse, mistõttu erütrotsüüdid paisuvad ja lõhkevad rakumembraanid 4. Segatakse pallikujuliste nanopartiklitega, seejärel RBC membraanidega Huvitavad faktid: -. 1 rakumembraan=tuhanded nanokäsnad -.
tekkinud saaduse hulgaga. o Kiiruse ühik:Mol/dm3*s o Aine kontsentratsioon-väljendab aine hulka ruumalaühikus. o Tähis:c o Ühik:Mol/dm3 o Katalüsaatorid-Ained, mis kiirendavad reaktsioone. o Inhibiitorid-Ained, mis aeglustavad reaktsioone. o Katalüüs-Reaktsiooni kiirendamine katalüsaatori abil. o Keemiatööstus(ammoniaak, lämmastikhape, väävelhape jne.) o Automootor o Ensüümid-Valgulised biokatalüsaatorid. o Toimivad elusorganismis. o Juhivad reaktsiooni kulgemist mõõdukal temperatuuril ja mõõduka kiirusega. o Aktiivne Tsenter-Sinna meelitab ensüüm lähteainete molekulid Tegurid o Ainete omadused-Mida aktiivsem aine, seda kiiremini aine reageerib o Ainete kontsentratsioon-Mida suurem on kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Gaasi rõhk-Mida suurem on rõhk gaasis, seda kiiremini toimub reaktsioon.
peenestamisest(mida peenemad ained, seda kiiremini reaksioon toimub), spetsiaalsete ainete lisamisest(kiirendab: katalüsaator, aeglustab: inhibaator), rõhust( gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaksioonide kiirus kasvab rõhu tõstmisel) 10. Mis on: Katalüsaator- Kiirendab reaksiooni kiirust. Katalüüs- Reaksiooni kiirenemine katalüsaatori mõjul. Inhibiitor- Aeglustab reaksiooni kiirust. Ensüümid- Teatud katalüsaatorid, mis tegutsevad elusorganismis. 11. Mis on: Keemiline tasakaal- Süsteemi püsiv olek, mis sabub pöörduva keemilisereaksiooni kulgemise tulemusena. Termokeemiline võrrand- Reaksioonivõrrand, mis sisaldab reaksiooni soojusehvekti väärtust. 12. Milliseid reaktsioone nimetatakse: pöördumatuteks- Reaksioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. Pöörduvateks- Kahes suunas(otse- ja vastasuunas) toimub reaksioon. Eksotermilisteks- Soojuse(energia) eraldumisega kulgev keemiline reaksioon. Endotermilisteks-
Viimasel ajal on hakatud alumiiniumoksiidi kasutama traadita interneti signaali hoidmiseks ruumides, ta blokeerib edukalt signaali levimise väljaspoole toaseinu. Seda oksiidi kasutatakse veel varikoosi (veeni) valu ja haavandite ravis. Alumiiniumoksiidi puudrit kasutatakse kromatograafias sorbendina. Vesinikoksiid Vesinikoksiid ehk vesi ehk oksidiaan ümbritseb meid kõikjal. Ligikaudu 70% maapinnast koosneb veest. Igas elusorganismis on vett ja ilma veeta (nagu ka õhuta) poleks elu. Vee keemistemperatuur on 100 C°, sulamistemperatuur 0 C°. Vesi (H 2O) on mittemetalloksiid. Seda kasutatakse iga päev ja ilma veeta ei elaks ükski inimene kauem kui nädal aega. Tahket vett nimetatakse jääks. Vesi on ka üks parimaid lahusteid, seda kasutatakse paljude gaasiliste, tahkete ja vedelate ainete lahustamiseks. Vesi on ka läbipaistmatu, lõhnatu ja maitsetu. Pärast vesinikku ja
Valkude hüdrolüüs Valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste ja ensüümide toimel. Hüdrolüüsi protsessi toimel tekivad aminohapped. Valkude leidumine elusorganismides ja valgurikkad toiduained Organismis on valgud pidevas vahetuses. Neid lahutatakse aminohapeteks, millest sünteesitakse uusi valke. Elusorganismi koostisesse kuuluvatest ainetest on valgud kõige tähtsamad. Valke leidub piimas, lihastes, luudes, kudedes juustes, karvades ja villas. Elusorganismis on valke 14% - 20%. Mõned organid sisaldavad valke veelgi enam, näiteks kopsudes on valke umbes 80%. Valkude 6 olulist funktsiooni inimorganismis 1. Energeetiline funktsioon. Valkude lõhustumisel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevuseks. 2. Struktuurne funktsioon. Toiduvalke ja nendest saadavaid aminohappeid kasutatakse organismi ülesehitamiseks. 3. Katalüütiline funktsioon. Elusorganismides toimb samaaegselt tuhandeid erinevaid keemilisi reaktsioone
Kui fotosüntees lakkab taimedel, siis kasutavad nad tärklis energia saamiseks (lagundavad tärklise uuesti glükoosi molekulideks). Lipiidid on organismide energiaallikas. Lihtlipiidide ühinemisel tekivad liitlipiidid. Streoidid on tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse biopolümeerideks, sest need moodustuvad ainult elusorganismis. Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub peptiidside, millega ühendatakse aminohappejäägid. Enamus valke koosnevad ühest, kuid osa ka kahest sellisest ahelast. Organismides toimuvaid keemilisi reaktsioone on vaja kas kiirendada või aeglustada, seda teevad valgud, mind nimetatakse ensüümideks. Valkude ensümaatiline funktsioon on see, et süljes olev valk amülaas lagundab tärklist
nukliidi omadused ei olene tema tekkimise viisist. Peamised radioaktiivlagunemise liigid on alfa- ja beetalagunemine, spontaanne lõhustumine, prootonradioaktiivsus ja kaheprootoniline radioaktiivsus. Kiirguse mõju elusorganismidele Mistahes kiirguste osakesed või kvandid kannavad edasi energiat, võimet teha tööd, seega ka võimet midagi lõhkuda. Elusaine molekulide aatmoite vahelised keemilised sidemed on nõrgad ja nende lõhkumine on kerge. Kiirguste mõjul toimuvad elusorganismis väga mitmesugused muutused, ja enamasti ikka halvemuse suunas. Kiirgus ioniseerib osa biomolekulidesse kuuluvatest aatomitest ja lõhub molekule endid. Seega saab häiritud kogu looduse poolt peenelt välja häälestatud elusaine mehhanism. Esmajoones kahjustuvad koed, kus toimub uute rakkude teke. On võimalikud varjatud muutused sugurakkude geneetilises aparaadis, mis avalduvad alles järglaste juures, ja enamasti ebasoodsal viisil.
Hübridoomitehnoloogia somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks Etapid: 1)hiir immuniseeritakse antigeeniga, 2)hiire põrnast eraldatakse lümfotsüüdid, millest osa toodab antikehi, 3)hübridoomide tekkimine, 4)rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ainult hübridoomid, 5)hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil, 6)valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis, 7)antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast Kasutamine:1)haigustekitajate tuvastamiseks, 2)rasedustestid, 3)inimeste vähiravi Embrüosiirdamine - seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse Embrüosiirdamine põllumajandusloomadel: 1)Lehmal kutsutakse esile superovulatsioon (korraga küpseb 5-10 munarakku)
vereringet) Hüdrofiilsus – ainete omadus lahustuda vees Hüdrofoobsus – ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratatsioon – keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega Dehüdratsioon – vee kaotus Hüdrolüüs – keemiliste sidemete lõhkumine vee molekuli toimel (keerulisemast lihtsamaks) Vee dissotsiatsioon e vee dissotsieerumine – vee molekuli lõhkumine ioonideks Vee ülesanded elusorganismis: 1. Rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum 2. Lahustumine ja elektrolüütiline dissotsatsioon, ensüümreaktsioonid 3. Transport 4. Jääkainete eemaldamine 5. Termoregulaator 6. Kindel ph ja osmootne rõhk (turgor) 7. Biovedelike peamine koostisosa 8. Hüdrolüüs toitainetest lihtsate orgaaniliste ühendite moodustamine PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S Kõige olulisemad elemendid. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talituse aluseks
Radioaktiivse kiirguse põhiliikideks on alfa-, beeta- ja gamma- kiirgus. Alfakiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Tuuma alfa lagunemisega kaasneb alati ka gamma-kiirgus. Beetakiirgus on kiirete elektronide voog. Beeta lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks. Seejuures tekivad elektron ja antineutriino. Gammakiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. Elusorganismis neelduv radioaktiivne kiirgus põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid. Nende reaktsioonide käigus muunduvad normaalsed aatomid antud molekulile sobimatu aine aatomiteks, kusjuures reaktsioonil tekkinud osakesed vallandavad reeglina uusi samalaadseid reaktsioone. Kõik see pärsib rakkude normaalset elutegevust ning suures ulatuses esinedes põhjustab organismi hukkumise. Suurim mure seoses
Meriteempaljunduse positiivne külg: raskesti paljundatavate taimede paljundamine (orhideed), Kiire taimede hulga suurenemine, meristeemrakud on viirustevabad, hävimisohus olevate taimede paljundamine. 5. Hübridoomi loomine-somaatiliste rakkude hübriidimise meetod võimaldab eritüübiliste rakkude ühendamist. Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega-tekivad hübridoomid. Valitud rakke saab kasvatada katseklaasis või elusorganismis. Näiteks: luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 6. Monokloonsed antikehad-kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon. Monokloonseid antikehi kasutatakse teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus (nt. Vereseerumis) ja meditsiiniliseks või veterinaarseks diagnostikaks (nt. Rasedustestid, viiruste, bakterite või protistide tuvastamine). 7. Emrüosiirdamine-1
Selle täpsed biokeemilised mehhanismid pole veel lõplikult selged. Mitmed riigid nõuavad transrasvade sisalduse ära näitamist toiduainete pakendil või on nende kasutamise keelustanud. 6) Mis on seep, kuidas seda saada? Mida nimetatakse seebistamiseks? Seep on pesemisvahend, mida toodetakse rasvast ja seebikivist (NaOH) nende segu kuumutamisel. Seebistamine - Rasva leeliseline hüdrolüüs. 7) Sahhariidide, valkude ja rasvade tähtsus elusorganismis ja kasutamine. a) Sahhariidid - annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning on rakumembraanide koostisosa. Kasutatakse nt. toiduainetööstuses (tärklist sisaldavad aedviljad nagu kartul, mais ja maguskartul). b) Valgud - vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, ensüümide ja hormoonide koostises, toetavad immuunsüsteemi, annavad toiduenergiat. Toitudes: nt. muna, liha, kala, teravili, kodujuust jne.
Teiseks, säästes aega ja ressursse energia säilitamiseks ja ülekandmiseks kasulikuks kasutamiseks. Inimene nagu elektrijaam. Esimene teaduslik uuring elusorganismi võime tootma soojust on ilmunud VIII sajandil. 1791 aastal Itaalia teadlane Luigi Galvani publitseerib tulemused enda 25aastase töö ilmus pealkirja all "Traktaadid elektrienergia võimsuse kohta lihaste liikumisel". Traktaadis kinnitatai, et elekter on elusorganismis ja närvid on omapärased elektrikaablid sajandil teadlased said tõestada et inimese keha - "elav elektrijaam", mis pideva keemilise reaktsiooni tulemusena toodab elektri energiat. Elektrifüsioloogia sai arengu nagu eraldi teadus. Teatud ka omapärased "energiajõud" inimeses.Nii ühe hingamisega inim keha tooab 1 vatti. rahuliku jalutuskäiguga saab vabalt toita elektri pirni 60 vatti ja isegi telefon. Puhkamise ajal inimene genereerib umbes 100 vatti.Ja kõige suurememat energiat
Hübridoomide saamine: 1)Hiir immuniseeritakse mingi antigeeniga 2)Kahe nädala pärast eraldatakse hiire põrnast lümfotsüüdid 3)Lümfotsüüdid ja kasvuaja rakud pannakse segusse, mis stimuleerib nende ühinemist. Rakkude ühinemisel teikivad hübridoomid 4)Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid 5)Hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil 6)Valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis või kunstlikes tingimustes 7)Antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast. Hübridoomi omadus on et aktiveeritud lümfotsüüdist pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu ja müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime. Monokloonseid antikehi saab kasutada: 1)vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus 2)selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust 3)meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas.
Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, D vitamiin). Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli (kuulub loomaraku membraanide koostisesse; liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist), mis on üks steroididest. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid. Koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega nimetatakse neid biopolümerideks. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud, aminohapetel varieeruvad osad tähistatakse tähega 'R'. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure.
Valk, mis seonduv kindla DNA piirkonnaga. Osa süsteemist, mis kontrollib transkriptsiooni (DNA>RNA süntees). Teeb seda üksi või koos teiste valkkompleksidega, kas suurendades (kui aktivaator) või ära hoides (kui repressor) RNA polümeraaasi seondumist. Mobiilne DNA DNA, mis liigub iseeneslikult genoomis ringi. Võivad põhjustada mutatsioone , liikudes genoomi uutesse lookustesse ja muudavad DNA hulka genoomis. Kasulikud uurijatele, et muuta DNA'd elusorganismis. Elemendid transposoonid, retrotransposoonid, DNA tr., plasmiidid, bakteriofaagi elemendid. Kromatiin Nukleiinhappe valkkompleks, nähtav interfaasis kui rakud ei jagune. Rakufaasis on jaotunud ühtlaselt üle kogu tuuma. Struktuur sarnane kõigil eukarüootidel. Kromatiin pakkimise käigus moodustab mitoosi ajal (metafaasis) nähtavaid kromosoome. Mediaatori funktsioon transkriptsiooni initsiatsioonil
Nahale sattumisel tekib päevitus. -kiirgus on elektromagnetlaine voog, mis levib valguskiirusel. Koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. On väga suure läbitungimisvõimega, kiirguse eest kaitseb spetsiaalne varjend (50 cm paksune betoonsein, 10 cm paksune pliikiht). Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Mingit liiki radioaktiivsete tuumade arv muutub ajas radioaktiivse lagunemise seaduse kohaselt. Elusorganismis neelduv radioaktiivne kiirgus põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid. Nende reaktsioonide käigus muunduvad normaalsed aatomid antud molekulile sobimatu aine aatomiteks. -kiirguse osakestel on elektrilaeng ja suhteliselt suur mass, nende vastastikmõju on tavaliste ainetega väga tugev. Kehavälisest allikast lähtuv -kiirgus pole inimesele kuigi ohtlik. Kui -aktiivsed tuumad paiknevad inimeses endas, on kiirgusest tingitud kahjustused suured
– Radioaktiivse kiirguse käigus väheneb aines radioaktiivsete tuumade arv aja jooksul. Ajavahemikku, mille jooksul radioaktiivsete tuumade arv on vähenenud kaks korda, nimetatakse keemilise elemendi radioaktiivse isotoobi poolestusajaks. 9) Milles seisneb radioaktiivne dateerimine? – Radioaktiivne dateerimine seisneb elusorganismide jäänuste vanuse määramises radioaktiivse süsiniku C14 isotoobi koguse järgi jäänustes. Elusorganismis toimub pidevalt C14 lagunemine, mille korvad C14 omastamine väliskeskkonnast – organismi eluajal püsib c14 kontsentratsiooni muutumatuna. Kui elusorganism sureb, hakkab C kogus jäänustes vähenema. Teades säilinud C 14 kontsentratsiooni ja C14 poolestusaega, saab arvutada ajavahemiku, mis on möödunud organismi surmast. 10) Mis on ioniseeriv kiirgus, milline on selle kahjulik toime, kuidas selle eest end kaitsta? – ioniseeriv kiirgus on kiirete
põrnast lümfotsüüdid, millest osa toodab vastavat antikeha. Need rakud ei Hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil. Minikannudes kasvavaid kloone testitakse vajaliku antikeha sünteesi suhtes. Valitud kloone kasvatatakse suuda väljaspool organismi kaua elada. Lümfotsüüdid ja kasvajarakud antikehade tootmiseks elusorganismis või kunstlikes tingimustes. Antikehad pannakse segusse, mis stimuleerib nende ühinemist. Rakkude ühinemisel eraldatakse kasvukeskkonnast. Sellise tehnoloogia rakenduslikud võimalused tekivad hübridoomid. Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu on viiruste tuvastamine, meditsiiniline ja veterinaarne diagnostika (nt ja paljunevad ainult hübridoomid. Hübridoomid kloonitakse rasedustest)
Rakutuumas asub üks või mitu tuuma, ms osalevad rRNA sünteesis ja ribosoomide moodustamisel. Rakutuuma ülesandeks on kogu raku elu juhtimine. Kui rakutuum hukkub või kaob, siis hukkub peagi ka rakk. Kui seda aga ei juhtu, siis rakk kindlasti ei jagune. Inimesel on 46 kromosoomi. Paarilisi kromosoome, mis esitavad samu pärilikke tunnuseid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Ribosoomide ülesandeks on valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Golgi kompleksi ülesanne seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani moodustamisel. MITOKONDER JA PLASTIIDID MITOKONDER Ülesandeks on varustada rakku energiaga. 2 membraanne ja kristad, sisemus on maatriks. KLOROPLAST Tülakoidid e lamellid. Ainult taimerakkudes. Plastiide tekib juurde proplastiididest. Jagunevad kolme rühma (vastavalt värvusele) 1. leukoplastid 2. kloroplastid
antikeha. Need rakud ei suuda kaua väljaspool organismi elada · Lümfotsüüdid ja kasvajarakud pannakse segusse, mis stimuleerib nende ühinemist. Rakkude ühinemisel tekivad hübridoomid · Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid · Hübridoomid kloonitakse lahjendusmeetodil. Minikannudes kasvavaid kloone testitakse vajaliku antikeha sünteesi suhtes. · Valitud kloone kasvatatakse antikehade tootmiseks elusorganismis või kunstlikes tingimustes · Antikehad eraldatakse ksavukeskkonnast Lümfotsüüdid- vere leukotsüütide (valgeliblede) hulka kuuluvad rakud. Monokloonsed antikehad-kitsa antigeenspetsiifikaga keha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Antikeha- erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi
Ühe molekuli + lõpp ja teise moelkuli – lõpp tõmbuvad. 7) Soolasillad: Vastasnimeliselt laetud ioonide tõmbumine valgu molekulis. 8) Hüdrofoobsed ühendused: Loomises osalevad molekulid, milles on ainult C ja H molekulid (mida rohkem neid aatomeid on seda hüdrofoobsem see molekul on). Ühinevad omavahel Londoni dispersioonijõududega (mittepolaarne+mittepolaarne). 9) Polaarsed molekulid: Kui molekulis on lisaks C ja H (polaatsed) aatomile mistahes aatom. Elusorganismis O, N, S. 10) Molekulidevaheliste jõudude tugevus, väheneb vasakult paremale: Ioonsed-vesiniksidemed-dipool-Londoni disotsiatsioonijõud. 11) Funktsionaalsed rühmad: Keemiliste reaktsioonide toimumise kohad. VAATA ÜLE! 12) Cis- ja trans-isomeerid: Cis isomeer tekib, kui rühmad asuvad samal pool kaksiksidet. Trans isomeer tekib, kui rühmad asuvad kaksiksidemest vastaspool. 13) Keemilised sidemed. VAATA ÜLE! 14) Aminohapped:
* Kaitsefunktsioon rasvkude kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest * Nahaalune rasvkude on halb soojusjuht. * Varuained varurasv loomadel, taimedel õlid seemnetes ja viljades, mesilaskärjed) * Ainevahetuslik ( rasvas tekib vesi. Rasv oksüdeerub vabastades energiat, siis on üheks saaduseks ka vesi.. nt kaamel. ) * Lahusti funktsioon 5. VALKUDE EHITUS JA ÜLESANDESD VALGUD on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud, aminohapetel varieeruvad osad tähistatakse tähega 'R'. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad
kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mööda seda toimub ainete rakusisene liikumine. Jaguneb kaheks: · Karedapinnaline ER osa, mille peal on ribosoomid · Siledapinnaline ER osa, mille peal on lipiide ja süsivesikuid sünteesivad ensüümid Ribosoom koosneb suuremast ja väiksemast alamüksustest, mis koosnevad rRNA ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehituses membraane ei leidu. Nende ülesanne on valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Lüsosoom ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetatud plaatjatest tsisternidest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks eelnevale osaleb ka rakumembraani moodustamises. Tsütoskelett ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju.
arseeni, kui keemilise elemendi kohta tagasihoidlikud teadmised, siis pärast põhjalikku uurimist ja tutvumist ainega erinevate allikate kaudu, on need põhjalikud. 7 KASUTATUD ALLIKAD *http://et.wikipedia.org/wiki/Arseen *http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel288_256.html * http://www.slideshare.net/kjogi/arseen-kuldar#btnPrevious *http://www.slideshare.net/kjogi/arseen-kuldar#btnNext *http://www.epl.ee/news/eesti/biokeemik-arseen-elusorganismis-mojub-loogikavastaselt.d? id=51287810 *http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/vajalik-nagu-arseen.d?id=27680463 *http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=24&cad=rja&ved=0CIUBEBYwDTgK&url=http %3A%2F%2Fsilversaul.wikispaces.com%2Ffile%2Fview%2FMittemetallilised %2Belemendid.docx&ei=-0S- UMWgBqLC0QWRxYC4CA&usg=AFQjCNEEQ0Ckex70rNRtibOXQogvpUjfPw&sig2=Y Un51RntrU7y5b3gr1VgWw *https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:EVGL- TWYmjcJ:www.kl.ttu
haigega Kuidas saab vältida nakatumist bakterhaigustesse? Vaktsineerides Kus inimese organismis bakterid elavad? Mis võib nende hulka a) suurendada, b) vähendada Nahal, seedekulgas ja mujal. a) soodsad elutingimused b) Tsütoplasmavõrgustik-selles sünteesitakse mitmesuguseid aineid Golgi kompleks-valkude sorteerimine Mitokonder-varustab rakku energiaga Ribosoom-sünteesib valke Lüsosoom-lagundab mittevajalikke ühendeid Elusorganismis koosnevad RAKKUDEST. Organismide rakuline ehitus avastati tänu MIKROSKOOBILE. Uued rakud tekivad OLEMASOLEVATEST. RAKK ON ORGANISMI EHITUSLIK ja TALITUSLIK ÜKSUS. Rakutuuma ümbritseb2st membraanist koosnev tuumaümbris. Kromosoomid on nähtavad vaid jagunemise ajal. Loomarakul on rakutuum, ribosoomid ja mitokonder. Taimerakul on rakutuum, rakukest, ribosoomid, mitokonder, vakuool, plastiidid. Rakukest annab taimerakule tugevuse.
Zn(vajalik normaalseks organismi kasvuks ja kopeeritakse RNA toimub transkriptsioon mille käigus rõngasolekul. paljunemiseks); I(kilpnäärme hormoonide sünteesiks; sünteesitakse uus valk. Viirused: on rakusisesed parasiidid. Koosnevad B (oluline taimede normaalseks arenguks); Ni (vajalik Aine- ja energiavahetus: autotroofid- organismid, valkudest ja nukleiinhapetest. Neil puuduvad vereloomeks); Biomolekul- elusorganismis esinev kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised organismile omased tunnused: rakuline ehitusprintsiip ; orgaaniline aine, millel on täita biofunktsioon. Nendest ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest iseseisva sünteesiprotsessi läbiviimine ; pannakse kovalentsete sidemete abil kokku ainetest. Taimed kasutavad sünteesiks valgusenergiat. paljunemisvõime. nende koostises on nukleiinhapped ja
2. Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained). Aine jäävuse seadus- aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad nendega keemiliste sidemetega ühendatud partnereid ja/või asendit üksteise suhtes. (Teisisõnu reaktsioonist osavõtvate ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga). 5. Aine jäävuse seadus: aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad
Elavast organismist on leitud üle 70 elemendi. Elussüsteemide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi bioelementi. Bioelementide jaotus: · põhibioelemendid (H, C, O, N, P, S): biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad bioelemendid; moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. · Essentsiaalsed (asendamatud) makrobioelemendid (Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-): biofunktsioone enamasti ioonidena täitvad bioelemendid, sisaldus elusorganismis üle 0,1% · essentsiaalsed mikrobioelemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As): eluks vajalik mikrobioelementide miinimum, sisaldus elusorganismis alla 0,1% Põhibioelemendid - H, C, O, N, P, S Nende baasil formeeruvad biomolekulid, raku orgaaniline aine, kudesid moodustavad ühendid. Põhibioelementide koguhulgast moodustab 62% H, 25% C, 10% O ja 2% N. P ja S osakaal on tagasihoidlikum. Nende 6 keemilise elemendi sobivus põhibioelementideks tuleneb:
Adsorbsioon- aine omadus siduda oma pinnaga teisi aineid ( gaase, vedelikke, vedelikus lahustunud aineid). Selliseid aineid nimetatakse adsorbentideks. Aktiivsöe adsrbeerivaid omadusi kasutatakse ainete puhastamsel, gaasitorbikus, toidumürgituste ravil jne. 8 Süsinik Mittemetallidest vaatleme lähemalt süsinikku ja tema ühendite omadusi. Süsininikku leidub nii paljude anorgaaniliste kui ka kõikide elusorganismis leiduvate orgaaniliste ühendite koostises. Süsinik lihtainena Looduses leidub süsinikku peamiselt kahe allotroopse teisendina- teemanti ja grafiidina. Teemant on värvuseta, väga kõva kristalne aine. On seepärast kõva, et teemanti kristallis paiknevad süsinike aatomid rangelt korrapäraselt ja on omavahel seotud kovalentse sidemega. http://www.indigo.com/models/gphmodel/diamond-unit-M.jpg http://www.crystalclassics.co.uk/UserFiles/Image/articles/diamonds/641_002_crop.jpg
tähtsam ookeani keskkonnas kui maal. · Tööstus Mere pritsed sisaldavad vanaadiumi. 5 Mõju tervisele Elusorganismis esineb vanaadiumi väga väikestes kogustes. Kogusumma vanaadiumi inimorganismis on hinnanguliselt väiksem kui 1 milligramm . Vanaadiumi on leitud kõige sagedamini neerudes, põrnas, kopsudes, munandites, ja luudes. Ühtegi konkreetset vanaadiumi
• vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit • vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired • süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres Põletamisel tekkivaid keemilisi ühendeid iseloomustab suur vastupidavus füüsikalistele ja bioloogilistele teguritele. Need lagunevad väga aeglaselt mullas, eriti külmas kliimas. Lagunemisaeg elusorganismis võib olla rohkem kui aastakümme. Saastunud setetest ja mullast võivad ohtlikud ained uuesti keskkonda sattuda. Organismi jäävad need samuti pikaks ajaks püsima. Ainevahetuse käigus tekkivad produktid on sama püsivad ja ohtlikud kui kemikaal ise, mistõttu võtab aine kadumine organismist erakordselt palju aega.(7) Õhku paiskunud ained kanduvad tihti mujale kui sinna kus nad tekivad. Ohtlike ainete kaugkanne toimub õhu, ookeanihoovuste, jõgede ja migratoorsete liikide abil
· Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) Tuli · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut Vesi · Vesi on eluks hädavajalik Inimese keha massist u 60% vesi.(Loode 97%, vastsündinu-75%) Vee ül. elusorganismis: rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum, lahustumine ja keemilised reaktsioonid, transport, jääkainete eemaldamine Surm-12-15% veepuudus Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks · Üks fotosünteesi põhisaadusi Toiteelemendid · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S Happelisus ehk pH · Neutraalse lahuse pH=7 · Happelise lahuse pH on alla 7 · Aluselise lahuse pH on üle 7
Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning
reaktsioonides kui elektronaktseptor (oksüdeerija). Selles reaktsioonis C redutseerub, elektronid H ja C vahel H2CO-s on võrdsel kaugusel, ei ole kummagi aatomi poole nihkunud, sest H elektronegatiivsus = ligikaudu C elektronegatiivsusega. H2CO on ebastabiilne molekul ja astub kergesti uutesse keemilistesse reaktsioonidesse. Süsiniku redutseerumine oli oluline samm keemilises evolutsioonis. Elu on nimetatud süsinikul baseeruvaks nähtuseks ja täiesti õigustatult, sest kõik molekulid, mis elusorganismis leiduvad (välja arvatud H2O), sisaldavad C aatomit. Tänu oma neljale valentselektronile saab C moodustada palju kovalentseid sidemeid. Erinevad kombinatsioonid üksik ja kaksiksidemetest võimaldavad moodustada erinevaid molekuli struktuure. Kui molekulis on rohkem 4 kui üks C aatom, võivad need liituda üksteise külge ja moodustada pika lineaarse ahela nagu oktaanis C8H18 või liituda tsükliks nagu glükoosis C6H12O6
51. Seleta lahti atroofia! Elundi kõhetumine või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Mingi koe, elundi või kogu organismi toitumishäire, millega kaasneb koe väärastumine, tekivad 52. Seleta lahti düstroofia! ainevahetusproduktid, mida normaalses organismis pole või tekib normprodukte liiga palju. 53. Seleta lahti nekroos! Kudede kohalik kärbumine ehk surm elusorganismis Organismi kohalik kaitsekohastumusliku iseloomuga reaktsioon, mille ülesandeks on piirata 54. Seleta lahti põletik! kahjustava faktori toimet 55. nimeta 5 erinevat meelt! 1. kompimine 2. nägemine 3. kuulmine 4. haistmine 5. maitsmine 56. nimeta 6 erinevat silmamuna 1. silma lääts 2. vikerkest 3. sarvkest 4. võrkkest 5. ripslihas 6. klaaskeha koostisosa!
keegi suudab tööd teha · Mõned inimesed väsivad kiiremini nad kulutavad rohkem või ei suuda piisavalt kulutada · Tööks kulunud energia hulka võib kaudselt hinnata väsimuse abil Keskkond, kord, töö ja elu · Rakud ja organismid peavad tegema tööd, et elada Tööd tehakse ainevahetuse käigus, paljunemisel, kohanemisel jne Elu = töö · Elusorganismid on keskkonnaga dünaamilises püsiseisundis, aga mitte tasakaalus · Elusorganismis esinevad molekulid ja ioonid erinevad koosseisult ja koguselt keskkonnas esinevatest St. organism erineb keskkonnast ja peab pidevatl tegema tööd (hankima ja muundama aineid, kasutama energiat jmt), et see ka nii püsiks St elusorganism on teistmoodi korrastatud kui keskkond ja peab "korda hoidma" keskkonna muutuvatest tingimustes (võitleb entroopiaga) · St elusorganism muutub elu jooksul suhteliselt vähe
(näiteid funktsioonidest õppige näiteks 3 ära) o Raud- kudede varustamine hapnikuga, hapnikutagavara loomine lihaskoes o Zn- haavade kiireparanemine o I- kilnäärmehormoonide süntees Kindlapiiriliste biofunktsioonideta elemendid (millised need on enam-vähem ja mis se tähendab et on kindlapiiriliste funktsioonideta) o Al, Ag, Ba, Be,Bi,Br,Cd,Li,Pb,Rb,Sr Vesi elusorganismis (palju on ja milleks vaja). o Tüstoplasma põhiaine, termoregulaator, transportija, kaitsefunktsioon (pisarad) o Taiskasvanutel- 28-35 ml/kg ; Imikutel 120-170 ml/kg ; lapsed 75-100 ml/kg 2. Sahhariidide biokeemia. Sahhariidid - ehitus, klassifikatsioon. Mono, di, polü. Tunne ära. o Sahhariidid- keemilised ained, mille molekulid koosnevad C,H ja O aatomitest Monosahhariidid. Tsüklilise vormi teke lineaarsest (teate, et juhtub)
Entroopiat ei saa mõõta, seda kasutatakse süstemaatilise oleku määramiseks. Kuna isoleeritud süsteem ei saa vahetada soojust ümbritseva keskkonnaga (deltaQ= 0) 78. Mis on isoleeritud, suletud ja avatud termodünaamiline süsteem? Isoleeritud süsteem puudub soojus- ja massivahetus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem puudub ainult massivahetus, soojusvahetus toimub. Avatud süsteem toimub massi- ja soojusvahetus väliskeskkonnaga. 79. Kuidas toimub termoproduktsioon elusorganismis? Imetajatel säilib termoproduktsioon ja kehatemperatuur välistemperatuurist tunduvalt kõrgemal tasemel regulatsiooni ja mehhanismide abil (homöotermsed olendid). Nende energiavahetus suureneb ja sellega välditakse keha temp. langust. Kaladel ja roomajatel aga soojusproduktsioon on väiksem ja nende keha temperatuur erineb vähe ümbruse temperatuurist (poikilotermsed olendid). Kõik keemilised reaktsioonid ka ainevahetusprotsessid sõltuvad temperatuurist.
1. Bioloogia seos teiste teadustega (näited). Seoseid on kahesuguseid: a) Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil
annaabi.ee 
