sattuda saagiks tugevamatele. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks:looduslik valik kõrvaldada ebasoodsad mutatsioonid. Evolutsionistid väidavad, et kõikide liikide areng on toimunud läbi mutatsioonide. Mutatsioon levib edasi järgnevale põlvkonnale vaid siis, kui see puudutab otseselt sigimisega seotud DNA osa. On suudetud tõestada, et igasugune muutus DNAs toob kaasa vaid negatiivseid muutusi. Seni ei ole suudetud tekitada ühetgi elusolendile kasulikku mutatsiooni, mis parandaks organismi. Mutatsioonid esinevad ka loomadel. Seega võib ilma tulla mitme pea või jäsemega loomi. Kui mutatsioone ei esineks, siis ei saaks evolutsiooni toimuda. Võimalik, et kõik isendid maailmas oleksid ühesuguseid. See tähendaks, et meil kõgil oleks samasugune DNA ja näeksime välimuselt sarnased välja. Samuti sarnaneksime me oma eellastele. Näiteks võib tuua kas või puu lehed. Kui mutatsiooni ei toimuks oleksid näiteks õunapuu lehed kõik
Kõige täiuslikum termoregalutsioon on evolutsioonis välja kujunenud lindudel ja imetajatel s.t. püsisoojastel loomadel. Niiskus: vesi on raku elutegevuses erakordselt suure tähtsusega. Niiskus on maismaaorganismidele tähtis ökoloogiline tegur, kuid sademed ning eist sõltuvalt ka õhu- ja mullaniiskus jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt. Ökoloogilise teguri optimum on teguri väärtus mis sobib elusolendile kõige paremini. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, milles organismid saavad elad, kasvada ja järglasi anda. Organismi võivad olla: ·laia ökoloogilise amplituudiga- taluvad väga suuri keskkonna erinevusi, laia levikuga liigid. ·Kitsa ökoloogilise amplituudiga- spetsialiseerunud kindlale keskkonnale, kitsa levilaga. Alumine ja ülemine taluvuslävi. ·Alumine taluvsulävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub
rohkem liiklusõnnetusi, kui vanemad inimesed, kelle mõttemaailm on avaram ja ulatuslikum. Täiskasvanuks saamisega tuleneb ka õigus tarbida alkoholi ning tubakatooteid. Poodi tormamine ja ametlikult alkoholi ostmine on vist üks esimesi asju, mida tehakse kui 18- aastaseks saadakse. Paljud aga ei mõista alkoholi kahjulikusest ning võivad seda liigtarvitada. Valdav enamus ei ole harjunud joobes olekuga ja hakkavad nõmedusi tegema, mis ei ole omane enam ühegile elusolendile. Akente sisseloopimine, teiste vara rikkumine, möödujate tülitamine ja palju muud sellised on ainult väheseid asju mida võib kogenematu noor korda saata. Täisealine peaks suutma oma olekut kontrollida ka kõige ebakainemas olekus ning taipama kus on piir. Paljud töökohad ei võta enda juurde tööle alla 21-aastast noort, sest nad eeldavad, et alla selle vanusepiiri ei ole noor piisavalt vastutusrikkas. Kindlasti on põhjus ka selles, et
1. Kas järgnevad argumendid on kehtivad (valid)? Kas need on korrektsed (sound)? Põhjenda. Kuidas võiks argumente kritiseerida? (2 x 2,5 p.) 1. Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema. Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. Järelikult me ei pea alati valu põhjustamist vältima. E1:Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema E2: Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. J: Me ei pea alati valu põhjustamist vältima. Aluse eitamine. Ei ole kehtiv. Kuna ei ole kehtiv siis ei ole korrektne. Deduktiivne, kuna ei tee üldistusi. Kuidas võiks argumente kritiseerida? Järelduses puudub tingimus ,,millal?" ehk siis järelduses puudub eeldus, et valu põhjustamist ei pea vältima, juhul kui see on võimatu. [See kriitika
surnu tulla koju tagasi "võlga nõudma" e. "kodu käima". Kodukäimise vältimiseks keelati surma kojutulek, lõigates koduteele puudesse riste või raidudes neid kivise. On teada ka juhtum, kus ristide lõikamisest terve hiiepuu on ära hävitatud. Samas kaeti ka peeglid kinni, kui surnu oli veel kodus, et hing ei saaks peegli kaudu tagasi tulla. Hingemaailm oli küllaltki keeruline, usuti ka, et hing oli tähtis isikupära kandja ja pärast surma rändab hing edasi mõnele teisele elusolendile, surm oli tähtis muistse inimese jaoks, samas oli ka surmal eri aegadel eri tähendus. Kalmetest on palju infot usundi uurimuse, mõttemaailma kohta. Rituaalid olid olemas, kuid millised täpselt ei teata. Leidub märke ka ohverdamisest ning oluliseks peeti inimese koljut. Kolju matuseid on eraldi leitud ja kivikalmeid kus oleks vaid kolju maetud on näiteks Kunda Hiiemäel (leitud 2004.aastal) On leitud märke ka skalpeerimisest, seda näitavad lõikejäljed koljudel. Seda, et inimese
ühiskonda. Petronius (surm 66 ekr)-,,Satiricon"- satiiriline toes (parim) VASKNE AJAJÄRK (2-5 SAJ PKR)- levis ristiusk, pani aluse kristliku kirjandus tekkele. Antiikkirjanduse lõppaasta! Apuleius (123- 180)- ,,Metamorfoosid", ,,Kuldne eesel" POEETIKA- luulekunst, ilukirjanduse õpetus. Epiteet- lisandsõna. Enamasti omadussõna. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasese alusel. Peidetud võrdlus. Metanüümia- tähenduseülekanne suhte alusel Isikustamine- elusolendile eluta olendi tunnuste andmine KESKAEG (5 saj 16 saj) DANTE Uus mahe stiil- uus poeetiline väljendus Beatrice- Dante armastatu, esikteoses ,,Uus elu" Traktaat- Dante kirjutatud kirjutised, mis kinnitasid tema sügavat huvi nii kaasaja filosoofilis- religioossete, ühiskondlik- poliitiliste kui ka kultuuriliste teemade vastu. ,,Pidusöök", ,,Monarhia", ,,Jumalik komöödia" Allegooria- hinge rännakut teispooles elus. Tertsiin- uus stroofivorm
the boys´ rackets poiste raketid Kui mitmuses oleval nimisõnal puudub lõpp -s, siis moodustatakse selle omastav kääne samuti nagu ainsuses olevatel nimisõnadel ülakoma + s (´s) abil: men´s suits meeste ülikonnad the children´s toys laste mänguasjad Omastava käände lõppu hääldatakse samuti nagu mitmuse lõppu. Omastava käände kasutamine inglise keeles on piiratud. Teda kasutatakse põhiliselt: 1) märkimaks kuuluvust mõnele elusolendile the man´s car mehe auto Mary´s books Mary raamatud the girls`room tüdrukute tuba my friends´names mu sõprade nimed the horse´s leg hobuse jalg 2) rääkides ajast ja vahemaast a week´s work nädala töö two weeks´ holiday kahenädalane puhkus today´s papers tänased ajalehed a 100 yards´distance sajajardine kaugus an hour´s drive tunnine sõit 3) ilma järgneva nimisõnata tähistamaks maja, kauplust, ettevõtet jms.
3) millised olid egiptuse jumalad? Egiptlased kujutasid oma jumalaid kas: - antropomorfsetena ehk inimesekujulistena. - zoomorfsetena ehk loomakujulistena. - pool-inimeste ja pool-loomadena. 3. Millisest põhimõttest lähtusid egiptuse kunstnikud (nn"egituse poos"). Too näiteid. Maalingud olid tehtud lähtudes kindlast traditsioonist, kus kõike kujutati esemele või elusolendile kõige sobilikuma nurga alt. Näiteks: jalad, pea,alakeha ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha,õlad ja silm otsevaates. 4. Millised on Egiptuse haudehitised. Miks neid rajati? Nimeta vähemalt üks ja kirjelda. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Mastaba koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest.Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn.
jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. On tõestatud, et inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Katsed koertega näitasid, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Öeldakse, et õnnelikud inimesed on need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. Inimesele on tarvis puhkust rohkem kui ühelegi teisele elusolendile, sest meie aktiivsusetase on nende omast väga erinev. Inimesel on keerulisem kehaehitus ja keerulisem aju, mis on võimeline mõtlema ja informatsiooni n.ö. "sõeluma". Kõik inimesed vajavad ööpäeva jooksul kasvõi natukenegi puhkust. Seda võiks olla tavaliselt 8-10 tundi. Ajurakke suudab uuendada ainult uni. Seega on loogiline, et ainevahetusprotsess ja keharakud vajavad kasvamiseks ja taastumiseks igapäevast uuendamist ehk und. UNENÄOD: Inimene magab kolmandiku oma elust
surmani üks miljard korda. Inimese eluiga on 2,6 miljardit südametukset. Seega: mida aeglasem on pulss, seda pikem elu. Sama on ka loomadel. Näiteks merikilpkonna süda lööb 6, laborirotil aga 250 korda minutis. Merikilpkonn elab keskmiselt 177, laborirott 5 aastat, südametukseid on neil aga elu jooksul peaaegu samapalju. Selle lahtiseletamiseks on teadus välja pakkunud mitu teooriat. Üheks põhjuseks peetakse igale elusolendile sündides kaasa antud kindlat energiakogust, mis on vajalik täpse arvu südamelöökide tegemiseks: mida kiiremini need löögid tehakse, seda kiiremini kulub ka energia. Haigus kiirendab pulssi Kas see müstilisena näiv tõdemus ka kõikide tervete inimeste puhul kehtib, pole veel uuritud. Kuid südamepuudulikkuse all kannatavate patsientide süda teeb minuti jooksul märksa enam tukseid kui tervetel ja karastatud inimestel. Paljude haiguste puhul, eriti
" Me ei saa kunagi väita, et midagi ei ole lihtsalt selle pärast, et me seda alati ei näe. Kuid tulles tagasi inimkatsetuste ja eetika juurde. Kindlasti tekib mõte: ,,Miks ei võiks katseteks kasutada loomi ja miks ei tehtud seda kahe suure totalitaarse reziimi ajal? Juba mõte sellest, et proovida midagi inimolendil, on vastuolus eetiliste põhimõtete ja ühiskonna tavadega. Loomkatsed lõppevad tihti katsealuse surmaga, tema hukkamisega või jääva puudega. Me tekitame endiselt elusolendile piina, ehkki see elusolend ei ole inimene. Tuleb tunnistada, et kõike ei saa proovida loomadel ja ega ka loomadel tehtavaid teste ei saa pidada kindlasti eetiliseks. Kui näiteks tänapäeval levinuimat antibiootikumi penitsilliini oleks esmalt proovitud merisigade peal, kes olid ja on siiani tavalised laboriloomad, oleks nii paljude inimeste elu päästnud ravim hävitatud ja liigitatud ohtlike ainete hulka. Nimelt on penitsilliin surmavalt mürgine suuremale osale närilistest,
7 Unenägude seletamine ja uurimine Unenägude seletamiseks on vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Unenägude seletamiseks on kirjutatud ka mitmeid raamatuid, eelkõige seetõttu, et on usutud unenägude võimesse ennustada tulevikku või põhjendada teatud sündmusi. Unenägudes on leitud peaaegu igale esemele, elusolendile, riigile jms tähendus. Näiteks ämblik tähendab kohtuasja, raha tähendab muret ja rahutust, laps tähendab väga head õnne ettevõtmistes, vargad tähendavad õnnetust ja kahju, alasti naine tähendab õnne ja kordaminekut, hirm tähendab tõrjutud tundeid, kukkumine tähendab ebakindlust, reisimine tähendab laiskust ja looderdamist jne. Populaarseimateks unenägudeks peetakse surnu, lapse, ema, auto, mao, hammaste väljalangemise, mehe, koera, kassi ja vere nägemist
mis tahab elada, keset elu, mis tahab elada. Minu elutahte saladus seisneb selles, et ma tunnen vajadust suhtuda osavõtlikult kõigisse teistesse elutahtesse, mis peale minu oma olemas on. Headuse olemus on: elu säilitada, elu soodustada, elutäiuslikkuse poole viia. Kurjuse olemus on: elu hävitada, elu kajhustada, elu arengut takistada. Niisiis on eetika põhiprintsiip aukartus elu ees. Kõik, mis ma mõnele elusolendile head teen, pole lõppude lõpuks muud kui tema aitamine olemasolu säilitamisel ja edendamisel. Aukartuselu ees nõuab peamiselt sedasama, mis armastuseetikagi.Ainult, et aukartus elu ees annab armastuskäsu õhjenduse ja nõuab kaastunnet kõikide elusolendite vastu. Veel peab märkima, et armastuseetika õpetab meile õiget suhtumist ainult teistesse, aga mitte iseendasse Armastuseetikas ei saa tuletada õiglusnõuet, üht eetilise isiksuse põhielementi
Evolutsioonilise psühholoogia seisukohalt aitavad inimesed liigi kestvuse ja adaptatsiooni/kohanemise tõttu. Individualistlikust lähenemisest aitavad inimesed tänu süütundele ja tänu asjaolule, et see on normaalne osa suhete võrgustikus. Abistavat käitumist mõjutavad: sotsiaalsed institutsioonid (perekond, kool), abistamise positiivsed ja negatiivsed tulemused; vastutuse hajumine/jagamine; vastastikkus; individuaalsed erisused. Agressiivsus Käitumise eesmärgiks on teisele elusolendile kahju tekitamine. Agressiivus tuleneb alati frustratsioonist, jäik ja autoritaarne kasvatus kujundab agressiivsust, agressiivsus on õpitav. Ego kaitsemehhanismid Allasurumine tahtlik tähelepanu kõrvaleviimine negatiivseid emotsioone tekitavatelt mõtetelt. Sublimatsioon seksuaalse ja agressiivse energia kasutamine sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel (sotsiaalselt vastuvõetaval viisil).
Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi. Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile. Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet, saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi. Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme ning maaga Tavaliselt saab elektrilöögi, kui keha on maaga ühendatud ja puudutatakse
[4] Nailoni, millest tehakse näiteks sukkpükse, tootmise käigus eraldub lämmastikoksiidi, mis on CO2-st 310 korda võimsam kasvuhoonegaas. [4] Ükskõik, kas rõivad on tehtud puuvillasest või sünteetilisest kangast, on nende materjalide tootmine ümbritsevat keskkonda reostav. Tuleb meeles pidada, et kuna kiirmoe riideid toodetakse väga suurtes kogustes on selle keskkonna mõju palju suurem. [2] 2.2.1. Veekulu Vesi on fundamentaalne igale elusolendile. [14, lk 226] Maailma mastaabis kulub suurem osa vett põldude niisutamiseks. Kuigi vesi on pidevas ringluses, väheneb tavaliselt selle kvaliteet. [14, lk 197] Moe tarbimise kasv on suurendanud ka moetööstuse veevajadust. Riidetööstus kasutab vett väga suurel hulgal. [15] ,,Keskmine T-särk kaalub 150-200 grammi, seega kulub vastava koguse puuvilla kasvatamiseks keskmiselt 1500-2000 liitrit vett." [1] Ühe teksapaari jaoks vajaliku puuvilla
Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa jumala hukkamõistu. Religioon usk jumalasse. Loomuõigus (IUS naturale) igale elusolendile kuuluv õigus. Allajoonitud sõnad on mõiste lahti seletamisel kõige olulisemad, ülejäänud võib olla oma sõnadega. Kas õigus ei ole moraal? (SEMINARIS!) Õigus on kõigile üks. Moraale on niipalju, kui on erinevaid inimesi, inimgruppe. Moraali järgi seadused seadused on moraalsed. Kas riik kehtestab moraali? Ei. Eetika=moraal. ÕIGUS Eraõigus Avalik õigus
Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! Õigus sarnaneb tava ja moraaliga: inimesed toimetavad riigi nimel.Varga moraal- õigusega vastuolus. Õigus,m is on amoraalne-kütuseaktsiis.
KOGUKOND: · Mungad · Nunnad · Saavad oma toidu kerjates · Tsölibaat · 227 elukorralduse reeglit · Ülesehitus: - Mungad/nunnad õpetada budha õpetus - Ilmikud toit · Liikmeks saadakse kolmekordse pühendumistõotuse kaudu - Võtan varjupaigas Buddhas, võtan varjupaiga dharmas, võtan varjupaiga sanghas. Veelkord võtan varjupaiga... · 10 käitumisjuhist (mungad/nunnad): - 5 käitumisjuhist Hoidu elusolendile kahju tegemisest Hoidu elle võtmisest, mida pole antud Hoidu sugulisest kõlvatusest Hoidu valelikust kõnest Hoidu teadvust ähmastavatest ainetest - 5 käitumisjuhist hoidu söömast valel ajal hoidu tantsust, laulust, muusikast/teatrietendusest hoidu enda ilusast tegemisest lõhnaõlid, ehted, värvimine jne loobu uhketest vooditest LIHTSUS
Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6. Mis on loomuõigus? Igale elusolendile kuuluv õigus 7. Mis on religioon? “Jumal” Jumala hukkamõist, mitte inimese. 8. Mis on õiglus? Õiglusel puudub definitsioon. 9. Mis on moraal? Hinnanguline arusaam õigest käitumisest, mis on inimeste poolt kehtestatud 10. Mille poolest erinevad religioon ja moraal? Religioon on jumalatepoolne hukkamõist ja moraal on inimestepoolne hukkamõist. Moraal on seadustega hõlmatud. 11
Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahelejäämise korral karistatav.
See õpetus ignoreeris tõika, et ka mehed ise on suuremad kui naised, ja et aju on kehasuurusest allomeerilises sõtuvuses. Kui allomeetrilisest seosest lähtudes arvutati absoluutse massi asemel välja suhtelised aju massid, siis erinevust meeste ja naiste vahel enam ei ilmnenud. Keha suurusel on paljudele teistele tunnustele tihti suurem mõju, kui arvatakse. Tuntud ökomorfoloog Schmidt-Nielsen (1984) on näiteks öelnud, et keskkonna mõju elusolendile ja elusolendi reaktsioon keskkonna mõjutusele ei sõltu mitte niivõrd sellest, kas on tegemist mesilase või linnuga, ussi või vaalaga, vaid sellest, kui suur see elusolend on. Näiteks ainuraksed loomad suudavad liikuda ripsmete või viburite abil (roheline silmviburlane, kingloom jt). Kuid pruugib loomal olla kasvõi kõigest kaks suurusjärku suurem (näiteks väikesed vähilaadsed), ei suudaks ta ripsmete abil enam kuhugi liikuda. Keha suuruse
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas?
- Alistuv käitumine ( ei pea oma mõtteid ja tundeid oluliseks), agressiivne käitumine (seisan ainult oma mõtete eest) EI VÕRDU kehtestava käitumisega (kuldne kesktee, kus arvestan nii enda kui ka teiste inimesega) !!! Empaatiavõime On võime ära tunda, mõista emotsioone, mida kogeb teine olend. On vajalik teatud hulk empaatiavõimet, et suudaksime kogeda sümpaatiat või kaastunnet. Empaatiavõimet saab jagada kaheks: - Afektiivne empaatia e. emotsionaalne empaatia- võime elusolendile reageerida vastavalt tema vaimsele seisundile. Me näeme, et inimene on kurb ega lähe tema juurde. Võime reageerida teisele inimesele viisil, mis on sobiv tema vaimse seisundiga. - Kognitiivne empaatia- võime mõista teise inimese seisukohti. Aktsepteerimisvõime- ma lepin teiste inimeset arvamusega. Võime mõista teise inimese seisukohta või vaimset seisundit. Delegeerimine On volituste ja vastutuse andmine teisele inimesele kindla ülesande sooritamiseks. Samal
· Immuunsüsteemi käivitumisest jõuavad ajju nii närvisignaalid kui keemilised signaalid. Sel puhul muutub noradrenaliini kontsentratsioon hüpotalamuses ning produtseeritakse CRT-I · Immuunsüsteemi käivitumisel on leitud valutundlikkuse tõusu · Eeldatavasti on immuunreaktsioonid ning stressireaktsioonid omavahel seotud kahesuunaliste mõjudega, mille otstarbeks peaks olema tagada elusolendile soodus lõpptulemus · Eelnenu näiteks oleks põletikuline protsess kui tüüpilisim mittespetsiifiline immuunreaktsioon · See reaktsioon on täpselt lokaliseeritud, takistamaks nakkuskandjate levikut mujale ja toimub kaheastmeliselt (põletik kestab 1-2 tundi, sellele järgneb 8-12 tunni möödudes akuutne faas) · Akuutses faasis võideldakse patogeenidega ning likvideeritakse nende kasvuks vajalikud toitainetevarud, sünteesitakse koetükke hävitavaid valke ja tekitatakse palavik
(tark inimene)“. Saame lõpuks tuletise, et „Mõni mitte-(tark inimene) on surematu.“ Püüame seda tõlgendada: „Mõni x, kes jääb väljapoole termini „tark inimene“ mahtu, on surematu.“ Teisti öeldes: „leidub vähemalt üks elusolend24, kes ei kuulu tarkade inimeste hulka ja on 23 Kreeft 2005: 182‒183. 24 Omaduste vastandpaarist „surelik“ ja „surematu“ on ükskõik kumb omadus omistatav ainult sellele, kes võib surra, st elusolendile. „Surematu“ ei tähenda eluta olendite puhul midagi, sest „surematu“ on sama mis „surematu elusolend“. 26 surematu.“ Seda olendit võib aga otsida kõikjalt, mis pole tarkade inimeste hulk: rotid, kirbud, galaktikad jm, paraku aga ei saa otsida inimeste hulgast.25 Ent kas saab väita, et selline olend on olemas? Lõppjäreldus ju seda väidab. Milline samm annab sellele salapärasele x-ile olemasolu? Kus tekib meie arutlusse surematu olend? Kas see tuleneb eeldusest või on
(tark inimene)". Saame lõpuks tuletise, et ,,Mõni mitte-(tark inimene) on surematu." Püüame seda tõlgendada: ,,Mõni x, kes jääb väljapoole termini ,,tark inimene" mahtu, on surematu." Teisti öeldes: ,,leidub vähemalt üks elusolend24, kes ei kuulu tarkade inimeste hulka ja on 23 Kreeft 2005: 182183. 24 Omaduste vastandpaarist ,,surelik" ja ,,surematu" on ükskõik kumb omadus omistatav ainult sellele, kes võib surra, st elusolendile. ,,Surematu" ei tähenda eluta olendite puhul midagi, sest ,,surematu" on sama mis ,,surematu elusolend". 26 surematu." Seda olendit võib aga otsida kõikjalt, mis pole tarkade inimeste hulk: rotid, kirbud, galaktikad jm, paraku aga ei saa otsida inimeste hulgast.25 Ent kas saab väita, et selline olend on olemas? Lõppjäreldus ju seda väidab
annaabi.ee 
