toime tulla reaalsusega? Kirjanduse kaudu saab inimene maailmast teise pildi, mis võib muuta tema arvamust ja seisukohti. Viivi Luige romaan “Ajaloo ilu” annab edasi kuidas oli elada totalitaarses riigis, aga oma teoses kritiseerib ta pigem probleeme, mis võivad tekkida igas ühiskonnas. Juureldes põhjuste üle miks võib ühiskond inimesele vaenulikuks muutuda, leiab ta, et põhjused peituvad hoopis inimeses endas. Hea raamat peaks pakkuma elamiseks tuge - aitama näha oma eluprobleeme laiemas kontekstis, uute näidete ja teiste kogemuste kaudu. Tänu sellele suudame märgata elu ilusamana. Minu jaoks peab kirjandusteos andma emotsionaalseid tundeid ja mõtteainet. Kindlasti peaks olema ka side peategelasega. Tähtis on saada aru tema mõttemaailmast ja tegude põhjustest, sest kui ma ei suuda leida empaatiat tegelase suhtes, siis muutub raamat igavaks. Väärtuste poolest tahan ma raamatust saada teada tõde ja mitte niivõrd ilustatud kujul lugu, sest üks hea
vallas ja on Eesti kirjanik. Ta alustas oma teekonda luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Selle raamatuga ta räägib täpselt mida tehti inimestega Eestis tol ajal ja kuidas nende elu oli.Teose pealkiri läheb raamatu sisuga väga hästi kokku. Tegu 1952. aastal kahes köites ilmunud romaaniga. Romaan ilmus algselt Rootsis Lundis, Eestis ilmus see esmakordselt 1991. aastal.Romaan loob pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Raamatu peategelane on Taavi Raudoja, kes saabub koju Teisest maailmasõjast.
Arved Viirlaid Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" "Seitse kohtupäeva" Helga Nõu August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Rannarahva kirjanik, pärit saaremaalt ,,Kesaliblik, ,,õisev meri"
Selles näidendis oli kõike, mida helilooja otsis. Kuulus krahv Almaviva tahab petta oma teenrit Figarod ja võita tema pruudi Susanna armastust, kuid osav Figaro koos Susannaga veavad krahvi ennast ninapidi ning seavad ta täbarasse olukorda . Alamrahva seast pärit ja kuulsa sugupuuta mees irvitab tema kõrguse krahvi üle ning võidab teda tema enda kootud intriigis- kui lähedane see pidi olema Mozarti hingele! Ehkki lõbus, on "Figaro pulm" täis sügavaid eluprobleeme, mis sunnivad igaüht kõige tõsisemalt nende elude üle järele mõtlema. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt", mille ta lõpetas mõni kuu enne surma, sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade vaimude maailm oli Mozarti kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema, nagu üldse folkloor- pärimused, legendid ja kõik muu muinasjutu ning fantastika valdkonda kuuluv
Tegelased: Figaro toapoiss, tema armastatu Susanna toatüdruk, krahv, krahvinna Tegevus toimub ühe päeva jooksul, sellest ka alapealkiri Pöörane päev Alamrahva hulgast pärit peategelane Figaro irvitab tema kõrguse krahvi üle ning saavutab võidu. Figaro on oma au, õiguste ja õnne eest võitleja, järjekindel nagu kaasaegne revolutsiooniline ajastu. Ooper on loodud koomilise ooperi traditsioone järgides, kuid mitte ainult - lõbus, kuid täis sügavaid eluprobleeme. M sulatab koomilise ja lüürilise, madala ja üleva. Avamäng Figaro aaria Don Giovanni, ka Don Juan ( 1787) olenevalt keelest, it, pr, hisp. erinev. Euroopas sajandeid tuntud legendi põhjal Peategelaseks Don Juan - edukas naistemees, tema teener Leporello, kes DG poolt võrgutatud naistest registrit peab. Kõrvuti koomiline ja traagiline. M suhtus DG üsna mõistvalt, ei näinud temas ainult petist ja võrgutajat, vaid ka nakatavat elurõõmu ja nooruslikku kirge
teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. ``Ristiteta hauad`` Arved Viirlaiu "Ristideta hauad" annab meile masendava pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Siin jutustatakse kodumaale saabunud Soomepoiste saatusest, NKVD vanglakoledustest ning metsavendade elust. Kuigi me oleme kõike ajaloost kuulnud, jõuab see raamatu vaheldusel paremini meieni ning läheb südamesse. Lugedes ei jõua ära imestada inimeste reetlikust ja julmust, millele vastandub ustavus ja armastus lähedaste vastu.
iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp · Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi · Põhja-Ameerika põliselanike jaoks oli maailm täis üleloomulike jõude · Nähtamatult, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui ka taimi · Samaanid olid erilised inimesed, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maiseid eluprobleeme lahendada, näiteks haigeid ravida · Kuna samaanid kasutasid ravimtaimi, kutsusid eurooplased neid "nõid-arstideks" · Samaanid esitasid erutavaid tseremooniaid, et aidata haigel tõbe oma meelest tõrjuda · Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks stimulaator kofeiin ja salitsüülhape (aspiriin) · astma vastu skungikapsa juurt ja kergemate haavade raviks raudrohtu, mis mõlemad on tõhusa ravitoimega · Kuid siiski oldi võimetud katkude vastu
võimalikult elutervesse kooslusse (perekonda, mõttekaaslusse, klubisse, spordiorganisatsiooni, usukogudusse jms). Vaja on endale teadvustada oma seisund ja hoida ennast aktiivses tegevuses. Unerohu rahustav mõju võib ulatuda 18 tunnini. Nii tunned pärast unerohuga magatud ööd omamoodi pohmelust, reaktsioonid on aeglasemad ning sellest võib tekkida õnnetusi. Unerohi võib vähendada unenägude nägemist. See võib tekitada masendust, sest unenägudes lahendame eluprobleeme alateadvuse tasemel. Unerohud võivad põhjustada ka mäluprobleeme. Eriti peaksid taoliseid ravimeid vältima nooremad inimesed. Une saabumist soodustavad ka looduslikud ravimid ja teed. Kindlasti tuleks unehäirete korral pöörduda arsti juurde. 13 KOKKUVÕTE Arenenud riikides viimase 25 aasta jooksul tehtud uuringute põhjal esineb unetuse sümptomeid kolmel kuni 19,4 protsendil elanikkonnast. Samas on see ravitav ning
ja reinkarneerib absoluutset tõde ja armastust siinses maailmas, tõde ei ole abstraktne vaid praktiline elulähedane reaalsuse mõistmine, muudavad meie arusaama ja kriteeriume normaalsusest, purustavad oma läbimurdega meie arusaamad õiglusest, headusest ja mõistlikkusest). 14. Erinevate usulise arengu teooriate põhisisu. - oser&gmünder: usulise otsustamise toeeria (kuidas muutub inimese arusaam Jumala rollist elusündmustes kuidas in lahendab eluprobleeme Jumalaga seoses) - james loder: transformatsiooniteooria (kuidas toimub inimese vaimsuse areng, mis seondab omavahel nö maist ja igavikulist tasandit, muutused inimese jumalasuhetes kutsuvad esile muutusi inimese tunnetes, mõtetes, käitumises) - narratiivsed arenguteooriad: lähtuvad inimeste endi arengulugudest 15. Usulised toimetulekumeetodid. - 1) tähenduse ja mõtestamisega meetodid (stressori usuline ümberdefineerimine
magamisase on kehv, õiendatakse pidevalt jne.). Jõulude ajal kirjutab ta kirja vanaisale, et to ta seal ära viiks. Mõisas õpetati teda kunagi kirjutama, kui ta ei oska kirja saata ja kiri ei jõua kunagi vanaisale. Selles novellis puudub Tsehhovile omane niiöelda "väike inimene".Tegu on autori teise loomeperioodi lühinovelliga, mis paneb lugeja peategelasele kaasa tundma. Novellis "Vanka" hakkab lugejana peategelasest kahju. Selle loomeperioodil esinesid Tsehhovil sarnased, tõsiseid eluprobleeme kujutavad novellid (sotsiaalpsühholoogilised teosed). Selle perioodil pidas Tsehhov kõige süüdlaseks pärisorjust ja selles teoses on Vanka pärisorja lapselaps ning seega peaaegu kirjaoskamatu. Rääkimata teadmistest kirja saatmise kohta. Sissejuhatus Kirjeldatakse Vanka ettevalmistusi kirja kirjutamiseks. Sõlmitus Vanka hakkab kirja kirjutama. Kulminatsioon Vanka kirjutab aadressi koha peale "külasse vanaisale". Pööre Saab teada, et kirju veavad laiali purjus noorukid.
Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud üle ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda sõda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikku karmi ja uskumatut elu ning pagulasühiskonna eluprobleeme. Arved Viirlaid sündis 11. Aprillil 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis 19371941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943 1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas lühikest aega
mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaegsemad, stiimulile järgneb reaktsioon. Psüühilised seisundid kestavad võrreldes protsessidega kauem. Psüühilised omadused on elu ajal omandatud või kaasa sündinud.
aega.Kõige parem on omavahel saavutada kokkulepe. · Lahutuse eeldused kujunevad tavaliselt pika aja jooksul , ei oska öelda ,mis just tõuke andis ja viis mõtlema lahutusele. · Kumbki abielupool mõistab olukorda erinevalt. Lahutuse etapid · Lahutuse esimene etapp: endast veel abielule suurt ohtu ei kujuta ja alati ei lähegi abielu sealt edasi lahutuse poole. Kuhjunud on põhimõttelist rahulolematust, lahendatamata eluprobleeme. · Lahutuse teine etapp: on vaikne staadium . Ühe abielupoole peas on küpsenud . See etapp valmistab lahutust ette. · Lahutuse kolmas etapp on tegutsemine: lahkuminekust mõtlev osapool on kogunud hingejõudu ja nüüd tuleb mõte teoks teha.See on tihti teisele osapoolele tugev sokk ja tekitab temas abitust. Faktorid · Ühiskonna moraal, · Lahutuse kerge kättesaadavus · Perekonnaõpetuse madal tase. · Rahvuse omapära.Religioon
hiina keeles, küll mitte puna-Hiinas, vaid Taivanil. Vastukajad Viirlaiu romaanile olid elavad ja osutasid, kui vähe maailm teadis Baltimaade saatusest. Arved Viirlaiu looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. 2 Romaanis kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. Objektiivne väärtus tänapäeval Maailm Viirlaiu teostes on julm, õrn, pitoreskne ja täis võitluspaatost. Menu tagatiseks oli põnevus ja dramaatika, mis ei lasknud lugejal hetkekski huvi kaotada. Aine on pärit tõsielust, reaalselt eksisteerinud inimeste jutustustest, kuid Viirlaid on eelkõige põnevuskirjanik, kes fabuleerib metsavendade võitluse, Siberi ja ohtlike põgenemiste teemal action-romaane. Teose tegelaskond
inimesel on tõkestatud just ahe, püüdlused ja algatusvõime. Üldiselt on nõustavas ravis näidustatud tagasihoidlikkus, aga depressiivsete patsientide puhul on nõuanded asjakohased. 5. Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia Esimesel pöördumisel kuulatakse inimese kaebusi ja esitades täpsustavaid küsimusi määratletakse probleemi olemus ja raskus. Esimesel seansil uuritakse ja hinnatakse ka muid eluprobleeme. Suhted abikaasaga, tööalased probleemid ja probleemid lastega. Pärast sümptomite ja probleemide esialgset hindamist antakse patsiendile ülevaade sellest, mis temaga toimub ja seisundi kestvus. Probleemid on seotud depressiooniga ja sellest mõjutatud. Samuti tutvustatakse põgusalt ja depressiooni ravi meetodeid ja võimalusi. See on suur kergendus, kuna esmapilgul lootusetu olukord on omandanud selgemad piirid ja paraneminse perspektiivi. Seansi
võimalikult elutervesse kooslusse (perekonda, mõttekaaslusse, klubisse, spordiorganisatsiooni, usukogudusse jms). Vaja on endale teadvustada oma seisund ja hoida ennast aktiivses tegevuses. Unerohu rahustav mõju võib ulatuda 18 tunnini. Nii tunned pärast unerohuga magatud ööd omamoodi pohmelust, reaktsioonid on aeglasemad ning sellest võib tekkida õnnetusi. Unerohi võib vähendada unenägude nägemist. See võib tekitada masendust, sest unenägudes lahendame eluprobleeme alateadvuse tasemel. Unerohud võivad põhjustada ka mäluprobleeme. Eriti peaksid taoliseid ravimeid vältima nooremad inimesed. Une saabumist soodustavad ka looduslikud ravimid ja teed. Kindlasti tuleks unehäirete korral pöörduda arsti juurde. (Loogna, Georg / Naomi 1998) Kokkuvõte Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Selle üllatava tulemuse põhjal on eksperdid järeldanud, et unehäirete teema ja unehäiretega
Kliendikeskne teraapia: Carl Rogers rõhutab inimsuse positiivsust, inimest käsitletakse pidevalt täiuslikkuse poole püüdlejana. Põhiline eeldus on, et suheldes hooliva terapeudiga on kliendil võimalik kogeda eelnevalt eitatud või allasurutud tundeid ja suurendada enese-teadlikkust. Klient aktualiseerib seesmist kasvupotentsiaali, terviklikkust, spontaansust. inimene saab juhtida oma elu. Kliendil on võime lahendada efektiivselt eluprobleeme ilma terapeudipoolsete ekspert-hinnanguteta peamine eesmärk on pakkuda kliendile turvalist ja usalduslikku õhkkonda, nii et klient saaks kasutada terapeutilist suhet enese tundma õppimiseks, arengu takistustest teadlikuks saamiseks. suhe on kõige tähtsam : loomulikkus, mitte- omav soojus, täpne empaatia, hoiakute edasi andmine kliendile tingimusteta aktsepteerimine ja respekt kliendi suhtes, lubavus, hoolivus ja nende
kaud võivad vaenulikkus või ebaedu iseennast võimendada. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib isiksust, teeb ta kindlamaks, positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimete tõögendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad isiksuse kognitiivse stiili mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents,kahemõttelisuse taluvus. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad.Humasnistliku koolkonna esindajad rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetakse ja suunatakse isiksuse arengu eneseaktualisatsioonile ja –teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele,
Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Kujuneda võib õpitud abitus, kui isiku heaolu või saavutused ei sõltu tema tegevusest ja otsustest ning tunduvad nendega seostamatud. Otsitakse vastust küsimusele, millised on need püsivad ja tüüpilisemad tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast (kas hinnangud ja tajud sõltuva ümbritsevast kontekstist või mitte) , korraarmastus, otsinguulatus (kas nähtusi vaadeldakse pigem ammendavalt ja kõikehõlmavalt või kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud teooriad – A. Maslow, C.Rogers - humanistliku koolkonna esindajad rõhutavad isiksuse
Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja 39 liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents (kas kaldutakse otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. C.Roger, A.Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetatakse ja suunatakse isiksuse arengut eneseaktualisatsioonile ja teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid
positiivsemaks, stabiilsemaks, kasvab enesega rahulolu. Kujunevad internaalsus ja eksternaalsus kui isiksuse kontrollikeskme tüübid. Kujuneda võib õpitud abitus. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. (H.Witkin, R. Gardner) Otsitakse vastust küsimustele, millised on need püsivad ja tüüpilised tunnetusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast, korraarmastus, otsinguulatus, nivelleerimistendents (kas kaldutakse otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. C.Roger, A.Maslow rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Toetatakse ja suunatakse isiksuse arengut eneseaktualisatsioonile ja teostusele läbi mitmete arenguetappide. Indiviid areneb
otsustamisel. See, miks ja kuidas inimesed pöörduvad raskustes religiooni poole, oleneb stressori usulise tõlgenduse määrast, usulisest probleemide lahendamise stiilist ja konkreetsetest usulise toimetuleku meetoditest. Inimesed, kes on religioossed, lahendavad ka oma elu kriise samuti rohkem usule toetudes. 27) Usulise toimetuleku stiilid Pargament jt (1988) palusid paarisajal erinevate kirikute liikmel kirjeldada konkreetsete näidete najal, kuidas usk Jumalasse aitab nendel eluprobleeme lahendada. Tulemusena selgus, et probleemide lahendamise võimalikud stiilid erinevad ennekõike selle põhjal, keda (inimest või Jumalat) tuntakse probleemi lahendamise eest vastutavana ja kes (inimene või Jumal) on aktiivne probleemi lahendamisel. Nende kahe tunnuse kombineerimisel kirjeldasid autorid kolme erinevat usulist probleemidelahendamise stiili. Need on ennastsuunav, edasisuunav ja liituv stiil.
õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Otsitakse vastust küsimusele, millised on need püsivad ja tüüpilisemad tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma , 48 korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid , lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast( kas hinnangud ja tajud sõltuva ümbritsevast kontekstist või mitte) , korraarmastus, otsinguulatus ( kas nähtusi vaadeldakse pigem ammendavalt ja kõikehõlmavalt või kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Humanistliku koolkonna esindajad(Carl
Kognitiiv-käitumuslikud teooriad. Selle rühma teooriate autorid rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksust oluliselt määratlev on tema kognitiivne stiil. Otsitakse vastust küsimusele, millised on need püsivad ja tüüpilisemad tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma , korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid , lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast( kas hinnangud ja tajud sõltuva ümbritsevast kontekstist või mitte) , korraarmastus, otsinguulatus ( kas nähtusi vaadeldakse pigem ammendavalt ja kõikehõlmavalt või kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. 41 4
vaid kasutama detaile vastavalt keskkonnale ja vajadustele. ,,Less is more" on piirav, kuna ei ole võimalik kasutada piisavalt erinevaid stiile ja vorme. Piiramine tekitab tunde, et olen kuubis kinni ja ei või sealt välja mõelda. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele üles ehitatud ühiskond. Kuna piire otseselt ei ole mõtlevad inimesed vabamalt ja teevad lahendusi, mis on unikaalsed aga lahendavad eluprobleeme. Postmodernism tekkis 1950-ndatel aga levima hakkas alles 1970-ndatel. Kuna olid nafta-ja energiakriisid, siis inimesed hakkasid otsima uusi lahendusi kuidas saada odavamalt ja kergemini ühiskonnas hakkama. Hakati otsima uusi lahendusi aga toetuma vanadele traditsioonidele, mis andsid alustala uuele kunstivoolule. Inimesed muutusid avatumaks ja hakkasid kasutama vabamaid vorme, samas toetudes ajaloolistele detailidele. Kes on kuulsamad postmodernismi esindajad?
Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõjaaastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" 23. Tegevuspaik Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates Sündmused: Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis
annaabi.ee 
