21. SAJANDI KOOL Maailm meie ümber areneb igapäevaselt ning pidevad elumuutused hõlmavad pea igat valdkonda niisamuti ei jää ka puutumata haridusvaldkond. Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära arenenud tehnoloogia võimalusi. Fundamentaalne küsimus seisneb aga selles, et milline peaks õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool?
hoiakud Ravi • Antidepressandid • Neuroleptikumidega • Psühhoteraapiaga ANOREKSIA Sümptomid • Teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri • Tugev hirm kaalus juurde võtta • Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud • Äärmiselt vähe ja lahjat toidu söömine • Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine Tekkepõhjus • Madal enesehinnang • Vähene tunnustamine • Elumuutused(koolivahetus, kolimine teise elukohta, vanemate surm või lahutus jne) • Teatud võimendatud emotsionaalsed ja füüsilised muutused ajus võivad toimuda ka tänu vanematelt saadud geneetilisele pärandile Ravi • Alatoitumusest ülesaamine • Söömiskäitumise normaliseerimine • Inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks • Süstemaatiline psühhoteraapia • Ravi võtab aega üle aasta, halvimatel juhtudel kuni 7 aastat ORTOREKSIA Sümptomid
Umbes 50% dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle selle. Paljud buliimia all kannatavad inimesed on eelnevalt kannatanud anoreksia all. SÖÖMISHÄIRETE PÕHJUSED üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA ALAKAALU SÄILITAMINE PIDEV JA SUUR HIRM KAALUTÕUSU EES KEHATAJU HÄIRUNUD Anoreksia (anorexia nervosa) on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Häire avaldub alatoitumises ning sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes. Haigusest tingituna süüakse madala
Söömishäired DANIEL, HANS Söömishäired Psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. 7% naistest on söömishäire 50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. Söömishäirete põhjused üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA (anorexia nervosa) Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna.
- tõsine konflikt jm 2) Pidev mõjutus - pidevad halvad suhted kodus, tööl, koolis - kiusamine - halvad elutingimused - ebastabiilsus ühiskonnas - rahulolematus tööga - teise liiga suured ootused/nõudmised, nt tööl või koolis - rollikonfliktid (nt ülemus nõuab pidevalt ületundedide tegemist ja kannatab lapsevanema roll) jm Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks: - kooli lõpetamine - uuele töökohale asumine - abiellumine - lapse sünd jm Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isksuseomadustest. A-tüüpi isiksus (kiired, teevad mitut asja korraga, vihastavad kergesti, kannatamatud, ei oska hästi puhata, on pealiskaudsemad suurem tõenäosus stressile). B-tüüpi isiksus (rahulikumad, põhjalikumad, oskavad puhata, seavad realistlike eesmärke). STRESSI STAADIUMID:
Kui laps tajub, et vanem on lasteaia suhtes häälestunud positiivselt, siis loob see lapsele kindlustunde. Lapse jaoks on kohanemine kergem, kui tema kodune päevareziim aegsasti muuta sarnaseks lasteaia päevareziimiga. Vanema ebakindel hoiak lasteaia vastu võib mõlutada lapse suhtumist. Õhtul vanematega kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad, agressivsed ning nõuda rohkem. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Vanemal tuleks olla tähelepanelik ja kannatlik. Last tuleks jälgida. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises. Lasteaiast koju jõudes tuleb lapse jaoks varuda aega, mis kuulub ainult lapsele- et tal oleks võimalik muljeid jagada ja tunda vanema lähedust. Kui lapse kohanemine lasteaiaga on sujuv, tunneb laps end turvaliselt ning see omakorda vähendab lapse võimalikku haigestumist.
Positiivne pinge- eustress Stressi võib tekitada: 1.mingi ühekordne mõjutus -raske haigestumine -elukoha muutus -töökoha kaotus -tõsine konflikt -õnnetus 2.Pidev mõjutus - pidevad halvad suhted kodus, tööl koolis -kiusamine -halvad elutungimused -ebastabiilsus ühiskonnas -rahulolematus tööga -teiste liiga suured ootused, nõudmised, nt tööl või koolis, kodus -rollikonfliktid Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks: -kooli lõpetamine -uuele töökohale asumine -abiellumine -lapse sünd Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isiksuseomadustest. A-tüüpi isiksus B- tüüpi isiksus Stressi staadiumid 1.Häiretsaadium Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada(nt saab teada, et järgmisest kuust tõstetakse üüri). Kui
Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama." Aivar Riisalu: 1500 eurot on latt Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäeva andmetel 18 279 eurot kuus (13 893 eurot neto). Ta leiab, et iga palk, mis ületab Eesti keskmise, on hea. "Kas mina saaks sellega (keskmise palgaga – toim.) ise hakkama? Kohe homsest ei saaks, sest senine palk on ajendanud ka tarbima ning elukondlikud kulud on kujunenud veidi suuremaks. Kui tekiks vajadus hakkama saada, siis tuleb teha teatud elumuutused ja kindlasti saaks hakkama." Riigikogulasest ettevõtja Aivar Riisalu arutleb, et hinnatõus on pöörane ja samas lahkuvad eestlased Soome. "1500 eurot oleks latt, millest allapoole töötav inimene hakkama ei saa. Täna Eesti inimene tuleks selle raha eest Soomest Eestisse tagasi." Riisalu viitab ka sellele, et Soome maksusüsteem jätab petliku mulje, et palgad on kopsakad. Eestis lihtsalt töötajad ei tea, mis nende eest kokku makstakse. Riisalu mainitud 1500eurone netopalk tähendab
süü ning, et lapse endaga ei juhtu seda sama. Neis teemades valesti aru saamine võib põhjustada seda, et laps on hirmul ja vihane, sest ta elu on kontrolli alt väljas. Kui aga laps tunneb, et tema eest hoolitsetakse, surm polnud tema süü ning ta ei sure nii pea, lepib ta ilmselt ning areneb normaalselt. On oluline meeles pidada, et lapse vanemaks saades, leinab ta oma kadunud vanemat uuesti ja uuesti, vastavalt arengukohastele arusaamistele. Tavalised stressirohked elumuutused, on vanema kaotanud lapse jaoks eriti rasked. Täiskasvanuks saamine, elus oleva vanema uuesti abiellumine, kodust lahkumine ja teiste lähedaste inimeste surm can be tumultuous. Pole ebatavaline, kui täiskasvanu vanem sureb. Enamik vanemaid sureb enne oma lapsi. Täiskasvanud lapsed aga mõtlevad sellele, kuidas ja millal nende vanemad surevad. Nende jaoks on väga kurb näha oma vanemaid muutumas aeglasemaks, hajameelsemaks ja feeling frail.
...........................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud
............................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... .............8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi
........................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna „kriis” tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas – ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb – on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast. Mida rohkem pingid ja stressi on kriisi sattunud
situatsioone, teiseks on emotsioonid ise indiviidi sisemisteks ressurssideks millega on võimalik vahetada. Uuringu autorite arvates on tähtis, et emotsioonide struktuurist arusaamine võimaldab kirjeldada etteennustamatuid sotsiokultuursete protsesside muutuseid. Samuti ka kirjeldada konkreetse sotsiaalse grupi empiirilisi tunnetusi ja kujutlevat maailma. Vaimsele tervisele mõjuvad negatiivselt sotsiaalne ja emotsionaalne üksindus, alistuv või eitav suhtumine vananemisse, järsud elumuutused, ebatervislikud töö- ja elamistingimused, töötus, harrastuste või aktiivse tegevuse puudumine (Tulva, Viiralt 2003). V. I. Laidmäe, T. Tulva jt. (2011) poolt läbiviidud uurimuses ,,Tervis ja elukvaliteet vanemas elueas" ilmnes, et mida vanemat earühma vaadelda, seda vähem oli hea tervisehinnanguga vastajaid. Mehed hindavad oma tervist paremaks kui naised. Erinevatest tervisevaevustest uuringus esines vanemaealiste hulgas kõige sagedamini südame- ja veresoonkonnahaigusi
Depressioonile on vastuvõtlikumad paindumatud, raskeloomulised inimesed. Meeleoluhäired on seotud teatud normaalse isiksuse ning patoloogiliste joontega (isiksushäired). Psühhosotsiaalsed tegurid Minapsühholoog Heinz Kohut rõhutab isiksushäiretega seotud haavatavust. Depressiooni taustal on sageli turvalise täiskasvanuta kasvanud laps, kel pole olnud võimalust saada positiivset tagasisidet enesest ega ka ümbritsevast maailmast. Järsud elumuutused nagu töötus, haigused, üksindus ja sotsiaalse toetuse puudumine. Tekkepõhjused Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus, ajus on vähenenud serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini hulk. Muutuste täpsed põhjused on teadmata, kuid soodustavateks teguriteks peetakse pärilikku ja omandatud bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või
või alkoholism. Depressioonile on vastuvõtlikumad paindumatud, raskeloomulised inimesed. Meeleoluhäired on seotud teatud normaalse isiksuse joontega ning patoloogiliste joontega (isiksusehäired). Psühhosotsiaalsed tegurid Minapsühholoog Heinz Kohut rõhutab isiksushäiretega seotud haavatavust. Depressiooni taustal on sageli turvalise täiskasvanuta kasvanud laps, kel pole olnud võimalust saada positiivset tagasisidet enesest ega ka ümbritsevast maailmast. Järsud elumuutused nagu töötus, haigused, üksindus ja sotsiaalse toetuse puudumine KUIDAS DEPRESSIOON KULGEB? Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus. Ajus on vähenenud serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini hulk. Muutuste täpsed põhjused on teadmata, kuid soodustavateks teguriteks peetakse pärilikku ja omandatud bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, erinevaid haigusi, mõningaid
Metüfoobia- alkohol, hirm alkohoolsete jookide ees - spetsiifiline hirm Agorafoobia- avalikkuse ees olemine- lagedakarus Skriptofoobia- avalikkuse ees kirjutamine- suhtlemiskartus Fonofoobia- avalik esinemine- suhtlemiskarus spetsiifiline hirm Mikrofoobia- bakterid, mikroobid, viirused, haigust põhjustavad patogeenid- spetsiifiline hirm Testofoobia- eksamid ja testid - spetsiifiline hirm Elektrofoobia- elekter- spetsiifiline hirm Metatesiofoobia- elumuutused- spetsiifiline hirm Nosokomefoobia- haiglad- spetsiifiline hirm Plasofoobia- hauad ja hauakivid- spetsiifiline hirm Akustikofoobia- helid- spetsiifiline hirm Sinofoobia- hiinlased ja hiina kultuur- spetsiifiline hirm Musofoobia- hiired- spetsiifiline hirm Homofoobia- homoseksuaalid- spetsiifiline hirm Venustrafoobia- ilusad naised- spetsiifiline hirm Japanofoobia- jaapanlased ja nende kultuur- spetsiifiline hirm Judeofoobia- juudid, nende kombed ja usk- spetsiifiline hirm
endiselt teadmata (Söömishäire või dieet...). Need arenevad erinevate tegurite koostoimel. Psühholoogilised faktorid: madal enesehinnang, saamatuse tunne, pidev rahulolematus oma kehaga, depressioon, raskused oma tunnete väljendamisel, jäigad mõtlemisviisid, kontrollivajadus, vajadus tunda end erilise või ainulaadsena) Ühiskonna mõju: meedia surve, kultuuri surve, teatud elukutsete surve Elumuutused Geneetilised faktorid Bioloogilised põhjused (Söömishäirete põhjused...) 3.2 Ravimine/ vältimine Söömishäirete ravi ja abi on individuaalne ning sõltub konkreetsest söömishäirest. Anoreksia ravis kasutatakse psühhoteraapiat ja ravimeid ning teatud faasis võib oluline olla ka haiglaravi. Nagu anoreksia puhul kasutatakse ka buliimia puhul mitmeid ravimeetodeid ning nende valik sõltub kõige enam patsiendi vajadustest.
hea, kui oled küsinud õpetaja telefoninumbri. Siis saad uurida, kas laps on pärast sinu lahkumist rahunenud, * Sageli on abi sellest, kui laps läheb lasteaeda isaga. Isad on reeglina konkreetsemad ja otsustusvõimelisemad hommikune hüvastijätt läheb valutumalt. * Õhtul vanemaga kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad ja agressiivsed ning nõuda rohkem tähelepanu. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Ole tähelepanelik ja kannatlik. Jälgi last. Ta annab ise vihjeid, kuidas teda aidata: kas lubada rohkem joosta, nutta või lihtsalt kaisus olla. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises. * Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul. Raskemal juhul võib kuluda 1-2 kuud. Eriti raske kohanemise puhul (laps on tihti haige, kaotab õpitud oskused, ilmneb füüsiline ja psüühiline kurnatus) tuleks nõu pidada psühholoogiga.
Kultuuri okki kogevad tugevamini need inimesed, kes on enam motiveeritud sügavuti tutvuma inimeste mõtlemis- ja tegutsemismallidega. Selline inimene märkab, mil määral peab ta oma malle muutma, ning sellest tekivad pained. Soov areneda heaks suhtlejaks võõras kultuuris viib selleni, et inimene paneb tahes-tahtmata proovile oma maailmapildi. Kultuuri okk tuleb ja läheb, järele jääb aeg-ajalt tekkiv kultuuristress, mis paneb meid ohkama: selline on siin, kodus oli teisiti. Kõik elumuutused nõuavad kohanemist. Võõrale maale õppima/elama asumine on suur elumuutus. Pinge all olles kasutame kaitsemehhanisme, et unustada ebameeldivad olukorrad ja kogemused kasvõi hetkeks. Mõni võib teha näo, nagu poleks midagi juhtunud, teine põgeneb reaktsioonimuutustesse (alaväärsuse all kannataja hakkab kamandama) jne. Isikupärased erinevused on selgesti nähtavad pere sees. Lapse maailmapilt areneb: siin on ruumi muutustele ja uutele asjadele. Just selle tõttu oskab laps
virgatsaine on lammutatud või närvilõpmesse transportmolekulide poolt tagasi haaratud. 10.Uimastitarvitamist mõjutavad riskifaktorid: Indiviidi tasandil: geneetiline eelsoodumus(nt. riskantne geenikombinatsioon) temperamendi omapära (ebastabiilne närvisüsteem, ekstravertsus) elamustejanuline käitumine ebaadekvaatne enesehinang (liigakörge/liiga maal) emotsionaalne eneseregulatsiooni puudulikkus (toimetulematus, äravus ja viha) tajutavad elumuutused, mis on seotud kaotusega(nt. armastatud inimest, positsiooni, ideaalid jne.) Pere tasandil: vanemad, kes tarvitavad uimastid vanemate salliva suhtumine uimastitarbimisse pingeid ja tülid perekonnas, vanemate lahutus vanemate üle-vöi allahooldus nörk emotsionaalne seotus vanematega raske majanduslik olukord kodukahjustus-lapsepölvest saanud tunda halva kohtlemine Kooli tasandil: halb mikrokliima koolis
- Lühiajalised ärevus-, depressiooni või kätumissümptomitena ilmnevad seisundid, mis tekivad pärast suurt elumuutust või stressi olukorda - Sümptomid tekivad üsna varsti (1-3 kuu möödudes), toibutakse mõne nädala või kuu möödudes - Epidemioloogia aastalevimus 5-10% - Kõige tavalisemad juhud: lähedase surm või haigus, enda haigus, õnnetusjuhtum, suhte lõppemine või lahutus, majanduslikud raskused, töötus, vaesus ja elumuutused; ka positiivsele elumuutusele nt miljoni võitmine Traumajärgne stressihäire - Reaktsioon psüühiliselt äärmuslikult traumeerivale elusündmusele - Pikaleveninud tagajärg erakordselt mõjuvale sündmusele või olukorrale, mis tõenäoliselt põhjustaks tugevat ärevust või muud psüühilist kannatust peaaegu igaühele - Stress-situatsiooni all mõeldakse mis tahes sündmust millega kaasneb surm, põsine
kõiki liikmeid vendadeks ja õdedeks vaatamata sellele, et tegemist oli kas aadliga või talupojaga. Levis mitmel pool Eesti alal, olulisemad keskused: Kagu-Eesti (Urvaste kihelkond), Saaremaa, Tallinn. Hernhuutluses oli seotud umbes 10 000 inimest. Hernhuutlust on nimetatud esimeseks rahvaliikumiseks Eesti alal. 1740ndate aastatel levis palju. 1743. a hernhuutlus keelustati. Esialgselt mõisnikud suhtusid hernhuutlusesse neutraalselt või positiivselt (Talupoegade eluvaldkonnas muutusid elumuutused, kui talupoeg oli midagi mõisast pihta pannud siis nad tagastasid, sest nad kartsid, et nende hing läheb hukatusse). Aja jooksul hakkas hernhuutlusega kaasnema sotsiaalsed protestid, mis ei meeldinud mõisnikutele. Hernhuutlaste mõjude tõttu on osades piirkondades kadunud rahvalaulud, muistsed ohvrikohad, muistsed puud. On kirjapandud hernhuutlaste elulugusi päevikutesse. Hernhuutlastele oli omane koorilaulu traditsioon, puhkpillide mängimine.
aastast "Uus Ilm" (kuni 1989). Miks on meil aga põhjust peatuda just sellel eestikeelsel ajakirjandusel, mis hakkas ilmuma Teise maailmasõja ajal ja järel? Põhjus selles, et nii palju eestlasi korraga, kui Teise maailmasõja jalust ühekorraga läände läks, ei ole läinud enne ega pärast. Teine ja veel olulisem põhjus näib olevat see, et eesti pagulased on pikka aega pidanud endid vaba eesti ajakirjanduse järjepidevuse kandjaiks. Kodu-Eestis aga tunneme neid üsna vähe. Kiired elumuutused Eestis 1940ndatel Vaikiv ajastu valmistas tahtmatult ette juunipööret 1930. aastate nn "vaikiv ajastu" valmistas tahtmatult pinda ette nõukogude pöördele. Muidugi oli vaikiva ajastu ajakirjandus nõukogude piirangutega võrreldes suhteliselt veel vaba, kuna aktuaalsetest päevasündmustest räägiti niivõrd, kuivõrd infot kätte saadi. Samas ei lubanud välisministeerium Nõukogude vägede sissetulekut 1939.
Lapsepõlvetraumad suurendavad kindlasti hilisemat depressiooniohtu. Ometi võib depressioon tabada ka neid, kellel sellist soodumust pole. Depressiooni eest pole keegi kaitstud. See võib rivist välja lüüa ükskõik millise eluala esindaja ega hooli sotsiaalsest klassist, intelligentsusest ega edust. Ehkki mõned bioloogilised depressioonid tulevad nagu välk selgest taevast, kujutab enamik depressioone endast reaktsiooni elumuutustele. Loomulikult ei põhjusta mitte kõik elumuutused depressiooni, kuid stressoreid, mis seda esile kutsuvad, on terve hulk. Pidevad või hiljutised depressioonivallandajad Lähedase inimese kaotus: Depressiooni levinuimat tekitajat, armastatud inimese kaotust, võivad põhjustada mitmesugused sündmused: surm, abielulahutus, laste suurekssirgumine, sõbra või kallima kaugenemine. Sellised kaotused on inimkogemuse lahutamatu osa. Kaotus kutsub esile südamevalu, mis enamikul juhtudel lõpuks kaob
juhtumit. Ema võib kogeda sünnitust ka kui hirmutavat, kaootilist, ülimaid võimeid nõudvat, isiksust lõhkuvat kogemust, mida ta enam iialgi ei taha uuesti kogeda. Sünnituse elamuslikku jõudu tõestab see, et meenutused ja tunded selle kulust haakuvad tugevasti meeltesse. Emad püüavad läbi käia 72 sünnituskogemust aina uuesti. Nad käivad läbi selle kogemusega kaasnevad mõtted ja elumuutused, mis moodustavadki selle mõistetava ja valitsetava terviku. Hämarat meenutust omavad emad võivad aastaid teha seda tööd. Sünnitus on raseduse ja lapse ootamise täitumine. Sünnituskogemust mõjutab see, kuidas ema on suutnud kasvada emadusse. Sünnituskogemuses peegeldub ema ja lapse vaheline suhe. Hea kogemusega emal on suuremad võimalused luua lapsesse positiivne ja
Nad on valmis ohverdama mõned tööalased kordaminekud, et rahuldada oma Pärast seda nihkub arutelu rohkem arenguga seotud aspektide juurde, s.t uuritakse, üldisi vajadusi. kuidas mingi ankur on aja jooksul muutunud, kas klient on alati seda ankrut oluliseks pidanud ja millist mõju on sellele avaldanud elumuutused. Lõpetuseks uuritakse veel, kas Karjääriankrud on mingil määral sarnased tööalaste väärtushinnangute laiema käsitu- eelistatud karjääriankrud on kooskõlas kliendi praeguse elu ja karjäärivaLikutega. Selline sega, mille on välja pakkunud Plant (1997). Tema Taanis tehtud etnograafilisest põhjalik analüüs aitab täpsustada eelistatud karjääriankrute (väärtuste) erinevaid tahke
Teadmised seksuaalsusest ja reproduktiivsusest Terviseseisundi mõju Menstruaaltsükli ja reproduktiivsuse anamnees Anamneesis füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade, suguelundid, rinnad, pärasool Toimetuleku-pingetaluvuse valdkond Stressiallikate iseloom Tajutud stressitase Kirjeldus üldistest ja spetsiifilistest reaktsioonidest stressile Tavapärased stressiga toimetuleku viisid ja nende tõhusus Elumuutused ja kaotused Tavapäraselt kasutatavad toimetulekuviisid Sündmuste kontrollitavuse tunnetamine Teadmised stressiga toimetuleku viisidest ja nende kasutamine Seos stressiga toimetuleku ja peredünaamika vahel Anamneesis füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade Väärtuste-veendumuste valdkond Kultuuriline/rahvuslik taust Majanduslik seisund, tervisekäitumine seoses kuulumisega teatud kultuuri-/rahvusgruppi
annaabi.ee 
