Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elu teke". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fotosüntees, kloroplastid, fauna, elusorganismide, arhed, eukarüoodid, genoom, moodustus, valgusenergia, süsihappegaas, fossiile, elavate, sümbiondid, laadsed, amfiibid, vesikeskkonnas, andes, prokarüoodid, organisatsioon, prokarüootidel, rakud, ainevahetuseks, käärimine, taolisi, kolooniaid, ainuraksed, primaarse, valgusenergiat, väävel..................................................................................................................18 Elu teke Elu tekkis vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid. Kuna teatud RNA järjestused omavad autokatalüütilist toimet ja mõned neist järjestustest töötavad kui polümeraasid, siis said nukleotiididest tänu sellele tekkida biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina, andes alguse kolmele erinevale organismide domeenile: prokarüoodid, arhed ja eukarüoodid. Arhed ja eukarüoodid on omavahel lähedalt seotud, mida näitab translatsiooniprotsessi sarnasus nende vahel. Samal ajal on aga genoomi organisatsioon ja transkriptsiooniprotsess prokarüootidel ja eukarüootidel erinevad. Sellest järeldatakse, et ühine eellane oli RNA-põhine ja see andis kaks erinevat liini,
Tõenäoliseks elu tekkeks Maal pakutakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi: *ligi 3,5 miljardit aastat tagasi leitud kivimitest on leitud stromatoliite(kihilisi struktuure, mis võivad olla tekkinud mikroorganismide tegevuse tagajärje või keemilisel teel) *Vanimad elusorganismid olid anaeroobsed (ei vaja hingamiseks hapniku) heterotroofsed (toitub valmis orgnaanilisest ainest) prokarüoodid (eeltuumne). Põhiliselt bakterid ja arhed. *Kõige rohkem arvatakse, et vanimad mikroorganismid on 2 miljardit aastat vanad, sest selliseid jälgi on leitud kümnest kohast(tuntuim Gunflinti kihistu Ontario järve kaldal Kanadas) 5. Millised olid esimesed elusorganismid ja milline on nende tähtsus järgnevate organismide ja kogu elu arengu seisukohast? Ainuraksed tuumata organismid bakterid ja arhed (=eeltuumsed), algselt olid need anaeroobsed heterotroofid.
Millistele elu teket käsitlevatele küsimustele andsid Keskkond on hapnikuvaene Milleri katsed vastuse ja millistele mitte? Esitage poolt- ja vastuväiteid seisukohale, et esmane Poolt: elu võis olla RNA-põhine. 1. Esimesed replitseeruvad molekulid olid RNA- molekulid 2. Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina Vastu: 1. See, et elu algast RNA-molekulidest on hetkel veel kaheldav 2. See, et elusorganismide ühine eellane kasutas
Evolutsioon Evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul muutunud on, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. · Inimese evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Praegu on looduslik valikühe peamise evolutsioonitegurina tugevalt pärsitud, kuna arenenud tehnoloogia ja meditsiin võimaldavad ellu jääda ka neil, kes muidu looduslikes tingimustes hukuksid. Tänu rasside vabale ristumisele toimub inimkonna geneetiline ühtlus
............................................................................................................19 Kvaternaar.................................................................................................... 20-21 Kasutatud kirjandus ...........................................................................................22 Maa Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi seega loetakse Maa vanuseks umbes 4,55 miljardit aastat (4.5672 ± 0.0006). Esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Elu tekke tõenäosus jääb ajavahemikku 4- 3,5 miljardit aastat tagasi. VANUS (MILJONIT
Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, käsijalgsed, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. ORDOVIITSIUM (488...443 miljonit aastat tagasi) Ordoviitsiumi käigus kujunes välja vanaaegkonna fauna, mille häving saabus Permi lõpu väljasuremisega, mis on läbi aegade suurim väljasuremissündmus Maal. Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis- Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Esmakordselt ilmusid korallid (pildil) ja sammalloomad, peajalgsed (pildil), merisiilikud, korallid ning rida okasnahksete gruppe
mõtlev inimene. Selgitage endosümbioosi hüpoteesi? Endosümbioosi hüpoteesi järgi liitusid amögoidsete prokarüootidega aeroobsed prokarüoodid ja fotosünteesivad prokarüoodid. Esimesel juhul tulid mitokondrid ja teisel juhul plastiidid (kloroplastid). Oluline on see sellepärast, et hakkasid välja kujunema looma- ja taimerakud. Endosümbioosi hüpotees seletabki seda, kuidas prokarüootide asemel tulid eukarüoodid. Ja kuna eukarüootide puhul tulid veel mitoos, meioos, siis tekkis rakus parem tööjaotus ning elu hakkas edasi arenema. Millega seletatakse liikide väljasuremist? Seda võib seletada sellega, et ükski liik ei sa lõpmatult evolutsioneerida. Lõplik kohastumine pole võimalik, sellepärast tekivadki uued liigid, mis suudaksid vastavas keskkonnas toime tulla. Milline tähtsus on eukarüootsuse tekkel? · Parem tööjaotus rakusiseselt · Lihtsa pooldumise asemel tekkis mitoos
ruumilise püsimise ja arengu. Elu tekkele Maal eelnes keemiline evolutsioon, mis lõi eeldused elu tekkeks. Keemiline evolutsioon kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Maakoor oli rahutu, esines vulkaanipurskeid, maapinnale tungisid magmavoolud. Puudus mullakiht ja paljaid kivimeid katsid klibu- ja liivakivid. Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega. Vulkaanilistest gaasidest moodustus esmane atmosfäär, mille koostis ei ole täpselt teada. Puudus hapnik ja osoonikiht ning ultraviolettkiirgus jõudis takistamatult maapinnani... Keemilise evolutsiooni esimesel etapil moodustusid atmosfäärigaaside omavaheliste reaktsioonide tulemusena monomeersed orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja monosahhariidid. Teisel etapil toimus selliste ainete liitumine ehk polümeriseerumine. Nii tekkisid polüamonihapped või polünukleotiidid
looduses. Elu areng Maal Esmastest elukandjatest protobiontidest said alguse üherakulised ilma tuumata organismid eeltuumsed ehk prokarüoodid. Praegu esindavad prokarüoote bakterid. Ürgsed prokarüoodid elasid vees. Fossiilseid baktereid on tuvastatud juba 3,2 ... 3,8 miljardi aasta vanustes kivimites. Prokarüootsete organismidena eksisteeris elu Maal ligikaudu paar miljardit aastat. Umbes 1,4 ... 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid nendest päristuumsed organismid ehk eukarüoodid Eukarüootsuse teket seletatakse nn. endosümbioosi hüpoteesiga: mingisuguste amöboidsete prokarüootidega ühinesid aeroobsed prokarüoodid (millest kujunesid mitokondrid) ja fotosünteesivõimelised prokarüoodid (millest kujunesid kloroplastid). Üherakuliste eukarüootidena arenes elu umbes 600 ... 800 miljonit aastat. Selle aja jooksul kujunesid välja eukarüootsete organismide peamised rühmad: taimed, loomad ja seened. Milliseid eeliseid andis organismidele eukarüootne ehitustüüp
Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule? 1 tonn=1000kg 1. astme tarbija 1000kg x 10% =100kg 2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg 7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool? Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks. 8
koostises. Suur osa magneesiumi aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes kuulub magneesium rohelise pigmendi klorofülli koostisse. Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Anioonid Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül- (OH-), karbonaat- (HCO3-, CO32-), fosfaat- (H2PO4-, HPO42-), kloriid- (Cl-) ja jodiidioonid (I-). Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid (HCO3- ja CO32-). Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Fosfaatrühmad (H2PO4- ja HPO42-) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks.
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t.
liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks ja taastamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet, bioloogiline mitmekesisus, looduslik mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus 1. Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Bioloogiline mitmekesisus on evolutsiooniliste ja ökoloogiliste protsesside tulemus. Bioloogiline mitmekesisus pole staatiline, erinevad liigid domineerivad. Tekivad
Mutatsioonid on kohasuse suhtes juhuslikud ega mõjuta alleelisageduse muutumise suunda populatsioonis. LV annab evolutsioonile suuna kasutades ilma kindla eelissuunata muutusi. Mutatsioonijõu ekstreemne näide on HIV. Tema ja teised gripiviirused on RNA viirused. Mitmed põhitõed, mis kehtivad DNA puhul (proofreading, sünteesi kõrge täpsus), siin ei loe. Teeb oma genoomi paljundamisel vigu ja see on tema fundamentaalne osa ja strateegia. Lisaks puudub kindel fikseeritud genoom. kohanevad ülikiiresti muutunud tingimustega. 4. jälle üks loll ülesanne 5. Kas valik saab populatsioonist kaotada kahjuliku retsesiivse alleeli? 2 põhjust Ei saa. 1) kahjulik alleel ei pruugi olla nähtav, vaid heterosügootses olekus. dominantses (homosügoodina) oleks ja talle saaks valik rakenduda fenotüübi vastu. 2) kahjulik taastekib teatava sagedusega juhusliku muteerumise käigus. 6. Seleta mõistet mutatsiooni valiku tasakaal?
Elu enne Kambriumit: elu tekke ajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 mlj a tagasi (leitud stromatoliite: kihilisi struktuure, mis võivad tekkida mikroorganismide tegevuse tagajärjel). Teadaolevalt vanimad mikroorganismide kivistised on 2 mlj a vanad (Gunflinti kihistu Kanadas). Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid (bakterid ja erhed), mis moodustasid eeltuumsete e prokarüootide riigi. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid tekkis fotosüntees algas aeroobne hingamine. Päristuumsete e eukarüootsete rakkude teke Proterosoikumi alguses (endosümbioosi teel üks rakk neelas teisi, mis jäid eksisteerima organellidena). Esimesed hulkraksed organismid (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastust. Elu areng Kambriumist tänaseni: ,,Kambriumi plahvatus": ajastu alguses 15 mln aasta jooksul toimunud tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng (organismi ehitusplaani regulaatorgeenid).
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2
Mikrobioloogia I 2017 keskkonnaga (sh temperatuuri, rõhu, Loengute teemad 1. Mida uurib mikrobioloogia? Elu teke Maal. 2. Mikrobioloogia ajalugu. 3. Prokarüootide koht eluslooduse süsteemis. Prokarüootide nimetamine ja prokarüootide suurus. 4. Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused. Kaasaegne prokarüootide süsteem. 5. Mikroorganismide rühmad (kujurühmad). 6. Eu- ja prokarüootse raku võrdlus. Arhede eripära. Arhed kui ekstremofiilid. Mikrobioloogia I 2017 7. Bakteriraku membraan, kest (sein) ja kapsel. 8. Organellid ja sisaldised, varuained, nende süntees. 9. Endospoorid, sporogenees. 10. Bakterite viburid, bakterite liikumine ja selle viisid, piilid, bakterite kleepumine pindadele 11. Bakterid ja keskkond. 12. Temperatuuri toime mikroobidele. 13. Rõhu ja kiirguse toime mikroobidele. Hapniku ja pH toime mikroobidele. 14. Bakterite kasv ja paljunemine. 15
1. Milleri-urey katsed Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2. Proteinoidid (Polüpeptiidide abiootiline süntees: proteinoidid) Abiootiliselt
Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioon -> orgaanilised polümeerid. Polümeerid -> püsivad polümeeride kogumikud. Energia saadi reaktsioonideks ultraviolettkiirgusest, õhuelektrist. Tekkisid eeldused elu tekkeks. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi · Sagedased vulkaanipursked · Maal puudus mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega · Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär (N2,CO2,SO2,H2,NH2,CH4) · Atmosfääris puudus vaba hapnik. · Puudus osoonikiht ning Uv-kiirgus jõudis takistamatult maale. BIOEVOLUTSIOON Elu tekkis vees. Protobiondid esmased elukandjad. Prokarüoodid(eeltuumsed) energia orgaanilistest ühenditest esmased heterotroofid. Energia anorgaanilistest ühenditest esmased kemosünteesijad. Vanimad eukarüoodid · Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis
(hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja aminobutüraadi 3. Proteinoidid. Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid. Laboris tilgutatakse monomeeride lahus kuumale liivale, savile või kivile vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal olevad metallid (raud, tsink) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil. 4. Prebiootilised aminohapped. Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse
toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad) liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine) energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2.Fotosüntees. fotosünteesi tähtsus. Fotosüntees assimilatsiooni protsess, mis toimub kloroplastides. Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat. Fotosünteesi lisaproduktina eraldub molekulaarne hapnik. Tähtsus: *eralduv hapnik on vajalik organismide hingamiseks *saab alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees *valgusenergia muundatakse keemiliste sidemete energiaks *atmosfääris esinev hapnik on Maal ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks.
Sest: o Valgud tuleb teha aminohapeteks o Aminohapetelt tuleb eemaldada aminorühm o Aminorühmast tekkiv ammoniaak on ülimürgine o Kogu energiat ei saa kätte. Kaotsi läheb grammi kohta 2 kilokalorit o Väga valgurikka toidu söömine on mitmel põhjusel probleemne. Sest: Väga valgurikas toit kahjustab maksa ja neerusid Väljutab kaltsiumi Põhjustab sageli rasvumist Autrotroofne ainevahetus Taimne fotosüntees Kloroplastides toimuv protsess, mille käigus veest ja süsihappegaasist valguse mõjul sünteesitakse esmane orgaanika ning kõrvalproduktina vabaneb hapnik Fotosünteesi füsioloogia: Põhiliseks fotosünteesivaks organiks taimel on leht, kuid fotosünteesi võime on veel vartel ja viljadel Lehe ehitus: Pealt katab lehte epiderm ehk kattekude, mille rakud on läbipaistvad ning ei fotosünteesi. Epidermi all on põhikude, mis jaguneb: 1
· Arenemine ( evolutsioon ) · · · · · Orgaaniliste molekulide abiootiline süntees: · · · · · PROTOBIONTIDE MOODUSTUMINE: 1. Kui liposoomid segada lahustuvate biopolümeeridega 2. See kuivatada moodustub mitmekihiline ,,võileib" 3. Siis vee lisamine lipiidmembraaniga kerakesed, mis sisaldavad enda sees biopolümeeri molekule. · · Arvatakse et esimeseks pärilikkuse kandjaks oli RNA. · Panspermia- elu kandumine Maale kosmosest. · Esimesed Eukarüoodid ilmusid Maale ~ 1,7 miljardit aastat tagasi tuuma membraan võis moodustuda rakumembraani sissesopistusest. · · Endosümbioos: 1. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid ( protobakterid ) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid nendest said mitokondrid. 2. Tsüanobakteri allaneelanud primitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone tänapäeva kloroplast 3
(valgus, temp, tuul, niiskus) (õhk, vesi, muld) Abiootilised tegurid meid ümbritsev anorgaaniline maailm. Kliimale ja elukeskkonnale lisaks veel kiirgus, pH, raskemetallide ühendid. Biootilised tegurid organismide vastastikused suhted. 1. Valguskiirguse mõju (joonis) · nähtav valgus 380nm 750 nm · UV- ultraviolettkiirgus alla 380 nm (geenmutatsioonid) · Infrapunane kiirgus üle 750 nm (soojuskiirgus) · Fotosüntees kõige intensiivsem 440-680 nm Valgusnõudluse järgi jagunevad organismid: · valguslembesed · varjutaluvad · varjulembesed Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodile. Taimed jagunevad vastavalt sellele: · lühipäevataimed - vajavad valgust alla 12 tunni (kanep, daalia) · pikapäevataimed - valgust rohkem kui 12 tundi( nisu) · päevapikkusest sõltumatud taimed (tomat) 2. Temperatuuri mõju
§ Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viiruste kõige tähtsam osa on genoom, mis sisaldab pärilikku infot. Genoomiks on DNA või RNA. § Genoomi katab valkudest struktuur nn. kapsiid. See on jäik, kindla ehitusega struktuur. Lihtsamate viiruste ehitus sellega piirdubki. Sellised on näiteks adenoviirused ja papilloomiviirused. § Kapsiid võib mõnedel viirustel olla kaetud lipiididest ja valkudest koosneva ümbrisega. Sellised on näiteks HIV-viirus, gripiviirus ja herpesviirus.
2. Väliskeskkonnast eraldatud ,,keha" olemasolu 3. Paljunemine 4. Omaduste edasiandmine DNA ja RNA vahendusel 5. Suhtlemine väliskeskkonnaga 6. Arenemine (evolutsioon) Vanimad bakterite kivistised prekambriumist (3,5 mld aastat tagasi). Stromatoliit- mikroobidest koosnevate ladestiste kivistised. Kasvavad üliaeglaselt- kõrguse järgi saab ennustada vanust. Tsüanobakterid- esimesed hapnikutootjad. 1,7 mld aastat tagasi- esimesed eukarüoodid. Elu algus Maal Arenes elutust materjalist. Elu tekke alguses ei olnud hapnikku. Ürgne atmosfäär oli redutseeriv- soodustas biomolekulide sünteesi. Väga vähe hapnikku, redutseerivad tingimused, CH4, CO2, N2, NH3, kõrge temperatuur. 1. Orgaaniliste molekulide abiootiline süntees 2. Proteinoidide moodustumine (abiootiliselt sünteesitud polüpeptiidid) 3. Protobiontide teke (ürgrakud) 4. Pärilikkuse teke RNA abil 5. Kaasaegne elu (DNA, RNA, valgud)
Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne. tärklis (varuaine, taimed). Fotosünteesi tulemusena sünteesivad taimed glükoosi. Glükoosivarud talletatakse taimede säilitusorganites. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Kartul tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada
Rakukest: kaitseb väliste mõjutuste eest. Annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Kaitseb rakku siserõhu eest. Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. Vakuoolid: on vee reservuaariks, kindlustavad siserõhu. Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vanemates jääkained. Mürkainete, mahlade säilituskoht, kaitseks ärasöömise eest. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid struktuure, aitamaks seemneid levitada. Plasiidid: Kloroplastid: 2 membraani, sisu täidab valguline vesilahus strooma. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid, kus on roheline värvaine klorofüll. Kromoplastid: sisaldavad värvilisi pigmente, karotinoide. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Lisaks ainevahetuslik funktsioon. Leukoplastid: varuainete talletamine. Pigmendivabad Plastiidide üleminekud:
Need oli ained, mis võisid olla valdavad varases Maa atmosfääris. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained, mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem pruuniks. Proovides määrati moodustunud ained paberkromatograafiaga. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Tingimused ürgsel maal: väga vähe hapnikku; redutseerivad tingimused; CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st; kõrge temperatuur; valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitede rünnakud ja Uvkiirgus olid palju suuremad kui praegu Katses sünteesitud produktid: alaniin, glütsiin, aspartaad ja aminobutüraat. Proteinoidid abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid
Mycobacterium), tömbid (B. anthracis) või ka ellipsoidsed (enamik batsille). 12.Mida tead aktinomütseetidest? Arvati, et tegu on seentega, Tglt prokarüoot. Levinud mullas. Võimelised lagundama raskesti lagundatavaid orgaanilisi aineid. Valgud toiteaineks. Mullas on palju endospooride moodustajaid - bacillus´sed. Eksoensüümid - ekso - välja. Valgud on alati stabiilsemad , siis kui nad saavad mingile pinnale kinnituda. Aktinomütseedid - antibiootikumide tootja. Mis on genoom - kogu organismi geenide kogu. Kõige väiksem genoom prokarüootidel. Aktinomütseetidel on lineaarsed kromosoomid. Vetthülgav pind - koniitide tõttu pinnal - hülgavad vett. Suure genoomiga bakterid. 13.Mis võiks olla põhjus, et parasiitsetel bakteritel on väikesed genoomid? Sest nad elavad teiste organismide arvel, neil ei ole vaja palju erinevate funktsioonidega valke. Klamüüdiatel on väikesed genoomid, tema genoom on väike, sest ta elementaar keha on ka pisike
Looduslik valik toimib isendite paljunemise ja suremise kaudu olelusvõistluses. Rakk on terviklik süsteem, mis tuleb iseseisvalt toime oma ainevahetusega ja kasvamisega ning iseenda paljundamisega.Päristuumne rakk koosneb organellidest, igalühel on ülesanded: liikumine (viburid, kulendid), toitumine, energiaga varustamine, ülesehitusttööd, pärilikkuse hoidmine. Bakterirakus on vähem organelle, aga funktsioonid on samad. iga bakter omaette isend. Viirus ei ole rakk, vaid väike hulkuv genoom. Ainuraksete koloonias on isendid mingil põhjusel edukamad kui üksikult. Hulkraksete organismis on rakud üksteisest sõltuvad, moodustavad terviku, mis koosneb eri ülesannetele sptesialiseerunud, üksteist abistavatest rakukogumikest. 51. Mis on organ ja mis organell? Organ e elund, mis koosneb üksteist abistavatest rakukogumikest. Organell eritalitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemebraaniga. 52. Rakk, koloonia, isend.
- mere põhjas kuumades allikates (kaitstud meteoriidisaju ja UV-kiirguse eest) - sügaval maakoores (kuni 2km sügavusel) - savis - ookeanide kohal ujuvad pimsskiviparved - ÜHINE TUNNUS VESI!!! Esimesed elusolendid - sügavas vees (UV-kiirgus + osoonikihi puudumine) - 3,43 miljardit aastat vanad stromatoliidid Austraalias (bakterite poolt moodustatud kolooniad) - ainuraksed eeltuumsed (prokarüoodid) = neist tekkisid arhed (ürgbakterid) ja bakterid - algelised organismid toitusid keskkonnas leiduvast orgaanilisest ainest, mõned suutsid anorgaanilisi ühendeid oksüdeerida (kemosünteesijad) = tekitasid endale ise süsivesikuid - edasiminek elu arengus seoses fotosünteesi kujunemisega 3 miljardit aastat tagasi - tekkis hapnik (algul ainult vees) - 2 miljardit aastat tagasi hakkas hapnik atmosfääri kogunema - tekkis osoonikiht = kaitse UV-kiirguse eest
See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Seejärel said mered küllastuda hapnikuga, ning lõpuks ka atmosfäär. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Elusloodus jaguneb arhedeks, bakteriteks ja eukarüootideks bakterid ja arhed on prokarüoodid. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Eeltuumne. (Neil puudub tuumamembraan ja mitmed organellid). Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhedel eeterlipiidid (teistel esterlipiidid). Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom genoomi suurus operonide esinemine mRNA intronite puudumine 70s ribosoomid metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid Rakuskelett
annaabi.ee 
