b. tööriista liikumine c. töölaua liikumine d. materjali eemaldamine Küsimus 15 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Vali üks: a. töölaua liikumine b. materjali eemaldamine c. tööriista liikumine d. tooriku kinnitamine Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Vali üks: a. poolmurde b. elemendiline c. murde d. voolav Küsimus 17 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)? Vali üks: a. kõvasulamist puur b. pinnatud kiirlõiketerasest puur c. pinnatud kiirlõiketerasest hõõrits d. kiirlõiketerasest puur Küsimus 18 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)? Vali üks: a. kõvasulamist kujupuur b
Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. 2.Gaaskütused-Maagaas, Metaan, Propaan,Vesinik 1.Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes
Esitluse valmistaja: SeltsimeesLenin Nafta Nafta koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem Nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast
gaasiliste süsivesinikega (n.-kõrvalgaas). Keemiliselt koostiselt on nafta parafiinsete, nafteensete ja aromaatsete süsivesinike segu, milles leidub ka orgaanilisi väävli (tioolid, sulgiidid, tiogeenid, tiofaanid) hapniku (nafteenhapped, fenoolid, tõrvained) ja lämmastiku ühendeid (püridiini ja kinoliini derivaadid). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt
Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ningaromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6.
Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid5 või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Millest nafta koosneb? Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal lihtne, on molekulaarne koostis väga keeruline. Süsinik (82...87%) Vesinik (12...15%) Väävel (1,5%) Lämmastik (0,5%) Hapnik (0,5&) Omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Mida suurem on nafta erikaal6, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks: rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Maapinnal
energiaallikana. Kui nafta on maapõuest kätte saadud, eraldatakse naftatöötlemistehases toornaftast erinevad koponendid ehk fraktsioonid, mida seejärel puhastatakse. Niimoodi saadakse bensiini, petrooleumi, diislikütust, määrdeõlisid ja masuuti, mis on hädavajalikud tööstusettevõtete töö ja sõidukite liikumise tagamiseks. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas.Naftat saadakse naftapuuraukudest.(pilt 1) Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit
Seega on võrduse parem pool vasaku poole alamhulgaks ning mõnedel juhtudel(kui üks hulk on teise alamhulgaks või kui tegemist on võrdsete hulkadega) on mõlemad pooled võrdsed. - Väide $ $ $ on TÕENE Põhjendus: Kui hulkadel A ja B puudub ühisosa, siis ei leidu neil ka samasuguseid paare( $ ja $ ühisosa puudub), st . Kui hulkadel A ja B leidub vähemalt 2-elemendiline ühisosa, siis saab hulkade ühisosast moodustada täpselt samasuguseid paare, mis jäävad ka tehte $ $ tulemusena. Näiteks: A = {0,1,5,7} ja B = {1,5,7,8} {#,', { {1,5};{1,7};{5,7} $ $ {",#,', { {#,', , { $ $ ({0,1};{0,5};{0,7};{1,5};{1,7};{5,7}) ({1,5};{1,7};{1,8};{5,7};
Küsimus 1 Vale Hinne 0,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – abil iikumise ülesanne? Vali üks: a. töölaua liikumine ÕIGE b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine d. tööriista liikumine Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib hallmalmi lõiketöötlemisel? Vali üks: a. murde b. voolav c. elemendiline d. poolmurde Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kiirlõiketeras b. tempermalm c. süsinikteras d. roostevaba teras Küsimus 4 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke terasest tooriku välispinna treimiseks vajalik spindli pöörlemiskiirus N (p/min). Tooriku
Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine d. töölaua liikumine Küsimus 2 Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. voolav Märgista küsimus b. elemendiline c. murde d. poolmurde Küsimus 3 Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. keraamika Märgista küsimus b. roostevaba teras c. süsinikteras Kasutajatugi
läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist 2 Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6
Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide ehk tsükloalkaanide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on
ning sisaldab alati ka orgaanilisi väävli- (tioole, sulfiide, tiofaane, tiofeene), hapniku- (tõrvaineid, nafteenhappeid, fenoole) ja lämmastikuühendeid (püridiini, piperidiini ja kinoliini derivaate). Nafta on väga tuleohtlik, tumeda värvusega, õlitaoline ja iseloomuliku lõhnaga vedelik. Ta ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanilistes lahustites. Tihedus temperatuuril 15-20 kraadi on 800 kg/m3 kohta. Elemendiline koostis on lihtne, kuid molekulaarne koostis väga keeguline. Peamised ühendid jaotatakse kolmeks: · Parafiinid nt asfalt, keemiline valem CnH2n · Nafteenid nt benseen, keemiline valem CnH2n · Aromaatsed ühendid keemiline valem CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nafta koostisest väikse osa. Kuna nafta koosneb mitmest erinevast ühendist, siis on raske välja tuua keemis- ja sulamistemperatuuri. Keemise algtemperatuuriks peatakse tavaliselt 30-100 kraadi
Valisin selle teema ka sellepärast, et ma pole naftast enne uurimust teinud. Kuna nafta on ohtlik ja see võib põlema minna, siis seda enam, paneb see seda teemat põhjalikumalt uurima. . Nafta Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82 kuni 87%), vesinikust (12 kuni 15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6.Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
Organismide keemiline koostis Elemendiline koostis: - Organismi koostisest on leitud 70-80 erinevat keemilist elementi. Enamusi väga väikeses koguses ja enamuste ülesannet ei teata. - Hapnik 65-67% - Süsinik 15-18% - Vesinik 8-10% - Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1% d) Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7% e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid: - Positiivselt laetud ioonid: a) Kaalium...
edasine töötlemine krakkimise teel. Sel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema C- aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kakk molekuli heptaani. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6
See omadus innustas keemikuid terve inimpõlve vältel neid molekule aina uutmoodi kokku klapitades välja töötama üha uusi kasulikke materjale, millest tänapäeval saab valmistada kõike alates kuulivestidest ja lõpetades hambaharjadega. Koostis Nafta kujutab endast vedelate ning nendes lahustunud gaasiliste ja tahkete süsivesinike segu. Peamised naftat moodustavad ühendid on alkaanid, tsükloalkaanid, mida Markovnikov nimetas nafteenideks, ning vähesel määral aromaatsed ühendid. Elemendiline sisaldus: süsinik (82...87%), vesinik (12...15%), väävel (esineb naftas peamiselt vesiniksulfiidi H 2S ning orgaaniliste ühenditena - 1,5%), lämmastik (0,5%) ning hapnik (0,5%). Mida suurem on lisandite sisaldus, seda suurem on nafta tihedus. Nafta sisaldab nii hargnemata kui ka hargnenud ahelaga isomeere. Näiteks oktaani 18st võimalikust isomeerist on leitud naftast 17, nonaani 35st võimalikust isomeerist aga 24.
Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me sellele tavaelus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus. (Nafta Must kuld, http://www.ene.ttu.ee/Maeinstituut/Loput/Nafta %20-%20must%20kuld.%20K.Lepisk.pdf, Kaupo Lepsik, 2004) Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Parafiinid on nafta peamised koostisosad ning nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen
Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaadid, süsivesinikühendid, räniühendid. · Kivimid-moodustuvad erinevatest mineraalide ja kristallide kogumikest. Tard-e.magmakivimid Settekivimid Moondekivi
Jada võib luua neljal erineval viisil. Üks viis jada loomiseks on luua tühi jada ilma ühegi elemendita: var jada = new Array(); Teine viis on luua jada määrates ka jada elemendid: var jada = new Array(9, 6, 2, "test"); Lõime jada pikkusega "4" ja elementide indeksid on vastavalt 0, 1, 2 ja 3. Kolmas viis on luua jada määrates ära jada pikkuse, mis tähendab, et konstruktor Array() saab argumentiks ühe numbri: var jada = new Array(6); Sellega on loodud kuue elemendiline jada, kus iga elmendi väärtus on defineerimata. Selle kolmada meetodiga tekib probleem, kui kasutada brauserit "Navigator 4" ja hilisemat. Ehk siis alates versioonist JavaScript 1.2, JavaScript ei tunnista seda kolmandat meetodit. Kasutades sel juhul jada loomiseks kolmadat meetodit, siis luuakse ühe elemendiline jada, mille väärtuseks on 6. JavaScript 1.2 pakubki neljadat meetodit jada loomiseks: var jada = ['test', true, 2.05];
katalüsaatori pinnal. 11 7. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävel - satub keskkonda suures osas fossiilsete kütuste põletamisest - Eestis on peamiseks saasteallikaks olnud soojuselektrijaamad (põlevkivi) - põhiline osa kütuse väävlist väljub suitsugaasidega, väike osa jääb seotuna tuhka - regeneratiivsed (elemendiline väävel, väävelhape, vedel vääveldioksiid – Na, K, NH3 -sooladega), mitteregeneratiivsed eraldusmeetodid (ladustamine) - vääveldioksiidi eraldumise vähendamine o väävli eraldamine kütusest enne põletamist o väiksema väävlisisaldusega kütuse kasutamine o väävlit siduva põletamistehnoloogia kasutamine o vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest – odavaim, efektiivseim
CH2OH CH2OH 2.Kütused-orgaaniliste ühendite allikad. Maagaas-on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Nafta-on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest.
Kiumoodustajad on polümeermaterjalid, mille pikkus ületab läbimõõdu vähemalt 100x. Looduslikud kiud - puuvill, vill, siid, lina. Modifitseeritud tselluloos-atsetaatkiud, viskooskiud jms. Sünteetilised kiud - PET, PA,PAN,PP,PUR...jne. Kiud saadakse vedela polümeeri surumisel läbi spetsiaalse aukudega plaadi ja kiud kedratakse pideva kiuna. - kilemoodustajad -(liimid, pinnakattematerjalid: lakid, värvid , polümeerpinded e. polümeerpulbrid, mis sadestatakse kuumale pinnale. 3. elemendiline koostis - orgaanilised - anorgaanilised - elementorgaanilised 4. ahelakuju - homoahelaga / C põhiahelas on ühte liiki aatomid - heteroahelaga / mitut liiki elemendi aatomid 5. elementaarlülide paigutuse ja iseloomu järgi - regulaarne / avaldab polümeeri omadustele kõige suuremat mõju - ebaregulaarne elementaarlülide iseloomu järgi - statistiline ( juhuslik) lülide paigutus - x - - - x - - xxx - x - xx - - - altrnatiivne ( väga range järjestus) x - x- x- x- x- x-
Referaat: NAFTA JA SELLE PRODUKTIDE VÕIDUKÄIK LÄBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6
- liikumised keevitusel - kvaliteedi kontrolli vajadus ja võimalusi Teretulnud on lisaks tekstile ka pildid, skeemid Keevitamine Keevitamine Gaas- ja plasmakeevitus Kütuste tekkimine Maal Nafta NAFTA OMADUSED Nafta on iseloomuliku lõhnaga maapõues leiduv pruunikas õline vedelik. Harvemini leidub heledat, värvuselt petrooliga sarnanevat ja musta vaike sisaldavat paksu naftat. Nafta tihedus on 650 ... 1040 kg/m3. Teda iseloomustab elemendiline, rühmaline ja fraktsiooniline koostis. Nafta sisaldab süsinikku 83 ... 87%, vesinikku 11 ... 14%,hapnikku, väävlit ja lämmastikku kokku 1 ... 5%. Protsendi murdosa piires sisaldab nafta lahustunud mineraalaineid ja Kütuse kütteväärtus ja kogus Mõningate kütuste kütteväärtusi Kütused, autobensiinid Kasutavate karburaatormootorite e ottomootorite tegelik võimsus, töökindlus ja kasutegur sõltuvad kasutatava kütuse omadustest.
Kõikvõimalike k elemendiliste variatsioonide arv m elemendi hulgast määratakse valemiga Näide 5. Urnis on 5 kuulikest numbritega 1, 2, 3, 4, 5. Üksteise järel võetakse urnist kolm kuulikest. Mitu erinevat numbrite jada võib sel viisil tekkida? Lahendus. Tuleb leida erinevate 3elemendiliste variatsioonide arv 5st elemendist. Vastus. Sel viisil võib tekkida 60 erinevat numbrite jada. Katse tulemusena moodustatakse k elemendiline jada, mille igaks elemendiks võib valida ühe elemendi m erineva elemendi hulgast. Niisuguse katse võimalike tulemuste arv on N = m .k Näide 6. Olgu tegemist "numbrilukuga", mille avab üks kindel neljast numbrist koosnev jada. Mitmel erineval viisil võib valida niisuguse luku "võtme"? Lahendus. Tuleb leida erinevate 4elemendiliste jadade arv, kus jada igale kohale võib kirjutada ühe 10 numbrist. N = 10 = 10000 4 Vastus
Temale seatakse vasta- vusse reaalarvuline parameeter, mida nimetatakse n-ndat JÄRKU DETERMINANDIKS ja mis on sobivalt valitud märgiga kõikvõimalike niisuguste n teguri korrutiste summa, kus tegurid on valitud maatriksi erinevatest ridadest ja erinevatest veergudest. Tähistades maatriksi A determinandi | A |, võib eelöeldu kirja panna järgmiselt: A |A| = (-1) a1 i a2 j . . . an k , (i, j,...,k) kus (i, j,...,k) on n-elemendiline permutatsioon arvudest 1, 2, . . . ,n ja on inversioonide arv selles permutatsioonis. Permutatsioonid erinevad üksteisest ainult elementide järjekorra poolest ja n-elemendiliste permutatsioonide arv on n-faktoriaal, st neid on n! = 1 2 . . . n tükki. Öeldakse, et kaks arvu k ja l moodustavad permutatsioonis inversiooni, kui suurem arv asetseb väiksema ees. St kui ( . . . k . . . l . . .) ja k > l, siis nad moodustavad inversiooni, vastasel korral aga mitte. NÄITEID
Temale seatakse vasta- vusse reaalarvuline parameeter, mida nimetatakse n-ndat JÄRKU DETERMINANDIKS ja mis on sobivalt valitud märgiga kõikvõimalike niisuguste n teguri korrutiste summa, kus tegurid on valitud maatriksi erinevatest ridadest ja erinevatest veergudest. Tähistades maatriksi A determinandi | A |, võib eelöeldu kirja panna järgmiselt: A |A| = (-1) a1 i a2 j . . . an k , (i, j,...,k) kus (i, j,...,k) on n-elemendiline permutatsioon arvudest 1, 2, . . . ,n ja on inversioonide arv selles permutatsioonis. Permutatsioonid erinevad üksteisest ainult elementide järjekorra poolest ja n-elemendiliste permutatsioonide arv on n-faktoriaal, st neid on n! = 1 2 . . . n tükki. Öeldakse, et kaks arvu k ja l moodustavad permutatsioonis inversiooni, kui suurem arv asetseb väiksema ees. St kui ( . . . k . . . l . . .) ja k > l, siis nad moodustavad inversiooni, vastasel korral aga mitte. NÄITEID
Pinnase proovi esinduslikkuse tagamine: Terminology in soil sampling (IUPAC Recommendations 2005) Pinnase proovide eeltöötlemine võib hõlmata mitmeid etappe: A. Pesemine B. Kuivatamine C. Purustamine/homogeniseerimine D. Ekstraheerimine o solventekstraktsioon neutraalsed orgaanilised ühendid o tuhastamine ja lahustamine elemendiline koostis o vesilahustes ekstraheerimine ioonide analüüs Probleeme: Üldine pestitsiididega saastatus ja kontrollproov Sisemine standard Võrdlusmaterjal 2.3 Õhuproovid Õhuproovide võtmisel tuleb silmas pidada analüüsi eesmärke, millest tulenevalt võib olla vajalik: ühe spetsiifilise aine kogumine mitmete ainete kogumine või osakeste analüüsiks proovi võtmine. Õhuproovide analüütiliste meetoditena võib nimetada:
t mehaanilise ajamiga presse. Samuti kasutatakse hüdropresse ning stantsimise vasaraid. 7. Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine,puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hamba-lõikamine, lihvimine. 8. Metallilaastu liigid Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakorda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui ka lõiketingimused. Väikesel lõikekiirusel tekib elemendiline laast (laastu kihid on üksteisest eraldunud). Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu. Lõigatav kiht eraldub sel juhul ebakorrapäraste tükikestena (nn. murdelaast). Teriku kasvaja Teatud lõikekiirusel kleepuvad sitkest metallilaastust murenenud metalliosakesed surve ja
pikkuse väljastamine
m[0] = 3; // omistamine
elemendile indeksiga 0
m[1] = -8;
// massiivi väljastamine for-tsükli abil
for (int i=0; i
U r I r 1 r =1 [ ] [ kus r = r ( y1 ) r ( y 2 ) ... r ( y q ) ... r ( y Q ) , Y = y1 y 2 ... y q ... y Q ] ja 1 on Q-elemendiline ühtedest koosnev veeruvektor. 1.7 Järeldusalgoritmi töö näide 16 1.7 Järeldusalgoritmi töö näide Toome illustratiivse näite eelnevale. Vaatleme kahe sisendi ja ühe väljundiga süsteemi, mille kumbki sisendmuutuja omab kahte liikmesfunktsiooni ja väljund kolme. Süsteemi (täielik) reeglibaas on antud järgmiselt 1. IF U1 is A11 AND U2 is A21 THEN V is B2 2. IF U1 is A11 AND U2 is A22 THEN V is B1 3
JUHTIV SÜSTEEM - - - - - JUHTIMISSÜSTEEM JUHTIMISE OBJEKTIIVSUS.SEADUSPÄRASUSED. JUHTIMISTEOORIA STOHASTILISUS JUHTIMISE SUBJEKTIIVSUS. ANDEKUS. JUHTIMISKUNST SITUATSIOONIMEETODID JUHTIMISKUNSTI ÕPETAMISES 6.3. MUDELID INFOTEHNOLOOGIA NÕUAB MUDELEID DESKRIPTIINE MUDEL PÄRAST OBJEKTI PRESKRIPTIIVNE MUDEL ENNE OBJEKTI MUDELI VORM : MATEMAATILINE FÜÜSILINE ( MAKETT) GRAAFILINE jm. ISOMORFISM ELEMENT ELEMENDILINE VASTAVUS VÕRKGRAAFIK HOMOMORFISM ÜHESUUNALINE VASTAVUS 69 REGRESIOONVÕRRAND Y = a0 + a1x1 + a2x2 + ... MUST KAST NÄITED X1 Y X2 X3 JOONIS 6.5. MUST KAST
Tuleb t~oestada, et hulga Nn abil saab moodus- tada n! permutatsiooni. Jaotame hulga Nn k~oikide permutatsioonide hulga, (1) (2) (n) t¨ahistame Pn abil, tema alamhulkadeks Pn , Pn , . . . , Pn . Alamhulka (i) Pn , kus i Nn , kuulugu sellised permutatsioonid, mille esimene element on i Nn . Selle hulga iga permutatsioon on kujuga i2 3 . . . n , 21 kus (n - 1)-elemendiline permutatsioon 2 3 . . . n on permutatsioon hulga {1, 2, . . . , i - 1, i + 1, . . . , n} elementidest. Matemaatilise induktsiooni eel- duse kohaselt on selles hulgas (n - 1)! permutatsiooni. Mistahes i, j Nn , (i) (j) kus i = j, korral ei ole hulkadel Pn ja Pn u ¨hiseid permutatsioone, sest erinevus on juba esimeses arvus. Seega hulga Pn permutatsioonide arv (1) (2) (n)
Lisaks kohustusele on aga õiguse kandjal kohustuse kandja vastu õigus sellele, et viimane oma kohustuse täidaks. Näiteks keelab PS § 36 lg 1 ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ja takistada Eestisse asumast. See kohustus on adresseeritud kõigile avaliku võimu kandjatele ja sellele lisandub iga Eesti kodaniku subjektiivne õigus sellele, et teda välja ei saadetaks ega takistataks Eestisse asumast. Subjektiivne õigus on seega kolme-elemendiline relatsioon õiguse kandja, kohustuse kandja ja õiguse eseme vahel. Subjektiivse õiguse ja objektiivse normi erinevus on selles, et viimase puhul puudub õigustatud subjekt, kes saaks nõuda kohustuse täitmist. Põhiõigused on kellegi subjektiivsed õigused kellegi vastu. Selgelt on PS II peatükis isiku subjektiivne õigus formuleeritud PS § 8 lg-s 2, § 13 lg-s 1, § 15 lg 1 esimeses lauses, § 16
tada n! permutatsiooni. Jaotame hulga Nn k˜oikide permutatsioonide hulga, (1) (2) (n) t¨ahistame Pn abil, tema alamhulkadeks Pn , Pn , . . . , Pn . Alamhulka (i) Pn , kus i ∈ Nn , kuulugu sellised permutatsioonid, mille esimene element on i ∈ Nn . Selle hulga iga permutatsioon on kujuga iα2 α3 . . . αn , 21 kus (n − 1)-elemendiline permutatsioon α2 α3 . . . αn on permutatsioon hulga {1, 2, . . . , i − 1, i + 1, . . . , n} elementidest. Matemaatilise induktsiooni eel- duse kohaselt on selles hulgas (n − 1)! permutatsiooni. Mistahes i, j ∈ Nn , (i) (j) kus i = j, korral ei ole hulkadel Pn ja Pn u ¨hiseid permutatsioone, sest erinevus on juba esimeses arvus. Seega hulga Pn permutatsioonide arv (1) (2) (n)
Lisaks kohustusele on aga õiguse kandjal kohustuse kandja vastu õigus sellele, et viimane oma kohustuse täidaks. Näiteks keelab PS § 36 lg 1 ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ja takistada Eestisse asumast. See kohustus on adresseeritud kõigile avaliku võimu kandjatele ja sellele lisandub iga Eesti kodaniku subjektiivne õigus sellele, et teda välja ei saadetaks ega takistataks Eestisse asumast. Subjektiivne õigus on seega kolme-elemendiline relatsioon õiguse kandja, kohustuse kandja (õiguse adressaadi) ja õiguse eseme vahel. Subjektiivse õiguse ja objektiivse normi erinevus on selles, et viimase puhul puudub õigustatud subjekt, kes saaks nõuda kohustuse täitmist. Põhiõigused on kellegi subjektiivsed õigused kellegi vastu. Subjektiivne õigus on sealjuures kellegi kohustus midagi teha või tegemata jätta. Lisaks kohustusele on aga õiguse kandjal
Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt (peab olema taandatav sellisele vormelile): See on vormel. Siin on juba loogika kasutusel. Seal pole kirjas, et hüpotees on see ja dispositsioon see jne. see vormel avab õigusnormi loogilise struktuuri mõiste. Põhimõtteliselt koosneb õigusnorm täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist : hüpotees, dispositsioon ning sanktsioon. 25. Õigusnormide esitamine õigusaktides. Õigusnorm on alati kolme elemendiline, kuid seaduse paragrahvis ei pea olema kolme õiguselementi. Karistusseadustikus on dispositsioon ja sanktsioon. (kaks elementi) Hüpotees on, aga ta asub karistusseadustiku üldosas. Subjekti vanus ja süüdivus ongi erinevate paragrahvide jaoks. Riigiõiguse puhul on hüpotees ja dispositsioon. Kõik sanktsioonid asuvad karistusseadustikus 10 peatükis. 26. Õiguse allikad. Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest, seda kahes tähenduses:
omadust 2.7) põhjal eksisteerib ka piirväärtus lim xn , kusjuures kehtib (2.23). n→∞ ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS 49 Märkus. Teoreemi 2.26 valguses on lause 2.20 kehtivus ilmne: koonduvus ehk reaalarvulise piirväär- tuse olemasolu tähendab ülemise ja alumise piirväärtuse võrdumist ehk seda, et osapiirväärtuste hulk on ühe-elemendiline. Järgnevad kaks lauset selgitavad ülemise ja alumise piirväärtuse mõistete geomeetrilist sisu. Lause 2.27 Olgu (xn ) tõkestatud jada. Võrdus a = lim xn kehtib parajasti siis, kui iga ε > 0 puhul n→∞ arv a rahuldab võrratust xn > a − ε lõpmata paljude jada liikmete xn korral (2.24) ja võrratust
3. Vahe-Eesti maastikuvaldkond Kõrvemaa Võrtsjärve madalik Soomaa 4. Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Kagu-Eesti lavamaa Vooremaa Haanja kõrgustik Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Sakala kõrgustik Valga nõgu Võru-Hargla orund 5. Ida-Eesti maastikuvaldkond Alutaguse Peipsiäärne madalik 183. Maastikulise mitmekesisuse vormid. Maastikul võib ühel ajal esineda erisuguseid mitmekesisuse vorme: klassifikatsiooniüksuste mitmekesisus (taimkate, elupaik, ökosüsteem), elemendiline ehk komponendiline mitmekesisus (künka lagi, nõlv, mõhn, oos, rannavall, luide, terrassid, paljanduv paas või klibu, klint, liivakivipaljand, liivik, rändrahn, kivikülv , uhtorg, allikas, allikaline pinnas, ajutine oja, voolav oja, väljavool rabast, karstivorm, soostuv reljeefilohk, matmispaik, kiviaed, kiviraun, kivivare, piirikivi, mälestuskivi), morfoloogiline mitmekesisus (maastikumustrit moodustavate üksuste
annaabi.ee 
