.............................................................................3 Elektriohutus...............................................................................................................................4 Ohutusklassid ja kaitseaste..........................................................................................................4 Elektriseadmele...........................................................................................................................6 Elektriseadmete maaletoomine ja müümine...............................................................................7 Vastavusdeklaratsioonis peavad sisalduma:................................................................................7 Soovitused ostjale.......................................................................................................................8 Meelespea.......................................................................................................................
5. Seadme voolujuhe ei tohi olla kaktine või rikkunud. 6. Kui töötad vee läheduses, jälgi, et vesi ei saatuks elektriseadme sisse. 7. Kui näete või tunnete, et seade töötab ebaõigesti lülitage voolust välja ja lugege kasutusjuhendi. Vajadusel pöörduge spetsialistile. 8. Vali sobiv rietus, et oleks mugav ja riietuse osad ei saatuks masina mehhanismi sisse. 9. Töökoha lahkudes lülitage võimalikult kõik elektriseaded voolust välja. 10. Arge lastke lapsi keeruliste elektriseadmete juurde. Ise igapäevases elus jalgin need tavalised reeglid mida ülespool nimetasin. Eesmärgiks on seadmete ja oma enda elu säilitamiseks. Kui kasutan arvutit jälgin, et voolujuhe ei saatuks ukse vahele ja samuti jälgin arvuti temperatuuri järgi, et ta ei kuumutaks üle. Mida kindlasti ei tohi elektriseadmete juures teha? Vastus: mängida veega. Seadme juhtmed võivad olla peidut põrandas, seinas, vaiba all jne. Eesmärgiks see, et nad ei segaks liikumist ja vältida
Elektriseadmete ohutusnõuded 1)Elektriseadmetega töötamisel tuleb kõigepealt tutvuda tootja kasutusjuhisega 2)Arvutit kasutades järgin, et igasugu asju ei läheks arvutipeale (näiteks hoian mahlaklaasi arvutist kaugemal). Samuti järgin et laadimisjuhtmed oleks korralikud ning ei takistaks toas liikumist. 3)Elektriseadmete juures ei tohiks kindlasti teha omavolilisi ümberehitusi 4)juhtmed peaks olema paigutatud nii, et nad ei segaks ümbritsevat töökeskkonda, samuti ei tohiks nad olla sõlmes rippuvas asendis. Kindlasti peaksid olema kaitstud ümbritseva keskkonna eest, vee ja niiskuse. Samuti ei tohiks nad olla nii, et neile ´´otsa komistataks´´. 5)Pistikupesad peavad olema korras ning igasuguste defektidetta. Mingisuguseid kahjustusi, defekte ei tohi olla
3. Kahe või enama ohtlikkuse tunnuse esinemine üheaegselt. C. Vähe ohtlikud- ruumid, kus puuduvad ohtliku või eriti ohtliku ruumi tunnused. Näiteks kuivad köetavad ruumid halvasti voolu juhtivate põrandatega ja metalltarinditega, nagu koolid, haiglad, kontorid, elumajad. Märkus: Ruumi ohtlikkuse astme määrab juba üks loetletud tunnustest. Lisaks eespool toodule liigitatakse ruume veel tule- ja plahvatusohtlikkuse järgi. Nende ruumide elektriseadmete on kehtestatud erinõuded. 53. Mida tähendab märk elektritarvitil? Tegemist on kahekordset isolatsiooni omava elektritarvitiga ning seda ei tule maandada või nullida. 54. Mis on väikepinge ja kus seda kasutatakse? Väikepinge on pingepiirkond, mille korral pinge ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 50 volti, alalispinge puhul 120 volti. Väikepingete piirkonnas eristatakse kaitseväikepinget tähisega SELV ning PELV ja talitlusväikepinget tähisega FELV.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood
Kenno Aaslaid V13 Energiamärgis. 1. Mis on energiamärgis? Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Arvesse võetakse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms. 2. Millistel hoonetel peab olema energiamärgis? Olemasolevad hooned ja hoone osad: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel või hoone osadel (sh korteritel), mida soovitakse müüa või üürile anda peale 1. jaanuarit 2009. Müüja või üürileandja peab tehingu toimumisel võimaldama ostjal või üürijal energiamärgisega tutvuda. Uued hooned: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustati 2009. aastal.
SULAVKAITSMED Nulljuhe faasijuhe Pistikupesa teine klemm Maandatud Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Pistikupesa üks klemmidest Maandamata Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V Elektriseadmete liigid ja tähised Jaotatakse neljaks Liigid ehk ohutusklassid saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi. 1. tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; 2. elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; 3. kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; 4. Kaitsevikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega… - III klass Nõuandeid elektri ohutuks
Kirjelda vooluvõrgus kasutatavate kaitsmete töö põhimõtet. On kahte tüüpi kaitsmeid. Sulavkaitsmed, mille puhul on nii,et kui voolutugevus läheb üle normi, siis sulavkaitsmes olev traat põleb läbi. Bimetallkaitse(automaatkork) Põhikomponent on metallplaat, mis koosneb kahest metallist,mille soojuspaisumise konfitsent on erinev. Soojenedes paindub see metallplaat kõveraks ja katkestab voolu. Jahtudes vool taastub. Mis on elektriseadmete kaitsemaandamine? Esiteks need on need 2 klemmi pistikus. Kaitsemaandamine on mõeldud inimese kaitsmiseks voolu eest. Kaitsemaandamise klemmi kaudu on elektrisüsteem otse rullitud väga väikese takistusega ja ta kaitseb inimest, sest süsteemi takistus on inimese takistusest väiksem. Millised takistused esinevad vahelduvvooluahelas? Kirjelda neid. Aktiivtakistus – puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helerin Vallner Rühm T11HT ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID JA ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3
Pärnus, Sindis, Elvas ja Koerus. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks Ericsson Eesti AS (2009. a II kv alates, valmistab mobiilsidevõrguseadmeid), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele), Scanfil OÜ (elektroonikaseadmed) ning arvutite tootjaist on suurim AS Ordi. Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule. Elektriseadmete ja -aparatuuri tootmises on suurima käibega ettevõtteks ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. 2 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009 2.1 2005 aasta Elektriseadmete-ja elektroonikatööstusse tehtud välisinvesteeringud olid perioodil 2003-2006 kahekordistunud (Tabel 3)
Elekter kodus Alvar Kägo Milline on kodune elektrivõrk? · Korteri elektrivõrgus on vahelduvvool. · Pinge kohtkindlate elektriseadmete ja pistikupesa klemmidel on 220V · Elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti. · Elektrivõrgu nulljuhe on maandatud · Elekter jõuab majapidamisse elektrikaabli kaudu kas maa alt või õhust. Mida kujutab endast faasijuhe, nulljuhe · Faas on vahelduvvooluahela osa, milles tekitatav elektromotoorjõud või sellele faasile rakendatav pinge on sama suur ning sama sagedusega kui sama elektriahela muud osad ehk muud faasid.
Elekter kodus Tänapäeval on elektriseadmete kasutamine muutunud nii endastmõistetavaks, et sagely unustatakse, kui ohtlik võib elektrivool inimesele olla. Igal aastal juhtub aga elektriseadmete kasutamisel inimeste teadmatuse ja hooletuse ning elektriseadmete rikete tõttu palju raskeid õnnetusi. Et neid vältida, tuleb teada olulisimat elektriohutuse nõuetest, osata elektriseadmeid kasutada. ennast ja seadmeid säästvalt, osata jälgida seadmete korrasolekut, et vajaduse korral saaksid rikked kiirelt parandatud. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega
Tänapäev ● Tänapäeva ühiskond kasutab kõige erinevamaid elektroonikaseadmeid ● Tootmine põhineb tööstuses toimivates automaatsetes või poolautomaatsetes tehastes Elektroonikatööstus Eestis ● On olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis ● Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule – enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil ● Reaalselt tegutseb elektroonika- ja elektriseadmete tootmises ligi 200 ettevõtet Elektroonikatööstus Eestis ● Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks: – Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrguseadmeid) – Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) – Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ● Arvutite tootjaist on suurim AS Ordi – Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük
elektrilahenduse sissepääsu ja väljapääsu kohatadel, põhjustades häireid närvisüsteemil.[2] On olemas kohalikud ja üldised elektrivigastused. Põletused elektrimärgid, naha metalliseerumine, naha läbilöök. Üldiseid vigastusi iseloomustatakse kahjusega erinevatele lihasgruppidele ja ilmnevad nad hingamise ja südaseiskusega ja krampidega.[2] Elektrivigastuse põhjused [2] Elektrivigastuse põhjused enamikul juhtudel (80-90 protsenti) on otseses kokkupuutes elektriseadmete pingestatud osadega, töös nendega ilma pinge eelleevendamiseta. Peamised elektrivigastuse põhjused on hooletus ja hoolimatus. Teisisõnu, elektrilöökide põhjusi saab süstematiseerida järgmiselt: Tehnilistel põhjustel (seadmerike, vale ekspluatatsioon) Organisatsiooniline (mittevastavus ohutusnõuetele) Psühho-füsioloogiline (väsimus, vähendatud tähelepanu). Abi elektriõnnetuse juhul [2;4]
Eestis u. 15-25m/s. Esineb ka tugevamaid pagisid Keravälk Tavavälgust pikem eluiga(kuni paar minutit). Kerajas või piklik, helendav ja liikuv Tornaado- Maapinna kohal paiknev tuulekeeris. Vesipüks Veekogude kohal paiknev tuulekeeris. Müristamine Kuum välgu sähvatus paisutab õhku, mille tagajärjel tekib lööklaine ehk müristamine Ei ole nii ohtlik kui välk. Äikesega kaasnevad ohud Tulekahjud Elektriseadmete kahjustumine Elusolenditele eluohtlik (põletushaavad, südame seiskumine,verevalumid jne) Ettevaatusabinõud Hoiduda eemale kõrgetest üksikutest puudest lagedal alal, kõrgetest mobiiltelefonimastidest ja elektriliinidest Vältida veega kokkupuudet. Väljas eemale hoiduda metallesemetest Hoonete maandamine piksevardaga. Soovituslik vältida ahju kütmist, telefoniga rääkimist ning teiste elektriseadmete kasutamist.
ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Tööriistu, -seadmeid ja vahendeid tuleb kasutada nende tootjate või tarnijate juhendite kohaselt. Tööriistade,-seadmete ja abivahendite kasutamiskorrasoleku tagamine hooldamisega. Elektripaigaldises või selle lähedal töötamisel või käidul tarvitavaid eritööriistu, -seadmeid ja vahendeid tuleb nõuetekohaselt hoiustada. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS Kodus elektriseadmestiku ohutuse eest vastub omanik. Enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid ja juhtmeid kasutada ei tohi. Tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja pistikupesad oleksid terve isolatsiooniga. Pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides. Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS Kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud.
(Im). FAASIJUHE juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)üldine- elektrilöök. kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega ja maandatud eseme suhtes. NULLJUHE juhe kus voolu sees ei ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. ole. SULAVKAITSE on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, Keskväärtus (Uk; Ik) ja efektiivväärtus (Um; Im) mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale EFEKTIIVVÄÄRTUS on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis kestva liigvoolu või lühise tekkimist
Elegaaslülititel; 4. Elegaas- ja õlilülititel. 7. Lahklülititega lubatakse väljalülitada: 1. Nimivoolu; 2. Lühisvoolu; 3. Ülekoormusvoolu; 4. Ei lubata väljaslülimist voolu all olevaid elektrivõrgu lõike. 8. Milline vastus ei ole õige. Kõrgepinge isolaatorid valmistatakse: 1. Klaasist; 2. Portselanist; 3. Plastikust; 4. Ränist. 9. Milline vastus on õige. Pingepiirikuid kasutatakse: 1. Inimeste ja loomade kaitseks pinge alla sattumise eest; 2. Elektriseadmete kaitseks ülepingete eest; 3. Kõrgepinge isolaatorite kaitseks ülepingete eest; 4. Õhuliinide juhtmete kaitseks ülepingete eest. 10.Milline on õige vastus: Eestis elektrivõrkudes kasutatav kõrgeim vahelduvvoolu pinge on: 1. 500 kV; 2. 110 kV; 3. 330 kV; 4. 35 kV: 11.Milline on õige vastus. Reaktoreid kasutatakse: 1. Pinge vähedamiseks. 2. Nimivoolude vähendamiseks; 3. Lühispingete vähendamiseks; 4. Lühisvoolude vähendamiseks. 12
Pärast töö lõpetamisest teatab töörühmajuhtija sellest lülitamistöö juhtijale. 4.Rikete kõrvaldamisel kui on vaja taastada tarbijate elektrivarustus ei ole nõudeavalduse esitamine kohustuslik. EHITISTE ELEKTRIPAIGALDISED Vastastikusse kahtlustatava toime vältimine 1.Elektripaigaldis tuleb välja ehitada selliselt et eri elektripaigaldiste ja mitte elektriliste paigaldiste vahel ei tekiks vastastikkuseid kahjustavaid toimeid. 2.Elektriseadmete juurdepääsetavus-Elektriseadmed tuleb paigaldada selliselt et oleks ettenähtud vajalikul määral: 2.1 Vaba ruumi nende paigaldamiseks ja üksikseadmete hilisemaks vahetamiseks. 2.2 Juurdepääsu võimalusi käidu, katsetamise, kontrolli, hoolde ja remondi jaoks. 3. Paigaldusolud –kõik elektriseadmed tuleb valida selliselt et nad taluksid turvaliseid toimeid ja ümbrusolusid mis iseloomustavad nende asukohta ja mis neile võivad mõjuda
Kaitsväikepingeahelad saa ühendada madalpingevõrguga. Seadme korpus ja selle metallist osa III kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb kaitseväikepingelisel toitel (SELV, PELV) ja milles ei saa tekkida kaitsepingest kõrgemat pinget. III klassi seadme sildil on tähis . III klassis seadmete toiteks mõeldud kaitseväikepingetrafodel on tähis Elektriseadmete IP (Ingress Protection) klassifikatsioon IP esimene tunnusnumber tähistab kaitset võõrkehade eest ja teine tunnusnumber tähistab kaitset vee eest. Elektriseadmete enamlevinud IP klassid: Ei ole Kaitstud Kaitstud Kaitstud Kaitstud Vee- Surve- kaitstud tilkade sademete pritsmete peale- kindel veekindel eest eest eest voolava
Kaitsväikepingeahelad saa ühendada madalpingevõrguga. Seadme korpus ja selle metallist osa III kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb kaitseväikepingelisel toitel (SELV, PELV) ja milles ei saa tekkida kaitsepingest kõrgemat pinget. III klassi seadme sildil on tähis . III klassis seadmete toiteks mõeldud kaitseväikepingetrafodel on tähis Elektriseadmete IP (Ingress Protection) klassifikatsioon IP esimene tunnusnumber tähistab kaitset võõrkehade eest ja teine tunnusnumber tähistab kaitset vee eest. Elektriseadmete enamlevinud IP klassid: Ei ole Kaitstud Kaitstud Kaitstud Kaitstud Vee- Surve- kaitstud tilkade sademete pritsmete peale- kindel veekindel eest eest eest voolava
SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliühtlustus; *kordusmaandused ja peamaanduslatt; *0-klassi elektriseadmete kadu; *kindla värvtähisega kaitse- ja
Maandustakistuse mõõtmine Riski ja ohutusõpetus TTÜ 2009 1.)Eesmärk Töö eesmärgiks on tutvuda maandustakistuse meetodite ja vastavate mõõteriistadega. 2.)Kasutatud töövahendid Maandustakistuse mõõtur 3.) Järelduste tegemiseks vajalik teooria Takistuseks elektrivoolukahjustuste eest kasutatakse kaitsemaandureid ja maandusseadmeid. Kaitsemaanduseks nimetatakse elektriseadmete normaalselt mittepingestatud, kuid pinge alla sattuda võivate metallosade ja konstruktsioonide tahtlikku ühendamist maaga. Elektriseadmed maandatakse vastavalt eeskirjadele pingest ja voolu liigist sõltuvalt järgmiselt. · Alates 380-V vahelduvvoolust ja 440-v alalisvoolust on maandamine nõutav kõigis ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis.
vahel on võrdne nulliga. Maandamata juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. 1. Millal võib tekkida lühis? Lühis tekib tavaliselt riknenud isolatsiooniga või isolatsioonita faasi- ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel elektriseadme Maaga ühendatud metallkerega. Lühis võib tekkida ka siis, kui rikutakse elektriohutuse nõudeid ja remonditakse pingestatud elektriseadmeid. Lühise tekkimist saab vältida, kui katkestada elektrivool elektriseadmete remontimisel ja rikete kõrvaldamisel. 1. Mis on kaitsme ülesandeks? Kaitsme ülesandeks on vool katkestada, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse jadamisi elektritarvititega. 1. Kuidas liigitatakse kaitsmeid? Kaitsmeid on mitut liiki. Levinud on sulavkaitsmed. Sulavkaitsme põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkestab voolu. Ta on ainult ühekordseks kasutamiseks
LABORATOORNE TÖÖ NR 7. ELEKTRIOHUTUS. MÕÕTMINE JA HINDAMINE. Töö eesmärk 1. Teadmiste omandamine elektriohutusest ja seda mõjutavatest teguritest. 2. Õppida tundma elektriseadmete ohutusele esitatavaid nõudeid. 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse mõõtmise metoodika omandamine. Tööks vajalikud vahendid Meger, maandusmõõtur, ühendusjuhtmed ja mõõdetavad seadmed. Üldosa Elektrivigastuse all mõistetakse elektrivoolu ettenägematul toimel inimese organismis tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2
Elektriõnnetused ja esmaabi Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Mõlemad on harilikult seotud elektriseadmete ebaõige kasutamisega, milleks on ka igasuguste ohutusnõuete eiramine. Liiga ükskõikselt võetakse pisikesi rikkeid koduses elektrisüsteemis. Ohtlikuks võivad osutuda ka igasugused ajutised juhtmed, mida küllaltki palju kasutatakse.Õnnetused ei juhtu ainult kodus. Sarnane oht varitseb inimest ka elektriliinide läheduses. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel
aastal,mil Apple tõi turule arvuti nimega iMac.Praeguse aja kuulsaim Appel´i toode on mp3-mängja iPod. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis.Ta õppis Tuftsi kolledzis inseneriteaduste alal.Peale ülikooli asus Bush tööle General Electricus, elektriseadmete testijana. Kui tehasepõleng selle töö katkestas, asus ta Clarki ülikoolis matemaatikat õpetama.1919. aastal lahkus Bush Tuftsist ja hakkas tööle MIT elektriseadmete projekteerimise osakonnas. 1930. aastatest töötas ta analoogarvutite peal (suured mehaanilised seadmed, mis kasutasid arvutusteks
Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiivbrigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. 4. Milliseid juhte nimetatakse kaitsejuhtideks? · Kaitsejuhtideks on juhid, mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 5. Mis otstarve on kaitsejuhil PE? · Kaitsejuhi PE (kolla-roheline) otstarve on elektriseadmete ja -tarvitite kerede puutepingeohutuse tagamine, nende ühendamise teel võrgu ühtse maandussüsteemiga. Lisaks sellele nõrkvoolu seadmete häirete vähendamine. 6. Milline on TN-S juhistikusüsteem? Teha joonis ja selgitus · TN-S juhistikusüsteem on viiejuhtmeline jäigalt maandatud neutraaliga. Süsteem eraldi töö ja kaitseneutraaliga (tähis TN-S). 7
..........................................................8 3.4.Lampide eluiga............................................................................................................................8 3.5.Mida jälgida lampide ostmisel.....................................................................................................9 3.6.Lubatud lülituste arv....................................................................................................................9 4.Elektriseadmete tarbimise analüüs...................................................................................................10 4.1.Mõõtmiste tulemused.................................................................................................................10 4.2.Lambipirnide võrdlus.................................................................................................................12 5.Kokkuvõte...........................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3
4.2. tehtud graafik? Iseloomustab valgustiheduse sõltuvust valgusallika kõrgusest (mida lähedamalt valgusallikat mõõta, seda suurem on valgustustihedus). 2. Millest lähtudes valisite valgustustiheduse normi? Põhjendus. Sest laborites ja õppetöökojades peab olema valgustus 500 lx. 3. Millised ruumi iseloomustavaid näitajaid kasutasite vajaliku valgusvoo arvutamisel? Ruumi põranda pindala, valgustite arv, valgusti tüüp (aga see vastus on ka järelsuses) ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE 1. Millised negatiivsed tagajärjed võivad puuduliku isolatsioonitakistuse korral esineda? Võib elektri löögi saada 2. Millised negatiivsed tagajärjed võivad esineda kui maandusseade takistus ei vasta normidele ja neutraaljuhe on katkestatud? Normeeritud kuni lõpmatult väike maandustakistus on oluline ohutuse tagamise abinõu inimestele võimaliku isolatsioonirikke korral. Neutraaljuhtme puudumisel/katkemisel ei saa
El e kt r i l öök NI MI Põhjus Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Tunnused Lihasevalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletus Teadvusekadu Südameseiskus, hingamise lakkamine. Seisundi diagnoosimine Eemalda kannatanu vooluvõrgust Kas haige on teadvusel Kas ta hingab Kas pulss on tunda Kannatanu aitamine Helista 112 Löök rusikaga kolmnurga piirkonda Peale lööki diagnoosida uuesti seisund Seisund sama- alusta elustamisega
elektrilööki põhjustatavat väärtust. Kaitse kaudpuute puhul (kaudpuutekaitse) saavutatakse rikkevoolu tekke tagamiskaitsega, rikkevoolu piiramisega allapoole elektrilööki põhjustavat väärtust, toitepinge automaatse väljalülitamisega, potentsiaaliühtlustuse kasutamisega. Rikkevoolukaitse ülesehitus Rikkevoolu olemus Ükski elektrotehnikas kasutatav isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib ka täiesti korras elektriseadmete ja –võrkude normaaltalitlusel voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neotraalijuhtides, vaid ka voolujuhtide ja maa vahelises ning voolujuhtide omavahelises isolatsioonis Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Kui isolatsioon on korras , on lekkevool väike. Näiteks: Faasipinge 230V ja isolatsioonitakistuse 0,5MΩ juures on ühe faasi lekkevool 0,5mA. Selline vool ei kujuta mingit ohtu elektriseadmetele ega ka neid teenindavatele inimestele. Ohtlik
süsteem käivitada, ei ole inimesi. Enne CO2 rakendumist lülitub sisse CO2 häire. Laevas on üks suur mahuti CO2 gaasiga. Mahuti ja sellega seonduvad seadmed paiknevad laeva kümnendal tekil CO jaamas ja käivituskoht asub samas ruumis, sillas vastavas käivitamiskapis ning masina kontrollruumis. Kaasaskantavad tulekustuteid on laevas kolme tüüpi: pulberkustutid, vahtkustutid ja CO2 tulekustutid. CO2 tulekustutid on praktiliselt kõigi ainete väikeste põlemiskollete ning kuni 380 V pinge elektriseadmete kustutamiseks. Pulberkustutid on leelismuld- ja leelismetallide, naftasaaduste, lahustite, tahkete ainete ning kuni 380 V pingega elektriseadmete kustutamiseks. Elutarbesüsteemid Elutarbesüsteemide otstarve on meeskonnale ja reisijatele nõutavate töö- ja elutingimuste loomine. Elutarbesüsteemide hulka kuuluvad veevarustus-, äravoolu-, reo- ja heitvee- ja piigatisüsteemid, aga samuti kütte-, ventilatsiooni- ning õhu konditsioneerimise süsteemid
Mõtestamine, disain-mõtlemine, programmeeriv mõtlemine, loovus ja kohanemine, transdistsiplinaarsus, uue meedia kirjaoskus, virtuaalne koostöö, sotsiaalne intelligentsus, kultuurikompetents, enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjamine. Missugused töökohad kaotavad tähtsust, millised tõusevad? Tõusevad Programmeerimine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, majutus ja toitlustus ja elektroonika- ja elektriseadmete tootmine. Langevad Taime- ja loomakasvatus ja jahindus, rõivatootmine, jaekaubandus, haridus, avalik haldus ja riigikaitse.
suvel 19 °C . Kuulub Schengeni alasse, reisimine Sloveeniasse viisavaba Sloveenia territooriumil kohtuvad Euroopa neli peamist geograafilist piirkonda: Alpid, Dinaari mäestik, Pannoonia madalik ja Vahemere piirkond. Maa on mägine ning sloveenid armastavad suusatada ja matkata. Ljubljana Ülikool oma enam kui 50 000 üliõpilasega mõjutab linna aktiivset kultuurielu. Peamised tööstusharud on autoosade, keemiasaaduste, elektroonikatoodete, elektriseadmete, metallikaupade, tekstiili ja mööbli tootmine. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja koopad, kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kirjad koopa seintel annavad tunnistust, et esimesed turistid olid kohal juba 1213. aastal.
kõrgemad ohud tingivad nende kasutuselevõtu kontrolli kas lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja või selleks volitatud asutuse poolt: · elektripaigaldis eluhoones, milles on enam kui kaks korterit · elektripaigaldis elektrotehnikaalasel õppetööl · elektripaigaldis tervishoiu- või hooldusasutuse patsientide ravimenetlusteks kasutatavas ruumis · kuni 1000 V nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme rakendumisvool ületab 35 A jne. 11.3 Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi (www.energia.ee) sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi: · tavalise pistikuga elektriseadmed 0-klass · elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass · kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega II klass
Kordamisküsimused 2018 I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab. Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim, vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulberkustuti
järgmisele ja järgmisele kuni polegi kohta kus elada.Kui füüsikat valesti kasutada siis võib see isegi tappa nt: kui töötad elektri seadmega märjal põrandal siis see võib sind tappa. Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. Kõige tuntum neist on globaalse tuumasõja oht. Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas.Inimohvritega õnnetused liikluses või rikkis elektriseadmete kasutamisel on samuti võimalikuks saanud tänu füüsikale. Osooniaugu tekkimise taga on samuti suuresti just füüsika areng.Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas.Aga üldiselt on füüsika meile väga vajalik. Koostaja: Riho Sagor Juhendaja: Laur Leetjõe Kool: Jüri Gümnaasium Klass: 10 kultuur
kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid.) · Tuumaenergia. Näiteks tuumaelektrijaam. (Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.) Elektri tööd ja ohutus Kodus pole soovitav ise teha elektritehnilisi töid, selleks on elektrik! Elektriseadmete kasutamisel tuleb arvestada: · elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda; · ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega; ohuteadlikkust, · eriti kui on tegemist laste või puuetega isikutega. Sõltuvalt oma teadmistest ja oskustest tohib tavaline elektrikasutaja kodus teha järgmist:
liidetud, teibiga lapitud või rippuma jäetud, võib puhkeda tulekahju.Eriti ohtlikud on ka veel katkised pistikupesad,millest võib saada surmava elektrilöögi. Kui elektriseade peaks põlema minema: · pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett · eemaldada seade kiiresti vooluvõrgust ja kustutada leegid · E-märgistusega kustutiga saab kustutada ka pinge all olevaid seadmeid. Kõige paremini aitab tulekahju ära hoida tulekustuti ja suitsuandur!!! Elektriseadmete liigitus 1.Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised,mis asuvad: 1. haiglas 2. plahvatusohutsoonis 3. suurõnnetusohuga objektil 2.Teise liigi elektripaigaldised on: 1. elektripaigaldis hoones,milles on enam kui kaks korterit 2. elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööda seotud töö-ja laboratooriumiruumis 3. haiglas,kus ei tehta anesteesiat ega üldnarkoosiga seotud protseduure 4
läbinud elektrilaenguga Ampermeeter-seade voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse jadamisi Voltmeeter-mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks, ühendatakse rööbiti Takistus- elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju Jadaühendus- järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus-paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge Eritakistus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust Ülijuhtivus-füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja; Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse, nimetatakse ülijuhtideks Ohm'i seadus:
tekkida ajutisi liigpingeid. Liigpinged võivad siiski tekkida võrgu toitealajaama ülempingepoole maaühendusel. Juhtumil, mil ITjuhistikus on kõrvaldamata maaühendus, on liigpinged oluliselt suuremad, kuigi mitte nii suured, kui teiste juhistike korral. 7.1.13. TT juhistikud Kokkuvõte: 1. TT-juhistik on kolmejuhiline jäigalt maandatud neutraaliga võrk. Tähis TT. 2. Kaitsena kasutatakse TT-juhistikus elektriseadmete korpuste kohapealset maandamist. 3. TT- süsteemi juhistiku tunnused: Võrku toitva trafo neutraalpunkt on jäigalt maandatud, elektriseadmete pingealtid osad on maandatud kohapealse omaette kaitsejuhiga. 4. TT-süsteemi juhistikud on kasutusel peamiselt tööstuses. 5. TT-süsteemi kaitseviisideks on nii liigvoolu kui rikkevoolukaitse. 6. TT-juhistikus on neutraaljuht toiteallika juures maandatud, kuid seda ei kasutata kaitsejuhina. 7
SULAVKAITSE Sulavkaitse on lihtsaim elektriseadmete kaitse kodus, mis katkestab vooluahelas voolu, kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse. Sulavkaitsme põhiosa on sular (kergesti sulavast materjalist traat), mille ristlõige on arvestatud täpselt teda läbivale nimivoolule. Sularid valmistatakse peamiselt tsingist või hõbedast. Sulavkaitsmed täidetakse kvartsliivaga nende tööomaduste parandamiseks. Sulavkaitsme korpuseid valmistatakse erineva suuruse ja kujuga vastavalt nimipingele ning nimivoolule.
painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et liigvoolukaitse ei rakendu (näiteks lisa-pikendusjuhtmete kasutamisel või halbade kontaktühenduste korral). 7. Elektriseadmete kasutamine , kui inimene, seade või mõlemad on ühenduses veega (näiteks juuksefööni kättevõtmisel vannis). 8. Tuleoht, mis võib tekkida juhtmestiku kontakt- liidete, harukarpide ja pistikupesade isolatsiooni halvenemisel (väikese, kuid kauakestva rikke- voolu tekkel). Rikkevoolukaitse ei kaitse, kui vool kulgeb läbi inimkeha faasijuhist faasijuhti või faasijuhist neutraal juhti (kui inimene ühendab oma keha vooluvõrku samal viisil nagu elektritarviti).
...........................................................................1 1.Ajalugu.............................................................................................................................3 2.Lühis.................................................................................................................................6 3.Faasijuhe ja nulljuhe........................................................................................................ 7 4.Elektriseadmete ohutusklassid.........................................................................................8 5.Elektrivool........................................................................................................................9 6.Kasutatud allikad............................................................................................................11 1. Ajalugu Elektrinähtuste uurimine kulges väga aeglaselt. Üks põhjuseid oli ka see, et neid ei
piirkond 3 – lihaste krambid, hingamise häired, südamelihaste fibrillatsiooni oht; piirkond piirkond 4 – lihaste krambid, tõsised hingamise häired, südamelihaste fibrillatsioon (eluohtlik, kui ei saada abi); sirge a – tundlikkuse piir; kõver b – voolu ohutu kestuse piir; kõver c – eluohtlikkuse risk >50%; K – rikkevoolukaitselüliti (30 mA, 20 ms) rakendumistunnusjoon. Kaitse kaudpuute eest (puutepinge- ehk rikkekaitse) peab välistama elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. See tagatakse (eraldi või kombineeritult): 1. kaitsemaandamisega; 2. liigvoolukaitsega, st seadme elektritoite automaatse ja kiire väljalülitamisega, mis takistab ohtliku puutepinge tekkimist. See kaitseviis eeldab maandussüsteemi, kaitsejuhi ja kaitseseadmete olemasolu; 3. potentsiaaliühtlustusega; 4. tugevdatud kaitseisolatsiooniga; 5
Vilk on üks levinum anorgaaniline dielektrik, mida leidub kristallidena. Neid lõhestatakse üksteisega paralleelseteks plaadikesteks. Elektrotehnikas kasutatakse enamasti muskoviiti ja flogopiiti. Elektriliste omaduste poolest on muskoviit flogopiidist parem, v.a lubatud suurim temperatuur. Turustatavat vilku toodetakse täisnurksete plaadikestena, ent rohkem kasutatakse tooteid, milles vilk on vaid koostisosa. Vilgutooteid saab valmistada suvaliste mõõtmetega ja need rahuldavad paljusid elektriseadmete isolatsioonile esitatavaid nõudeid. Vilgu töötlemisel tekkiva puru ja kergestisulava klaasi pressimisel saadakse mikaleks. Tänapäeval tehakse ka sünteetilist vilku, mis talub õhuniiskuse kokkupuute välistamisel hästi kuumust (kuni 1100...1200 C). Klaas on anorgaaniline termoplastne amorfne materjal, mis saadakse erinevate oksiidide kiirel jahutamisel. Kõikide klaaside põhikoostisosaks on kvartsliiv. Klaaside omadused sõltuvad koostisesse lisatavatest oksiididest
<1000 V Dielektrilised kindad, Indikaatorlamp dielektrilised saapad, kindad, saapad matid, tööriistad isoleerivate restid käepidemetega >1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed.
annaabi.ee 
