Kordamine kontrolltööks füüsika üldprintsiibid PÕHJUSLIKKUS · Füüsika uurib nähtusimillegi toimimine/muutuminemuutumisel on põhjus, tekib midagi uutnähtus · Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. · Füüsika uuribki põhjuslikke seoseid. NT : 1. maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole 2. soojenemisel kehad paisuvad 3. elektrivool tekitab magnetvälja · Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi. Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Fatalistlik põhjuslikkus tähendab ettemääratust
1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi
KOKKUVÕTE Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritraumade korral on õpetlik ja hariv teema. Igaüks peaks teadma meid varitsevatest ohtudest ja tegutsemisviisidest õnnetuste puhul. Kuidas olla hoolikas , et mitte sattuda õnnetustesse. Lastele tuleks kindlasti rääkida rohkem elektriseadmetest ja nendega kaasnevatest ohtudest, sest just lapsed on tihti hooletud ja ei pruugi kõigest aru saada. Iga seadmega kaasnevad erinevad ohud, millega me peaksime arvestama. Kõik seadeldised ei ole sugugi ohutud. Töökohtades kus töötatakse erinevate masinatega, tuleb esmalt õppida neid kasutama ja tundma ka kaasnevaid ohte. Seda saab võrrelda lastega, kellele tuleb õpetada koduses majapidamises kuidas seadeldistega ümber käia. Uute asjade ja seadmete puhul me paraku ei oska neid tihtipeale õieti kasutada. Et ennast teavitada mis seadmega on tegu, tuleks vaadata kas seadmel või masinal on
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit.
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat
soojenemisega. Kui suurem rühm vastanuid (39%) eelistaks tuumaenergia osa vähendamist energiaportfellis, siis peaaegu samavõrra (34%) säilitaks selle praeguse mahuosa. 9 Tuumaenergiat vastustakse tavaliselt tuumaenergia tootmisega kaasnevate võimalike ohtude pärast ning seda kinnitas ka käesolev uuring. Enamik eurooplastest (53%) arvab, et tuumaenergiaga kaasnevad ohud kaaluvad üles sellest saadava kasu (samas kui 33% on vastupidisel seisukohal) ning sama suure hulga hinnangul peitub tuumajaamades risk nii nende endi kui perekonna jaoks (see on 53% hinnang, samas kui 38% nii ei arva). 3.2.Jäätmed Kogu ELis tekib igal aastal umbes 40 000 m3 radioaktiivseid jäätmeid. Valdav enamus kõnealustest radioaktiivsetest jäätmetest tekib tuumaelektrijaamade ja muude tuumarajatiste
• jaotama vajalikud tööülesanded, -vahendid ja volitused nii, et oleksid välditud tervisekahjustused ja tööõnnetused; • jälgima pidevalt töötajate vajadusi töökeskkonnaalaste teadmiste täiendamise osas; • hoolitsema pidevalt selle eest, et allüksuste juhid ning tööde juhid valdaksid kõiki neid eriteadmisi töökeskkonnast, mis on neile vajalikud oma tööülesannete täitmiseks; • korraldama tööprotsesside pideva jälgimise nii, et ohud töökeskkonnas saaksid võimalikult kiiresti kindlaks tehtud, hinnatud ja kõrvaldatud; • välja selgitama tööl tekkinud tervisekahjustuste ja tööõnnetuste põhjused ning koostama igal aastal ülevaate tööprotsessis tekkinud tervisekahjustustest ja tööõnnetustest (arvesse tuleb võtta ka ohuolukordi, mis võinuksid põhjustada tervisekahjustusi ja tööõnnetusi); Tuleb välja selgitada kõik igapäevased tegevused. Nendeks võivad olla töötajate
Kõik kommentaarid