Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektrilöök". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põletus, esma, löök, soki, pulss, hingamine, kiirabi, põletuse, elektrilöök, teadvusel, aitamine, anastasia, elektriga, hoolimatu, pingest, põletused, ohtlikumad, jahutamiseks, esmaabis, tehta, lihasevalu, lakkamine, ohutusnõuded, niikaua, niisked, maapind, kummikindad, kaitsevahendid, riie, isolaatorid, esmalt, hingab, krambi, kõneldaVõib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama. Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele.
millise vabalt rippuva kuiva rõivatüki abil, kuid seda tuleks teha vaid viimasel võimalusel, sest kannatanu võib veel elus olla. 3. ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Põletus võib tekkida siis, kui elekter läbistab keha. Kahjustus on nähtav kehal elektrivoolu sisenemis- ja väljumiskohtades. Kuid esineda võib ka sisemine kahjustusteekond. Sisenemis- ja väljumishaavade asukoht viitab varjatud kahjustuse tõenäolisele asukohale ja ulatusele ning kannatanul kujuneda võiva soki raskusastmele. Põletused võivad olla põhjustatud välgulöögist ning madal- ja kõrgepingevoolust. Elektrilöök võib põhjustada ka südameseiskumist. Kui kannatanu on teadvuseta, on 7 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral esmane ülesanne pärast piirkonna ohutuse tuvastamist avada tema hingamisteed ning
El e kt r i l öök NI MI Põhjus Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Tunnused Lihasevalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletus Teadvusekadu Südameseiskus, hingamise lakkamine. Seisundi diagnoosimine Eemalda kannatanu vooluvõrgust Kas haige on teadvusel Kas ta hingab Kas pulss on tunda Kannatanu aitamine Helista 112 Löök rusikaga kolmnurga piirkonda Peale lööki diagnoosida uuesti seisund Seisund sama- alusta elustamisega Tugeva põletuse korral niisutada külma puhta veega Oota ära kiirabi Ohutusnõuded abistajale ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid Aitäh kuulamast!
1 2. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Järgnevalt tutvustame kuidas käituda kiirabi saabumiseni. PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT ! HÄDAABI TELEFONID: KIIRABI 112 POLITSEI 112 - 112 TULETÕRJE 112 Kui palud telefoni teel abi, räägi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi. ÜTLE VÕIMALIKULT TÄPSELT: 1) MIS JUHTUS 2) KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus)
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja.
..........................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED ................................................................................31 20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 22. ELUSTAMINE ......................................................................................................34 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ .................................35 23. MADAL SUHKRUTASE VERES........................................................................38 2 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid:
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3
elektrivoolu all, siis vabastan ta sellest. • Kannatanu seisundi hindamine – annan esmase hinnangu kannatanu vigastuste kohta ja teen kindlaks kas on vaja elustada. • Elupäästev esmaabi – elustamise ABC • 112 helistamine – helistan hädaabisse ja annan teada, mis on juhtunud ja kus on õnnetus toimunud • Jätkuv esmaabi – jätkan teisejärgulise esmaabiga Elustamise abc Inimese kehal on palju funktsioone, mõned neist on elutähtsad. Hingamine ja vereringe on kõige tähtsamad. Hapnikurikka õhu juurdevoolu katkemine kahjustab väga kiiresti inimese elutähtsaid organeid, eriti tundlik on hapnikupuuduse suhtes aga aju. A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist 1 C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4
Õnnetus ei ole paratamatu juhtum. Õnnetusel on omakorda põhjused. Neid põhjusi tundes on võimalik õnnetustest enamikku vältida. KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD 1. Elustamisvajaduse selgitamine Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu · teadvust · hingamistegevust · südametegevust · seejärel verejooksude ja sokitunnuste esinemist Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta, hingamine on agonaalne või puudub ja pulssi ei tunne. 2. Tegutsemisjuhised Kontrolli teadvust: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Vastab üksikute sõnadega raputamisele somnolents. · Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele soopor. · Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma.
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
Esmaabi kursus Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas
hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab mingil moel kannatanut abistada. Esmaabikursustelt saadakse teadmisi, oskusi ja julgust esmaabi anda. Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi : 1. Vältimatu ehk elupäästev esmaabi: 1.1. elustamine 1.2. muu vältimatu esmaabi 2. Jätkuv esmaabi Vältimatut esmaabi tuleb hakata andma otsekohe. Tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe. Päästetakse kannatanu elu (siit ka nimetus elupäästev esmaabi) ja alles pärast seda kasutatakse muid esmaabivõtteid. ESMANE MEDITSIINILINE ABI Esmast meditsiinilist abi annavad parameediku ja eriväljaõppega päästjad, kasutades esmase meditsiinilise abi andmise vahendeid ja ravimeid. TRANSPORTIMINE Õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jätkatakse kannatanu transportimise ajal kiirabiautos. RAVI
väljaselgitamine ja ennetavate meetmete kavandamine; Ehk siis jälgivad, et kõik elektripaigaldised oleks ohutud ja vastaksid nõuetele. A: http://www.tja.ee/elektriohutus 12. Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes? V:Omanik ise. A:[9] 13. Kuidas käituda elektriõnnetuse korral? V: Esmalt lülitada vool välja ja siis kutsuda kiirabi. Kui kannatanu hingab ja on teadvuseta, siis tuleb ta panna külili lebama, kui aga ei hinga, siis peab viivitaatult suust suhu hingamist tegema. Pulsi puudumisel ka südamemasazi. A:[9] 14. Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel inimkehas toimub? V: Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises.
112 ja oodake abi. Keskpingevõrgus on ohtlik ala maapinnal ligikaudu 8 meetri ümbruses juhtme maaühenduse kohast, niiskete tingimuste korral (näiteks vihm või märg muru) ka kaugemal (kuni 20 m). Kui õnnetus on juhtunud hoone sees, sobivad elektriisolaatoriks pikad kuivad puidust esemed (nt puidust harjavars, tabureti jalg). Elektriõnnetusest, kus on kannatada saanud inimene, tuleb kohe teatada hädaabinumbrile 112. Kui kiirabi on välja kutsutud ja inimene vooluringist eemaldatud, tuleb oskuste korral anda esmaabi. A: https://www.elektrilevi.ee/tegutsemine-elektrionnetuse-puhul 14. Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel inimkehas toimub? V: Elekter on ohtlik inimesele oma mõju tõttu. Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht
6 k – 1a2k: 125 mg 1a3k – 2,5 a 200 mg 2,5 a – 5 a 250 mg 5 a - 11 a 500 mg 12 a - … a 1000 mg Millal kutsuda arst Laps on silmatorkavalt loid või viril ja joob halvasti Kui lapsel on hingamisraskused Kui laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 Palavik püsib üle 24 tunni Kui lapsel on krambid, kutsu kohe kiirabi - 112 Kui lapsel tekib krambihoog, palun ära takista lapse liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta last järelevalveta pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada.
- kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama? Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). - 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis.
Kliinilise surma aeg madalatel temperatuuridel (külmas vees uppumine-maksimum 45 minutit) pikeneb ja kõrgetel temperatuuridel lüheneb. Ainult kliinilise surma korral on elustamine efektiivne ja bioloogilise surma teket saab edasi lükata. Väldi paanikat ja hinda hädasolija seisundit tagades ka enda ohutus. Teadvuse kontrollimiseks räägi lapsega, näpista või raputa teda kergelt ning kui sellele reageeringut ei järgne siis on ta tedavuse kaotanud. Südame töö ja hingamine võivad puududa vaid teadvuseta lapsel. Hingamist saad kontrollida asetades kannatanu suus lähedale oma põse, et tunda kas õhku tuleb vastu põske. Kõrvaga on võimalik kuulda ka mingit heli ning silmaga näha rindkere üles alla liikumist. Kui õhuvool puudub,ühtegi heli ei kuule ning rindkere ei liigu, on tegemist hingamisseiskumisega. Elustamise ABC Elustama on vaja hakata, kui laps on teadvuseta, te ei tunne pulssi ja puudub hingamine. Elustamise vahekord: 2 hingamist
avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik elektritraumad Üldine elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik,
kaugemal (kuni 20 m). 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kui õnnetus on juhtunud hoone sees, sobivad elektriisolaatoriks pikad kuivad puidust esemed (nt puidust harjavars, tabureti jalg). Elektriõnnetusest, kus on kannatada saanud inimene, tuleb kohe teatada hädaabinumbrile 112. Kui kiirabi on välja kutsutud ja inimene vooluringist eemaldatud, tuleb oskuste korral anda esmaabi. A:https://www.elektrilevi.ee/tegutsemine-elektrionnetuse-puhul 1 Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel 4 inimkehas toimub? . V: Elekter on ohtlik inimesele oma mõju tõttu. Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taas
) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime -avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime- avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom:
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
