Elektriväli & magnetväli Mõisted laeng näitab, kui tugevasti osalab keha elektromagnetilises vastastikmõjus laengu jäävuse seadus kogu laeng on jääv suurus elektrivool laengu ülekanne voolutugevus näitab laenguhulka, mis läbib ajaühikus juhiristlõiget voolu suund positiivsete laengukandjate liikumise suund coulomb'i seadus 2 seisvat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga aine dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrilised jõud nõrgemad antud aines, kui nad on vaakumis magnetväli ümbritseb liikuvaid laenguid ja püsimagneteid elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub ühikulise positiivse laenguga kehale (saab kindlaks määrata teise laengu abil) magnetindukstioon näitab magnetjõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõig...
1. Elektrilaeng. - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv.Täienda 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Aine vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus-Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb i seadus. Punktlaeng. Coulomb i seadus-Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute...
1.Mida uurib elektrodünaamika? Elektrodünaamika uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.2.Kirjelda aatomi ehitust. Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum. Tuum koosneb tuumaosakestest prootonitest + ja neutronitest0. Tuuma ümber tiirlevad elektronid-, mis moodustavad elektronkatte, mis omakorda jaguneb elektronkihtideks.3.Mida iseloomustab elektrilaeng? Tähis, ühik .Elektrilaeng iseloomustab keha aktiivust elektri- ja magnetnähtustes. Tähis q, ühik C.4.Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus.5.Millal on keha elektriseeritud? Keha on elektriseeritud siis, kui ta omab elektrilaengut.6.Miks on keha laeng elementaarlaengu täisarvkordne? Keha laeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakeste elektrilaengute algebraline summa.7.S...
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpari abil. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks moodustub suure elektronegatiivsuse vahe korral , ühine elektronpaar läheb täielikult üle suurema elektronegatiivsusega elemendile. · kristallid on kõvad, seejuures haprad · sulamistemperatuur on üsna kõrge · tavatingimustes elektrit ei juhi Metalliline side Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliliseks sidemeks. · Hea soojus ja elektri juhi...
Elektrilaeng (Q, q) iselom mingi keha füs suur Laeng näit keha osal tugevust elektromagneetilises mõj Keha 2. suh paigal mõj elektrijõud liikuvale ka magnetjõud Laengu olemas olu elektri- ja magnetjõudude põhjal Laeng: keha om, om kirj füs om, osakeste om elektr laetud, laengu mõõtmise võimal, osakes kogum laengu omadusega Looduses + ja laengud Gravitatsioonilaeng mass Elektrijõud tõmbe (erinim) ja tõuke (samanim) Laengu arvväärtus määrab jõu suuruse, märk aga suuna. Elementaarlaeng (e) vähim võimalik laengu väärtus, suurus 1,6 10-19 C me 9,1 10-31 kg Iga keha laengu suurus algosakeste langute summa Prooton, neutron kvargist +( - Aatom + elektorn = neg ioon Keha + = keha laadub neg e jagamatus algosakeste terviklikkust. Laeng ei teki ega kao kehade süst laeng saab muutuda ss kui süst +/- osakesi. q = l t (elektriliselt isol süst kogulaeng on jääv suurus). Laengukandjate suunatud liikumine elektrivool. Laengukandjate sisald...
1.1)Hõõrdelekter-elekter, mis tekib kahe erineva keha hõõrdumisel;2)Elektrostaatika-on füüsika osa, mis uurib paigalolevat laetud kehade ajas muutumatut vastastikumõju;3)Elektrilaeng-sama liigise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad;4)Elektriseeritud keha- keha, mis on omandanud elektrilaengu;5)Maandamine-laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga; 6)Elektrostaatiline väli-ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju; 7)Elementaarlaeng-vähimat loduses eksisteerivat elektrilaengut; 2.Elektrijõud on jõud millega üks , eriliigilised tõmbuvad; 4.Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel ;5.Juhid-ained või ainete segud, mis juhivad elektri voolu hästi ja sisaldavad palju vabasid laengute kandjaid. Nt:Vask, soolvesi; 6.Pooljuhid-mis sisaldavad keskmiselt vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu mingitel tingimustel. Nt:Räni,germaanium; 7.Dielektrikud-ained või ...
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
Mõisted: Laeng-iseloomustab keha aktiivsust elektri-ja magnetnähtuvustes. Laengud looduses-positiivsed(prootonid)negatiivsed(elektronid) Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus Juhid-kõik metallid,neil on vabu elektrone ja sp.juh.hästi voolu. Pooljuhid-elektrijuhtivuselt metallide ja isolaatorite vahepeal, nad ei juhi voolu nii hästi nagu metallid ega ole päris isolaatorid. Dielektrikud-isolaatorid ehk mittejuhid ei juhi voolu-kumm,klaas. Coulombi seadus-2 laengut mõjutavad teineteist jõuga,mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengutevahelise kauguse ruuduga. Punktlaengud-laetud keha,mille mõõtmeid võib mitte arvestada. Erinimelised tõmbuvad,samanimelised tõukuvad. Dielektriline läbitavus näitab mitu korda on antud keskkonnas laengute vastastikune mõju väiksem võrreldes vaakumiga. Elektrivälja tugevus-vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti aseta...
Mis oleks päästnud Enroni? 2001. aastal toimus meeleavaldus, kus üks protestija viskas Enroni juhile kreemitordi näkku, süüdistades teda energiakriisi tekitamises. Avalikkuses tekitas see pahameelt ning majandusanalüütikud hakkasid Enroni tegevust analüüsima. Enron proovis viimase õlekõrrena ettevõtet müüa 10 miljardi dollari eest, kuid raamatupidamisaruannetest leiti, et ettevõte on halvas seisus ning ettevõte kuulutas samal aastal välja pankroti. Enron oli 20. sajandi suurim elektri ja maagaasi turundajaid USAs. Nende põhitegevuseks oli energia ostmine ning hiljem selle maha müümine kui hinnad tõusid. Mis tegi Enroni nii innovaatiliseks ning erinevaks teistest energiat müüvatest firmadest oli see, et nad ei omanud reaalseid varasid, nagu elektrijaamu, vaid nad olid kõigest vahendajateks. Aja jooksul hakkasid aga teised ettevõtted nende tegevust kopeerima, mis tähendas Enroni kasumi vähenemist. Enroni pr...
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. lHõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. lElektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele headele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. lsamaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad l...
Looduse kaitsmise võimalused tänapäeva Eestis Loodust väärtustab igaüks eri viisil, kuid mingil moel on see kõigile oluline. Õnneks saabki iga inimene looduse kaitsmisse oma panuse anda ja ainult üheskoos see võimalik ongi. Millised võimalused on selleks tänapäeva Eestis? Keskkonnahoid algab iseendast enda harjumustest ja enda tarbimiskäitumisest. Näiteks ostetakse pea igal poeskäigul asju, mida tegelikkuses vaja ei lähe. Iga päev raisatakse tohutul hulgal ressursse: vesi jäetakse ilma vajaduseta jooksma, tuli jäetakse lahkudes põlema jne. Vee ja elektri majja saamiseks on aga suure tõenäosusega põletatud fossiilkütuseid ja seega saastatud keskkonda. Looduse kaitsmiseks on muidugi ka otsesemaid viise, nagu prügi prügikasti viskamine või näiteks jalgratta eelistamine, kui ees ootab lühike sõit. Paljuski ei ole aga tavainimesel lihtsalt võimalik loodust säästa. Toidupoes on piim juba kilesse pakendatud ja seda saavad...
Mettallide kasutamine igapäeva elus ! Mettallidest on valmistatud paljud meile vajalikud tarbeesemed, noad, kahvlid, tööriistad, ukselukud, lennukid, autod, arvutid, laevad, tööstusseadmed, jalgratattad, masinad, raudteed, raadiomastide, elektrijuhtmed ([hõbe], vask) ning torustikud ja mitmel pool mujal. Erivevaid asju valmistatakse väga erinevatest mettallidest ning mettallisulamitest. Mettallide omadused on: tavatingimustes tahked ained, (erand elavhõbe), hallika värvitooniga (varieerub hõbevalgest terashallini), peegeldavad hästi valgust, metalne läige, käega katsumisel külmad, head soojus- ja elektri juhid, hästi sepistatavad, plastilised, tugevad. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Raud tähtsaim ja odavaim metall. Eestis toodeti rauda vanasti soorauamaagist. Rauda leidub ka elusorganismides, vere punalibledes hemoglobiini koostises. ...
SISSEJUHATUS ELEKTRIÕPETUSSE *Sõna elekter pärineb kreeka keelsest sõnas elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,-". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG *Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. *Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. *Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. q laeng (C-kulon) ; e elementaarlaeng ; ...
FÜÜSIKALISED OMADUSED: *O2 väiksema aktiivsusega kui O3, sest O3 *Aatomiraadius metallide omadest laguneb: O2-ks ja O3-ks. väiksem,seetõttu hoiavad mitte-met. Elektrone *Tekib monohapnik, kõige aktiivsem.sa tugevamini kinni. *Hapnik reageerib liht-ja liit ainetega ja *Mit.metallid+ metall/vesinik = oksüdeerija. saaduseks on vastavate elementide oksiid. *Mitte-met. On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageeriv...
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. l Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. l Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. l samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad ...
Karol Pakkas, Tanel Tilts Majandusuudised ja majandus uudistes Rühmatöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Õpperühm:ET11/21 Juhendaja: Kati Nõukas Sissejuhatus Antud töös kirjeldame nelja majandusuudist. Kaks uudist on seotud Eesti majandusega ning kaks välismajandusega. Üritame anda omapoolse hinnangu ja ennustada mis võiks olla tagajärgedeks. 1.Valgevene vendade globaalne Eesti äri Telekomiettevõtte Top Connect juhid Anthony (31) ja Max Rivshin (37) tahavad Eesti peakontoriga firmast teha globaalse turuliidri. Top Connect on ainus kõigis kolmes Balti riigis terviklikke äri-sidelahendusi pakkuv ettevõte. Baltikumis on firmal 10 000 äriklienti, kelle hulgas on nii "mees-ja-koer" tüüpi pisifirmasid, kui ka suuri kõnekeskusi. Ka Läti ja Leedu valitsusasutuste sidelahenduste eest hoolitseb Top Connect. Firma edu pant on aga rahvusvaheline SIM-kõnekaart TravelSi...
1) Kust on pärit sõna elekter? See sõna on jõudnud meieni kreeka keelest. Nii nimetasid vanad kreeklased kuldse läikega metallisulamit ja ka sellega väliselt sarnast ainet merevaiku 2) Kirjelda nähtuseid, mida vanasti kutsuti elektrilisteks. Nad märkasid, et villase riidega hõõrutud merevaigutükk suudab kergeid ainekübemeid enda külge tõmmata. Ajapikku hakati kõiki selliseid loodusnähtusi nimetama merevaigu-sarnasteks ehk elektrilisteks. 3) Kust tuleneb sõna: magnet Kreeka päritoluga on ka sõna magnet. Magnesia kivina (kr - Magnetis lithos) 4) Too näiteid elektromagnetiliste vastastikmõjude kohta Kui hõõruda plastmasskammi villase riidega, hakkab see väikseid paberitükikesi ligi tõmbama Samamoodi tõmbab tolmuosakesi enda külge teleriekraan Hõõruda õhupall endale vastu pead ning seda üles tõsta tulevad juuksed sellega koos kaasa Hõõruda juukseid taaskord õhupalliga ja pärast seda asetada see plekkpurgi juurde ning kui hakkad ...
Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse nä...
Metallid. Perioodis vasakul pool paiknevatel elementidel esinevad metallilised omadused, paremale poole liikudes muutuvad elemendid järjest vähem metallilisteks. Metallideside esineb metalliiooni ja poolvaba elektroni vahel. Metalle iseloomustab läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, metalliline side ja hea mehhaaniline töödeldavus. METALNE LÄIGE- (võime valgust peegeldada) on metallidele iseloomulik füüsikaline omadus. Kõige paremini peegeldavad valgust hõbe ja alumiinuim, seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel. ELEKTRI- ja SOOJUSJUHTIVUS suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-jasoojusjuhid. Parimad juhid on hõbe, vask, kuld, alumiinium. VÄRVUS-enamik on hõbevalg...
Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m 2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. F = BIl sin F = I ( d l × B) Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel) FL = qBv sin Magnetiline induktsioon B on vektoriaalne suurus, mis on arvuliselt võrdne vooluraamile mõjuva max ...
Columb'i seadus kirjeldab laetud kehade vastastikmõju. Kehtib laengu jäävuse sedauds: elektriliselt isoleeritud süsteemi koguleng on jääv suurus. Laetud keha iseloomustatakse elektrilaenguga. [q]=1C Columib'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavat teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengutega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=k q1q2 / r2 Laetud kehade vastastikmõju toimub elektrivälja vahendusel. Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja elektriväli mõjub laetud kehadele. Sellepärast kasutatakse elektrivälja uurimiseks proovilaengut. Elektrivälja iseloomustav füüsikaline suurus elektrivälja tugevus E. Elektrivälja tugevuseks nim laengute mõjuva jõu ja laengu jagatist. E=F/q Elektrivälja tugevus näitab laengule 1C mõjuva jõu suurust. Elektrivälja tugevus 30N/C näitab, et 1C suurusele laengule mõjub jõud 30N. Elektrivälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse jõujooni: 1) mida suurem on jõujoonte tihedus seda tugevam on ...
*JUHID need, millel on olemas vabad laengud, juhivad elektri, nt. metallid, puhas vesi. MITTEJUHID e. isolaatorid e. dielektrikud tavaolukorras vabad laengud puuduvad, nt. plastmass, kumm, puit. POOLJUHID teatud tingimustel tekivad vabad laengud ja juhivad, tavaolukorras mitte, nt. Si. Soojendamisel takistus väheneb, tekivad vabad laengud. Aukjuhtivus aukude suunatud liikumine. Elektronjuhtivus elektronide suunatud liikumine. Pooljuht, kus võimutsevad elektronid on m-pooljuht. Pooljuht, kus võimutsevad augud on p-pooljuht. ÜLIJUHID koosnevad vaid vabadest laengutest, takistus puudub, juhivad ülihästi, plasma olekus (plasma e. ioniseeritud gaas, olekuks on vaja kõrget temp.). Iga aine plasmaolekus ioniseeritud gaas (+), vabad laengud, on miljonite temp. kraadide juures. Metalli temp. kahandamine vabadeks laenguteks jahutatud metallis on Cooperi paar (vaba laengukandja ülijuhis). *Metallid koosn. + ioonidest, mille vahel...
ELEKTRIVOOL MITMESUGUSTES KESKKONDADES · Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks (isolaatoriteks). · Juhtides on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul liikudes tekitavad elektrivoolu. · Pooljuhtidel on vaja elektri juhtimiseks erilisi tingimusi (nt. temperatuuri suurendamine). Elektrivool metallides · Metallide kristallvõre sõlmedes asuvad positiivselt laetud ioonid. · Ioonide vahelises ruumis asuvad vabad elektronid. · Metall on tavatingimustes neutraalne. · Metallide juhtivuse põhjustab vabade elektronide liikumine (elektronjuhtivus). · Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis · Vaakumis on aatomite ja molekulide kontsentratsioon nii väike, et aineosakesed liiguvad ruumi seinast seinani üksteisega kokku põrkamata. · Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator (puuduvad elektrivoolukandjad). · Elektrivoolu tekitamisek...
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...
Elektromagnetiline vastastikmõju- looduses toimuvad elektrinähtused ja magnetnähtused Gravitatsiooniline vastastikmõju- Maa külgetõmbejõu põhjustaja, nõrk jõud, tõukumist ei toimu. Gravitatsioonilaeng e mass Jõud, millega me oma igapäevases elutegevuseskokkupuutume on valdavalt elektromagneetilise päritoluga nt: elastsusjõud, hõõrdejõud, lihasjõud Elektrienergia tänapäeval tähtsaim energia- lihtne muuta ja trantsportida. Salvestada ei saa suures koguses Elektroenergeetika hõlmab kogu inimteg elektrienergiatootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng (Q või q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osalev elektromagnetilises vastastikmõjus. Laeng iseloomustab keha aktiivsust elektri- ja magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme Positiivne laeng tõmbumist ja Negatiivne laeng tõukumi...
Elektrilaeng ja elektriväli Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha saab elektriseerida Keha teise kehaga hõõrdudes; Keha laetud kehaga puudutades. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Lihtsaim kodune viis tekitada väikest elektrilaengut on hõõruda plastikjoonlauda näiteks majapidamispaberi või puuvillast riidega. Plastikjoonlaud omandab negatiivse elektrilaengu. Kui nüüd joonlaud (täpsemalt, selle hõõrutud osa) viia väikeseks lõigatud või rebitud paberitükkide lähedusse, siis paberitükid tõmbuvad joonlaua poole. Paberitükkide endi elektriseerumist selgitab laengu indutseerimise nähtus. Joonis 1 Elektriseeritud kehade vastastikumõju. Kahte liiki laengud Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilise...
Füüsika Kontrolltöö 2 1. Mida näitab Schrödingeri võrrand? 2. Mikromaailma täpsus piirangud. 3. Millal elektron satub potentsiaali barjääriga kokku? 4. Nimeta kvantarvud ja mis nad endast kujutavad. 5. Mida kujutab endast spinn? 6. Selgita tõrjutus printsiipi? 7. Mis on ioonside keemiline side ja energiatsoon? 8. Selgita, miks metallid on head elektri juhid energia tsoonide kaudu? 9. Mis on keelutsoon? 10. Mis on dielektrik? 11. Selgita doonor ha aktseptor lisandit. + lünkteksti teine pool!!! 1. Võimaldab leida elektroni asukoha ruumis igal ajahetkel. 2. Mida täpsem on üks näitaja/suurus, seda ebatäpsemaks muutub teine näitaja/suurus. (Kui osake püsib mingil energiatasemel vaid ajavahemiku delta t, ei ole selle taseme energia E määratav täpsemalt kui ,,paikneb kusagil energialõigul delta E0h/delta t piires".) 3. Kui elektronil on piisavalt energiat, et barjäärini jõuda aga samas mitte piisavalt palju et üle hüpata. 4....
Ajalugu 1. Ims lõpetamiseks kogunesid 26 riigi juhid Pariisi. 1919-1920 aastal toimus Pariisi rahukonverents. Peaotsustajateks olid seal USA - Wilson, Suurbritannia Lloyd George ja Prantsusmaa Clemenceau. Otsus oli, et kaotajad on sõja puhkemises süüdi. 28. juuni 1919 sõlmiti Versailles´ rahuleping. See sõlmiti Saksamaa ja Antaanti vahel. Kaotajate kohustused: 1) peavad loovutama territooriume 2)peavad maksama reparatsioone 3) piirangud sõjaväele Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa kaotas oma kolooniaid, ligi 1/8 oma territooriumist. Prantsusmaa sai tagasi Elsass- Lotringi, Belgia, Taani ja Tsehhoslovakia said väiksemad alad, suured alad läksid Poolale. Poolale läinud ala nimetati Poola koridoriks ja see eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. Poolale lubati iseseisvust ja väljapääsu Läänemerele. 2) Saksamaa sõjateh...
Lustivere Põhikool JUHTIDE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Referaat Egle Kadastik 9.klass Juhendaja õp. Eigo Jürgenson Lustivere 2010 -1- Sisukord 2 Sisukord. 3 Juhtide jadaühendus joonis 1, joonis 2, tabel 3. 4 Jadaühenduse seaduspärasused. 5 Juhtide rööpühendus jadaühenduse näidisülesanne, joonis 3. 7 Rööpühenduse seaduspärasused, rööpühenduse näidisülesanne. JUHTIDE JADAÜHENDUS -2- Ühes ja samas vooluringis võib korraga olla mitu elektri tarvitit. Näiteks laevalgustis võib samaaegselt põleda mitu lampi; reguleerimaks voolutugevust mingis elektriseadmes, on koos seadmega vooluringi ühendatud ka reostaat jne. Joonis 1. Kaks ühesugust ...
Füüsika Mida näitab laeng? Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 1. Kuidas erinevad laengud mõjutavad üksteist? Laengud jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad üksteise suhtes. 2. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10 astmes -19 kulonit. 3. Millise märgiga millistel osakestel esineb? Esineb ioonidel. Siis kui aatom LISAB väliskihile elektrone, tekib negatiivne ioon ja kui aatom ANNAB ÄRA väliskihi elektrone, siis tekib positiivne ioon. 4. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on osake, mis sisaldab arvukalt laetud osakesi ning saab liikuda elektrijõudude toimel kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. 5. Mis on elektrivool ja kuidas on määra...
Füüsika II I Elektrostaatika 1. Elektrostaakika väli vaakumis 1.1. Elektrilaengute vastastikune mõju Olemas + ja laenguid, elementaarlaeng e, mistahes laeng q on e kordne elektrilaeng on kvanditud q = ne n Z . Elektriliselt isoleeritud süsteemis on laengute algebraline summa muutumatu laengu jäävuse seadus. Elektrilaengu suurus ei sõltu taustsüsteemist. Punktlaeng laetud keha mõõtmeid ei tule arvestada q q Coulomb'i seadus - F12 = k 1 2 2 e21 - kahe liikumatu punktlaengu vaheline jõud r 1.2. Elektriliste suuruste ühikute süsteemid CGSE absoluutne elektrostaatika mõõtühikute süsteem selle süstemi aluseks on q q Coulomb'i seadus võrdetegur k=1 F = 1 2 2 ühik 1CGSEq r ...
Saue Gümnaasium Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia Referaat majandusõppes Saue 2007 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia..........................................................
Keemilised vooluallikad · Kuiv element e patarei Keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse vooluenergjaks · Vask tsink element Redoksreaktsioon. Elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja elektronide liitmine(redutseerumine) tuleb äbi viia eraldi elektronidel. · Plii aku Redoksreaktsioon. Elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja elektronide liitmine(redutseerumine) tuleb äbi viia eraldi elektronidel. · Kütuselement Kütuse oksüdeerumisel tekkiv energia · Esimese vooluallika leiutas Luigi Galovani Leelis ja leelismuldmetallid. · Omadused: Värviline leek, peab hoidma õlikihi all kuna reageerivad hapnikuga, tarbeesemeid väike tihedus), madal sulamis ei saa valmistada, pehmed, kerged(temeperatuur head elektri ja soojus juhid,puhas metal pind( läikiv ja hõbevalge värvus), neis on metallilised siedemed ja nad on aktiivsed redutseerijad. · L...
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
Magnetism 1 MAGNETILINE VASTASTIKMÕJU. MAGNETVÄLI. Magnetiline vastastikmõju laetud kehade vahel esinev vastastikmõju, mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I n Kontuuri pöörav jõumoment...
Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Eestimaa Roheliste(EER) tekkel ei ole kindlat kuupäeva, selleks võib-olla lausa mitu võimalust. Registrisse kanti, Erakond Eestimaa Roheline, 6.detsembril 2006.a. Erakonna alguseks võib lugeda ka 2005 aastat, kus 10 inimest andsid allkirja lepingule. Nende kümne inimese seas oli näiteks Marek Strandberg. Tegelikult oli erakond ajaloos ka varem eksisteerinud. Eesti Roheliste Erakond, nad alustasid 1992 a, kuid lõpetasid oma tegevuse 1998 a, kuna erakonna suurus pidi olema 1000 liiget, aga neil oli ainult 250. Enne oma uue erakonna asutamist toetati üksikkandidaate või siis erakonda, mis oli küllalt keskkonna sõbralik. Nüüd lähme natuke rohkem ajalukku tagasi. 20.septembril 1989 loodi Eesti Roheline Liikumine(ERL). See oli esimene registreeritud erakond ENLKP kõrval. Esimesse juhatusse kuulus ka Lennart Meri ning Andres Tarand. Aastani 1992 oli Eestis kaks rohelist erakonda. ...
"Suured muutused ühiskonnas ja majanduses 18.-19. sajandil" Euroopas ja mujal maailmas püsis pikka aega keskaegne kultuur, enne kui see vaheldus uusajaga. Keskajal oli ühiskond, majanduslik seisund ja arusaamad maailmast erinevad, kui hilisematel aegadel. Ühiskond, kus elasid inimesed oli jagatud seisusteks ning kõik need inimesed olid selle tõttu ka erinevate õiguste, kohustuste ja majanduslike oludega. Seega olenes sinu tuleviku elu suurel määral sellest kuhu seisusesse sa parajasti sündisid. Kuid oli ka inimesi, kes sündisid kas madalasse seisusse ja hiljem olid tõusnud kõrgemasse seisusse, kuid ka inimesi kes olid jäänud samasse seisusesse, kuhu nad sündisid, aga elasid enda heale majanduslikule olukorrale sama jõukalt või isagi jõukamalt, kui kõrgema seisuse rahvas. Kuid jõudes uusaega, paranes inimeste seisuslik -ja õiguslik olukord. See sai alguse Ameerika iseseisvumisest aastal 1776 (4. juulil), kui uue föderaalse vabariigina...
Kordamisküsimused 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab, mil määral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektron...
ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile. Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on või...
1.Elektrinähtuste tekkepõhjus ja elektrilaeng Elektrinähtuste tekkepõhjuseks on asjaolu, et maailmaruumi kogu aine sisaldab elektriliselt aktiivseid algosakesi elektrone prootoneid ioone jms Elektrilise aktiivsuse annab osakestel nende elektrilaeng elektrilaeng on elektriõpetuse keskne mõiste. Elektrilöaeng kui füüsikaline suurus iseloomustab keha või aineosakese elektrilise aktiivsuse astet ja näitab kui tugevasti osaleb keha või osake elektrinähtustes. Elektrilanegu tähiseks on keha korral täht Q ja punktlaengu korralt täht q. Punktlaneguks nimetatakse laetud kehi mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Punktaleng on keha mudel mille korral keha laengut võib vaadelda koondununa ühte punkti. Elektrilaengu mõõtühikusks SI-s üks kulon (1 C) Ühikut nimetatakse nii prantsuse füüsiku Ch. A. De Coulomb`i järgi. 1 C on väga suur elektrilaeng. Näit. Kaks 1 C suurust elektrilaengut, mis asetsevad teineteisest 1 km ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: L. Annus Koostaja: H. Undrits Tallinn, 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS......................................................................................................3 1.1 Ettevõtte struktuur.......................................................................................4 1.2 Töö organiseerimine......................................................................................5 1.3 Kvaliteedi küsimuste lahendamine.....................................................................6 1.4 Varustamine ja toodangu realiseerimine...............................................................6 1.5 Töö tas...
Külm sõda Külma sõja algus · 1946 veebruar o Stalin teatas et me elame sõja ajastul o Väideti et sõda pole läbi · 1946 märts Fulton o Kasutusele tuleb nimetus raudne eesriie lääne euroopa ja ida euroopa o Külm sõda USA ja NSVL pikaajaline vastasseis erinevates vormides Tehakse üksteise võidu tuumarelvi Tavarelvastus Majandusrelvastus Kultuuriline sõda Poliitiline sõda · 1947 o Kujuneb ameerikas välja Trumani doktriin Turman oli USA pres. Def. USA abistab kõiki riike kes võitlevad kommunismi vastu o Mashalli plaan USA majandus abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. (viidi ellu järgneval aastal) Et abi saada: · Riigis pidi olema eraettevõtlus · USA kontrollis ...
SISSEJUHATUS Nimetus hansa tuleneb ajalooliselt sõnast (vanaülemsaksa keeles `salk, jõuk'), millega eelmise aastatuhande algupoole tähistati enamasti võõrsil viibivate saksa kaupmeeste ühishuve, eesõigusi ning julgeolekut tagada püüdvat ühingut. 13. sajandil loodi Hansa Liidu nime all Põhja-Saksa, Madalmaade ja Liivimaa linnade liit, mille eesmärk oli ühendada linnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korraldamiseks ja kaitseks. Ühistegevuse aluseks oli Hansa leping. Hansa Liidul oli hästi välja kujunenud juhatus, kes asus Lübeckis. Eri aegadel kuulus Hansa Liitu üle 200 linna. Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid peamiselt vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Uus Euroopa Liit (edaspidi ka EL) kujutab endast mitmekeelset ja mitmekultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsusid ja tehinguid. Samas kehtivad ELi territooriumil erine...
SISSEJUHATUS Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nimetatakse elektro- tehnikaks. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakenda- misest. Tänapäeval ei ole ühtki eluala, milline ei ole seotud ühe noorima teaduse ja tehnika ala elektrotehnikaga. Elektrotehnika areng algas üle saja aasta tagasi esimesest traat telegrafist ja esimestest algelistest elektrimasinatest, kuigi üksikuid elektrilisi nähtusi tunti juba Vanas - Kreekas. Kaasaegse elektrotehnika sünniajaks on 18. sajandi lõpuaastad ja 19. sajandi algus. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete tempera- tuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside. ...
Tallina Polütehnikum ELEKTER JUHID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Referaat Koostanud Margit Kauge KNE-11 Juhendaja Krusell Tallinn 2012.a. SISUKORD: 1. ELEKTER 3 1.1 Ajalugu 3 1.2 Elektrivool 4 1.2.1 Elektrivoolu iseloomulikud jooned 5 1.2.2 Elektrivooluga kaasnevad nähtused 5 1.2.3 Elektrivoolu liigid 5 1.2.4 Elektrivoolu suund 6 1.3 Elektrijuhtivus 6 1.4 Elektronkate 7 1.4.1 Elektronkatte tekkimine ...
Füüsika kordamine 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjutavad. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Millised osakesed ja millise märgiga esineb? Elementaarlaeng on vähim iseseisev eksisteeriv laeng. Prootonid, elektronid ja neutronid. 4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja voolusuund on ...
Füüsika kordamine 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjutavad. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Millised osakesed ja millise märgiga esineb? Elementaarlaeng on vähim iseseisev eksisteeriv laeng. Prootonid, elektronid ja neutronid. 4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja v...
Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tu...
1. Mida näitab laeng? Laeng (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Laeng jaotub positiivseteks ja negatiivseteks. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Laenguid on kahte liiki – positiivsed ja negatiivsed. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng. Ühik laengu suuruse mõõtmiseks on q(c) – kulon. Elementaarlaengu on 1,6*10 -10 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Elementaarlaengut omavad electron ja proton 5. Laengu jäävuse seadus? on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis(e kuhu ei tule elektrialenguid juurde) on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute summa jääv. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis ann...
Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimen...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
