Juhid (0)

*JUHID – need, millel on olemas vabad laengud , juhivad elektri, nt. metallid, puhas vesi.
MITTEJUHID e. isolaatorid e. dielektrikud – tavaolukorras vabad laengud puuduvad, nt. plastmass , kumm, puit.
POOLJUHID – teatud tingimustel tekivad vabad laengud ja juhivad, tavaolukorras mitte, nt. Si. Soojendamisel takistus väheneb, tekivad vabad laengud. Aukjuhtivus – aukude suunatud liikumine. Elektronjuhtivus – elektronide suunatud liikumine. Pooljuht , kus võimutsevad elektronid on m-pooljuht. Pooljuht, kus võimutsevad augud on p-pooljuht.
ÜLIJUHID – koosnevad vaid vabadest laengutest, takistus puudub, juhivad ülihästi, plasma olekus (plasma e. ioniseeritud gaas , olekuks on vaja kõrget temp.). Iga aine plasmaolekus – ioniseeritud gaas (+), vabad laengud, on miljonite temp. kraadide juures. Metalli temp. kahandamine – vabadeks laenguteks jahutatud metallis on Cooperi paar (vaba laengukandja ülijuhis).
*Metallid – koosn. + ioonidest, mille vahel on vabad elektronid ja elektrivool on elektronide suunatud liikumine. Kui vool puudub, toimub Brauni liikumine – suvalistes suundades ülikiiresti ja kõrgel temp. Kui kõik lähevad ühes suunas, kiirus väheneb.
I ( voolutugevus , A) = S (juhtme ristlõige, m3) x v (m/s) x e ( elementaarlaeng , 1,6 x 10-19 C) x n (konsentratsioon=N/V, m-3)
I=q/t
*Vedelikud – toimub elektrolüütiline dissossatsioon (e. vabade laengute tekitamine vedelikus ): vesi lõhub soolamolekuli ioonideks, 1 saab +, teine – laengu. Elektrolüüt on vesilahus , mis juhib voolu.
Elektrivool vedelikus – erimärgiliste ioonide suunatud liikumine.
Ioonid liiguvad elektroodide poole ja loovutavad või liidavad elektrone ja muutuvad aatomiteks, sadestub puhas aine. Protsess on elektrolüüs – voolu toimel puhta aine saamine.
Faraday elektrolüüsi seadus – võimaldab leida aine massi: m (kg) = k (aine, materjal, elektrokeemiline ekvivalent e. suurus, mis iseloomustab aine sünteesimist elektrivoolu toimel, kg/C) x I x t (sek)
m = k x q
*Gaasid – on mittejuhid e. isolaatorid. Vabad laengud gaasis tekivad, kui gaas ioniseeritakse ja aatomitest lüüakse välja elektrone, nii tekivad + ioonid ja vabad elektronid – termoremissioon.
Elektrivool gaasis – e. gaaslahendus on elektronide ja + ioonide suunatud liikumine.
Gaaslahendus – elektrivool gaasides
SÕLTUV gaaslahendus – kui elektrivool ionisaatori eemaldamisel lakkab. SÕLTUMATU – ei vaja ionisaatorit, laengud omandavad elektriväljas liikudes energia, mis on piisav gaasis aatomite ioniseerimiseks.
MUUMLAHENDUS – tekib hõrendatud gaasis, kus U on 100 V ja I 1-100 mA, seda kasut. valgusreklaamides. KAARLAHENDUS – tekib teineteisest mõne cm kaugusel asuvate elektroodide vahel suure voolutugevuse ja madala pinge korral. Kasutatakse võimsates valgustites. SÄDELAHENDUS – selle puhul muutub õhk lühiajaliselt elektrit juhtivaks. Selleks on nt. välk. Voolutugevus ulatub sadade tuhandete ampriteni, temp. aga on mitutuhat kraadi, suur voolutugevus. KOROONLAHENDUS – selle puhul hakkab õhk elektrit juhtima eelkõige teravike läheduses kuna siis elektriväli tugevneb, nt. kirikutornid. Kuna välgueelne elektriväli on tugevaim kõrgete tippude ümber, kasut. hoonete kaitsmiseks piksevardaid.
* Vaakum – soojendades katoodi, elektronid hakkavad kiiremini liikuma, kõige kiiremad väljuvad, + suunas tekib elektronide suunatud liikumine e. elektrivool. Diood (elektriline süsteem, milles tekitatakse vool vaakumis ) muudab vahelduvvoolu alalisvooluks.
Positiivne elektroon on anood , negatiivne katood .
Küllastusvool on nähtus gaasis või vaakumis, kui kõik elektronid on jõudnud anoodile.