Hõõruda õhupall endale vastu pead ning seda üles tõsta tulevad juuksed sellega koos kaasa Hõõruda juukseid taaskord õhupalliga ja pärast seda asetada see plekkpurgi juurde ning kui hakkad õhupalli liigutama hakkab ka plekkpurk kaasa liikuma 5) Elektroenergeetika ( mis see on, mida hõlmab, näited) Elektroenergeetika on elektromagnetjõudude üks kahest tähtsaimast tehnilisest rakendusest. Elektroenergeetika hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Näiteks päikesepatarei abil valguskiirguse energia elektrienergiaks muundamine, hüdroelektrijaamades voolava vee kineetiline energia elektrienergiaks muundamine 6) Elektromagnetiline infotehnika (mis see on, mida hõlmab, näited) Elektromagnetiline infotehnika on teine elektromagnetjõudude tähtsaim tehniline rakendus. Elektromagnetiline infotehnika hõlmab andmete, kõne, muusika või muu
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose-
Elektromagnetiline vastastikmõju- looduses toimuvad elektrinähtused ja magnetnähtused Gravitatsiooniline vastastikmõju- Maa külgetõmbejõu põhjustaja, nõrk jõud, tõukumist ei toimu. Gravitatsioonilaeng e mass Jõud, millega me oma igapäevases elutegevuseskokkupuutume on valdavalt elektromagneetilise päritoluga nt: elastsusjõud, hõõrdejõud, lihasjõud Elektrienergia tänapäeval tähtsaim energia- lihtne muuta ja trantsportida. Salvestada ei saa suures koguses Elektroenergeetika hõlmab kogu inimteg elektrienergiatootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng (Q või q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osalev elektromagnetilises vastastikmõjus. Laeng iseloomustab keha aktiivsust elektri- ja magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme
Hõõrdejõud • Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. • Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks. • Nähtust, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. • Võrdetegurit μ (kreeka täht müü) selles valemis nimetatakse hõõrdeteguriks. Hõõrdetegur • Hõõrdetegur ei iseloomusta mitte keha, millele hõõrdejõud mõjub, vaid libisevaid pindu. • Esiteks põhjustab hõõrdumist pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. • Teiseks põhjuseks on aineosakeste vahelised tõmbejõud. • Hõõrdejõu vähendamiseks kasutatakse määrimist. Määre tungib kokkupuutuvate pindade vahele ja surub need teineteisest eemale. • Hõõrdumist saab suurendada pindade karestamise abil. Kokkuvõte
.........................................................................10 1.5. Kehade vastastikune mõju..............................................................................................11 1.5.1. Jõud..............................................................................................................................11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk..........................................................................................
..99 12. Relatiivsusteooria alused....................................................................................... 105 13. Kosmoloogia..........................................................................................................107 Sissejuhatus Järgnev ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ja on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate jäävusseadustest ja printsiipidest, mis on edasiste seletuste aluseks
suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Loodusteadusliku info topoloogia (paiknemisõpetuse) põhiprobleem: millises järjestuses esitatuna on loodusteaduslikud teadmised kõige paremini omandatavad? Senises füüsikaõppes on järjestus eel- kõige ajalooline: mehaanika, soojusõpetus, elekter, optika, mikrofüüsika (nii nagu neid järjest tundma õpiti). Käesolevas aines on topoloogiliselt esmatähtsad olemuslikud seosed nähtuste vahel. Kaasaegse füüsikalise maailmapildi info märksõnaline järjestus käesolevas aines on järgmine: kehad liikumine vastastikmõju aine ja väli atomism spinn. Seejärel vaadeldakse absoluutse kiiruse, laine-osakese dualismi, ning tõenäosuslikkuse printsiipe. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli
Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Loodusteadusliku info topoloogia (paiknemisõpetuse) põhiprobleem: millises järjestuses on otstarbekas esitada loodusteaduslikke teadmisi? Senises füüsikaõppes on järjestus eelkõige ajalooline: mehaanika, soojusõpetus, elekter, optika, mikrofüüsika (nii nagu neid järjest tundma õpiti). Käesolevas aines on topoloogiliselt esmatähtsad olemuslikud seosed nähtuste vahel. Kaasaegse füüsikalise maailmapildi info märksõnaline järjestus käesolevas aines on järgmine: kehad liikumine vastastikmõju aine ja väli atomism spinn. Seejärel vaadeldakse absoluutse 4 kiiruse, laine-osakese dualismi, ning tõenäosuslikkuse printsiipe.
Kaal on jõud, millega keha mõjub oma alusele või pingutab riputusvahendit (nööri, trossi vms.) Rõhk p (ingl.k. pressure) on pinnale mõjuva jõu ja selle pinna pindala suhe: p = F/S. Rõhu SI ühikuks on paskal (1 Pa = 1 N/m2) Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab pindade vahel toimiv hõõrdejõud Fh pindu omavahel kokku suruvast (normaalisuunalisest) jõust (kaalust või toereaktsioonist) µ = Fh / Fn. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga
Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrdejõud on võrdne selle jõu suurusega, mis keha paigalolekust välja viib). 3.Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ja impulss ei
Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus Kui aga alus või riputusvahend üldse eemaldada, siis kaob ka keha mõju sellele. Kui pole mõju alusele või riputusvahendile, ei saa olla ka kaalu ning tegemist on kaalutuse ehk kaaluta olekuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Kaalu ja raskusjõudu ei tohi samastada, sest need jõud mõjuvad eri kehadele. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile ja on olemuselt elastsusjõud. Raskusjõud on olemuselt gravitatsioonijõud, mis mõjub kehale endale. Need on täiesti erinevad jõud. Normaaljõud Normaaljõud N on jõud, mida aluspind avaldab endale toetuvale kehale. Normaaljõud on pinnaga risti. Rõhumisjõud (keha kaal) ja normaaljõud on võrdsed ning vastassuunalised. Vastavalt Newtoni III seadusele tekib keha mõjutamisel alati
osakeste vastastikuse asendi tõttu. a) Raskusjõu potentsiaalne energia on kehal tema enda asendi tõttu maapinna suhtes. Valem: , kus h on kõrgus maapinnast (1m). b) Elastsusjõu potentsiaalne energia on kehal tema osakeste vastastikuse asendi muutumise tõttu. Valem: ,kus näitab pikkuse muutumist algpikkuselt ja k on elastse keha jäikus. Keha jäikus näitab, kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse muutmisel 1m võtta. Valem: ühik (1 Keha jäikus on määratav katseliselt. Kui keha teeb tööd, siis tema energia väheneb. Kui välisjõud teevad tööd keha tõstmisel või deformeerimisel, siis keha energia suureneb. Suletud süsteemis kehtib energia jäävuse seadus järgmiselt: Energiat ei teki ega kao vaid see muutub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele. Ehk suletud süsteemi koguenergia on jääv
20 kHz. See on piirkond, millele vastavad lained tekitavad inimesel heliaistingu. 3 Allpool seda piirkonda on infraheli, ülalpool - ultraheli. Kõrgemale helile vastab suurem võnkesagedus. Hetkkiirus (ingl. velocity) näitab kiirust antud ajahetkel. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v = s / t , kusjuures t 0. Ühik 1 m/s. Hooke'i seadus. Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Huygensi printsiip kirjeldab valguse levimist: lainefrondi iga punkt on uue, sekundaarse laine allikaks ja sekundaarlainete mähispind on uueks lainefrondiks. Tõkestamata laine levib ainult frondi esialgse levimise suunas. Teistes suundades
4. Nõrk (elementaarosakesed) Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 1 VI kursus Kokkuvõte Vastastikmõju nimetus Mõjutatavad kehad Mõju avaldumine Suhteline tugevus Mõjuraadius (m) Gravitatsiooniline Kõik kehad Tõmbumine 10-38 Elektromagnetiline Laetud kehad Tõmbumine ja tõukumine 10-2 Tugev Kvargid Tõmbumine ja tõukumine 1 10-15 10-16 Nõrk Kõik elementaarosakesed ?? 10-15 < 10-17 Kõik senituntud loodusnähtused seletuvad nelja vastastikmõjuga. Nende toimel mõjutab üks objekt teist ja selle tulemusena muutub nende liikumisolek. Mõjutamine toimub reaalsuse (mateeria) vormi kaudu, mida nimetatakse väljaks. Vastastikmõju seob omavahel kaks mateeria põhivormi: aine ja välja. 2 34. Entroopia Entroopia kasvu seadus. Isoleeritud (kinnise) süsteemi entroopia ei kahane. Kui ei kahane, siis võib ta kas kasvada või jääda konstantseks
Elekter ja magnetism Õppimapp Oskar Ohakas Üks Rakvere Gümnaasium 2011 ELEKTER 1. Elekterilaeng Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus, samuti osakese või makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetvälja ja alluda selle toimele. Seda omadust
ja arvutatakse võnkeperiood järgmisest valemist: Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Sagedust tähistatakse tähega f ja mõõtühikuks on herts [Hz]. Võnkesageduse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: Võnkesüsteemiks nimetatakse süsteemi, mis koosneb vastastikmõjus olevatest kehadest ja milles võib esineda võnkumine. Võnkumise võib põhjustada: · elastsusjõud (kehtib Hooke´i seadus); · raskusjõud (kehtib gravitatsiooniseadus). 10 HARMOONILISE VÕNKUMISE VÕRRAND Kuulikese varju liikumist võib selgitada järgneva joonise abil: Siin liigub punkt P (kuulike eelmisel pildil)
roheline, helesinine, sinine ning violetne. Kuigi spekter on jaotatud seitsmeks värviks, leidub sellel mitmeid värvilisi valgusi veel, sest ometigi on spektri ühelt värvilt teisele üleminek sujuv. Eelnevalt nimetatud seitse värvi moodustavad kokku valge värvuse. 4. Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. See koosneb venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassist ("kuulikesest"), mis liigub etteantud tasandis ja mille liikumist ei pidurda hõõrdejõud ja õhutakistus. 5. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3
• Mõõteriist- Mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul. • Taatlemine-Taatlemine on protseduur, mille käigus selleks pädev asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele. Ülesanded • Kumb on laiem mõiste, kas mõõtevahend või mõõteriist? • Millised mõõteriistad peavad kindlasti olema korrektselt taadeldud? • Otsige üles taatluskleebised oma kodus kasutatavatelt vee- või gaasimõõtjatelt ning elektrienergia arvestitelt ja joonistage maha kleebistel ära toodud kirjed. Mida need tähendavad? • Mida peab iga maja- või korteriomanik jälgima, et pääseda ebaõiglaselt suurte elektri-, vee- või gaasiarvete maksmisest? Füüsikalised mudelid • Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks (ld modulus 'näidis') loodusobjekti jäljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. • Kõige üldisemaid loodusteaduslikke mudeleid, mida loob
kg m kg m 2 Mehaaniline töö A = F s [ A] SI = 1 J (dzaul) = 1 N m = 1 2 m = 1 2 . s s Raskusjõu töö A = Fg h = m g h ei sõltu trajektoori kujust, vaid kõrguste vahest h. Hõõrdejõu töö A = µ N s , kus on hõõrdetegur, N rõhumisjõud ehk normaaljõud pinnale. Hõõrdejõu töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumisele. k l 2 Elastsusjõu töö A = , kus k on keha jäikus ja l keha pikkuse muutus. Ka elastsusjõu töö on 2 alati negatiivne, sest ka elastsusjõud on liikumisele vastassuunas. Võimsus kirjeldab töö tegemise kiirust (intensiivsust) ehk seda, kui palju tööd tehakse ajaühikus. A F s N= = = F v t t Mehaaniline energia. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd
kg m kg m 2 Mehaaniline töö A = F s [ A] SI = 1 J (dzaul) = 1 N m = 1 2 m = 1 2 . s s Raskusjõu töö A = Fg h = m g h ei sõltu trajektoori kujust, vaid kõrguste vahest h. Hõõrdejõu töö A = µ N s , kus on hõõrdetegur, N rõhumisjõud ehk normaaljõud pinnale. Hõõrdejõu töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumisele. k l 2 Elastsusjõu töö A = , kus k on keha jäikus ja l keha pikkuse muutus. Ka elastsusjõu töö on 2 alati negatiivne, sest ka elastsusjõud on liikumisele vastassuunas. Võimsus kirjeldab töö tegemise kiirust (intensiivsust) ehk seda, kui palju tööd tehakse ajaühikus. A F s N= = = F v t t Mehaaniline energia. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd
Kui võtta jala pikkuseks 0,9 m, siis arvutus annab T = 1,55 s. Kui sammu pikkuseks võtta 0,8 m , saame kiiruseks v = 2 . 0,8 m/1,55 s 1 m/s = 3,6 km /h . Järelikult inimesel. kelle jala pikkus on 0,9m ja sammu pikkus 0,8m on optimaalne käimiskiirus 3,6 km tunnis. 4.2. Jooksmine Kas jooksukiirus oleneb jala pikkusest? Jooksu kiirus on ilmselt suurem kui pingevaba käimise oma, seega ei saa vaadata, et jalg võngub vabalt raskusjõu toimel. Raskusjõu asemel tuleb võtta lihasjõud F. Sel juhul saame valemi T = 2 I / mg r asemele valemi T = 2 I / F r , kus I on jala inertsimoment , r jala raskuskeskme kaugus jala kinnituskohast ja F on jalalihase jõud. Kuidas siduda jala pikkus lihase jõuga? Selleks kasutame meetodit, mida nimetatakse inglise keeles "scaling", eesti keeles ehk "hindamine". See on meetod , mis lubab objekte kirjeldada ühe parameetri, nn karakteristliku pikkuse abil. Näiteks ringil on selleks raadius, kuubil külje pikkus jne.
......................................................................... 72 8.13.1. Luminestsents.................................................................................................. 72 8.13.2. Fotojuhtivus ..................................................................................................... 73 6 1. MATERJALIDE TÄHTSUS 1.1. Sissejuhatus Materjalide tähtsus meie igapäevases elus on suurem. kui me seda tavaliselt tunnetame. Meie igapäevane elu ja töökeskond, transport ja riietus, sidevahendid ja käitumine - kõik need on suuremal või vähemal määral mõjutatud materjalidest, nende kvaliteedist ja hinnast. Ajalooliselt on ühiskonna arengu astet alati seotud ühiskonna liikmete võimega toota ja kasutada materjale. Materjalidest tulenevad ka varajase inimühiskonna arenguetappide nimetused - kiviaeg, rauaaeg, pronksi aeg, (polümeeride ajastu,
..................................57 5.2.7 Auruturbiinid..................................................................................................................................58 5.2.8 Gaasiturbiinid.................................................................................................................................59 6 SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMINE................................................................................................61 6.1 ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA SOOJUSE VAJADUSE SUHE...........................................................................61 6.2 VASTURÕHUTURBIINIGA AURUJÕUSEADE.....................................................................................................62 6.3 REGULEERITAVATE VAHELTVÕTTUDEGA AURUJÕUSEADE...........................................................................62 3(113)
kohalikust ilmastikust. Ühepereelamu kuumaveesüsteemides on kollektori tavaline suurus 4...6 m2. Nii ruumide kütmiseks kui ka kuuma vee saamiseks mõeldud süsteemides võib kollektori pindala ulatuda 10...30 m2-ni (Taastuvenergia käsiraamat 2009). 6 1.2 Vesi Vesi kui energiaallikas on rahvusvaheliselt rohkem esinev mõistena hüdro. Sõna hüdro on tuletatud vanakreeka sõnast hydr mille tähendus on vesi. Vedeliku kolmest olekust on elektrienergia tootmiseks sobilikum vee vedel olek ja vastavad elektrijaamad mis muudavad vee kineetilise energia elektrienergiaks nimetatakse veejõujaamadeks või rahvusvaheliselt hüdroelektrijaamadeks (taastuvenergia ettevõte 2009). 1.2.1 Jõgede hüdroenergia Enamik kasutusel olevast hüdroenergiast on jõgede hüdroenergia. Selleks kasutatakse jõele sobivasse kohta ehitatud paisu taha kogutud veemassi potentsiaalset energiat. Vesi juhitakse
S (m2) antud pind magnetväljas. Jääva nurkkiirusega pöörlemisel tekib sinusoidaalselt muutuv pinge ja vool, millel on võrdne pöörlemissagedusega R XL XC ~ ~ ~ Erinevalt alalisvoolust, kus on üht liiki elektriline takistus, on vahelduvvoolu puhul tegemist kolme liiki elektrilise takistusega. Takistust, milles vahelduvvoolu ahelas elektrienergia muutub täielikult soojusenergiaks nimetatakse aktiivtakistuseks ka oomiliseks takistuseks (esineb ainsana alalisvoolu toimel). Absoluutset aktiivset takistust ei ole, kuid aktiivseks takistuseks võib lugeda elektrihõõglamp, elektrilised soojendusseadmed jne. Aktiivste takistust tähistataks R ja mõõdetaks oomides (Joon. 1). Aktiivtakistuse korral voolutugevuse nullpunktid ja maksimaalväärtused langevad täielikult kokku pinge muutusega. Kehtivad kõik alalisvoolu seadused.
1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur kelvin 1K /273,1
oksiid lahustub pigem titaani, mitte elektrolüüti. Aatomireaktori töö põhimõte ja selle seos aatomi ehitusega. Tuumaenergia ja massidefekt. Tuumasüntees ja tuumade lõhustumine. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Energeetika haru, mis on pühendatud tuumaenergia kasutamisele, on tuumaenergeetika. Tehnika haru, mis tegeleb tuumaenergia rakendamisega, on tuumatehnika. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. 14
.24 Sissejuhatus Käesoleva kursuse võib tinglikult jaotada kaheks osaks. Alguses räägime looduse ja füüsika vahekorrast ning füüsika uurimismeetoditest (jaotised 1 ja 2). Edasi käsitleme konkreetset materjali, mis peaks aitama kujundada füüsikalist maailmapilti. Ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ning on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate jäävusseadustest ja printsiipidest, mis on edasiste seletuste aluseks
13. pilet a Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste ja metalli kokkupuutepiiril (pinnal) toimuvaid protsesse – sellest võtavad osa ioonid ja elektronid s.t. toimub välise vooluringi kaudu laengukandjate ümberpaigutumine mille käigus muutub (väheneb - galvaanilementides või suureneb - elektrolüüsiseadmetes) süsteemi vabaenergia. Elektrokeemia tegeleb uuringutega elektrienergia ja keemilise energia vastastikusest konverteerimisest. Elektrilised efektid ilmnevad elektrilaengu liikumisel – olgu see siis seotud ioonide, elektronide või teiste (s.t. teist tüüpi) laengukandjate liikumisega. b SI süsteemi ühikud mille kaudu kirjeldatakse elektrokeemilisi nähtuseid- Esiteks - elektrilaengu ühikuks on kulon – C (1 C = 1 s×A). Liikuvate laengute hulk on voolu hulk I
läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes (4. oengu slaidid). 49. Keemilised vooluallikad. Galvaanielement (patarei) - ühekordselt kasutatav Aku - korduvalt kasutatav kütuseelement - töötab seni, kuni reageerivaid aineid peale antakse Kõikide puhul elektrienergia saadakse keemilise reaktsiooni käigus (4. loengu slaidid). 50. Elektrolüüs (sulatatud soolades, soolade vesilahuste elektrolüüs) Redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel). 51. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on seade mis suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkidest. Prootoni laeng on positiiv
Seega − kuigi kõrgepingeliinide edastusvõime on tunduvalt kõrgem, on nende mak- sumus samuti palju suurem madalama pingega liinide omast. Seetõttu on kõrgem pinge õigustatud ainult siis, kui tõesti on vaja edastada suu- ri energiakoguseid. 3. Madalpinge 240/400 V (USA-s 120/240 V), mis on enamasti lõpptar- bimise pingeks − ei sobi suurte energiakoguste edastamiseks kauge maa taha. Majanduslikult sobib selline pinge ainult elektrienergia ko- halikuks jaotamiseks mitte kaugemale, kui kuni 0,5 km. Suuremate kauguste korral energiakaod, pingekaod ja seadmete maksumus luba- matult suured. 4. Pinge muutmine on kulukas, moodustades olulise osa kogu elektri edastuse tsüklis. Seega tuleks kasutada võimalikult vähe erinevaid ni- mipingeid. 5. Majanduslikult on elektrienergiat ökonoomsem toota väga suurtes ko- gustes. Vaatamata hajutatud tootmise propageerijate väidetele annab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
